Artriit (liigesepõletik): sümptomid, tüübid, ravi ja mida saad ise teha

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 07.03.2025 · Uuendatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 12 min

Artriit on liigesepõletiku ja liigesehaiguste üldnimetus: see põhjustab valu, turset ja jäikust ühes või mitmes liigeses[1]. Kõige sagedasem artriidi vorm on osteoartriit ehk artroos, mida oli 2020. aastal maailmas 595 miljonil inimesel[2].

Artriite on palju eri liiki. Osa tekib aastatega liigese kulumisest, osa immuunsüsteemi häirest, kusihappe kristallidest või infektsioonist[1]. Selles artiklis näed, kuidas artriiti ära tunda, mille poolest tüübid erinevad, mida näitab Eesti statistika ja mida soovitavad Euroopa erialaseltsid. Lõpus on nimekiri, millal minna arsti juurde.

Lühidalt

• Artriit tähendab valu, turset ja jäikust liigestes. See ei ole üks haigus, vaid mitme liigesehaiguse ühisnimetus.
• Kõige sagedasem on artroos ehk osteoartriit. Sellele järgnevad näiteks reumatoidartriit ja podagra.
• Hommikune jäikus alla 30 minuti sobib pigem artroosiga, pikem jäikus võib viidata reumatoidartriidile.
• Euroopa juhendite põhisoovitus on liikumine, tervislik kehakaal ja oma haiguse tundmine.
• Enamik artriite on kroonilised, kuid ravi ja eluviis aitavad sümptomeid kontrolli all hoida.
• Äkki tekkinud kuum, tursunud ja väga valus liiges koos palavikuga vajab kohe arsti.

Kuus fakti artriidist

595 mlnNii paljudel inimestel maailmas oli 2020. aastal artroos.See on 7,6 % maailma rahvastikust[2].

5,9 %Nii paljud üle 15-aastased Eesti inimesed teatasid artroosist.EL-i keskmine oli 16,3 %[3].

PõlvPõlv on artroosi kõige sagedasem koht.Järgnevad puus ja käed[4].

70 %Nii suur osa reumatoidartriidiga inimestest on naised.WHO andmed[5].

30 minArtroosi korral möödub hommikune jäikus tavaliselt poole tunniga.Reumatoidartriidi korral kestab see sageli kauem[6].

20,4 %Nii suure osa artroosist põhjustas maailmas liigne kehakaal.GBD 2021 hinnang[2].

Selles artiklis

1. Mis on artriit?
2. Artriidi sümptomid
3. Hommikune jäikus: artroos või reumatoidartriit?
4. Artriit sõrmedes ja kätes
5. Artriidi tüübid
6. Kui levinud on artriit Eestis?
7. Mis suurendab artriidi riski?
8. Varajane artriit: miks kiire diagnoos on oluline?
9. Kuidas artriiti ravitakse?
10. Mis aitab liigesevalu vastu? Mida saad ise teha
11. Artriit ja toitumine
12. Magneesium ja liigesed: mida uuringud näitavad?
13. Millal minna arsti juurde?
14. Kes peaks enne toidulisandit arstiga rääkima?
15. Korduma kippuvad küsimused

Mis on artriit?

Artriit on seisund, mis põhjustab valu, turset ja jäikust ühes või mitmes liigeses. Liigest võib olla raske liigutada[1]. Sõna „artriit“ tähendab sõna-sõnalt liigesepõletikku ehk liigeste põletikku, kuid igapäevakeeles nimetatakse nii paljusid eri liigeste haigusi. Põletikulist artriiti, näiteks reumatoidartriiti, nimetatakse rahvakeeles ka reumaatiliseks artriidiks.

Artroos ja osteoartriit on sama haigus. Selle korral muutub kogu liiges koos ümbritsevate kudedega ja kõhr kulub[4]. Põletikulised artriidid, näiteks reumatoidartriit, tekivad aga siis, kui immuunsüsteem ründab ekslikult liigeseid[5]. Seega on artroos üks artriidi tüüp, kuid iga artriit ei ole artroos.

Artriit võib tabada mis tahes liigest. Sagedamini on haaratud randmed, käed ja sõrmed, hüppeliigesed, labajalad ja varbad, selg ning põlved ja puusad[1]. Artriit võib olla ka randmes, jalas või õlas. Tunnused on samad: valu, turse ja jäikus[1]. Kui Sind vaevab pigem seljavalu, loe ka artiklit alaselja valu.

Artriidi sümptomid

Artriidi peamised tunnused on[1]:

• liigesevalu, mis võib süveneda liigutamisel või pärast pikka paigalolekut;
• turse ühes või mitmes liigeses;
• jäikus, eriti hommikul;
• liikumisraskus: liigest ei saa täiesti painutada või sirutada.

Põletikulise artriidi korral võib liiges olla ka soe ja punetav[6]. Reumatoidartriidiga kaasneb sageli väsimus ja üldine halb enesetunne[5].

Sümptomid võivad vahel äkki ägeneda. Sellist ägenemist nimetatakse hooks ja see võib kesta mitu päeva[1]. Kui valu on lihastes ja üle kogu keha, mitte liigestes, loe artiklit fibromüalgia.

Ära pane endale diagnoosi ise. Kui liigesevalu, turse või jäikus ei möödu mõne päevaga ja selget põhjust pole, pöördu perearsti poole[1].

Hommikune jäikus: artroos või reumatoidartriit?

Hommikune jäikus aitab arstil tüüpe eristada. Artroosi korral möödub jäikus tavaliselt 30 minuti jooksul pärast ärkamist. Reumatoidartriidi korral kestab see sageli kauem[6].

Perearst võib kahtlustada artroosi, kui Sa oled vähemalt 45-aastane, valu süveneb liigese kasutamisel ja hommikune jäikus puudub või kestab alla poole tunni[7]. Pikk hommikune jäikus võib olla märk reumatoidartriidist[7].

Allikad: NHS[7][6], WHO[4][5]. Diagnoosi paneb alati arst.

Artriit sõrmedes ja kätes

Käed on artriidi üks sagedasemaid kohti. Sõrmeliigeste artroos on sage, sest artroos haarab tihti käte väikesi liigeseid[4]. Reumatoidartriit algab tavaliselt käte, randmete ja jalgade väikestest liigestest. Sageli on haaratud mõlemad käed korraga[5].

Kui Sul on liigesepõletik sõrmedes, ei pruugi Sa saada sõrmi täiesti kõverdada ega kätt rusikasse suruda. Liigesed võivad olla tursed, soojad ja puudutamisel valusad[6]. Psoriaatilise artriidi korral on lisaks liigesevalule nahal punetav ketendav lööve ehk psoriaas[1].

Kui sõrmeliigesed on mitu päeva paistes, valusad või kanged ilma selge põhjuseta, mine perearsti juurde[1]. Sõrmede kangus hommikul, mis ei möödu poole tunniga, on samuti põhjus arstiga rääkida[6].

Artriidi tüübid

Artriidi tüüpe on palju. Siin on kõige sagedasemad ja need, mille kohta Eestis kõige rohkem otsitakse.

Allikad: WHO[4][5], NHS[1][8][9][10].

Osteoartriit ehk artroos

Osteoartriit on täiskasvanute kõige sagedasem artriit. See tekib tavaliselt pärast 40. eluaastat ja sageneb vanusega kiiresti[2]. Artroos ei ole siiski vananemise paratamatu tagajärg[4].

Põlve artriit on kõige levinum: maailmas on põlveartroos 365 miljonil inimesel[4]. Aastaks 2050 prognoositakse põlveartroosi juhtude arvu kasvuks 74,9 %[2]. Põhjused on rahvastiku vananemine, ülekaal ja vigastused[4]. Luude tervise kohta loe artiklit osteoporoos. Osteoporoos on teine haigus kui artroos: see puudutab luid, mitte liigeseid.

Reumatoidartriit

Reumatoidartriit on krooniline autoimmuunhaigus, mis põhjustab põletikku liigestes ja mujal kehas[5]. Ravita võib see liigeseid tõsiselt kahjustada, kuid varajane diagnoos ja ravi aeglustavad haigust[5]. Reumatoidartriidi tunnuste, analüüside ja eluga toimetuleku kohta loe pikemalt artiklist reumatoidartriit.

Podagra

Podagra põhjustab äkilist tugevat valu, kõige sagedamini suure varba liigeses. Nahk liigese kohal on kuum, tursunud ja punetav[8]. Põhjus on liiga palju kusihapet veres, millest tekivad liigese ümber kristallid. Podagra on sagedasem meestel, eriti vanemas eas[8]. Ravimata hoog kestab tavaliselt 1–2 nädalat[8].

Reaktiivne artriit

Reaktiivse artriidi korral muutuvad liigesed valusaks ja tursunuks pärast infektsiooni, näiteks toidumürgitust või suguhaigust. Tunnused algavad tavaliselt 1–4 nädalat pärast infektsiooni ja haaravad sageli põlvi ja jalgu. Enamasti möödub reaktiivne artriit 6 kuu jooksul[9].

Artriit lapsel: juveniilne idiopaatiline artriit

Artriit ei ole ainult vanemate inimeste haigus. Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) tabab alla 16-aastaseid lapsi. JIA-l on mitu tüüpi ja osa neist kulgeb kergemalt kui teised[1]. Kui lapse liiges on mitu päeva paistes, valus või kange, pöördu perearsti poole[1].

Septiline artriit

Septiline artriit on liigese raske infektsioon, mis vajab ravi võimalikult kiiresti[10]. See tekib, kui liigesesse satuvad pisikud. Kuna põhjus on tavaliselt bakterid, nimetatakse seda ka bakteriaalseks liigesepõletikuks. Tunnused on äkiline tugev valu liigeses, liigest ei saa liigutada ega sellele toetuda, nahk on kuum ja tursunud ning sageli on palavik. Suurem risk on reumatoidartriidi, diabeedi või tehisliigesega inimestel[10]. Diabeedi kohta loe artiklit diabeet.

Kui levinud on artriit Eestis?

Euroopa terviseküsitluse järgi teatas 2019. aastal artroosist 5,9 % üle 15-aastastest Eesti inimestest. Euroopa Liidu keskmine oli 16,3 %[3].

Eesti madalam arv ei tähenda tingimata, et eestlastel on vähem artroosi. Andmed põhinevad inimeste endi vastustel. Erinevus võib tulla sellest, kui sageli haigust diagnoositakse ja kuidas inimesed küsimusest aru saavad.

Nii Eestis kui ka Euroopas teatavad artroosist naised sagedamini kui mehed[3].

Reumatoidartriidi kohta on Eestis kaks väga erinevat arvu.

Allikad: TAI, Eesti terviseuuring 2019[11]; Otsa jt 2013[12].

Küsitluses märgivad inimesed reumatoidartriidiks tõenäoliselt ka teisi liigesehaigusi. Arsti kinnitatud reumatoidartriit on palju harvem: umbes 1 inimesel 200-st[12]. Maailmas oli 2020. aastal reumatoidartriit 17,6 miljonil inimesel[13].

Eestis kasutatakse põletiku- ja reumavastaseid ravimeid üha rohkem: 2021. aastal 68,4 ja 2025. aastal 72,41 päevadoosi 1000 elaniku kohta ööpäevas. Podagraravimite kasutus kasvas samal ajal 10,7-lt 13,15 päevadoosini[14].

Mis suurendab artriidi riski?

Artroosi riski suurendavad WHO järgi[4]:

• liigese vigastus või korduv ülekoormus spordis või töös;
• ülekaal, eriti põlve- ja puusaartroosi korral;
• varasem liigesehaigus, näiteks reumatoidartriit või podagra;
• diabeet ja teised ainevahetushaigused;
• pärilikkus, vanus ja naissugu.

Liigne kehakaal on artroosi üks olulisemaid riskitegureid, mida saad ise mõjutada. Maailmas põhjustas kõrge kehamassiindeks 20,4 % artroosist[2].

Reumatoidartriidi täpne põhjus ei ole teada. Riskitegurid on suitsetamine, ülekaal, pärilikkus, naissugu ja vanus[5]. Rootsi koondanalüüsis suurenes reumatoidartriidi risk 26 % juba neil, kes olid suitsetanud 1–10 pakiaastat. Üle 20 pakiaasta korral oli risk ligi kaks korda suurem[15].

Podagra risk on suurem ülekaalu, alkoholi tarbimise ja mõne ravimi, näiteks vett väljutavate ravimite korral[8].

Varajane artriit: miks kiire diagnoos on oluline?

Reumatoidartriidi korral on aeg oluline. Varajane diagnoos ja ravi vähendavad sümptomeid, aeglustavad haigust ja aitavad vältida puuet[5]. Euroopa reumatoloogide liit (EULAR) on koostanud varajase artriidi äratundmise, suunamise ja ravi soovitused[16].

Varajase artriidi tunnused on näiteks valu, kangus, hellus ja turse ühes või mitmes liigeses, tihti sümmeetriliselt mõlemas käes või jalas[5]. Kui need ei möödu mõne päevaga, mine perearsti juurde[1]. Perearst suunab vajadusel reumatoloogi juurde.

Kuidas artriiti ravitakse?

Enamik artriite on kroonilised ja täielikku väljaravi praegu ei ole. Ravi abil saab aga sümptomeid kontrolli all hoida[1]. Liigeste ravi algab õigest diagnoosist, sest eri tüüpi artriite ravitakse eri moodi. Ravi sõltub artriidi tüübist ja sellest, kuidas haigus Sind mõjutab. Artriidi ravi võib sisaldada[1]:

• füsioteraapiat jõu ja liikuvuse parandamiseks;
• tegevusteraapiat igapäevatoimingute hõlbustamiseks;
• ravimeid valu, turse ja põletiku vähendamiseks või immuunsüsteemi aktiivsuse pidurdamiseks;
• abivahendeid, näiteks kõndimiskeppi;
• operatsiooni, kui muu ravi ei ole aidanud.

Reumatoidartriidi ravis kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, glükokortikoide, haigust modifitseerivaid reumavastaseid ravimeid ja bioloogilisi ravimeid[5]. Raske artroosi korral võib liigese asendamine vähendada valu ja taastada liikumise[4].

Enamiku juhendite järgi ei ole glükoosamiin artroosi korral tõhus[4]. Ravimeid ja nende annuseid määrab arst. Ära lõpeta ega muuda reumaravimit omal käel.

Mis aitab liigesevalu vastu? Mida saad ise teha

Euroopa reumatoloogide liit (EULAR) soovitab puusa- ja põlveartroosi korral kaheksat põhiasja[17]. Need on kokkuvõttes:

1. Isiklik plaan. Arst, füsioterapeut ja Sina panete koos paika, mis Sulle sobib.
2. Teave ja eneseabi. Mida rohkem oma haigusest tead, seda paremini saad sellega toime tulla.
3. Regulaarne liikumine. Treening on ohutu ja vähendab valu ning piiratust[18]. Koormust tõstetakse järk-järgult.
4. Sobiv liikumisviis. Liigeseid säästavad näiteks ujumine, kõndimine, pilates ja jooga[1].
5. Tervislik kehakaal. Hoia normaalset kaalu ja vajadusel langeta seda.
6. Jalanõud ja abivahendid. Sobivad jalanõud, kepp või ortoos aitavad igapäevaelus.
7. Nõu töö kohta. Arutage, kuidas tööd liigestele sobivamaks muuta.
8. Eluviisi muutmine samm-sammult. Väike ja püsiv muutus on parem kui suur ja lühike.

NHS lisab, et artriidi korral tasub loobuda suitsetamisest ja vältida liigset alkoholi[1]. Kui liigutamine teeb haiget, räägi füsioterapeudiga. Ta aitab leida harjutused, mis Sinu liigestele sobivad.

Lihaste ja liigeste koostöö kohta loe ka artiklit lihaskrambid.

Artriit ja toitumine

Ükski toit ega toidulisand ei ravi artriiti. EULAR rõhutab reumaatiliste haiguste korral tervisliku ja tasakaalustatud toitumise tähtsust[18]. Konkreetseid toidulisandeid soovitustes ei ole[18].

Toitumise roll artriidi korral on peamiselt kolmes asjas:

• Kehakaal. Tervislik kaal vähendab liigeste koormust. EULAR soovitab saavutada ja hoida tervislikku kaalu koos arsti või toitumisnõustajaga[18].
• Alkohol. Väike kogus alkoholi tõenäoliselt ei kahjusta. Reumatoidartriidi ja podagra korral võib aga juba mõõdukas alkohol tuua ägenemise[18].
• Mitmekesine toit. Köögiviljad, puuviljad, täisteratooted, kala ja kaunviljad annavad vajalikke toitaineid.

Reumatoidartriit ja toitumine: eraldi „reumadieeti“ ei ole. Kehtivad samad soovitused: tasakaalustatud toit, tervislik kaal ja mõõdukus alkoholiga[18]. Kui võtad reumaravimeid, küsi enne toidulisandi lisamist arstilt.

Magneesium ja liigesed: mida uuringud näitavad?

Euroopa Liidus ei ole magneesiumile lubatud ühtegi liigese, valu ega põletiku tervisväidet[19].

Magneesiumi ja põlveartroosi seost on uuritud. 2019. aasta koondanalüüs hõlmas 6 uuringut ja 15 715 osalejat. Suurem magneesiumi tarbimine toidust ei olnud seotud väiksema põlveartroosi riskiga[20]. Need olid vaatlusuuringud, mis ei näita põhjust ega tagajärge.

Täiskasvanud naisele soovitatakse magneesiumi 300 mg ja mehele 350 mg päevas, toit ja toidulisandid kokku[21]. Toidulisanditest kuni 250 mg päevas[22]. Magneesium ei asenda artriidi ravi ega füsioteraapiat.

Millal minna arsti juurde?

• Kohe, kui üks liiges on äkki väga valus, kuum ja tursunud, eriti koos palavikuga[10]. Kui olukord on raske, helista 112.
• Kiiresti, kui liigesevaluga kaasneb silmapõletik, nägemishäire või valu urineerimisel[1].
• Kiiresti, kui valu ei leevene tavaliste valuvaigistitega[1].
• Perearsti juurde, kui liigesevalu, turse või jäikus ei möödu mõne päevaga[1].
• Perearsti juurde, kui Sul on esimest korda podagra moodi valu suures varbas[8].
• Perearsti juurde, kui hommikune jäikus kestab üle poole tunni või turse on mõlemas käes korraga[6][5].

Perearst uurib liigeseid ja võib suunata vereanalüüsi, röntgeni- või ultraheliuuringule. Kahtluse korral suunab ta reumatoloogi juurde[1]. Reumatoloog on põletikuliste liigesehaiguste spetsialist. Kui Sul on juba diagnoos ja liigesevalu on pikaajaline, lepi arstiga kokku, millal tema poole uuesti pöörduda, kui sümptomid muutuvad.

Krooniline valu mõjutab ka meeleolu. 72 uuringu koondanalüüsis oli raske depressioon 16,8 %-l reumatoidartriidiga inimestest[23]. Kui tunned, et meeleolu on pikalt madal, räägi sellest oma arstiga.

Kes peaks enne toidulisandit arstiga rääkima?

• Kes võtab reumaravimeid, näiteks metotreksaati või bioloogilist ravimit. Küsi arstilt või apteekrilt, kas toidulisand sobib Sinu raviga.
• Kellel on neeruhaigus.
• Kes võtab mitut ravimit korraga.

Raseduse ajal on Tervise Arengu Instituudi magneesiumisoovitus 300 mg päevas[21]. Toidulisandist saadava magneesiumi ülempiir 250 mg päevas kehtib ka raseduse ajal[22].

Korduma kippuvad küsimused

Mis on artriit?

Artriit on liigesepõletiku ja liigesehaiguste üldnimetus. See põhjustab valu, turset ja jäikust ühes või mitmes liigeses. Kõige sagedasem artriit on osteoartriit ehk artroos.

Mis vahe on artriidil ja artroosil?

Artriit on üldnimetus. Artroos ehk osteoartriit on üks artriidi tüüp, mille korral liiges ja kõhr kuluvad. Põletikulised artriidid, näiteks reumatoidartriit, tekivad immuunsüsteemi häire tõttu.

Kuidas ära tunda artriiti sõrmedes?

Sõrmeliigesed on valusad, tursed või kanged. Sõrmi ei saa täiesti kõverdada ega kätt rusikasse suruda. Kui jäikus kestab hommikul üle poole tunni või tursed on mõlemas käes, mine perearsti juurde.

Kas artriit ja liigesepõletik on sama asi?

Sõna „artriit“ tähendabki liigesepõletikku. Igapäevakeeles kasutatakse mõlemat sõna laiemalt kõigi liigesehaiguste kohta, sealhulgas artroosi kohta, mis on artriidi üks tüüp.

Kas artriit võib tekkida ka lapsel?

Jah. Alla 16-aastaste laste artriiti nimetatakse juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks (JIA). Sellel on mitu tüüpi ja osa neist kulgeb kergemalt. Kui lapse liiges on mitu päeva paistes, valus või kange, pöördu perearsti poole.

Kas artriit on välja ravitav?

Enamasti mitte, kuid ravi aitab sümptomeid kontrolli all hoida. Reaktiivne artriit möödub tavaliselt 6 kuuga. Septiline artriit vajab kiiret ravi antibiootikumidega.

Mis aitab liigesevalu vastu?

Euroopa juhendite järgi on põhiline kohandatud liikumine, tervislik kehakaal, oma haiguse tundmine ja vajadusel abivahendid. Valuvaigisteid ja teisi ravimeid määrab arst.

Mis on reaktiivne artriit?

Reaktiivne artriit on liigesepõletik, mis tekib 1–4 nädalat pärast infektsiooni, näiteks toidumürgitust. Sageli on haaratud põlved ja jalad. Enamasti möödub see 6 kuu jooksul.

Kas magneesium aitab artriidi korral?

Euroopa Liidus ei ole magneesiumile lubatud liigese ega valu tervisväidet. Koondanalüüsis ei olnud suurem magneesiumi tarbimine seotud väiksema põlveartroosi riskiga. Magneesium ei asenda artriidi ravi.

Seotud artiklid

• Reumatoidartriit
• Osteoporoos
• Alaselja valu
• Fibromüalgia
• Lihaskrambid

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 23 allikat (WHO, Tervise Arengu Instituut, Eurostat, NHS, Euroopa reumatoloogide liidu EULAR juhendid, EL-i õigusaktid ja teadusuuringud) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (23)Peida allikad

1. NHS (Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus). Arthritis. Patsiendijuhend, üle vaadatud 19.01.2026. nhs.uk: Arthritis (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
2. GBD 2021 Osteoarthritis Collaborators. Global, regional, and national burden of osteoarthritis, 1990–2020 and projections to 2050. Lancet Rheumatol 2023;5(9):e508–e522. PMID 37675071. PubMed 37675071 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
3. Eurostat. Euroopa terviseküsitlus (EHIS) 2019, tabel hlth_ehis_cd1e „Persons reporting a chronic disease“ (Arthrosis, 15+). Eurostat: hlth_ehis_cd1e (vali „Arthrosis“) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
4. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Osteoarthritis. Faktileht, vaadatud 02.11.2026. who.int: Osteoarthritis (faktileht) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
5. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Rheumatoid arthritis. Faktileht, vaadatud 02.11.2026. who.int: Rheumatoid arthritis (faktileht) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
6. NHS. Rheumatoid arthritis – Symptoms. Patsiendijuhend. nhs.uk: Rheumatoid arthritis – Symptoms (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
7. NHS. Osteoarthritis. Patsiendijuhend. nhs.uk: Osteoarthritis (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
8. NHS. Gout. Patsiendijuhend. nhs.uk: Gout (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
9. NHS. Reactive arthritis. Patsiendijuhend. nhs.uk: Reactive arthritis (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
10. NHS. Septic arthritis. Patsiendijuhend, üle vaadatud 03.09.2026. nhs.uk: Septic arthritis (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
11. Tervise Arengu Instituut. Eesti terviseuuring 2019, tabel ETU30 „Haiguste esinemine soo ja vanuserühma järgi“ (reumatoidartriit, viimase 12 kuu jooksul). statistika.tai.ee: ETU30 (vali „Reumatoidartriit“) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
12. Otsa K, Tammaru M, Vorobjov S jt. The prevalence of rheumatoid arthritis in Estonia: an estimate based on rheumatology patients' database. Rheumatol Int 2013;33(4):955–958. PMID 22833240. PubMed 22833240 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
13. GBD 2021 Rheumatoid Arthritis Collaborators. Global, regional, and national burden of rheumatoid arthritis, 1990–2020, and projections to 2050. Lancet Rheumatol 2023;5(10):e594–e610. PMID 37795020. PubMed 37795020 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
14. Tervise Arengu Instituut / Ravimiamet. Ravimistatistika, tabel ATC-M „Skeleti-lihassüsteem“ (päevadoosi 1000 elaniku kohta ööpäevas). statistika.tai.ee: ATC-M (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
15. Di Giuseppe D, Discacciati A, Orsini N, Wolk A. Cigarette smoking and risk of rheumatoid arthritis: a dose-response meta-analysis. Arthritis Res Ther 2014;16(2):R61. PMID 24594022 (Rootsi). PubMed 24594022 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
16. Combe B, Landewe R, Daien CI jt. 2016 update of the EULAR recommendations for the management of early arthritis. Ann Rheum Dis 2017;76(6):948–959. PMID 27979873. PubMed 27979873 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
17. Moseng T, Vliet Vlieland TPM, Battista S jt. EULAR recommendations for the non-pharmacological core management of hip and knee osteoarthritis: 2023 update. Ann Rheum Dis 2024;83(6):730–740. PMID 38212040. PubMed 38212040 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
18. Gwinnutt JM, Wieczorek M, Balanescu A jt. 2021 EULAR recommendations regarding lifestyle behaviours and work participation to prevent progression of rheumatic and musculoskeletal diseases. Ann Rheum Dis 2023;82(1):48–56. PMID 35260387. PubMed 35260387 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
19. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012 lubatud tervisväidete kohta, lisa (konsolideeritud tekst 17.05.2021, eesti keeles). EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
20. Wu Z, Yang J, Liu J, Lian K. The relationship between magnesium and osteoarthritis of knee: a MOOSE guided systematic review and meta-analysis. Medicine (Baltimore) 2019;98(45):e17774. PMID 31702629. PubMed 31702629 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
21. Tervise Arengu Instituut. Eesti toitumis- ja toidusoovitused, tabelraamat 2025, tabel 10 (mineraalainete soovituslik päevane tarbimine). TAI tabelraamat 2025, PDF lk 25 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
22. Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabel 11 (talutav ülemine tarbimiskogus). TAI tabelraamat 2025, PDF lk 27 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
23. Matcham F, Rayner L, Steer S, Hotopf M. The prevalence of depression in rheumatoid arthritis: a systematic review and meta-analysis. Rheumatology (Oxford) 2013;52(12):2136–2148. PMID 24003249 (Ühendkuningriik). PubMed 24003249 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Artikli aluseks on WHO faktilehed, Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) patsiendijuhendid, Euroopa reumatoloogide liidu (EULAR) soovitused, Tervise Arengu Instituudi ja Eurostati statistika ning PubMedis avaldatud uuringud. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga. See ei asenda arsti nõu, diagnoosi ega ravi. Kui Sul on liigesevalu või võtad ravimeid, räägi enne toidulisandi võtmist arstiga.