Kilpnäärme alatalitlus: sümptomid, põhjused, ajalugu ja lahendused

Kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoos on terviseprobleem, mille korral kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, mis on vajalikud keha normaalseks talitluseks. Kilpnäärme hormoonidel, nagu T3 (trijodotüroniin) ja T4 (türoksiin), on tähtis roll ainevahetuse reguleerimisel, energiataseme säilitamisel ning südame ja närvisüsteemi toetamisel.

Kui need hormoonid ei toimi piisavalt, võivad mitmed elutähtsad kehaprotsessid aeglustuda, põhjustades mitmesuguseid inimese igapäevaelu mõjutavaid sümptomeid.

Mis on kilpnäärme alatalitlus?

Kilpnäärme alatalitlus on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, mis on vajalikud ainevahetuse ja energia tasakaalu säilitamiseks. See põhjustab kehas erinevate talitluste aeglustumist, mis mõjutab nii inimese füüsilist kui ka vaimset tervist. Sümptomid võivad ilmneda järk-järgult ja jääda mõnikord pikaks ajaks märkamatuks.

Kilpnäärme alatalitluse avastamise ajalugu

Kilpnäärme alatalitlus avastati ja hakati teaduslikult uurima alles 19. sajandi lõpus. Selle haiguse esimesed kirjeldused pärinevad juba aastatuhandete tagant, kuid alles 19. sajandi lõpul leiti esimesed teaduslikud seosed kilpnäärme ja haiguste vahel.

1891. aastal katsetas briti arst George Murray esmakordselt veiste kilpnäärmest saadud ekstrakti kilpnäärme alatalitlusega patsientidel, avastades, et hormoonide asendamine aitab leevendada sümptomeid.

Kilpnäärme alatalitluse põhjused

Kilpnäärme alatalitlust võivad põhjustada mitmesugused tegurid, siinkohal neist mõned peamised:

• Autoimmuunhaigus Hashimoto türeoidiit
  Hashimoto türeoidiit on autoimmuunhaigus, kus keha immuunsüsteem ründab kilpnäärme rakke, kahjustades nende võimet toota piisavalt hormoone.

• Mineraalainete puudus
  Kilpnäärmehormoonide tootmiseks on vajalikud mitmed mineraalained, sh jood, magneesium, seleen, tsink ja vask. Kui toidus puuduvad need olulised mikroelemendid, ei saa kilpnääre korralikult funktsioneerida.

• Geneetiline eelsoodumus
  Kilpnäärme alatalitlus võib olla pärilik ja esineda sagedamini inimestel, kelle perekonnas on varasemalt diagnoositud kilpnäärmeprobleeme.

• Ravimid ja meditsiinilised protseduurid
  Teatud ravimid, nagu liitium, ning protseduurid, nagu radioaktiivne jood, võivad kahjustada kilpnäärme talitlust.

Kilpnäärme alatalitluse sümptomid

Kilpnäärme alatalitluse sümptomid on väga mitmekesised, kuna kilpnääre mõjutab paljusid kehasüsteeme. Järgnevalt loetelu enam levinud sümptomitest koos selgitustega.

• Krooniline väsimus ja energiapuudus
  Kilpnäärmehormoonide puudus aeglustab ainevahetust, mille tagajärjeks on pidev väsimus ja energiapuudus isegi pärast korralikku puhkust.

• Kaalutõus
  Aeglasem ainevahetus tähendab, et keha põletab vähem kaloreid, põhjustades aeglase kaalutõusu, mis võib juhtuda isegi siis, kui toitumine ja füüsiline aktiivsus jäävad samaks.

• Külmatundlikkus
  Kehatemperatuuri reguleerimine on üks kilpnäärme ülesannetest. Alatalitluse korral võib keha muutuda tundlikumaks külma suhtes, jahedust võib tunda isegi soojades ruumides.

• Kuiv ja kare nahk
  Naharakud uuenevad aeglasemalt, mis muudab naha kuivaks, karedaks ja ketendavaks. See võib tekitada ka sügelust.

• Juuste väljalangemine ja haprad küüned
  Juuste väljalangemine ja küünte haprus on samuti kilpnäärme alatalitluse tavalised sümptomid. Juuksed muutuvad hõredaks ja hapraks, küüned kergesti murduvaks.

• Aeglane südametöö ja madal vererõhk
  Kilpnäärmehormoonid mängivad olulist rolli südame töö reguleerimisel. Alatalitluse korral võib südametöö aeglustuda ja vererõhk langeda.

• Meeleolu kõikumised ja depressioon
  Hormonaalsed muutused võivad mõjutada ka meeleolu ja emotsionaalset seisundit. Kilpnäärme alatalitlusega inimesed võivad sageli tunda depressiooni, ärevust ja meeleolu kõikumisi.

• Kontsentratsioonihäired ja mäluprobleemid
  Ajufunktsioonid võivad aeglustuda, põhjustades keskendumisraskusi ja mäluprobleeme.

• Kõhukinnisus
  Aeglustunud seedimine on tavaline kilpnäärme alatalitluse sümptom, mis põhjustab sageli kõhukinnisust.

• Lihasnõrkus ja -valud
  Lihased võivad muutuda nõrgemaks ja valulikumaks, kuna kilpnäärmehormoonide puudus mõjutab lihaste tervist ja taastumisvõimet.

• Menstruatsioonihäired ja viljakusprobleemid
  Naistel võib alatalitlus põhjustada ebaregulaarseid menstruatsioonitsükleid ja raskemaid verejookse, samuti probleeme ovulatsiooniga, mis mõjutab viljakust.

• Tursed ja paistetus
  Hormoonide puudus võib põhjustada vedelikupeetust kehas, mis väljendub sageli paistetuses, eriti näo ja silmade ümbruses.

• Kähedus ja hääle muutused
  Kilpnääre asub kaela piirkonnas ning selle suurenemine või alatalitlus võib põhjustada kähedust ja muutusi hääles.

Kilpnäärme alatalitluse mõju igapäevaelule

Kilpnäärme alatalitlus võib igapäevaelus põhjustada tõsiseid raskusi, eriti kui seda ei diagnoosita ega ravita õigeaegselt. Allpool on loetletud mõned valupunktid, kuidas see seisund võib igapäevaelu segada.

• Pidev väsimus ja energiapuudus muudavad töö ja igapäevaste tegevustega toimetuleku äärmiselt raskeks. Krooniline kurnatus võib põhjustada motivatsiooni langust ja takistada lihtsamategi ülesannete täitmist.

• Kaalutõus, mis on põhjustatud ainevahetuse aeglustumisest, võib mõjutada inimese enesehinnangut. Kaalutõus võib olla frustreeriv, eriti kui dieedi ja liikumisega ei saavutata soovitud tulemusi.

• Keskendumishäired ja mäluprobleemid muudavad tööülesannete täitmise keeruliseks, eriti kui töö nõuab vaimset pingutust. Probleemid keskendumisega ja mälulüngad võivad põhjustada vigu töös ning stressi.

• Kõhukinnisus ja seedimisprobleemid võivad tekitada ebamugavust ja halvendada elukvaliteeti. Seedetrakti probleemid mõjutavad sageli inimese üldist heaolu ja võivad põhjustada lisastressi.

• Juuste väljalangemine ja kuiv nahk võivad mõjutada inimese välimust ja enesekindlust. Füüsilised muutused võivad põhjustada sotsiaalset ärevust ja muret oma välimuse pärast.

• Lihasnõrkus ja -valud võivad muuta füüsilise tegevuse, sh liikumise ja sportimise ebamugavaks või isegi valulikuks. See võib põhjustada kehalise aktiivsuse langust ja üldist füüsilist nõrkust.

• Meeleolu kõikumised ja depressioon võivad mõjutada suhteid pereliikmete, sõprade ja töökaaslastega. Meeleolu kõikumised ja pidev ärevus võivad tekitada pingeid ja mõjutada sotsiaalset elu.

Keda ohustab kilpnäärme alatalitlus?

Kuigi kilpnäärme alatalitlus võib mõjutada igas vanuses ja soost inimesi, on teatud riskigrupid, kellel suurem tõenäosus selle seisundi tekkeks. Järgnevalt põhjalikum kirjeldus neist riskirühmadest.

• Naised, eriti vanemad kui 50 eluaastat
  Naisi ohustavad kilpnäärmehaigused kuni viis korda sagedamini kui mehi. Eriti suure riskiga on naised pärast menopausi, mil hormonaalsed muutused võivad kilpnäärme talitlust mõjutada. Pärast menopausi kilpnäärmehormoonide tootmine üldiselt väheneb, mis suurendab alatalitluse riski.

• Autoimmuunhaigusega inimesed
  Autoimmuunhaigustega, näiteks 1. tüüpi diabeedi, reumatoidartriidi või tsöliaakiaga inimestel on suurem risk kilpnäärme alatalitluse tekkeks. Hashimoto türeoidiit on autoimmuunhaigus, kus immuunsüsteem ründab kilpnääret, põhjustades hormoonide tootmise häireid.

• Eakamad inimesed
  Vanusega suureneb kilpnäärme alatalitluse risk, kuna kilpnäärme töö võib aeglustuda. Eakamatel inimestel jäävad sageli sümptomid tähelepanuta, kuna neid peetakse vananemise loomulikuks osaks.

• Pärilik eelsoodumus
  Kui pereliikmetel on esinenud kilpnäärmehaigusi, suureneb ka järglastel risk selle haiguse tekkeks. Geneetiline eelsoodumus mõjutab olulisel määral kilpnäärme talitlust.

• Inimesed, kellel on joodipuudus või mineraalainete puudus
  Joodipuudus toidus on üks kilpnäärme alatalitluse peamisi põhjusi, eriti piirkondades, kus pinnas ja vesi sisaldavad vähe joodi. Lisaks joodile vajab kilpnääre ka teisi mineraalaineid, nagu magneesium ja seleen.

• Rasedad ja noored emad
  Rasedus ja sünnitus toovad kehas kaasa suuri hormonaalseid muutusi, mis võivad kilpnäärme talitlust ajutiselt või püsivalt mõjutada. Paljud naised kogevad sünnitusjärgset türeoidiiti, mis võib viia kilpnäärme alatalitluseni.

Toitumise roll kilpnäärme tervises

Kilpnäärme tervist ja talitlust saab oluliselt mõjutada õige toitumisega. Kuna kilpnääre on keha üks olulisemaid näärmeid, mis vastutab ainevahetuse, kehatemperatuuri ja energiataseme reguleerimise eest, võib ebapiisav toitainete saamine selle talitlust häirida. Õige toitumine on seega äärmiselt oluline kilpnäärme optimaalseks toimimiseks.

Mineraalaineterikas toit

Kilpnäärmehormoonide tootmiseks on vajalikud teatud mineraalained, ilma milleta ei suuda kilpnääre tõhusalt töötada. Kõige olulisemad mineraalained kilpnäärme tervisele on:

• Jood. Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide (T3 ja T4) sünteesiks. Kui kehas pole piisavalt joodi, ei saa kilpnääre toota piisavalt hormoone, mis võib viia alatalitluseni.Piirkondades, kus joodi tarbimine on madal, esineb sagedamini joodipuudusest tingitud kilpnäärme probleeme. Toiduained, nagu meretaimed (nt pruunvetikas), jodeeritud sool ja mereannid, on rikkad joodiallikad.

• Seleen. Seleeni leidub suurtes kogustes kilpnäärmes ning see aitab kaitsta kilpnäärme kudesid oksüdatiivsete kahjustuste eest. Lisaks osaleb seleen hormooni T4 muundamisel aktiivseks T3 hormooniks. Parimad seleeniallikad on Brasiilia pähklid, kalad (nt tuunikala ja lõhe), munad ja täisteraviljad.

• Tsingi ja vase tasakaal. Tsink aitab kaasa kilpnäärmehormoonide tootmisele ja immuunsüsteemi tasakaalustamisele, vähendades põletikku kilpnäärmes. Vask ja tsink töötavad koos, et tagada kilpnäärme optimaalne funktsioon. Tsinki saab sellistest toitudest nagu austrid, punane liha, kaunviljad ja pähklid, vaske aga maksast, kakao- ja pähklitoodetest.

• Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium. Magneesiumil on tähtis ülesanne kilpnäärmehormoonide transportimisel ja aktiveerimisel kehas. Piisav magneesiumi tase aitab kehal võidelda kilpnäärme alatalitlusega sageli kaasneva väsimuse ja lihasnõrkusega. Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium on eriti kasulik, kuna see imendub raku tasandil tõhusamalt kui tavalised magneesiumilisandid. Magneesiumit leidub rohkesti tumerohelistes lehtköögiviljades, pähklites, seemnetes ja täisteraviljades.

Valkude tähtsus

Valk on oluline toitaine, mis aitab kaasa kilpnäärmehormoonide tootmisele ning toetab rakkude kasvu ja taastumist. Valgu piisav tarbimine aitab kehal säilitada stabiilset energiataset ning tagab kilpnäärme optimaalse toimimise. Kõrge valgusisaldusega toidud on näiteks tailiha, munad, kaunviljad ja pähklid.

Tervislikud rasvad

Kilpnäärme talitluse optimeerimiseks on vajalik ka tervislike rasvade piisav tarbimine. Rasvad on vajalikud rakkude membraanide terviklikkuse tagamiseks ja kilpnäärmehormoonide rakkudesse viimiseks. Tervislikud rasvad, nagu need, mis leiduvad avokaados, kookosõlis, oliiviõlis ja pähklites, võivad aidata parandada kilpnäärme tervist ja vältida põletikulisi protsesse.

Antioksüdandirikkad toidud

Põletikulised protsessid ja oksüdatiivne stress võivad kilpnäärme talitlust häirida. Seetõttu on oluline tarbida rohkesti antioksüdandirikkaid toite, mis aitavad võidelda vabade radikaalide tekitatud kahjustustega.

Marjad, köögiviljad (eriti lehtköögiviljad), pähklid ja seemned on head antioksüdantide allikad, mis võivad toetada kilpnäärme tervist, vähendades kehas esinevat põletikku.

Väldi goitrogeenseid aineid

Goitrogeenid on ühendid, mida leidub teatud toiduainetes, mis võivad takistada joodi omastamist kilpnäärmes, häirides kilpnäärmehormoonide tootmist. Goitrogeenseid aineid leidub näiteks ristõielistes köögiviljades (kapsas, brokoli, lillkapsas, rooskapsas) ja sojas.

Kuigi neid toiduaineid ei pea täielikult vältima, on soovitav tarbida neid mõõdukalt või kuumtöödelda, et vähendada nende goitrogeenset mõju.

Gluteenivaba dieet

Autoimmuunse kilpnäärmehaiguse, nagu Hashimoto türeoidiidi korral võib gluteenivaba dieet olla kasulik. Gluteen võib mõnel inimesel süvendada autoimmuunseid reaktsioone ja põhjustada kilpnäärme kahjustusi.

Uuringud on näidanud, et gluteenivaba toitumine võib vähendada põletikku ja toetada kilpnäärme tervist, eriti autoimmuunse alatalitluse korral.

Veresuhkru stabiilsus

Kilpnäärme alatalitlusega inimestel on sageli raskusi veresuhkru taseme hoidmisega, mis võib põhjustada väsimust ja energia kõikumisi. Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab rohkelt kiudaineid, valke ja tervislikke rasvu, aitab stabiliseerida veresuhkrut ja ennetada veresuhkru järske tõuse ja langusi.

Toiduained, mis toetavad veresuhkru tasakaalu, on näiteks täisteraviljad, köögiviljad, kaunviljad ja pähklid.

Tervislikud soolebakterid

Soolebakterite tasakaal mängib samuti olulist rolli kilpnäärme tervises. Kilpnäärmehormoonide muundamine toimub osaliselt soolestikus, mistõttu on oluline, et soolestik oleks terve.

Probiootikumirikaste toitude, nagu jogurt, keefir, hapukapsas ja kimchi, lisamine toidulauale aitab hoida soolestiku mikrobioomi tasakaalus ja toetada kilpnäärme talitlust.

Toidulisandid kilpnäärme toetamiseks

Kui toiduvaliku kaudu ei ole võimalik saada piisavas koguses kilpnäärmele vajalikke mineraalaineid, on toidulisandite kasutamine mõistlik lahendus. ReMag® (stabiliseeritud piko-iooniline magneesium) ja ReMyte® (stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete segu, mis sisaldab joodi, seleeni, tsinki ja teisi vajalikke mineraalaineid) on spetsiaalselt loodud selleks, et toetada kilpnäärme talitlust ja hormonaalset tasakaalu kehas.

Need toidulisandid imenduvad kiiresti ja tõhusalt, aidates leevendada kilpnäärme alatalitluse sümptomeid.

RnA ReSet toidulisandid kilpnäärme toetamiseks

Dr Carolyn Dean, RnA ReSet toidulisandite looja, on välja töötanud spetsiaalsed toidulisandid, mis aitavad taastada keha mineraalainete tasakaalu ja toetavad kilpnäärme tervist.

ReMag (stabiliseeritud piko-iooniline magneesium)

ReMyte (stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete

• ReMyte on spetsiaalselt väljatöötatud mineraalainete segu, mis sisaldab 12 olulist mineraalainet, millest 9 on eriti tähtsad kilpnäärme normaalseks talitluseks.

• Need mineraalained osalevad kilpnäärmehormoonide tootmises, aktiveerimises, transpordis ja reguleerimises.

• Allpool leidub iga mineraalaine kohta põhjalik selgitus ja selle mõju kilpnäärme tööle.

1. Stabiliseeritud piko-iooniline jood (Iodine)

• Funktsioonid kehas. Jood on kilpnäärmehormoonide tootmiseks hädavajalik mineraalaine. Kilpnääre kasutab joodi T3 (trijodotüroniin) ja T4 (türoksiin) hormoonide sünteesimiseks, millel on keskne roll ainevahetuse, kehatemperatuuri ja energiatootmise reguleerimisel.

• Mõju kilpnäärmele. Joodipuudus võib viia kilpnäärme alatalitluseni, sest ilma tarviliku joodita ei suuda kilpnääre toota piisavalt T3 ja T4 hormoone. Piisava joodi tarbimine on oluline, et kilpnääre saaks normaalselt töötada ja hoida hormonaalset tasakaalu kehas.

2. Stabiliseeritud piko-iooniline seleen (Selenium)

• Funktsioonid kehas. Seleeni leidub kilpnäärmes suures koguses ja see on oluline antioksüdantide ensüümide, näiteks glutatioonperoksüdaasi koostises. Ta aitab kaitsta kilpnäärmerakke oksüdatiivsete kahjustuste eest.

• Mõju kilpnäärmele. Seleeni ülesanne kilpnäärme töös seisneb selles, et see osaleb hormooni T4 (inaktiivne hormoon) muundamisel ainevahetuse jaoks vajalikuks T3 hormooniks (aktiivne hormoon). Seleeni puudus võib põhjustada autoimmuunseid reaktsioone kilpnäärmes, nagu Hashimoto türeoidiit.

3. Stabiliseeritud piko-iooniline tsink (Zinc)

• Funktsioonid kehas. Tsink on oluline mineraalaine, mis toetab immuunsüsteemi, kudede kasvu ja hormonaalset tasakaalu. Sellel on oma roll ka rakkude jagunemisel ja terviklikkuse säilitamisel.

• Mõju kilpnäärmele. Tsink aitab kaasa kilpnäärmehormoonide tasakaalu säilitamisele. Tsingi puudus võib põhjustada kilpnäärme alatalitlust, kuna see takistab T3 tootmist ja mõjutab immuunsüsteemi, mis võib viia autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste tekkeni.

4. Stabiliseeritud piko-iooniline vask (Copper)

• Funktsioonid kehas. Vask on vajalik raua metabolismis, ensüümide tootmises ja närvisüsteemi normaalses talitluses. Vask ja tsink peavad olema kehas tasakaalus, kuna nad mõjutavad üksteise imendumist ja metabolismi.

• Mõju kilpnäärmele. Vask osaleb kilpnäärmehormoonide sünteesis ning hoiab tasakaalu tsingi ja teiste mineraalainete vahel, et kilpnäärme talitlus püsiks optimaalsena. Vask aitab ära hoida oksüdatiivset stressi, mis võib kahjustada kilpnäärme kudesid.

5. Stabiliseeritud piko-iooniline mangaan (Manganese)

• Funktsioonid kehas. Mangaan on vajalik mitmete ensüümide toimimiseks, mh nende jaoks, mis osalevad ainevahetuses ja antioksüdantide süsteemis. Ta aitab kaasa ka luude, kõhrede ja sidekoe tervisele.

• Mõju kilpnäärmele. Mangaan toetab kilpnäärmehormoonide tootmist ja tagab ainevahetusprotsesside toimimise, mis sõltuvad kilpnäärmehormoonidest. Samuti aitab ta hoida rakkude terviklikkust ja kaitseb kilpnääret oksüdatiivsete kahjustuste eest.

6. Stabiliseeritud piko-iooniline kroom (Chromium)

• Funktsioonid kehas. Kroom on oluline mineraalaine, mis reguleerib veresuhkrut, suurendades insuliini efektiivsust. Ta on seotud ka süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetusega.

• Mõju kilpnäärmele. Kilpnäärme alatalitlusega inimesed kogevad tihti veresuhkru kõikumisi. Kroom stabiliseerib veresuhkru taset, toetades sel viisil kilpnäärme talitlust. Kroom aitab vähendada ka stressi, mis samuti mõjutab kilpnäärme talitlust.

7. Stabiliseeritud piko-iooniline boor (Boron)

• Funktsioonid kehas. Boor toetab mineraalainete, nt kaltsiumi ja magneesiumi ainevahetust ja säilitab hormonaalset tasakaalu. Ta mõjutab ka D-vitamiini ja suguhormoonide ainevahetust.

• Mõju kilpnäärmele. Boor aitab kaasa kilpnäärmehormoonide tasakaalu säilitamisele ja toetab kilpnäärme tervist. Samuti aitab boor säilitada kehas hormonaalset tasakaalu, mis võib kilpnäärme talitlusele kasulikult mõjuda.

8. Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium (Magnesium)

• Funktsioonid kehas. Magneesium on oluline mineraalaine, mis osaleb keha enam kui 300 biokeemilises protsessis, sh lihaste ja närvide funktsioonis, veresuhkru kontrollimises ning vererõhu reguleerimises. Ta aitab ka toota energiat ja toetab immuunsüsteemi.

• Mõju kilpnäärmele. Magneesium aitab kehal kilpnäärmehormoone transportida ja aktiveerida, toetades nii kilpnäärmehormoonide mõju rakkudes. Piisav magneesiumi tase aitab vähendada kilpnäärme alatalitluse sümptomeid, nagu väsimus ja lihasnõrkus, ning toetab üldiselt hormonaalset tasakaalu.

9. Stabiliseeritud piko-iooniline molübdeen (Molybdenum)

• Funktsioonid kehas. Molübdeen on vajalik mitmete ensüümide jaoks, mis aitavad lagundada toksiine ja säilitada ainevahetusprotsesside efektiivsust. Ta on seotud ka väävli ainevahetusega kehas.

• Mõju kilpnäärmele. Molübdeen aitab keha detoksifitseerida, eemaldades toksiine ja aidates kaasa ainevahetusprotsessidele, mis toetavad kilpnäärme tervist. See mineraalaine tagab, et kilpnääre ei satuks liigsete toksiinide tõttu stressi, ja aitab hoida keha puhtana kahjustavatest ühenditest, mis võivad mõjutada kilpnäärme talitlust.
• protsessi tõhusamalt toetada kui tavalised magneesiumilisandid.

RnA ReSet stabiliseeritud mineraalainete tootmisprotsess

RnA ReSet stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained toodetakse protsessis, mis lagundab need stabiliseeritud pikomeetristeks ioonideks. See tähendab, et mineraalained on äärmiselt väikesed ja kergesti rakkudesse imenduvad.

See suurus ja vorm on kriitilise tähtsusega, et mineraalained saaksid kehas oma funktsioone tõhusalt täita. Need stabiliseeritud ioonid on täielikult lahustuvad ja suudavad siseneda rakkudesse, võimaldades keha mineraalainevarusid täita ilma tavaliste kõrvalmõjudeta, mida suuremate molekulidega toidulisandite puhul võib juhtuda.

Ioniseerimisprotsess

Tootmisprotsessis kontrollitakse toodete stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete ioniseerumist ja ioonide stabiilsust.  Kuna ioonid võivad sageli ühineda teiste elementidega, moodustades suuremaid ja kehale raskemini omastatavaid kompleksühendeid, on oluline, et nad püsiksid lahuses üksikute ioonidena.

RnA ReSet’i tehnoloogia tagab, et need ioonid oleksid stabiilsed ja ei moodustaks suuremaid kompleksühendeid ning säilitaksid oma väiksuse ja biosaadavuse.

Nanotehnoloogia välistamine

Kuigi RnA ReSet’i stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained on erakordselt väikesed, ei kasutata nende tootmisprotsessis nanotehnoloogiat. Ioonide väike suurus on saavutatud üksnes ioniseerimisprotsessi abil, mitte nanopartiklite loomise kaudu.

See eristab RnA ReSet’i tooteid teistest toodetest, tagades selle ohutuse ja efektiivsuse ilma potentsiaalsete riskideta, mis võiksid kaasneda nanotehnoloogia kasutamisega.

Looduslike protsesside jäljendamine

RnA ReSet’i stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained toodetakse protsessi abil, mis jäljendab looduses toimuvat. Näiteks toidu seedimisel ioniseerivad maohapped mineraalained enne nende imendumist organismi.

RnA ReSet’i stabiliseeritud piko-ioonilised tooted kordavad seda protsessi, pakkudes mineraalaineid kujul, mida keha tunneb ja suudab kergesti omastada. Selle protsessi tulemusena tunneb keha ära ja kasutab stabiliseeritud piko-ioonilisi mineraalaineid nii, nagu oleksid need saadud loomulikust allikast.

Kompleksühendite vältimine

Protsess tagab selle, et RnA ReSet’i stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained ei moodusta suuri kompleksühendeid ega kristallstruktuure, mis muudaks nende suurust ja vähendaks biosaadavust.

Tootmisprotsessi hoolikas kontroll tagab selle, et RnA ReSet’i stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained imenduvad kehas tõhusalt, ilma et seedesüsteem peaks selleks liigset energiat kulutama.

Mida saab igapäevaselt veel teha, et toetada kilpnäärme toimimist?

Kilpnäärme tervise toetamiseks on lisaks toitumisele ja mineraalainetele mitmeid igapäevaseid harjumusi ning elustiilivalikuid, mis aitavad säilitada selle olulise näärme optimaalset toimimist. Siinkohal mõned praktilised nõuanded, mida saab igapäevaselt teha kilpnäärme tervise toetamiseks.

Hoidu stressist ja toeta vaimset heaolu

Krooniline stress mõjutab negatiivselt kogu hormonaalsüsteemi, sh kilpnääret. Stress põhjustab kortisooli taseme tõusu, mis võib häirida kilpnäärmehormoonide tootmist ja nende tasakaalu. Seetõttu on oluline leida meetodeid stressi vähendamiseks ja vaimse heaolu toetamiseks. Mõned tõhusad viisid stressi maandamiseks on:

• Jooga ja meditatsioon. Need aitavad vähendada stressihormoonide taset ja parandavad üldist vaimset seisundit.

• Sügav hingamine ja lõõgastusharjutused. Hingamisharjutused rahustavad närvisüsteemi ja toetavad keha tasakaalu.

• Looduses viibimine. Värskes õhus viibimine aitab lõõgastuda ja toetab vaimset tasakaalu.

• Piisav uni. Kindlasti jälgi, et saaksid iga öö piisavalt magada (7–9 tundi), sest unepuudus võib kilpnäärme talitlust veelgi halvendada.

Füüsiline aktiivsus

Regulaarne kehaline aktiivsus toetab ainevahetust ja aitab säilitada hormonaalset tasakaalu. Füüsiline aktiivsus parandab vereringet ja aitab toitaineid ja hapnikku tõhusamalt transportida keha eri osadesse, sh kilpnäärmesse. Mõõdukas liikumine on eriti kasulik.

• Kardioharjutused (jalutamine, jooksmine, ujumine, rattasõit) aitavad parandada südame-veresoonkonna tervist ja ainevahetust.

• Jõutreening aitab säilitada lihasmassi ja parandada ainevahetust, mis on kilpnäärme alatalitlusega inimestel sageli häiritud.

• Venitamine ja jooga toetavad nii füüsilist painduvust kui ka vaimset lõõgastumist, mis mõjub kilpnäärmele soodsalt.

Oluline on leida tasakaal – liiga intensiivne treening võib põhjustada kehas stressi ja halvendada kilpnäärme talitlust, samas kui mõõdukas ja regulaarne liikumine toetab keha üldist heaolu.

Jälgi kokkupuudet toksiinide ja kemikaalidega

Keskkonna toksiinid, raskmetallid ja kemikaalid võivad kahjustada kilpnääret ja häirida selle talitlust. Eriti tasub olla tähelepanelik järgmiste allikate suhtes:

• Endokriinsüsteemi kahjustavad ained (nt bisfenool A, ftalaadid ja parabeenid), mida leidub plastpakendites, kosmeetikas ja puhastusvahendites. Vähenda plastist valmistatud toidupakendite ja pudelite kasutamist ning vali looduslikud kosmeetikatooted ja puhastusvahendid.

• Pestitsiidid ja herbitsiidid võivad mõjutada kilpnäärmehormoonide tootmist ja metabolismi. Vali mahetooted, kui võimalik, ja pese enne söömist põhjalikult kõiki köögi- ja puuvilju.

Võimalusel kasuta naturaalseid, kemikaalivabasid alternatiive oma igapäevaelus ja väldi kokkupuudet potentsiaalselt kahjulike ainetega, mis võivad häirida hormonaalset tasakaalu.

Joo piisavalt vett

Kuna kilpnäärmehormoonid mõjutavad ainevahetust ja rakkude tööd, on oluline hoida keha hästi hüdreerituna, et toetada kõiki kehasüsteeme. Piisav vee joomine aitab:

• transportida toitaineid ja hormoone kogu kehas;
• eemaldada toksiine ja vähendada põletikku, mis võivad mõjutada kilpnääret;
• parandada seedimist ja vältida kõhukinnisust, mis on sageli kilpnäärme alatalitlusega seotud probleemiks.

Tee kindlaks, et jood iga päev vähemalt 1,5–2 liitrit vett, sõltuvalt keha vajadustest ja aktiivsustasemest.

Kontrolli jooditaset regulaarselt

• Kuigi jood on kilpnäärme tervise seisukohast ülioluline, võib liiga suur või liiga väike joodikogus põhjustada kilpnäärme talitlushäireid. Regulaarsed vereanalüüsid, mis kontrollivad joodi taset ja kilpnäärmehormoonide tasakaalu (T3, T4, TSH), võivad aidata kindlaks teha, kas kilpnääre töötab optimaalselt.

• Joodi puuduse korral võib arst soovitada jodeeritud soola, toidulisandite või joodirikaste toitude, nt vetikate ja mereandide tarbimist. Samas tuleks vältida joodi liigset tarbimist, mis võib häirida kilpnäärme talitlust.

Säilita hormonaalne tasakaal

Lisaks kilpnäärmehormoonidele mõjutavad kilpnäärme tervist ka teised hormoonid, nagu kortisool ja suguhormoonid (östrogeen, testosteroon, progesteroon). Hormoonide tasakaal on oluline keha üldise heaolu jaoks ning selle saavutamiseks võib olla vajalik:

• Vähendada liigset östrogeeni, mis võib kilpnäärmehormoonide tootmist pärssida. See võib olla seotud kehakaaluga, stressiga või teatud ravimitega;

• Toetada neerupealiste tervist, kuna neerupealised toodavad kortisooli, mis reguleerib keha reaktsiooni stressile. Kui neerupealised on kurnatud, võib see mõjutada ka kilpnäärme talitlust;

Kokkuvõte

Kilpnäärme alatalitlus on keeruline terviseprobleem, mis mõjutab paljusid kehasüsteeme. Sümptomid, nagu väsimus, kaalutõus, meeleolu kõikumised ja füüsilised vaevused, võivad tõsiselt segada igapäevaelu. Alatalitluse varajane äratundmine ja ravi on hädavajalik, et säilitada elukvaliteet ning vältida haiguse süvenemist.

Looduslikud lahendused, nagu stabiliseeritud piko-iooniline magneesium, tasakaalustatud joodi tarbimine ja tervislik toitumine koos RnA ReSet toidulisanditega, võivad aidata kilpnäärme tervist toetada.