UNI JA ENERGIA
Pidev väsimus ja energiapuudus: levinumad põhjused, analüüsid ja millal arsti juurde

Pidev väsimus ja energiapuudus on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed perearsti juurde lähevad: see on põhi- või kõrvalpõhjus 10–20 % perearsti visiitidest[1]. Kõige sagedamini on pideva väsimuse taga uni, stress ja meeleolu. Elundihaigused, näiteks aneemia, on põhjuseks harvem[1]. Kui väsimus kestab üle paari nädala ja Sa ei tea, miks, räägi perearstiga[2].
Siit leiad väsimuse levinumad põhjused ühes tabelis, analüüsid, mida perearst tavaliselt teeb (hemogramm, ferritiin, TSH, veresuhkur, vajadusel B12), ohumärgid, mille korral ei tasu oodata, ja väsimuspäeviku, mis aitab arstiga rääkida. Lõpus on toitained, millel on EL-i lubatud väide „aitab vähendada väsimust ja kurnatust“, ja juhend, kuidas toidulisandit valida.
Lühidalt
- Väsimus, unisus ja jõuetus on kolm eri asja. Arstile on abiks, kui oskad öelda, milline neist Sul on[1].
- Pideva väsimuse sagedasemad põhjused on unehäired, depressioon ja psühhosotsiaalne stress[1].
- Peaaegu iga neljas Eesti elanik magab vähem, kui soovitatakse[3]. Täiskasvanule sobib enamasti 7–9 tundi und[4].
- Perearsti põhianalüüsid on veresuhkur, hemogramm, põletikunäit, maksanäidud ja TSH. Fertiilses eas naistel lisaks ferritiin[1]. B12 ja D-vitamiini kontrollib arst vajaduse korral[5].
- Kui väsimusega kaasneb kaalulangus, meeleolu muutus või norskamine koos hingamispausidega, mine arsti juurde[2].
- Magneesium, C-vitamiin ja mitu B-vitamiini aitavad vähendada väsimust ja kurnatust. See on EL-i lubatud väide[6]. Põhjust see ei asenda: kui väsimuse taga on haigus, vajab see arsti.
Toitained, mis aitavad vähendada väsimust ja kurnatust
EL-i määrus lubab väite „aitab vähendada väsimust ja kurnatust“ ainult mõnele toitainele. Nende seas on magneesium, C-vitamiin ning B-vitamiinidest riboflaviin, niatsiin, pantoteenhape, B6, folaat ja B12[6].
Väide on toitaine kohta ja sõna-sõnalt EL-i määrusest 432/2012. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitu ega arsti juures põhjuse väljaselgitamist. Järgi etiketil olevat päevaannust.
Kuus fakti väsimusest
Selles artiklis
- Mis on pidev väsimus? Väsimus, unisus ja jõuetus
- Väsimuse põhjused: mida perearst kontrollib
- Milliseid analüüse väsimuse korral teha?
- Ohumärgid: millal minna arsti juurde
- Väsimuspäevik: kaks nädalat enne arsti juurde minekut
- Krooniline väsimus ja kroonilise väsimuse sündroom
- Eesti talv, valgus ja väsimus
- Mida saad ise teha: uni, liikumine, kohv ja toit
- Toitained toidust ja toidulisandist
- Kuidas valida toidulisandit, mis aitab vähendada väsimust ja kurnatust
- Dr Carolyn Dean: magneesium ja energia
- Korduma kippuvad küsimused
Mis on pidev väsimus? Väsimus, unisus ja jõuetus
Väsimus tähendab, et Sul ei ole jõudu ega tahtmist tegutseda ja puhkus ei too seda kiiresti tagasi. Arstid eristavad väsimust kahest sarnasest kaebusest: päevasest unisusest, mille korral jääd igapäevaste tegevuste ajal magama, ja lihasnõrkusest, mille korral lihastel ei ole jõudu[1]. Kui väsimus kestab üle kuue kuu, nimetatakse seda krooniliseks väsimuseks[1].
| Kaebus | Kuidas see tundub | Mida arstile öelda |
|---|---|---|
| Pidev väsimus ja energiapuudus | Jõudu ja tahtmist ei ole, ka pärast ööund. Vaimne või füüsiline pingutus kurnab kiiresti. | Millest alates, kas see on uus, kui palju segab tööd ja kodu. |
| Pidev väsimus ja unisus | Silmad vajuvad kinni, uinud päeval tahtmatult, näiteks lugedes, koosolekul või roolis. | Kui kaua magad, kas norskad, kas keegi on märganud hingamispause. |
| Pidev väsimus ja jõuetus | Käed või jalad on nõrgad, trepp või kott tundub raskem kui varem. | Kas nõrkus on ühes kehapooles või kogu kehas, kas see süveneb. |
Eristus: Saksa perearstide väsimuse juhend (DEGAM) ja selle ülevaade[1]. Arst küsib ka seda, mida Sa ise arvad väsimuse põhjusest. See on üks põhiküsimusi[1].
Väsimuse põhjused: mida perearst kontrollib
Väsimuse põhjusi on palju ja sageli on neid korraga mitu. Saksa perearstide ülevaate järgi on pideva väsimuse kõige sagedasemad põhjused unehäired ja une ajal tekkivad hingamishäired, depressioon (18,5 % juhtudest) ning liigne psühhosotsiaalne koormus. Aneemia ja muud elundihaigused leiti 4,3 % ja varem avastamata vähk 0,6 % väsimusega patsientidest[1]. Seega on põhjus enamasti tavaline ja lahendatav. Siiski peab arst välistama ka harvemad haigused.
| Võimalik põhjus | Mis võib sellele viidata | Mida kontrollida perearsti juures |
|---|---|---|
| Liiga vähe und | Magad alla 7 tunni, nädalavahetusel magad „järele“. Eestis magab vähem kui soovitatud 26 % inimestest[3]. | Uneaeg ja unerežiim (väsimuspäevik). |
| Unehäired, unetus | Uinumine on raske, ärkad öösel üles või liiga vara, uni ei värskenda[1]. | Une kvaliteet, meeleolu, ravimid ja alkohol. |
| Uneapnoe | Vali norskamine, hingamispausid või õhu ahmimine une ajal, päevane unisus, uinumine roolis[2][1]. | Perearst hindab, kas on vaja uneuuringut. |
| Stress ja ülekoormus | Pikk pinge tööl või kodus, puhkus ei too energiat tagasi[1]. | Koormus, une ja puhkuse rütm, vajadusel nõustamine. |
| Depressioon | Meeleolu on pikka aega madal või huvi asjade vastu on kadunud. Eestis oli olulise depressiooni sümptomeid 10,9 % elanikest[9]. | Meeleolu küsimustik perearsti juures. Abi ka peaasi.ee-st[10]. |
| Rauavaegus või aneemia | Kahvatus, õhupuudus, südamekloppimine pingutusel[2]. | Hemogramm. Fertiilses eas naisel ka ferritiin[1]. |
| Madal B12-vitamiin | Taimetoit või vegantoit ilma rikastatud toidu ja toidulisandita, metformiin, maohapet vähendavad ravimid, vanem iga[11][12]. | B12 arsti otsusel[5]. |
| Madal D-vitamiin | Talv, vähe õues viibimist. Eestis on talvel D-vitamiini tase sageli madal[7]. | D-vitamiin (25(OH)D) arsti otsusel[5]. |
| Kilpnäärme talitlushäire | Ületalitluse korral näiteks rahutus, närvilisus, ärrituvus ja lihasnõrkus[2]. Väsimust võib põhjustada nii üle- kui ka alatalitlus[1]. | TSH[1]. |
| Diabeet | Suur janu, sage urineerimine (ka öösel), kaalulangus[2]. | Paastuveresuhkur, vajadusel HbA1c[1][5]. |
| Ravimid ja alkohol | Väsimus algas uue ravimiga. Näiteks antidepressandid, allergiaravimid, rahustid, vererõhuravimid ja opioidvaluvaigistid võivad väsitada[1]. | Ravimite nimekiri arstile. Ära lõpeta retseptiravimit ise. |
| Pärast viirushaigust | Väsimus algas pärast grippi, COVID-19 või mononukleoosi taolist viirushaigust[1][2]. | Kestus ja koormustaluvus. Kui kestab üle 6 nädala, vaata ka kroonilise väsimuse sündroomi jaotist[5]. |
Tabel on abiks arstiga rääkimisel, mitte enesediagnoosiks. Sümptomid ja põhjused: NHS[2] ja Saksa perearstide ülevaade[1].
Milliseid analüüse väsimuse korral teha?
Kui jutuajamine ja läbivaatus ei viita konkreetsele haigusele, soovitab Saksa perearstide juhend väikest põhipaketti. Rohkem analüüse tehakse siis, kui on muid kaebusi või leide[1]. Analüüsid määrab perearst. Võta kaasa oma väsimuspäevik ja ravimite nimekiri.
| Analüüs | Mida see näitab | Millal |
|---|---|---|
| Hemogramm (üldvereanalüüs) | Hemoglobiin ja vererakud, aneemia | Põhipakett[1] |
| Paastuveresuhkur (glükoos) | Veresuhkru tase, diabeedi kahtlus | Põhipakett[1] |
| TSH | Kilpnäärme talitlus | Põhipakett[1] |
| CRP või SR | Põletik organismis | Põhipakett[1] |
| ALAT ja GGT | Maksa talitlus | Põhipakett[1] |
| Ferritiin | Rauavarud | Fertiilses eas naisel, kui põhipakett on korras[1]; muidu arsti otsusel |
| B12-vitamiin, folaat, D-vitamiin | Vitamiinide tase | Arsti otsusel, näiteks riskirühmas[5][11] |
| Kreatiniin | Neerude talitlus | Kui on kõrge vererõhk, diabeet või neerusid koormavad ravimid[1] |
Põhipakett: Saksa perearstide seltsi (DEGAM) väsimuse juhend, ülevaate tabel 2[1]. Ühendkuningriigi NICE juhend lisab B12, folaadi ja D-vitamiini analüüsi arsti otsusel[5].
Kui analüüsid on korras ja põhjus ei selgu, lepib arst tavaliselt kokku uue visiidi nelja kuni kuue nädala pärast[1]. Nii ei jää midagi märkamata ja ka üleliigseid uuringuid ei tehta.
Ohumärgid: millal minna arsti juurde
Väsimuspäevik: kaks nädalat enne arsti juurde minekut
Saksa perearstid soovitavad väsimuse korral pidada sümptomipäevikut. See on hea alus arstiga rääkimiseks[1]. Kahe nädala märkmed näitavad mustrit, mida ühe visiidi ajal on raske meenutada.
- Hinda iga päev väsimust skaalal 0–10 hommikul, pärastlõunal ja õhtul.
- Kirjuta üles uni: mis kell läksid magama, mis kell ärkasid, mitu korda ärkasid öösel ja kas uni värskendas.
- Märgi kohv, energiajoogid ja alkohol koguse ja kellaajaga.
- Märgi liikumine minutites ja selle mõju: kas pärast liikumist oli energiat rohkem või järgmisel päeval hoopis vähem.
- Söögikorrad: kas sõid hommikust, kas päeva sisse jäi pikki pause.
- Meeleolu ja stress: üks sõna või number päeva kohta.
- Ravimid ja toidulisandid, mida võtad, koos annusega.
- Muud kaebused: peavalu, õhupuudus, janu, kehakaalu muutus.
| Mida | Näide |
|---|---|
| Väsimus 0–10 (hommik / lõuna / õhtu) | 6 / 8 / 7 |
| Uni | 00.30–06.45, ärkasin 2 korda, uni ei värskendanud |
| Kohv ja alkohol | 3 tassi kohvi (viimane 17.00), alkoholi ei olnud |
| Liikumine | 20 min jalutamist, pärast seda oli parem |
| Söögid | Hommikusöök jäi vahele, lõuna kell 14 |
| Meeleolu ja stress | Pinges, tähtaeg tööl |
| Muud kaebused | Pärastlõunal peavalu |
Krooniline väsimus ja kroonilise väsimuse sündroom
„Krooniline väsimus“ tähendab lihtsalt väsimust, mis on kestnud üle kuue kuu[1]. Kroonilise väsimuse sündroom ehk müalgiline entsefalomüeliit (ME/KVS) on aga eraldi haigus. Ühendkuningriigi NICE juhendi järgi tekib ME/KVS-i kahtlus, kui täiskasvanul on vähemalt 6 nädalat korraga kõik järgmised kaebused ja igapäevaelu on oluliselt piiratud[5]:
- kurnav väsimus, mis tegevusest süveneb ja puhkusega oluliselt ei parane;
- pingutusjärgne halvenemine: kaebused süvenevad tunde või päevi pärast tegevust ja taastumine võtab kaua;
- uni ei värskenda või on häiritud;
- mõtlemise, mälu või keskendumise raskused.
Diagnoosi saab panna, kui kaebused on kestnud 3 kuud ja neid ei seleta mõni muu haigus[5]. Seda hindab arst. Toidulisand ei ole ME/KVS-i ravi.
Eesti talv, valgus ja väsimus
Eesti on 59. laiuskraadil. Siin ei teki talvel nahas päikesest peaaegu üldse D-vitamiini[7]. Eesti uuringus oli talvel 73 % täiskasvanutest D-vitamiini tase alla 50 nmol/l ja 8 % alla 25 nmol/l. Suvel olid samad näitajad 29 % ja alla 1 %[7]. Kas Sinul on mõtet D-vitamiini kontrollida, otsusta koos perearstiga.
Lühikesed päevad muudavad ka päevarütmi. Mine võimalusel õue päevavalgusesse, eriti hommikupoolikul. Hoia magamaminekul ja ärkamisel iga päev sama kellaaega[2]. Kui väsimus tuleb igal aastal kevadel, loe artiklit kevadväsimus. Hooajalisel väsimusel on oma muster.
Mida saad ise teha: uni, liikumine, kohv ja toit
- Uni. Täiskasvanu vajab 6,5–11 tundi und, enamikule sobib 7–9 tundi[4]. Mine magama ja ärka iga päev samal ajal, ka nädalavahetusel. Ära kasuta tund enne magamaminekut telefoni ega arvutit[2].
- Liikumine. Eesti soovitus on 150–300 minutit mõõdukat liikumist nädalas, võimalusel vähemalt 30 minutit päevas[4]. Saksa perearstide ülevaate järgi vähendab sobiva koormusega liikumisprogramm väsimust[1]. Alusta väikesest: 10–15 minutit jalutamist päeva jooksul. Kui pärast pingutust läheb mitmeks päevaks halvemaks, ära suurenda koormust, vaid räägi arstiga[5].
- Kohv ja energiajoogid. Kuni 400 mg kofeiini päevas on tervele täiskasvanule ohutu, v.a rasedad. Juba 100 mg vahetult enne magamaminekut võib aga und lühendada[8]. Joo viimane kohv pärastlõunal.
- Alkohol. Väldi alkoholi õhtuti. See halvendab und ja võib väsimust süvendada[2][1].
- Söögid. Söö korrapäraselt ja mitmekesiselt: täisteratooted, kaunviljad, pähklid ja seemned, kala, muna, piimatooted ning palju köögi- ja puuvilju. Nendest saad magneesiumi, B-vitamiine ja C-vitamiini[15][12][16].
- Pausid. Tee pikkade tööpäevade sees lühikesi pause ja sirutusi vähemalt kord tunnis[4].
Toitained toidust ja toidulisandist
Esmalt toit. Tervise Arengu Instituudi järgi saad magneesiumi, B12-vitamiini ja C-vitamiini päevase vajaduse kätte mitmekesisest toidust[15][12][16]. Toidulisandist on kasu siis, kui toidust jääb puudu, näiteks taimetoidu korral või kui söögid on ühekülgsed. Magneesiumi kohta loe lähemalt artiklist magneesium: milleks keha seda vajab.
| Toitaine | Päevane vajadus täiskasvanul | Toidust (parimad allikad) | Toidulisandist |
|---|---|---|---|
| Magneesium | 300–350 mg[15] | Pähklid, seemned, kama, leib, tatar, kaunviljad, täisteratooted, spinat[15] | Vedelik, pulber, tablett või kapsel. Toidulisandist kuni 250 mg päevas[17] |
| B12-vitamiin | 4 µg[12] | Maks, kala (räim, heeringas), liha, muna, juust, piim, kohupiim. Taimses toidus on peamiselt mitteaktiivseid B12 analooge, v.a rikastatud toidud[12] | Kapsel või tablett, sageli koos teiste B-vitamiinidega. Veganile vajalik rikastatud toit või toidulisand[12] |
| B2-vitamiin (riboflaviin) | 1,6 mg[18] | Maks, pärm, mandlid, muna, juust, seened, seemned, täisteraleib[18] | B-vitamiinide kompleks |
| C-vitamiin | 95–110 mg[16] | Kibuvits, paprika, mustad ja punased sõstrad, astelpaju, maasikad, kiivi, kaalikas, kapsad, tsitruselised[16] | Pulber või kapsel. C-vitamiin laguneb kuumuse, õhu ja valguse käes, seega eelista värsket toitu[16] |
Päevane vajadus ja toiduallikad: Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Magneesiumi ülempiir toidulisanditest: TAI tabelraamat 2025, tabel 11[17].
Kuidas valida toidulisandit, mis aitab vähendada väsimust ja kurnatust
Toidulisand ei lahenda väsimuse põhjust. Kui väsimuse taga on uni, stress või mõni terviseprobleem, vajab see oma lahendust: elustiili muutust või arsti abi. Kui oled põhjused arstiga läbi rääkinud ja tahad oma toitumist toetada, vaata viit asja.
- Kas toitainel on EL-i väide? Väite „aitab vähendada väsimust ja kurnatust“ tohib kasutada magneesiumi, C-vitamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhappe, B6, folaadi, B12 ja ka raua kohta[6]. Kõik muud lubadused, nagu „energiapomm“ või „väsimuse vastu“, ei ole ametlikud.
- Kas kogus on piisav? Väidet tohib toote kohta kasutada ainult siis, kui päevaannuses on vähemalt 15 % päevasest võrdluskogusest (NRV)[19]. Vaata sildilt, mitu protsenti NRV-st päevaannuses on.
- Kas kogus jääb ülempiirist allapoole? Magneesiumi võib toidulisanditest saada kuni 250 mg päevas[17]. Kui võtad mitut toidulisandit, liida sama toitaine kogused kokku.
- Milline vorm sobib? Vedelikku ja pulbrit saab jagada päeva peale väikesteks portsjoniteks ja segada veega. Kapslit on lihtne kaasas kanda. Vali see, mida võtad iga päev.
- Kas sisu on sõltumatult kontrollitud? Kolmanda osapoole sertifikaat (näiteks NSF Contents Certified) kinnitab, et toote sisu vastab etiketile ja toode on testitud saasteainete suhtes. Loe lähemalt artiklist NSF sertifikaat.
Kui valid magneesiumi, loe ka artikleid kuidas valida magneesiumi vormi ja kogust ja millal võtta magneesiumi.
Dr Carolyn Dean: magneesium ja energia
Dr Carolyn Dean on arst ja naturopaat, kes on kirjutanud magneesiumist mitu raamatut. Ta selgitab raamatus „Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli“, et magneesium seondub rakkudes energiamolekuli ATP-ga ja seda vormi kirjeldatakse kui Mg-ATP-d[20]. Sama kinnitab Hollandi teadlaste ülevaade: magneesium osaleb enam kui 600 ensüümireaktsioonis, sealhulgas energiavahetuses ja valgusünteesis[21].
Dr Carolyn Dean kirjutab raamatus „The Magnesium Miracle“, et tema hinnangul on stabiliseeritud piko-iooniline magneesium parim valik, sest tavalised magneesiumivormid tegid tema kõhu lahti enne, kui ta jõudis endale vajaliku koguseni[22]. Tehnoloogia kohta loe artiklist vedel magneesium.
See on dr Deani hinnang tema raamatute põhjal. Kontamo ei väida, et üks vorm oleks kõigile parim.
Korduma kippuvad küsimused
Miks ma olen pidevalt väsinud?
Millised on väsimuse põhjused?
Levinumad on unepuudus, unehäired ja uneapnoe, stress ja ülekoormus, depressioon, rauavaegus ja aneemia, kilpnäärme talitlushäired, diabeet, ravimid, alkohol ja viirushaigusele järgnev aeg[1][2]. Vaata tabelit väsimuse põhjused.
Milliseid analüüse väsimuse korral teha?
Mis vahe on väsimusel ja unisusel?
Millal minna väsimusega arsti juurde?
Mis on krooniline väsimus?
Millised vitamiinid ja mineraalained aitavad vähendada väsimust ja kurnatust?
EL-i lubatud väide on magneesiumil, C-vitamiinil, raual ning B-vitamiinidest riboflaviinil, niatsiinil, pantoteenhappel, B6-l, folaadil ja B12-l, näiteks „Magneesium aitab vähendada väsimust ja kurnatust“[6]. Väide ei tähenda, et toidulisand lahendaks väsimuse põhjuse.
Kas kohv aitab väsimuse korral?
Kofeiin suurendab erksust ja vähendab unisust, kuid juba 100 mg enne magamaminekut võib und lühendada[8]. Kui kohv hoiab Sind päeval üleval, aga öösel magad halvasti, võib see väsimust hoopis süvendada.
Kas talvel on väsimus tavaline?
Talvel on päevad lühikesed ja paljudel eestlastel on D-vitamiini tase madal[7]. Hoia kindlat unerežiimi, liigu õues päevavalguses ja kui väsimus ei möödu, räägi perearstiga.
Seotud artiklid
- Magneesium: milleks keha seda vajab ja kuidas valida
- ReAline: B-vitamiinide kompleks
- Kevadväsimus
- D-vitamiin 4000 IU
- Kõige parem magneesium? Kuidas valida
- NSF sertifikaat
- B-vitamiinid: milleks keha neid vajab, kust neid saada ja kuidas valida B-kompleksi
- Stress ja kortisool: kuidas stress kehas toimib, sümptomid ja kuidas kortisooli alandada
Allikad
Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 22 allikat (Saksa ja Ühendkuningriigi perearsti- ja ravijuhendid, Tervise Arengu Instituut, Eesti uuring, Euroopa Toiduohutusamet, EL-i õigusaktid ja dr Carolyn Deani raamatud) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.
Näita kõiki allikaid (22)Peida allikad
- Maisel P, Baum E, Donner-Banzhoff N. Fatigue as the chief complaint – epidemiology, causes, diagnosis, and treatment. Dtsch Arztebl Int. 2021;118(33-34):566–576. PMID 34196270 (Saksamaa; Saksa perearstide seltsi DEGAM väsimuse juhendi alusel). Jaotised „Epidemiology“, „Differential diagnostic considerations“, tabel 2 „The basic diagnostic evaluation of fatigue“, „Treatment and management“. PMC täistekst (PMC8579431) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- NHS (Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus). Tiredness and fatigue. Viimati üle vaadatud 02.06.2023. Jaotised „Causes of tiredness and fatigue“, „Conditions that can cause tiredness and fatigue“, „See a GP if“. nhs.uk: Tiredness and fatigue (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel ETU43 „Uneaja piisavus soo ja vanuserühma järgi“, Eesti Terviseuuring 2019: ebapiisav uneaeg 15-aastastel ja vanematel 26,2 % (mehed 24,7 %, naised 27,4 %). Päring 10.11.2026. statistika.tai.ee: tabel ETU43 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 20 „Liikumissoovitused, istumis- ja ekraaniaja vähendamise soovitused ning keskmised unesoovitused täiskasvanutele“, lk 59 (PDF lk 60). tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 20 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- NICE (National Institute for Health and Care Excellence, Ühendkuningriik). Myalgic encephalomyelitis (or encephalopathy)/chronic fatigue syndrome: diagnosis and management. NICE guideline NG206, 2021. Soovitused 1.2.2, 1.2.3 ja 1.4.1. nice.org.uk: NG206 soovitused (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse lubatud tervisealaste väidete loetelu (konsolideeritud tekst 17.05.2021), lisa: magneesium, raud, riboflaviin, niatsiin, pantoteenhape, vitamiin B6, folaat, vitamiin B12 ja vitamiin C – „… aitab vähendada väsimust ja kurnatust“. EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Kull M Jr, Kallikorm R, Tamm A, Lember M. Seasonal variance of 25-(OH) vitamin D in the general population of Estonia, a Northern European country. BMC Public Health. 2009;9:22. PMID 19152676 (Eesti, 367 täiskasvanut). Jaotised „Results“ ja „Background“. PMC täistekst (PMC2632995) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Caffeine – teemaleht (EFSA teadusarvamus kofeiini ohutuse kohta, 2015): 100 mg enne magamaminekut ja 400 mg päevas. efsa.europa.eu: Caffeine (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel ETU41 „Depressiooni sümptomite esinemine soo, vanuserühma ja taustatunnuste järgi“, Eesti Terviseuuring 2019: olulise depressiooniga 15-aastastel ja vanematel 10,9 % (mehed 8,4 %, naised 13,1 %). Päring 10.11.2026. statistika.tai.ee: tabel ETU41 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Peaasjad MTÜ. Küsi nõustajalt (tasuta nõustamine ja abitelefonid). peaasi.ee. peaasi.ee: Küsi nõustajalt (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- NICE. Vitamin B12 deficiency in over 16s: diagnosis and management. NICE guideline NG239, 2024. Riskitegurid (toitumine, ravimid, sh metformiin ja prootonpumba inhibiitorid). nice.org.uk: NG239 soovitused (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. B12-vitamiin ehk kobalamiin (päevane soovitus 4 µg, parimad allikad, riskirühmad: taimetoitlased, vanemaealised). Vaadatud 10.11.2026. toitumine.ee: B12-vitamiin (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Perearsti nõuandetelefon 1220 (Tervisekassa). Helistamine. 1220.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Sotsiaalkindlustusamet. Emotsionaalne tugi 116 123. palunabi.ee. palunabi.ee: 116 123 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Magneesium (päevane soovitus 300–350 mg, parimad allikad). Vaadatud 10.11.2026. toitumine.ee: magneesium (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. C-vitamiin ehk askorbiinhape (päevane soovitus 95–110 mg, parimad allikad, säilitamine). Vaadatud 10.11.2026. toitumine.ee: C-vitamiin (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabel 11 „Vitamiinide ja mineraalainete tarbimise ülempiir (UL) täiskasvanutele“, lk 26 (PDF lk 27): magneesium 250 mg toidulisanditest. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 11 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. B2-vitamiin ehk riboflaviin (päevane soovitus 1,6 mg, parimad allikad). Vaadatud 10.11.2026. toitumine.ee: B2-vitamiin (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele, XIII lisa A osa (päevased võrdluskogused, NRV; märkimisväärne kogus 15 %). EUR-Lex: määrus 1169/2011 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli. Eestikeelne e-raamat, versioon 2.0. Kontamo OÜ, 2026 (originaal: Magnesium: The Missing Link to Total Health, 2023). Lk 60 (magneesium ja ATP, Mg-ATP). ↑ tagasi teksti
- de Baaij JH, Hoenderop JG, Bindels RJ. Magnesium in man: implications for health and disease. Physiol Rev. 2015;95(1):1–46. PMID 25540137 (Radboudi Ülikool, Holland). Kokkuvõte. PubMed 25540137 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat. 18. peatükk (toidulisandite peatükk), PDF-i lk 234. ↑ tagasi teksti
Kuidas see artikkel valmis
Väsimuse põhjused ja analüüsid on Saksa perearstide seltsi väsimuse juhendi ülevaatest, NICE juhenditest ja NHS-i patsiendiinfost. Eesti andmed on Tervise Arengu Instituudi tervisestatistikast (Eesti Terviseuuring 2019) ja Eesti D-vitamiini uuringust. Soovitused on TAI-st ja Euroopa Toiduohutusametilt, väited EL-i määrusest 432/2012. Dr Carolyn Deani seisukohad on tema raamatutest ja on talle omistatud. Tootekaartide tekst ja kogused on Kontamo tootelehtedelt. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.
Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitu ega ravi.
Muudatuste ajalugu
- – esimene versioon.
Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga
Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.






