Unetus ehk insomnia: põhjused, sümptomid ja mida teha

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 12.09.2024 · Uuendatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 9 min

Unetus ehk insomnia tähendab, et Sul on raske magama jääda, uni on katkendlik või ärkad liiga vara[1]. Lühiajaline unetus on kõige levinum uneprobleem igas vanuses[1]. Kui unetus jääb kestma, on Euroopa juhise järgi esimene soovitatud ravi unetuse kognitiiv-käitumuslik teraapia[2].

Selles artiklis näed, milline uni on täiskasvanul tavapärane, kui levinud on unetus Eestis, mis und segab ja mida saad ise teha. Lõpus on nimekiri, millal minna arsti juurde.

Lühidalt

• Unetus on raskus magama jääda, öine ärkamine või liiga varane ärkamine, mis segab päevast toimetulekut.
• Eesti vaimse tervise uuringus oli unehäire risk 39 %-l täiskasvanutest.
• Tavaliselt jääb täiskasvanu magama 30 minuti jooksul ja ärkab öösel 1–2 korda.
• Pikaajalise unetuse esimene ravi on kognitiiv-käitumuslik teraapia, mitte uinuti.
• Uinuteid kasutatakse arsti otsusel ja lühikest aega.
• Euroopa juhis ei soovita unetuse raviks taimseid preparaate ega kiiretoimelist melatoniini.
• Kui unetus kestab kaua, mine perearsti juurde ja võta kaasa unepäevik.

Kuus fakti unetusest

39 %Nii paljudel Eesti täiskasvanutel oli küsimustiku järgi unehäire risk.Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring[3].

4,8 %Nii paljudel on arst unehäire diagnoosinud.Haigekassa andmed, 5 aastat[3].

7–9 hNii palju magab enamik täiskasvanuid.Eesti patsiendijuhend[1].

30 minSelle aja jooksul jääb täiskasvanu tavaliselt magama.Eesti patsiendijuhend[1].

19 minNii palju kiiremini jäid inimesed magama pärast kognitiiv-käitumuslikku teraapiat.20 uuringu koondanalüüs[4].

2×Nii palju suurem oli unetusega inimestel hilisema depressiooni risk.21 uuringu koondanalüüs[5].

Selles artiklis

1. Mis on unetus ehk insomnia?
2. Unetuse sümptomid
3. Milline uni on täiskasvanul tavapärane?
4. Kui levinud on unetus Eestis?
5. Kellel on unetust sagedamini?
6. Miks ma ei jää magama? Unetuse põhjused
7. Unetus, stress ja meeleolu
8. Mida teha, kui ei saa magada?
9. Unetuse kognitiiv-käitumuslik teraapia
10. Kas unetuse vastu on ravimeid?
11. Melatoniin ja taimsed vahendid: mida ütleb Euroopa juhis?
12. Magneesium ja uni: mida uuringud näitavad?
13. Millal minna arsti juurde?
14. Korduma kippuvad küsimused

Mis on unetus ehk insomnia?

Insomnia on eesti keeles unetus. Eesti patsiendijuhendi järgi mõeldakse unetuse all kolme asja: raskust magama jääda, katkendlikku und ja liiga varast ärkamist[1].

Unetust peetakse organismi loomulikuks vastuseks kohanemisele ja stressile. Enamik inimesi on lühiajalist unetust kogenud, näiteks leina ajal[1].

Mõnel inimesel jääb unetus aga püsima ja muutub iseseisvaks krooniliseks häireks[1]. Eesti Arstis avaldatud ülevaate järgi peetakse unetust raskeks, kui:

• uinumine võtab üle 30 minuti;
• seda juhtub kolmel või enamal ööl nädalas;
• häire on kestnud üle 6 kuu[6].

Unetuse juures on oluline ka see, kuidas Sa end päeval tunned. Paljud vähem magajad ei pea lühikest und häirivaks. Tähtis on, kas uni Sind ise häirib[6].

Unetuse sümptomid

Unetuse tunnused öösel on[6]:

• raske on magama jääda;
• ärkad öösel sageli ja uni ei tule uuesti;
• ärkad hommikul liiga vara ega jää enam magama;
• uni ei ole kosutav ja ärkad väsinuna.

Unetus annab tunda ka päeval pärast ärkamist. Kui inimene ei maga piisavalt, on ta päeval unine ning tema õppimis- ja keskendumisvõime langeb[7]. Väsimusel võib olla palju põhjuseid, aga see võib olla ka halva une märk[1]. Kui keskendumine on raske ka hästi magatud päevadel, loe artiklit keskendumisraskused.

Milline uni on täiskasvanul tavapärane?

Paljud muretsevad, et magavad liiga vähe või ärkavad öösel. Eesti patsiendijuhend toob välja, mis on alates 18. eluaastast tavapärane[1].

Allikas: ravijuhendi patsiendijuhend „Unehäired“[1]. Need ajad ei kehti vahetustega ja öötööd tegeva inimese kohta.

Üks või kaks öist ärkamist on seega tavaline. Tähtis on, kas jääd uuesti magama ja kuidas Sa end päeval tunned.

Kui levinud on unetus Eestis?

Unetuse levimus oleneb sellest, mida loetakse. Vähemalt üks unetuse sümptom on umbes kolmandikul täiskasvanutest. Kui lisada päevased tagajärjed, jääb alles 9–15 %. Diagnoosi kriteeriumid täidab umbes 6 %[8].

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus (2020–2022) oli küsimustiku järgi unehäire risk 39 %-l täiskasvanutest. Haigekassa andmetel diagnoositi viie aasta jooksul unehäire 4,8 %-l täiskasvanutest[3]. Uuringu autorid märgivad, et küsimustikud kipuvad probleeme üle- ja registrid alahindama[3].

Eestis kasutatakse uinuteid veidi vähem kui varem. Bensodiasepiinisarnaste uinutite kasutus langes 2021–2025 21,3-lt 17,75 päevadoosile 1000 elaniku kohta ööpäevas[9].

Kellel on unetust sagedamini?

Unetus võib tabada igaüht. Mõnes rühmas on see siiski sagedasem:

• naised. Naistel on unetust umbes 1,5 korda sagedamini kui meestel, vanemas eas 1,7 korda. Vahe tekib pärast 40. eluaastat[10];
• vanemad inimesed. Uuringute järgi on sagedased unetuse sümptomid umbes 10 %-l noortest täiskasvanutest, 20 %-l keskealistest ja kolmandikul üle 65-aastastest[10]. Terved vanemad inimesed magavad siiski üldiselt sama hästi kui noored[10];
• vahetustega ja öötööd tegevad inimesed, sest nende une- ja ärkveloleku ajad erinevad tavapärasest[1];
• pikaajalise valu või mõne muu kroonilise haigusega inimesed. Umbes pooltel unetuse sümptomitega inimestel on ka muid korduvaid või püsivaid terviseprobleeme[11];
• ärevuse või depressiooniga inimesed[11].

Eesti terviseuuringus oli uinumisraskusi ja liiga varast ärkamist 15–19-aastastel isegi sagedamini kui 20–29-aastastel[10].

Miks ma ei jää magama? Unetuse põhjused

Lühiajaline unetus tekib sageli stressi, leina või muu kohanemist nõudva olukorra tõttu[1]. Kui need tegurid mõjuvad kaua, muutub unehäire krooniliseks[10]. Mõni hakkab kartma isegi magamaminekut[10].

Sagedased põhjused ja und segavad tegurid on:

• stress. See on unetuse tavaline vallandaja[10];
• ebaregulaarne unerežiim, näiteks pikka aega väga erinevad magamaminekuajad[10]. Vahetustega ja öötööd tegeval inimesel on unerütm teistsugune[1];
• kofeiin päeva teises pooles. Kofeiini on kohvis, mustas ja rohelises tees, koolas ning šokolaadis[12];
• ekraanid ja tegevused vahetult enne und. Telefon või arvuti voodis teeb uinumise raskemaks[12];
• tühi või liiga täis kõht magama minnes[12];
• valu ja hingamisraskused. Unetus kaasneb sageli valuga kulgevate haiguste ja hingamisteede haigustega, näiteks astmaga[11].

Liigesvalu kohta loe artiklit artriit ja hingamisteede kohta artiklit astma.

Unetuse taga võib olla ka mõni muu unehäire[1]:

• uneapnoe. Öine norskamine ja hingamispausid teevad une katkendlikuks. Inimene ei pruugi seda ise märgata, aga päeval on ta unine ja väsinud;
• rahutute jalgade sündroom. Õhtul tekivad jalgades ebameeldivad aistingud, mis sunnivad jalgu liigutama;
• une-ärkveloleku rütmi häired. Bioloogiline kell ei sobi tavapärase päevarütmiga.

Öiste krampide kohta loe artiklit lihaskrambid ja öise hammaste krigistamise kohta artiklit hammaste krigistamine.

Unetus, stress ja meeleolu

Uni ja meeleolu on tihedalt seotud. Unetuse taga võib olla ärevus või depressioon ja abi otsitakse tihti just unetuse pärast[11].

Seos kehtib ka vastupidi. 21 uuringu koondanalüüsis oli unetusega inimestel kaks korda suurem risk hiljem depressiooni haigestuda kui neil, kes magasid hästi[5]. Eesti uuringus oli 7–9 tundi und seotud parema heaoluga. Kelle uneaeg pikenes, nende heaolu paranes[13].

Kui Sinu meeleolu on mitu nädalat järjest madal, loe artiklit depressioon. Ärevuse kohta loe artiklit ärevushäire.

Mida teha, kui ei saa magada?

Head uneharjumused ehk unehügieen on esimene samm parema une kvaliteedi poole. Peaasi.ee soovitab[12]:

1. Mine magama ja ärka samal ajal, ka nädalavahetusel. Püsiv rütm teeb uinumise kergemaks.
2. Liigu vähemalt kolm korda nädalas 30 minutit, võimalusel õues ja päevavalguses.
3. Tee magamistuba jahedaks, vaikseks ja pimedaks. Hoia telefon ja muud seadmed voodist eemal.
4. Ära joo kofeiiniga jooke päeva teises pooles.
5. Ära söö ega joo palju ega treeni paar tundi enne magamaminekut.
6. Tee igal õhtul enne magamaminekut samu rahulikke asju, näiteks käi duši all või loe raamatut.
7. Hoia voodi kõrval paberit ja pliiatsit. Kui uinudes tulevad meelde tegemata asjad, kirjuta need üles.
8. Ära tee pikki ega hiliseid päevaseid uinakuid, kui öine uni on halb.

Pea mõnda aega unepäevikut[12]. Sellest näed, mis Sinu und mõjutab. Unepäeviku saad alla laadida ravijuhendi lehelt[14]. Peaasi.ee lehel on tasuta unevihk ja lõdvestusharjutused[15].

Nutikell ja uneäpid ei asenda unepäevikut ega arsti määratud uneuuringut[1].

Unetuse kognitiiv-käitumuslik teraapia

Euroopa unetuse juhis (2023) soovitab kroonilise unetuse esimese ravina kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. Soovitus kehtib igas vanuses täiskasvanule, ka siis, kui inimesel on teisi haigusi[2]. Teraapiat võib teha nii terapeudi juures kui ka digitaalselt[2]. Juhise koostajate hulgas on ka Eesti arst[2].

Teraapia koosneb mitmest osast: mõtete ja uskumuste muutmine, uneharjumused, unerežiimi kohandamine ja lõdvestus[4]. Kui palju see aitab? 20 uuringu koondanalüüsis muutus uni nii:

Allikas: Trauer jt 2015, 20 uuringut, 1162 kroonilise unetusega täiskasvanut[4]. Kõrvaltoimeid ei teatatud ja muutused näisid püsivat ka hiljem.

Teraapia ei pruugi und palju pikendada. See aitab aga kiiremini magama jääda ja öösel vähem ärkvel olla.

Kas unetuse vastu on ravimeid?

Unerohud ehk uinutid on retseptiravimid. Kui teraapiast ei piisa, võib arst ravimi välja kirjutada[2]. Euroopa juhise järgi kasutatakse enamikku uinuteid lühiajaliselt, kuni 4 nädalat. Pikemat kasutust kaalub arst eraldi[2].

Eesti patsiendijuhend kirjeldab sama järjekorda. Pikaajalise unetuse korral on tähtis saavutada õige unerežiim psühholoogiliste meetoditega. Vajadusel soovitatakse ka uinuteid[1].

Ära alusta ega lõpeta uinuti võtmist omal käel. Räägi enne arsti või apteekriga.

Melatoniin ja taimsed vahendid: mida ütleb Euroopa juhis?

Paljud otsivad looduslikku unerohtu. Euroopa unetuse juhis (2023) ei soovita unetuse raviks kiiretoimelist melatoniini ega taimseid preparaate[2]. Pikatoimelist melatoniini võib arst kasutada kuni 3 kuud 55-aastastel ja vanematel[2].

Toidu kohta on EL-is lubatud väide „Melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega“. Väide kehtib, kui melatoniini võetakse 1 mg vahetult enne magamaminekut[16]. See ei ole unetuse ravi. Kui unetus kestab kaua, räägi arstiga.

Juhise järgi võivad liikumine ja valgusteraapia olla teraapia kõrval kasulikud[2].

Magneesium ja uni: mida uuringud näitavad?

Euroopa Liidus ei ole magneesiumile lubatud ühtegi une tervisväidet[16]. Seost on siiski uuritud.

2021. aasta koondanalüüsis oli ainult kolm väikest uuringut, kus osales kokku 151 vanemaealist inimest. Nende põhjal ei saa järeldada, et magneesium unetuse korral aitaks[17]. Autorid hindasid tõendite kvaliteeti madalaks kuni väga madalaks[17].

Magneesium ei ole unetuse ravi. Täiskasvanud naisele soovitatakse magneesiumi 300 mg ja mehele 350 mg päevas, toit ja toidulisandid kokku[18]. Toidulisanditest kuni 250 mg päevas[19].

Millal minna arsti juurde?

Unehäire kahtluse korral alusta perearstist. Perearst teeb vajadusel uuringud, määrab esmase ravi ja suunab vajadusel unega tegeleva spetsialisti juurde[1]. Mine perearsti juurde, kui:

• unetus kestab nädalaid ja segab Sinu tööd, õppimist või meeleolu;
• keegi on märganud, et Sa norskad ja Sul on öösel hingamispausid, või oled päeval väga unine. Need võivad olla uneapnoe märgid[1];
• õhtuti on jalgades ebameeldiv tunne, mis sunnib neid liigutama[1];
• meeleolu on mitu nädalat madal või tunned pidevat ärevust;
• oled võtnud uinuteid kauem, kui arst soovitas.

Võta vastuvõtule kaasa täidetud unepäevik[1]. Arst hindab unetust vestluse, küsimustike ja unepäeviku põhjal[2].

Korduma kippuvad küsimused

Mis on insomnia eesti keeles?

Insomnia on eesti keeles unetus. See tähendab raskust magama jääda, katkendlikku und või liiga varast ärkamist.

Kui kaua peaks magama jäämine aega võtma?

Eesti patsiendijuhendi järgi jääb täiskasvanu tavaliselt magama 30 minuti jooksul.

Mida teha, kui ärkan öösel ja ei jää uuesti magama?

Üks-kaks öist ärkamist on tavaline. Hoia telefon eemal ja kirjuta peas keerlevad mõtted paberile. Kui see kordub nädalaid, pea unepäevikut ja mine perearsti juurde.

Millal on unetus krooniline?

Kui unetus jääb püsima ja segab päeva, muutub see krooniliseks häireks. Raskeks peetakse unetust, kui uinumine võtab üle 30 minuti vähemalt kolmel ööl nädalas ja see on kestnud üle 6 kuu.

Mis on kroonilise unetuse esimene ravi?

Euroopa unetuse juhise järgi on esimene ravi unetuse kognitiiv-käitumuslik teraapia. Uinuteid kasutatakse arsti otsusel ja enamasti kuni 4 nädalat.

Kas magneesium aitab magada?

Euroopa Liidus ei ole magneesiumile une tervisväidet lubatud. Uuringuid on vähe ja need on väikesed, tõendite kvaliteet on madal. Unetuse korral alusta perearstist.

Seotud artiklid

• Depressioon
• Ärevushäire
• Keskendumisraskused
• Magneesiumi puuduse sümptomid
• Hammaste krigistamine

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 19 allikat (Eesti patsiendijuhend, Tervise Arengu Instituut, Euroopa unetuse juhis, EL-i õigusaktid ja teadusuuringud) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (19)Peida allikad

1. Ravijuhendite nõukoda. Unehäired. Infomaterjal patsientidele (ravijuhendi „Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika“ juurde). PJ-G/32.1-2019, kinnitatud 28.05.2019, avaldatud 25.10.2021. ravijuhend.ee: Unehäired (patsiendijuhend) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
2. Riemann D, Espie CA, … Hion T, … Spiegelhalder K. The European Insomnia Guideline: An update on the diagnosis and treatment of insomnia 2023. J Sleep Res 2023;32(6):e14035. PMID 38016484. PubMed 38016484 (Euroopa unetuse juhis 2023) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
3. Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. Lühikokkuvõte. Tallinn 2023 (uuring 2020–2022). TAI RVTU lühikokkuvõte 2023, PDF lk 8 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
4. Trauer JM, Qian MY, Doyle JS, Rajaratnam SM, Cunnington D. Cognitive Behavioral Therapy for Chronic Insomnia: A Systematic Review and Meta-analysis. Ann Intern Med 2015;163(3):191–204. PMID 26054060. PubMed 26054060 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
5. Baglioni C, Battagliese G, Feige B jt. Insomnia as a predictor of depression: a meta-analytic evaluation of longitudinal epidemiological studies. J Affect Disord 2011;135(1–3):10–9. PMID 21300408. PubMed 21300408 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
6. Hion T. Ülevaade unetuse epidemioloogiast. Eesti Arst 2004. doi:10.15157/ea.v0i0.9715. Eesti Arst: Ülevaade unetuse epidemioloogiast, PDF lk 1 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
7. Peaasi.ee (MTÜ Peaasjad). Uni. peaasi.ee: Uni (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
8. Ohayon MM. Epidemiology of insomnia: what we know and what we still need to learn. Sleep Med Rev 2002;6(2):97–111. PMID 12531146. PubMed 12531146 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
9. Tervise Arengu Instituut / Ravimiamet. Ravimistatistika, tabel ATC-N (päevadoosid 1000 elaniku kohta ööpäevas). statistika.tai.ee: ATC-N (vali N05C ja N05CF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
10. Hion T. Ülevaade unetuse epidemioloogiast. Eesti Arst 2004. Eesti Arst: Ülevaade unetuse epidemioloogiast, PDF lk 2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
11. Hion T. Ülevaade unetuse epidemioloogiast. Eesti Arst 2004. Eesti Arst: Ülevaade unetuse epidemioloogiast, PDF lk 3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
12. Peaasi.ee (MTÜ Peaasjad). Parema une nõuanded. peaasi.ee: Parema une nõuanded (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
13. Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. Lühikokkuvõte. Tallinn 2023. TAI RVTU lühikokkuvõte 2023, PDF lk 12 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
14. Ravijuhend.ee. Unepäevik (patsiendijuhendi „Unehäired“ lisa), PDF. ravijuhend.ee: unepäevik (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
15. Peaasi.ee (MTÜ Peaasjad). Hea une tehnikad: unevihk, lõdvestusharjutused, unepäevikud. peaasi.ee: Hea une tehnikad (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
16. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012 lubatud tervisväidete kohta, lisa (konsolideeritud tekst 17.05.2021, eesti keeles). EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
17. Mah J, Pitre T. Oral magnesium supplementation for insomnia in older adults: a Systematic Review & Meta-Analysis. BMC Complement Med Ther 2021;21(1):125. PMID 33865376. PubMed 33865376 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
18. Tervise Arengu Instituut. Eesti toitumis- ja toidusoovitused, tabelraamat 2025, tabel 10 (mineraalainete soovituslik päevane tarbimine). TAI tabelraamat 2025, PDF lk 25 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
19. Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabel 11 (talutav ülemine tarbimiskogus). TAI tabelraamat 2025, PDF lk 27 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Artikli aluseks on ravijuhendite nõukoja patsiendijuhend „Unehäired“, Euroopa unetuse juhis (2023), Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise uuringu ja ravimistatistika andmed, Peaasi.ee soovitused ning Eesti Arstis ja PubMedis avaldatud uuringud. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga. See ei asenda arsti nõu, diagnoosi ega ravi. Kui unetus kestab kaua või võtad ravimeid, räägi enne toidulisandi võtmist arstiga.