Astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis mõjutab miljoneid inimesi üle kogu maailma, sh ka 5–8% Eesti täiskasvanutest. Tegemist ei ole pelgalt ajutise köha või hootise hingeldamisega, vaid kompleksse ja sageli elukestva seisundiga, millele on iseloomulik hingamisteede liigne tundlikkus ja korduv põletikuline reaktsioon erinevatele ärritajatele.
Tulemuseks on hingamisteede ahenemine, limaskesta turse ja limaerituse suurenemine. Kõik see põhjustab hingamisraskusi, köha, survetunnet rinnus ja vilinat hingamisel.
Astma olemus on sügavam kui lihtsalt hingamisraskus – see seisund on tihedalt seotud organismi üldise tasakaalu, närvisüsteemi regulatsiooni, immuunsüsteemi reaktsioonivõime ja isegi rakutasandi toitainetega.
Tänapäeva teadusuuringud on hakanud üha rohkem valgust heitma seostele, mis ühendavad astmat mikrobioomi, toitumuslike puudujääkide (nt magneesiumipuuduse), kroonilise stressi ja elustiilivalikutega.
Astma võib ilmneda igas vanuses ja selle avaldumisvormid varieeruvad kergest, juhuslikust hingeldamisest kuni eluohtlike ägenemisteni, mida tuntakse kui astmahooge. Hingamisteed ahenevad, limaskestad tursuvad ja lima eritub liigselt – need kõik piiravad hapniku liikumist kopsudesse ning tekitavad tuntud sümptomeid, nagu vilisev hingamine, köha, survetunne rinnus ja õhupuudus.
Käesolevas artiklis anname põhjaliku ülevaate astmast: selle põhjustest, sümptomitest, ennetusvõimalustest ja leevendusmeetoditest.
Eraldi tähelepanu pöörame sellistele lähenemisviisidele, mis toetavad organismi terviklikku tasakaalu – muuhulgas stabiliseeritud piko-ioonilisele magneesiumile (ReMag), mis on osutunud keskseks teguriks paljude kasutajate tervenemisloos.
Tutvustame ka teisi RnA ReSet-sarja toidulisandeid, mis aitavad kehal taastuda, tugevdada hingamisteid ja reguleerida põletikku loomulikul viisil.

Astma ajalugu
Astma kui haigus ei ole uus nähtus – selle sümptomeid on kirjeldatud juba Vana-Egiptuse papüürustes, kus viidati raskendatud hingamisele kui vaimude või jumalate karistusele. Vanas Kreekas kasutas Hippokrates mõistet ásthma, mis tähendab kreeka keeles ‘ahmimist’ või ‘õhupuudust’, kirjeldamaks seisundit, kus inimene ei saa vabalt hingata. Astmat hakati seostama nii keskkonna kui ka emotsioonidega.
Keskaegses Euroopas nähti astmat sageli psühhosomaatilise haigusena, mida põhjustas melanhoolia ehk tasakaalutus keha vedelikes. Alles 19. ja 20. sajandil hakati mõistma, et astma on seotud põletikuga hingamisteedes ning selle taga võivad olla ka allergeenid, infektsioonid ja keskkonnasaaste.
Tööstusajastu tõi kaasa astmajuhtude plahvatusliku kasvu, eriti linnastunud piirkondades, kus õhukvaliteet oli halvenenud. Autode heitgaasid, tehastest pärinevad osakesed ja tolm ärritasid hingamisteid ning allergiliste reaktsioonide hulk suurenes.
Tänapäeval mõistame, et astma ei ole pelgalt ühe mehhanismiga haigus, vaid keeruline seisund, mida mõjutavad geneetika, immuunsüsteemi seisund, närvisüsteemi tasakaal, toitumuslik seisund ja isegi inimese mikrobioom.
Uued uurimissuunad keskenduvad nüüd ka sellele, kuidas toitainete puudujäägid, nagu näiteks magneesiumipuudus, võivad mõjutada bronhilihaste toimimist ja hingamisteede põletikulisi protsesse. Seetõttu on oluline mõista astmat mitte ainult sümptomite kaudu, vaid sügavamal tasandil ehk terviklikult.
Astma sümptomid ja nende teke
Astma sümptomid on mitmekesised ja nende iseloom ning tugevus võib inimeseti erineda. Samuti võivad sümptomid sõltuda vanusest, elustiilist ja haiguse raskusastmest. Järgnevalt toome välja peamised sümptomid koos põhjalike selgitustega.
Hingamisraskused. See on üks astma kõige äratuntavamaid tunnuseid. Hingamisraskus tähendab, et õhk ei pääse kergesti kopsudesse ega sealt välja. Seda põhjustab hingamisteede ahenemine ja põletikuline turse, mille tulemusena peab inimene hingamiseks rohkem pingutama. Mõned kirjeldavad seda kui tunnet, kus keegi istuks justkui rinna peal.
Vilisev hingamine. Väljahingamisel tekkiv vilisev või sahisev heli viitab sellele, et õhk surutakse läbi kitsaste hingamisteede. See võib olla kuuldav isegi eemalt ning on sageli esimeseks märgiks sellest, et hingamisteed on põletikulised ja ahenenud.
Surutustunne rinnus. Paljud astmahaiged kirjeldavad tunnet, justkui rindkere oleks pingul või kokku surutud. See on tingitud põletikust, bronhospasmist ja suurenenud lima kogusest hingamisteedes, mis kõik takistavad normaalset õhuvoolu ja loob survetunde.
Köha, eriti öösel või varahommikul. Köha on sageli krooniline ja mitteproduktiivne, st ilma röga eritumiseta. See võib süveneda öösel või varajastel hommikutundidel, kui hingamisteed on tundlikumad ja lima kuhjub. Paljudel juhtudel on krooniline öine köha esimene astma sümptom, eriti lastel.
Kiire väsimine füüsilisel koormusel. Astmaga inimestel tekib füüsilise tegevuse käigus kiiresti väsimus ja hingeldus, mis ei pruugi olla proportsioonis tehtava pingutusega. See viitab hapniku omastamise takistustele ja võib olla varajane märk treeningastmast.
Ärevustunne õhupuuduse tõttu. Õhupuudus võib tekitada tugeva ärevusreaktsiooni, mis omakorda süvendab sümptomeid. Inimene võib sattuda paanikasse, mis suurendab lihaspinget ja hingamissagedust – need omakorda süvendavad õhupuudust. Nii tekib nõiaring, mida on raske katkestada ilma teadliku hingamise või toeta.
Sümptomid tekivad hingamisteede põletiku ja ahenemise tõttu, mis on keha vastus erinevatele vallandajatele, nagu allergeenid (tolm, õietolm, loomakarvad), füüsiline pingutus, külm või kuiv õhk, emotsionaalne stress, viirusnakkused ja ärritavad kemikaalid.
Laste puhul võib astma avalduda esmalt korduva bronhiidi, pikaajalise köha või hingeldamisena füüsilise tegevuse järel.
Õigeaegne märkamine ja täpne diagnoosimine aitavad sümptomeid varakult kontrolli alla saada.

Kuidas astmat diagnoositakse?
Astma diagnoosimine ei põhine vaid sümptomite subjektiivsel kirjeldusel, vaid nõuab mitmeastmelist lähenemist, et teha kindlaks hingamisteede reaktsioonivõime, põletikuline seisund ja võimalikud vallandajad. Tõhusa ja täpse diagnoosi aluseks on arsti poolt kogutav anamnees ehk haiguslugu, objektiivne hindamine ja spetsiaalsed testid.
1. Haiguslugu ja sümptomite kirjeldus. Arst alustab vestlust patsiendiga, kogudes infot sümptomite sageduse, kestuse ja raskusastme kohta. Samuti uuritakse, kas sümptomid süvenevad öösiti, füüsilisel koormusel või kokkupuutel allergeenidega. Tähelepanu pööratakse ka perekondlikule eelsoodumusele ja kaasuvatele allergiatele või ekseemile.
2. Füüsiline läbivaatus. Kuulatakse rindkere stetoskoobiga, et tuvastada vilinat või muud ebatavalist hingamismüra. Kuigi läbivaatus võib olla normaalne sümptomitevälisel ajal, annab see teatud vihjeid haiguse raskusastme ja olemuse kohta.
3. Spiromeetria. See on kuldstandard astma diagnoosimisel. Spiromeetria mõõdab, kui palju ja kui kiiresti inimene suudab õhku välja hingata. Spetsiifiliselt mõõdetakse FEV1 (väljahingatava õhu hulk esimese sekundi jooksul) ja FVC (kogu väljahingatava õhu maht). Vähenenud FEV1 väärtus viitab hingamisteede ahenemisele.
4. PEF-meeter (tippvoolumõõtur). Koduseks kasutamiseks mõeldud lihtne vahend, millega saab jälgida hingamisvõime muutumist aja jooksul. PEF-väärtuste kõikumised hommikul ja õhtul viitavad astma olemasolule või kontrollimatusele. Seadet saab kasutada ka ravivastuse hindamiseks.
5. Provokatsioonitestid. Kui tavalised testid ei anna kindlat vastust, võib arst määrata provokatsioonitesti. See on kontrollitud meetod, kus patsient puutub kokku võimaliku vallandajaga (nt metakoliin või füüsiline koormus), misjärel hinnatakse võimalikke sümptomeid.
6. Allergiatestid. Nahatestid või vereanalüüsid (nt IgE tase) aitavad selgitada, kas ja millised allergeenid mängivad rolli sümptomite vallandumisel. See info aitab vältida vallandajaid ja suunata ravi.
7. Pildidiagnostika ja bronhoskoopia (vajadusel). Raskematel või ebatüüpilistel juhtudel tehakse kompuutertomograafia või bronhoskoopia, et välistada muud hingamisteede haigused, nagu KOK või kasvajad.
Täpselt ja varakult diagnoositud astma võimaldab alustada tõhusat ravi, et vältida astma ägenemist ehk astmahooge. Lisaks meditsiinilistele testidele on oluline jälgida ka oma keha, pidada sümptomipäevikut ja märgata seoseid keskkonna, stressi ja toitumise vahel. Mõnel juhul vajatakse kompuutertomograafiat või bronhoskoopiat, et välistada teisi haigusi.

Astma tekkepõhjused
Astma põhjused on keerukad ja mitmetasandilised, hõlmates nii geneetilisi, keskkondlikke kui ka elustiilist tulenevaid tegureid. Enamasti ei ole tegemist üheainsa põhjusega, vaid mitme faktori koosmõjuga, mis loob soodsa pinnase haiguse kujunemiseks või ägenemiseks. Toome ära kõige olulisemad astma tekkepõhjused koos selgitustega.
Geneetiline eelsoodumus. Kui astma, allergiate või ekseemiga on varasemalt kokku puutunud Sinu lähisugulased, on ka Sinu risk haigestuda oluliselt suurem. Uuringud näitavad, et geneetilised mutatsioonid võivad mõjutada hingamisteede limaskesta tundlikkust, immuunvastust ja põletikutaset.
Allergiad. Tolmulestad, hallitusseened, õietolm ja loomakarvad on kõige sagedasemad astma vallandajad. Allergiline reaktsioon kutsub esile immuunsüsteemi tugeva vastuse, mille tagajärjeks on hingamisteede turse ja ahenemine. Astma ja allergiad käivad sageli käsikäes, eriti lastel ja noortel täiskasvanutel.
Õhusaaste. Linnakeskkondades hingavad inimesed sisse palju saasteaineid, nagu tahkeid peenosakesi (PM2,5), lämmastikdioksiidi (NO₂) ja osooni (O₃), mis ärritavad hingamisteid. Õhusaaste on seotud astma esinemissageduse ja ägenemistega. Lisaks mõjutavad hingamisteede tervist ka siseõhu saasteained, näiteks suits, küünlad ja kemikaalid.
Kodused keemiatooted ja hallitus. Igapäevased puhastusvahendid, lõhnastajad, aerosoolid ja ehitusmaterjalid võivad eraldada lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC), mis ärritavad hingamisteid. Hallitusseened, eriti niisketes ruumides, on samuti tugevad allergeenid ja põletikutekitajad.
Viirusinfektsioonid lapseeas. Tõsised hingamisteede viirusnakkused varases lapsepõlves, eriti respiratoor-süntsütiaalviirus (RSV), võivad kahjustada bronhe ja soodustada hilisemat astma kujunemist. Korduvad infektsioonid võivad muuta hingamisteed püsivalt tundlikumaks.
Emotsionaalne ja füsioloogiline stress. Krooniline stress põhjustab kehas põletikuliste tsütokiinide ja stressihormoonide tõusu, mis võivad esile kutsuda astmahoogusid. Stress mõjutab ka parasümpaatilist närvisüsteemi, vähendades keha võimet lõõgastuda ja hingamisteid rahustada.
Toitumuslikud puudujäägid. Magneesiumipuudus, B-rühma vitamiinide (eriti B6 ja B12), C-vitamiini ja antioksüdantide puudus nõrgestavad organismi põletikuvastast kaitsevõimet.
Magneesium mängib keskset rolli bronhilihaste lõõgastumises, immuunvastuse reguleerimises ja närvisüsteemi tasakaalus. Kui keha ei saa piisavalt vajalikke mineraalaineid ja vitamiine, muutub ta vastuvõtlikumaks ärritajatele ja põletikule.

Astma tüübid
Astma võib avalduda erineval kujul sõltuvalt selle vallandajatest, sümptomite mustrist ja keha reaktsioonist. Erinevate tüüpide tundmine aitab paremini mõista haiguse iseloomu ning valida sobiva ravi ja elustiilimuutused.
Allergiline astma. See on kõige levinum astma tüüp, mis on seotud allergiliste reaktsioonidega allergeenidele, nagu õietolm, tolmulestad, loomakarvad või hallitusseened. Immuunsüsteem reageerib neile ärritajatele ülemäära tugevalt, põhjustades hingamisteede põletikku ja ahenemist. Sümptomid esinevad sageli hooajaliselt (nt kevadel või sügisel), kuid võivad kaasneda ka allergilise nohu või ekseemiga.
Mitteallergiline astma. Seda tüüpi astmat vallandavad tegurid ei ole seotud klassikaliste allergeenidega. Selle asemel võib sümptomite taga olla külm õhk, stress, hingamisteede infektsioonid, tugevad lõhnad või füüsiline pingutus. Mitteallergilist astmat esineb sagedamini täiskasvanutel ja see võib olla raskemini ravitav.
Treeningastma (füüsilisest pingutusest tingitud astma). Tekib või süveneb füüsilise tegevuse ajal või vahetult pärast seda. Iseloomulikud sümptomid on hingeldus, vilin, köha ja rõhumistunne rinnus. Seda esineb sageli sportlastel, eriti jahedas või kuivas õhus treenides. Regulaarne, hästi planeeritud füüsiline aktiivsus võib siiski sümptomeid aja jooksul leevendada.
Öine astma. Astmahoogude või sümptomite süvenemine öösiti, eriti varajastel hommikutundidel. Selle põhjuseks võivad olla hormonaalsed muutused, limaskestade kuivus, kehatemperatuuri langus ja keha asendi muutus magades. Öine astma mõjutab und ja võib viia kroonilise väsimuseni.
Kutsealane astma. Vallandajateks on töökeskkonnas esinevad ained, nagu keemilised aurud, tolm, suits või loomse päritoluga osakesed. Esineb sagedamini inimestel, kes töötavad tervishoius, põllumajanduses, ehituses või keemiatööstuses. Sümptomid paranevad sageli nädalavahetusel või puhkuse ajal, kui kokkupuude allergeeniga katkeb.
Steroidiresistentne astma. Raskekujuline astma, mis ei allu hästi tavalistele põletikuvastastele ravimitele, nagu inhaleeritavad kortikosteroidid. Selle taga võib olla geneetiline eripära, krooniline põletik või mikroobide tasakaalutus hingamisteedes. See astmavorm vajab sageli mitmetasandilist ravi ja pidevat meditsiinilist jälgimist.

Astmast ohustatud inimgrupid
Mõned inimesed on altimad astma tekkele – see võib olla tingitud geneetilistest, füsioloogilistest, keskkonna- või elustiiliteguritest. Järgnevalt toome välja peamised riskigrupid koos selgitustega, miks nende puhul on astma tõenäosus kõrgem.
Lapsed. Immuunsüsteem on lastel alles arenemisjärgus ning nende hingamisteed on väiksemad ja tundlikumad. Viirusnakkused, allergeenid ja isegi emotsionaalne stress võivad kergemini põhjustada hingamisteede põletikku. Kui peres esineb astmat või allergiaid, on risk veelgi suurem. Korduvad köhahood, bronhiit ja vilisev hingamine võivad olla esimesed märgid lapseea astmast.
Eakad. Vananemisega kaasneb immuunsüsteemi ja hingamisfunktsiooni langus ning sageli ka teiste krooniliste haiguste – nagu KOK, kõrge vererõhk või südamepuudulikkus – koosesinemine. Need seisundid võivad segada astma diagnoosimist ja ravi, samas kui ravimite koostoime ja kõrvaltoimed võivad astmat halvendada.
Linnaelanikud. Linnade õhk sisaldab rohkem saasteaineid, nagu heitgaasid, tööstuslikud osakesed ja keemilised aurud. Lisaks on siseõhk sageli kehvalt ventileeritud ja sisaldab allergeene. Õhusaaste on otseselt seotud nii astma kujunemise kui ka astmahoogude sagenemisega.
Sportlased. Intensiivne füüsiline koormus võib vallandada treeningastma, eriti külmas või kuivas õhus. Samuti võivad pidev hingamisteede koormus, kloor (ujumises) ja muud keskkonnategurid (nt õietolm välisspordis) mõjutada tundlikke hingamisteid. Sportlased vajavad sageli spetsiaalseid hingamistehnikaid ja individuaalset toitumuslikku tuge.
Kroonilise stressi või unehäirete all kannatajad. Krooniline stress tõstab kortisoolitaset ja võib süvendada kehas põletikulisi protsesse, sealhulgas hingamisteede reaktsioonivõimet. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteemi ja suurendab vastuvõtlikkust infektsioonidele ja ägenemistele.
Stressisüsteemi tasakaalustamiseks tuleb toetada närvisüsteemi, magada piisavalt ja kasutada vajadusel looduslikke toidulisandeid, nagu stabiliseeritud piko-iooniline magneesium.

Astma ja elustiil
Elustiil mängib olulist rolli astma tekke, ägenemise ja kontrolli all hoidmise juures. Keha üldine seisund, toitumine, stressitase ja liikumisharjumused mõjutavad otseselt hingamisteede tervist ning immuunsüsteemi tasakaalu. Negatiivsed elustiilitegurid võivad sümptomeid mitte ainult süvendada, vaid vähendada ka ravi tõhusust ja takistada kehal taastumast. Järgnevalt toome välja konkreetsed näited, kuidas erinevad elustiilivalikud mõjutavad astmat.
Krooniline stress. Pidev vaimne pinge tõstab põletikku tekitavate hormoonide (nt kortisool) taset ja pärsib keha võimet lõõgastuda. Stress võib vallandada astmahoo või muuta olemasolevad sümptomid raskemaks.
Unepuudus ja kehv unekvaliteet. Ebapiisav uni nõrgestab immuunsüsteemi ja suurendab organismi tundlikkust ärritajate suhtes. Unepuudus võib süvendada öist astmat ning põhjustada päevast väsimust ja ärevust.
Vale toitumine. Töödeldud toit, suhkur, transrasvad ja liigsed piimatooted võivad tõsta põletikutaset organismis. Kui toidust puuduvad elutähtsad mineraalained, nagu magneesium ja seleen, võib see mõjutada bronhide tööd ja hingamislihaste lõõgastust.
Liikumisvaegus. Vähene kehaline aktiivsus toob kaasa kopsufunktsiooni ja üldise vastupidavuse languse. Regulaarne mõõdukas füüsiline koormus aitab tugevdada hingamislihaseid ja vähendada põletikku.
Keskkonnamürgid ja kodukeemia. Koduõhku saastavad lõhnaküünlad, sünteetilised puhastusvahendid, aerosoolid ja hallitus võivad ärritada hingamisteid ja tekitada astma ägenemist.
Vaimse ja füüsilise taastumise puudumine. Kui pingelistele päevadele ei järgne piisavalt puhkust ega taastavaid tegevusi (nt meditatsioon, loodus, vaikusehetked), jääb närvisüsteem pinge alla ja hingamine muutub pinnapealseks.
Seetõttu on oluline kujundada igapäevased harjumused astmasõbralikuks – toetada keha stressist taastumisel, süüa põletikku vähendavat toitu, liikuda regulaarselt ja vältida kahjulikke keskkonnategureid. Just selline terviklik ja teadlik elustiil võib astma puhul tuua märkimisväärset edu.

Kuidas astma segab igapäevaelu?
Astma ei mõjuta üksnes hingamist, vaid võib oluliselt häirida inimese igapäevast toimetulekut, emotsionaalset heaolu ja sotsiaalset elu. Sümptomite ettearvamatus ja vajadus pideva enesekontrolli järele muudab selle kroonilise seisundi sageli nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnavaks.
Piirab kehalist aktiivsust. Astmahaigetel võib juba mõõdukas pingutus, näiteks trepist kõndimine või kodused toimetused, põhjustada õhupuudust ja köha. See võib viia kehalise passiivsuseni, mis omakorda halvendab üldist vastupidavust ja südame-veresoonkonna tervist.
Häirib und. Öised astmahood, köhahood või raskustunne rinnus võivad äratada mitu korda öö jooksul. Puudulik uni süvendab väsimust, mõjutab vaimset seisundit ja alandab immuunsust. Öine astma võib muutuda krooniliseks ja mõjutada ka partneri unekvaliteeti.
Vähendab töövõimet. Sagedased haiguspäevad, väsimus ja tähelepanu hajumine sümptomite tõttu võivad mõjutada töö tulemuslikkust. Mõnedel juhtudel võib astma piirata konkreetsete ametite pidamist, näiteks keemiliste ainete või tolmuga kokkupuutuval tööl.
Tekitab hirmuhoo või ärevust. Äkilised astmahood, mil hingamine muutub raskeks, võivad esile kutsuda paanikat ja hirmu. Inimene võib hakata vältima olukordi, kus arstiabi ei pruugi olla kohe kättesaadav, piirates oma liikumis- ja sotsiaalset vabadust.
Mõjutab suhteid ja sotsiaalset elu. Kui inimene peab pidevalt jälgima oma seisundit või vältima kindlaid olukordi (näiteks lemmikloomi, tolmuseid keskkondi või tugevaid lõhnu), võib see mõjutada tema sotsiaalseid suhteid ja viia isoleerituseni. Samuti võib partner tunda muret või koormust, mis on seotud haiguse haldamisega.
Toob kaasa ravimite pideva kasutamise. Igapäevased inhalaatorid, kontrollravimid ja ägenemise korral lisanduvad steroidid võivad tekitada raviväsimust. Lisaks võivad ravimid põhjustada kõrvaltoimeid, mis vajavad jälgimist ja kohandamist.
Selleks et astmaga toime tulla, on oluline haigust mõista, luua toetav elukeskkond ning rakendada terviklikke lahendusi, mis aitavad hoida sümptomid kontrolli all ja säilitada elukvaliteedi.
Kas astmat saab ennetada?
Astma täielik ennetamine ei ole alati võimalik, kuid teadlike valikutega saab riski oluliselt vähendada ja sümptomeid kontrolli all hoida. Eriti oluline on hoolitseda selle eest, et organism ei jääks ilma vajalike toitaineteta, sest just mineraalainete ja vitamiinide puudus võib muuta keha põletikule ja ärritajatele tundlikumaks.
Siin on loetelu astma ennetamise võtmeteguritest.
Minimeeri kokkupuude allergeenide ja saastega. Väldi tolmulesti, hallitust, tugevaid lõhnu ja õhusaastet nii kodus kui väljas. Investeeri HEPA-filtritega tolmuimejasse ja õhupuhastisse.
Tugevda immuunsüsteemi ja vähenda põletikku. Toeta keha tasakaalustatud toitumise, värske õhu, liikumise ja teadliku stressijuhtimisega.
Säilita normaalne magneesiumitase. Magneesium aitab lõõgastada bronhilihaseid ja rahustab närvisüsteemi.
Väldi vitamiinide puudust. C- ja D-vitamiini, B6 ja B12 piisav tase aitab vältida immuunsüsteemi üle- või alareageerimist, mis võib viia põletiku ja hingamisprobleemideni.
Toeta organismi toitumise ja puhkusega. Tasakaalustatud menüü ja kvaliteetne uni aitavad kehal taastuda ja püsida tugevana.
Väldi lapsepõlves antibiootikumide ülekasutust. Mikrobioomi tasakaal on oluline hingamisteede tervise toetaja ning liigne antibiootikumide kasutamine võib seda kahjustada.
Tehes igapäevaseid teadlikke valikuid, on võimalik vähendada astma kujunemise riski või hoida olemasolevad sümptomid kontrolli all ilma ägenemisteta.

Magneesiumipuudus ja astma
Magneesiumipuudus on üks aladiagnoositud, kuid äärmiselt oluline tegur astma tekke ja ägenemise juures. Hoolimata sellest, et magneesium on organismis tähtsuselt neljas mineraalaine, ei mõõdeta selle taset tavapärastes vereanalüüsides täpselt, sest vaid 1% magneesiumist asub veres – ülejäänu on rakkudes ja luudes.
Magneesiumil on kandev roll organismi mitmesugustes füsioloogilistes protsessides, sealhulgas
· hingamisteede silelihaste reguleerimises. Astmahoo korral tekib bronhospasm – hingamisteid ümbritsevad lihased tõmbuvad krampi ja takistavad õhu liikumist. Magneesium aitab neid lihaseid lõõgastada, parandades õhuvoolu ja vähendades hingeldust;
· närvisüsteemi tasakaalu hoidmises. Magneesium rahustab närvisüsteemi, aktiveerides parasümpaatilise haru, mis vastutab lõõgastumise ja taastumise eest. Kuna stress on üks olulisemaid astmat vallandavaid tegureid, aitab piisav magneesiumitase ennetada ägenemisi;
· põletikuprotsesside modulatsioonis. Magneesium osaleb põletikuvastaste tsütokiinide tootmises ja pärsib histamiini vabanemist. See on eriti oluline allergilise astma korral, kus histamiini vabanemine põhjustab limaskestade turset ja hingamisteede ahenemist;
· rakkude energia tootmises (ATP sünteesis). Iga raku energiaallikas – adenosiintrifosfaat (ATP) – vajab magneesiumi, et üldse aktiveeruda. Kui rakkudel puudub energia, ei suuda nad toimida optimaalselt, sealhulgas säilitada normaalset hingamisteede toonust;
· kaltsiumi tasakaalu kontrollis. Magneesium töötab kaltsiumi loodusliku vastandina. Kui kaltsiumi on liiga palju ja magneesiumi vähe, soodustab see lihasspasme, sealhulgas bronhospasme.
Paljud ravimid, mida astma raviks kasutatakse – nagu beeta-agonistid ja kortikosteroidid – võivad aja jooksul vähendada organismi magneesiumivarusid. Samuti suurendavad magneesiumikadu stress, füüsiline koormus ja suhkrutarbimine.
Magneesium ei ole võluvits, mis astma kaotab, kuid selle piisavus loob keha jaoks keskkonna, kus ärritajad ei tekita enam nii tugevaid reaktsioone. Just seetõttu väärib see mineraalaine erilist tähelepanu kõigis astmat käsitlevates lähenemistes – olgu need looduslikud või meditsiinilised.
ReMag – stabiliseeritud piko-iooniline vedel magneesium
Magneesiumiühendite maailm on lai ja mitmetahuline, iga selle vorm käitub kehas erinevalt. Et mõista, miks üks magneesiumivorm töötab paremini kui teine, tuleb vaadata kaugemale etiketi milligrammidest ja süveneda iga ühendi keemilisse olemusse, biosaadavusse ja füsioloogilisse toimesse.
ReMag ei ole lihtsalt magneesiumitoode, vaid teaduslikult arendatud stabiliseeritud piko-iooniline magneesium, mille imendumine ja biosaadavus on võrreldamatult kõrgem kui enamikul teistel vormidel.
Keemiline koostis ja imendumine
ReMag sisaldab ligikaudu 99,98% elementaarset magneesiumi 1000 mg kohta.
Imendumine on hinnanguliselt 100%, kuna magneesium on juba ioonilises olekus.
Magneesiumioonide piko-iooniline suurus tähendab, et need on väiksemad kui rakumembraani ioonkanalid – seega läbivad nad rakumembraani ilma ensüümide või transportvalkude abita.
Mis teeb ReMagi erakordseks?
Seedimist pole vaja. ReMag ei vaja seedimist ega muundamist. Ioonid on kohe valmis osalema raku ainevahetuses.
Imendumine suu limaskestalt ja maost. Kuna tegemist on vedela ioonilise lahusega, hakkab ReMag imenduma juba suus ja maos – kiiremini kui ükski teine vorm.
Puhtus. ReMag koosneb ainult kahest koostisosast – ülipuhtast veest ja stabiliseeritud magneesiumioonidest. Ei mingeid täite-, lõhna- ega säilitusaineid.
Ei põhjusta seedetrakti ärritust. Erinevalt paljudest teistest magneesiumivormidest ei põhjusta ReMag seedehäireid ega oma lahtistavat toimet.
ReMagi on välja töötanud dr Carolyn Dean, arst ja naturopaat, kellel üle 40 aasta kogemust magneesiumi kasutamisel krooniliste haiguste toetuses. Tema eesmärk oli luua magneesiumivorm, mis väldiks klassikalisi kõrvaltoimeid ja oleks rakutasandil maksimaalselt kasutatav.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ReMag pole lihtsalt järjekordne magneesiumilisand – see on täppislahendus neile, kes vajavad tõhusat, puhast ja sügavalt imenduvat tuge. Eriti astma korral, kus närvisüsteem, põletik ja bronhilihaste toonus on pidevas koormuses, võib ReMag pakkuda märgatavat leevendust ja toetust keha rakutasandil.
LOE ERINEVATE MAGNEESIUMILISANDITE IMENDUMISEST ROHKEM SELLEST PÕHJALIKUST ARTIKLIST!
Millised RnA ReSet-sarja toidulisandid toetavad veel astmat?
RnA ReSet-sarja toidulisandid on loodud toetama keha taastumisvõimet rakutasandil – just sealt, kust algab immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja ainevahetuse tasakaal. Astma kui kompleksse kroonilise seisundi puhul on oluline mitte ainult sümptomite mahasurumine, vaid ka organismi sisemiste toetussüsteemide tugevdamine. Järgnevalt on toodud kolm võtmetoetajat, mis lisaks ReMagile aitavad taastada keha tasakaalu.
ReMyte – taastab mineraalainete tasakaalu
ReMyte on kõrgelt biosaadav segu 12 mineraalainest, sh tsink, jood, seleen, vask, kroom ja mangaan. Need mineraalained on hädavajalikud immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja kilpnäärme tööks. Astma puhul on mineraalide tasakaal tihti häiritud – seda nii põletiku, stressi kui ravimite tõttu.
ReMyte aitab taastada elektrolüütide tasakaalu, toetab hingamisteede limaskesta ja aitab rakkudel paremini omastada magneesiumi.
ReAline – toetab metüülimist ja detoksprotsesse
ReAline sisaldab metüülimist toetavaid B-rühma vitamiine, nagu B6, B12 ja folaati, samuti betaiini ja taimeekstrakte, mis toetavad maksatalitlust. Metüülimine on organismi üks keskseid biokeemilisi protsesse, mis reguleerib põletikku, närvitalitlust ja geenide avaldumist (geeniekspressioon).
Metüülimisvõime langus on seotud kroonilise väsimuse, allergiate ja põletikuliste seisunditega, sh astmaga. ReAline toetab metüülimistsüklit, aitab kehal eemaldada jääkaineid ja loob soodsa keskkonna taastumiseks.
Vitamin C ReSet – tugev antioksüdant immuunsüsteemile
C-vitamiin on oluline kollageeni tootmisel, immuunsuse tugevdamisel ja põletiku vähendamisel.
Astma korral aitavad antioksüdandid vähendada oksüdatiivset stressi, mis kahjustab hingamisteede rakke. Vitamin C ReSet ei ärrita limaskesti ja aitab taastada kehas tasakaalu vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel.
Kõik RnA ReSet-sarja toidulisandid töötavad sünergiliselt, pakkudes terviklikku tuge – vähendades põletikku, toetades energiatootmist, närvisüsteemi ja detoksprotsesse.
Need sobivad ka tundliku seedimise ja kroonilise põletikuga inimestele, olles kõrge biosaadavuse ja puhta koostisega. RnA ReSet-sarja tooted pakuvad rakutasandil tuge, mida tavaline toitumine ja klassikaline ravi alati ei taga.
Astma ja toitumine
Toitumine mõjutab otseselt organismi põletikutaset, immuunsüsteemi reaktsioonivõimet ja üldist taastumisvõimet. Astma puhul on oluline vähendada põletikku soodustavaid toite ning tugevdada keha toitainetega, mis toetavad hingamisteede tervist, närvisüsteemi ja põletikuvastaseid protsesse. Õige toitumine ei ravi astmat, kuid võib oluliselt vähendada sümptomite raskust ja esinemissagedust.
Kuidas astma puhul toituda?
Väldi toite, mis soodustavad põletikku:
· piimatooted – võivad suurendada lima eritumist ja ärritada hingamisteid;
· rafineeritud suhkur – tõstab veresuhkrut, põhjustab oksüdatiivset stressi ja põletikku;
· töödeldud toit ja transrasvad – sisaldavad keemilisi lisandeid, mis võivad ärritada immuunsüsteemi;
· gluteen – vallandab mõnel inimesel põletikureaktsiooni ning mõjutab soolestiku limaskesta tervist.
Tarbi põletikuvastaseid ja toitainerikkaid toite:
· rohelised lehtköögiviljad (spinat, lehtkapsas) – sisaldavad magneesiumi, foolhapet ja klorofülli ;
· oomega-3-rasvhapped (linaseemned, chia-seemned, rasvane kala) – tugeva põletikuvastase toimega;
· värvilised köögiviljad ja marjad – rikkad antioksüdantide, C- ja E-vitamiini poolest;
· magneesiumirikkad toidud – mandlid, kõrvitsaseemned, banaan, avokaado.
Lisaks on soovitav jälgida piisavat veetarbimist, toetada seedimist kiudaineterikka toiduga ja vähendada toidukoormust hilisõhtuti, et keha saaks puhkeperioodil keskenduda taastumisele, mitte seedimisele.

Mida saab ise teha astma sümptomite leevendamiseks?
Kuigi astma on krooniline seisund, saab sümptomeid oluliselt leevendada igapäevaste teadlike tegevuste abil. Need looduslikud ja kehapõhised lähenemised aitavad vähendada hingamisteede ärritust, rahustada närvisüsteemi ja toetada üldist taastumist. Järgnevad meetodid on kasutusel nii täiendava teraapiana kui ka ennetava toetuse eesmärgil.
Hingamistehnikad
Buteyko meetod – keskendub hingamise aeglustamisele ja sügavuse vähendamisele, aidates vähendada hüperventilatsiooni ja normaliseerida CO₂ taset veres.
Pranayama (jooga e pikk, sügav hingamine) – reguleerib närvisüsteemi, parandab kopsumahtu ja tasakaalustab hingamisrütmi. Aitab vähendada stressist ja ärevusest tingitud hingamishäireid.
Füsioteraapia ja hingamisteede võimlemine
Spetsiaalsed harjutused aitavad vabastada röga, tugevdavad hingamislihaseid ja parandavad rindkere liikuvust. Eriti kasulik kroonilise köha ja sekreedi kogunemise korral.
Jooga ja meditatsioon
Jooga ühendab kehalised harjutused teadliku hingamise ja meele rahustamisega. Regulaarne praktika võib vähendada stressihormoonide taset, tugevdada parasümpaatilist närvisüsteemi ja parandada hingamisfunktsiooni.
Meditatsioon, eriti teadveloleku praktika (mindfulness), aitab vähendada ärevust, mis sageli kaasneb kroonilise haigusega.
Saun ja soolateraapia
Saun leevendab lihaspingeid, avardab hingamisteid ja aitab kehal higistamise kaudu eemaldada jääkaineid. Tuleks kasutada mõõdukalt ja jälgida enesetunnet.
Soolateraapia (haloteraapia) – hingatakse sisse mikroskoopilisi kuiva soola osakesi, mis aitavad puhastada hingamisteid, vähendada põletikku ja lima teket.
Aroomiteraapia
Looduslikud eeterlikud õlid, nagu eukalüpt ja piparmünt, võivad aidata avada hingamisteid ja rahustada ärritunud limaskesti. Kasutatakse difuuseris, inhaleerimiseks või massaažiõlis.
NB! Astmaatikud peaksid aroomiteraapiat kasutama ettevaatlikult ja testima esmalt väikestes kogustes, et välistada võimalikud ärritusreaktsioonid.
Kombineerides need tehnikad toitumise, mineraalainete tasakaalu ja elustiilimuutustega, saab saavutada märkimisväärse kergenduse ja kontrolli haiguse üle. Eesmärk ei ole ainult suruda sümptomeid maha, vaid toetada keha, et see saaks ise paremini toimida.
Kokkuvõte
Astma ei pea olema elukestev piirang – see on krooniline seisund, mille kulgu ja intensiivsust saab teadlikult mõjutada. Mida rohkem mõistame selle mitmetahulisi põhjusi – alates põletikust ja allergiatest kuni toitumuslike puudujääkide ja stressini –, seda tõhusamalt saame rakendada terviklikke lahendusi.
Artiklis käsitletud teemad näitavad, et astma juhtimine ei põhine vaid ravimite kasutamisel, vaid ka kehasisese tasakaalu taastamisel. Siin mängivad keskset rolli stabiliseeritud piko-iooniline magneesium ning teised kõrge biosaadavusega vitamiinid ja mineraalained.
Toitumine, stressijuhtimine, hingamistehnikad ja loodusravi (nt soola- ja aroomiteraapia) on kõik osa sellest terviklikust toetusest, mis aitab vähendada ägenemisi ja parandada elukvaliteeti. Astma sümptomid ei kao võib-olla üleöö, kuid teadlikud sammud loovad tingimused, kus keha saab hakata ennast ise taastama.
Alusta juba täna. Astma ei pea kontrollima Sind – Sina saad õppida kontrollima astmat!
Autor: Kontamo meeskond
Allikad:
„The Magnesium Miracle“- Carolyn Dean
„MAGNEESIUM - Täieliku Tervise Puuduv Lüli“ - Carolyn Dean
Veel põnevat lugemist:
Põiepõletik – kuidas ennetada ja toetada keha looduslike lahendustega?
Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium - miks see nii eriline on?
Ärevushäiretest vabaks - elumuutev teekond
Kilpnäärme alatalitlus - Kuidas saad oma kilpnääret toetada?
Oomega 3: miks see on Sinu tervisele hädavajalik?
Proteiinipulber ReStructure - midagi enamat, kui tavaline proteiinipulber
Diabeet - põhjalik ülevaade: sümptomid, põhjused, ravi ja looduslikud lahendused