Happerefluks: sümptomid, põhjused ja mida saad ise teha

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 28.02.2025 · Uuendatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 11 min

Happerefluks tähendab, et maosisu liigub tagasi söögitorru. Kõige tavalisem sümptom on kõrvetised ehk põletav tunne rinnaku taga. Eesti ravijuhendi järgi viitavad reflukshaigusele kõrvetised, mis tulevad kahel või enamal päeval nädalas[1].

Aeg-ajalt on kõrvetised paljudel inimestel ja sageli pole neil selget põhjust[2]. Selles artiklis näed, millised on refluksi sümptomid, mis neid esile kutsub ja mis aitab refluksi vastu. Lõpus on nimekiri ohumärkidest, mille korral minna kohe arsti juurde.

Lühidalt

• Refluksi peamised sümptomid on kõrvetised ja maosisu tagasivool suhu ehk regurgitatsioon.
• Euroopas on reflukshaigus 9–26 %-l inimestest. Eestis kasutati hapet vähendavaid ravimeid 2025. aastal 14 % rohkem kui 2021. aastal.
• Kõige paremini on uuritud kolme muutust: kehakaalu langetamine, voodipeatsi tõstmine ja hilise õhtusöögi vältimine.
• Toidud, mis kõrvetisi esile kutsuvad, on igaühel erinevad. Toidupäevik aitab oma käivitajad üles leida.
• Kui võtad prootonpumba inhibiitorit üle 3 kuu, küsi arstilt vere magneesiumitaseme kohta.
• Neelamisraskus, oksendamine, verejooks või seletamatu kaalulangus on põhjus minna kohe arsti juurde.

Kuus fakti happerefluksist

2×Kõrvetised kahel või enamal päeval nädalas viitavad reflukshaigusele.Eesti ravijuhend[1].

13,3 %Nii paljudel täiskasvanutel on kõrvetised või tagasivool vähemalt kord nädalas.102 uuringu koondanalüüs[3].

+14 %Nii palju kasvas Eestis prootonpumba inhibiitorite kasutus aastatel 2021–2025.Ravimistatistika[4].

15,6 %Nii paljudel gastroskoopiale suunatud patsientidel leiti Tartus söögitoru põletik.See oli kõige sagedasem leid[5].

10–20 cmNii palju tasub öiste vaevuste korral voodipeatsit tõsta.Lisapadjad seda ei asenda[2].

3 kuudNii pika PPI kasutamise järel võib vere magneesiumitase langeda.EL-i ravimiametite hoiatus[6].

Selles artiklis

1. Mis on happerefluks ja reflukshaigus?
2. Refluksi sümptomid
3. Miks refluks tekib?
4. Kellel on refluks sagedasem?
5. Kui levinud on refluks Eestis ja Euroopas?
6. Mis aitab refluksi ja kõrvetiste vastu?
7. Refluks ja toitumine: mida süüa ja mida vältida?
8. Refluksi ravimid
9. Hapet vähendavad ravimid ja magneesium
10. Tüsistused: söögitoru põletik ja Barretti söögitoru
11. Millal minna arsti juurde?
12. Korduma kippuvad küsimused

Mis on happerefluks ja reflukshaigus?

Söögitoru ja mao vahel on lihasrõngas, söögitoru alumine sulgurlihas. Tavaliselt laseb see toidu makku ja hoiab maosisu seal. Kui sulgurlihas lõdvestub valel ajal, liigub maohape tagasi söögitorru. Seda nimetatakse happerefluksiks ehk lihtsalt refluksiks[1].

Väike refluks on igapäevane ja enamasti ei anna tunda. Gastroösofageaalne reflukshaigus (rahvusvaheliselt GERD) on siis, kui tagasivool põhjustab häirivaid sümptomeid või tüsistusi[1]. Haigus kordub sageli. Ravijuhendi järgi tulevad vaevused pärast ravi lõppu 6 kuu jooksul tagasi 50–90 %-l haigetest[1].

Refluksi sümptomid

Reflukshaiguse sümptomitest on kõige olulisemad kõrvetised. Sageli on see ka ainus sümptom[1]. Ravijuhend kirjeldab kõrvetisi nii: põletav tunne, mis algab maost või rinnaku alumisest osast ja ulatub kaelani[1].

Teised sagedased sümptomid on[2]:

• hapu või mõru maitse suus;
• maosisu tagasivool suhu ehk regurgitatsioon[1];
• valu rinnus pärast sööki[1];
• korduv köha või luksumine;
• kähe hääl;
• halb hingeõhk, puhitus ja iiveldus.

Sümptomid on sageli hullemad pärast söömist, pikali olles ja ettepoole kummardades[2].

Refluks ja köha, kähe hääl ning kurgu refluks

Refluks võib anda ka söögitoruväliseid sümptomeid. Need on näiteks köha, kõripõletik, astma ja hambaemaili kahjustus[1]. Eesti gastroenteroloogi ülevaate järgi on refluks kuni 40 % kroonilise köha põhjus[7]. Kui refluks jõuab kurku ja kõrini, räägitakse ka kurgu refluksist. Kui kõrvetisi ei ole ja vaevused on peamiselt kurgus, nimetatakse seda mõnikord vaikivaks refluksiks.

Siin on üks oluline täpsustus. Kui kõrvetisi ja maosisu tagasivoolu ei ole, on köha seos refluksiga ravijuhendi järgi vähetõenäoline[1]. Pikaajalise köha põhjuse peab välja selgitama arst. Kui Sul on astma, loe ka artiklit astma.

Miks refluks tekib?

Ravijuhendi järgi on refluksi peamine põhjus söögitoru alumise sulgurlihase talitluse häire. Kõige tähtsam on see, et lihas lõdvestub ajutiselt valel ajal[1]. Olukorda halvendab hiaatussong. Siis on osa maost nihkunud vahelihasest kõrgemale, rindkeresse[2].

Söögitoru limaskesta ärritavad maohape ja seedeensüüm pepsiin. Kui limaskest on tundlikum, võib vaevusi tekitada ka tavaline kogus hapet[1].

Kõrvetisi võivad esile kutsuda või hullemaks teha[2]:

• mõned toidud ja joogid, näiteks kohv, tomat, alkohol, šokolaad, rasvane ja vürtsikas toit;
• ülekaal;
• suitsetamine;
• rasedus;
• stress ja ärevus;
• mõned ravimid, näiteks põletikuvastased valuvaigistid (nt ibuprofeen);
• hiaatussong ja maohaavand.

Sageli ei ole kõrvetistel selget põhjust[2]. Kui stress ja ärevus on Sinu elus sagedased, loe ka artiklit ärevushäire.

Kellel on refluks sagedasem?

Suures koondanalüüsis olid refluksi sümptomid sagedasemad neljas rühmas[3]. Joonisel on šansisuhe. Näiteks 1,73 tähendab, et rasvumisega inimestel olid sümptomid 1,73 korda tõenäolisemad kui teistel.

Autorid märkisid, et seosed on mõõdukad[3]. Refluks võib tekkida igas vanuses ja ka siis, kui ühtegi riskitegurit ei ole.

Raseduse ajal on kõrvetised sagedased. Osa põhjusest on hormoonide muutus[2]. Raseduse ajal küsi ravimite kohta apteekrilt, ämmaemandalt või arstilt.

Kui levinud on refluks Eestis ja Euroopas?

Süstemaatilise ülevaate järgi on reflukshaigus Euroopas 8,8–25,9 %-l inimestest[8]. 102 uuringu koondanalüüsis oli kõrvetisi või tagasivoolu vähemalt kord nädalas 13,3 %-l täiskasvanutest. Riigiti oli vahe suur: 2,5 %-st Hiinas kuni 51,2 %-ni Kreekas[3].

Eestis ei ole refluksi levimuse kohta ametlikku rahvastikuarvu. Ka Eesti terviseuuring seda eraldi ei mõõda. Tartu Ülikooli Kliinikumis vaadati 2006. aastal läbi 948 perearsti suunatud patsiendi gastroskoopia. Kõige sagedasem leid oli söögitoru põletik ehk refluksösofagiit: 15,6 %[5].

Ravimistatistika näitab, et hapet vähendavaid ravimeid kasutatakse Eestis üha rohkem.

2025. aastal kasutati prootonpumba inhibiitoreid 70,2 päevadoosi 1000 elaniku kohta ööpäevas. 2021. aastal oli see 61,4[4]. Lihtsustatult tähendab see, et iga päev võiks umbes 7 inimest sajast võtta ühe päevadoosi. Kõige rohkem kasvas esomeprasooli kasutus: 14,0-lt 19,9-le[4].

Mis aitab refluksi ja kõrvetiste vastu?

Ravijuhendi järgi toob kõige rohkem kasu ülekaalu korral kehakaalu langetamine. Öiste vaevuste korral aitab ka voodipeatsi tõstmine. Teised eluviisimuutused aitavad igaühel erinevalt[1]. Kui otsid refluksile looduslikku ravi ehk lahendust ilma ravimiteta, siis just neist muutustest on kõige rohkem kasu.

Allikad: Ness-Jensen jt 2016[9], Eesti Arst 2012[10], NHS[2], NHS dietoloogid[11], Eesti ravijuhend[1].

Igapäevased sammud, mida saad ise teha[2]:

1. Söö väiksemaid toidukordi ja söö rahulikult. Näri toitu korralikult[11].
2. Ära söö 3–4 tundi enne magamaminekut.
3. Ära heida pärast sööki kohe pikali ega kummarda[11].
4. Tõsta voodipeatsit 10–20 cm, näiteks klotsidega voodijalgade all. Ära kasuta selleks lisapatju, sest need suurendavad survet kõhule.
5. Proovi magada vasakul küljel[11].
6. Kanna riideid, mis ei pigista vöökohalt.
7. Ära suitseta ja joo alkoholi vähem.
8. Leia viise, kuidas lõõgastuda.

Ära lõpeta arsti määratud ravimit omal käel[2]. Kui öised kõrvetised segavad und, loe ka artiklit unetus.

Refluks ja toitumine: mida süüa ja mida vältida?

Ühtegi toitu, mis vähendaks maohapet nagu ravim, ei ole. Mõned toidud ja joogid aga kutsuvad kõrvetisi esile sagedamini kui teised[11]. Ravijuhendi järgi mõjuvad toitumismuutused inimestele erinevalt[1]. Seepärast ei pea Sa kõike menüüst välja jätma.

Allikas: NHS-i dietoloogide patsiendileht, 2026[11].

Kas on mao happesust vähendavaid toite? Uuringutega tõestatud mao happesust vähendavaid toite ei ole. Toit mõjutab eelkõige seda, kas kõrvetised tulevad. Rasvane toit ja suured toidukorrad võivad kõrvetisi hullemaks teha[11].

Mida süüa refluksi ja kõrvetiste korral? Dietoloogid soovitavad vähem rasva: lahjemat liha, väiksema rasvasisaldusega piimatooteid ning vähem praetud ja töödeldud toitu[11]. Tavaline tasakaalustatud toit väikeste portsjonitena sobib enamikule. Näiteks puder, keedetud köögiviljad, kala, kana ja täisteratooted.

Leia oma käivitajad. Pea 2–3 nädalat toidupäevikut. Kirjuta üles, mida ja millal sõid ning millal tulid kõrvetised. Nii näed, millised toidud just Sulle ei sobi. Jäta välja ainult need. Kui Sul on ka teisi seedevaevusi, loe artikleid ärritunud soole sündroom ja kõhukinnisus.

Refluksi ravimid

Kui elustiili muutustest ei piisa, on abiks ravimid. Maohappe vähendamiseks või neutraliseerimiseks on mitu ravimirühma. Osa saad apteegist ilma retseptita, osa määrab arst.

Allikad: NHS[2], Eesti ravijuhend[1].

Antatsiidid ja alginaadid aitavad lühiajaliselt. Need ei kõrvalda põhjust ja neid ei tohiks võtta pikalt järjest[2]. Kõige parem on võtta neid söögi ajal või kohe pärast sööki. Kui kõrvetised tulevad tihti, räägi apteekri või perearstiga[2].

Kui ravimid ei aita, võib arst suunata gastroskoopiale ja spetsialisti juurde. Harvadel juhtudel kasutatakse kirurgilist ravi: tehakse operatsioon, mis takistab maosisu tagasivoolu[1].

Hapet vähendavad ravimid ja magneesium

Siin on vähe teada olev, kuid ametlik fakt. 2012. aastal lisasid Euroopa Liidu ravimiametid kõigi prootonpumba inhibiitorite infolehtedele hoiatuse. Kui ravimit võetakse üle 3 kuu, võib vere magneesiumitase langeda[6].

Vaatlusuuringute koondanalüüsis oli madal vere magneesium 19,4 %-l PPI kasutajatest ja 13,5 %-l teistest. Suurema annuse korral oli seos tugevam[12].

Mida see Sinu jaoks tähendab?

• Kui võtad PPI-d pikalt, küsi arstilt, kas on vaja vere magneesiumitaset mõõta. Eriti siis, kui võtad ka digoksiini või vett väljutavaid ravimeid[6].
• Ära lõpeta ravimit ise.
• Magneesiumi vähesuse võimalikke märke vaata artiklist magneesiumi puuduse sümptomid.

Täiskasvanud naisele soovitatakse magneesiumi 300 mg ja mehele 350 mg päevas, toit ja toidulisandid kokku[13]. Toidulisanditest kuni 250 mg päevas[14]. Rohkem loe artiklist magneesiumi üledoos.

Ole teadlik ka sellest, mida teadus ei näita. Me ei leidnud ühtegi Euroopa uuringut, mis tõestaks, et magneesiumi vähesus põhjustab refluksi. Euroopa Liidus ei ole magneesiumile lubatud ühtegi seedimise ega maohappe tervisväidet[15]. Magneesium ei asenda refluksi ravimit.

Tüsistused: söögitoru põletik ja Barretti söögitoru

Pikaajaline refluks võib kahjustada söögitoru limaskesta. Ravijuhendi järgi kulgeb haigus umbes pooltel ilma limaskesta kahjustuseta[1]. Teistel tekib söögitoru põletik ehk refluksösofagiit. Enamasti on see kerge. Raske põletik on 5–10 %-l haigetest[1].

Söögitoru võib kitseneda. Seda juhtub kuni 5 %-l haigetest ja siis on toitu raske neelata[7]. Raske põletiku paranemise järel tekib 6 %-l Barretti söögitoru. See on limaskesta muutus, mis suurendab söögitoruvähi riski[1]. Seepärast on oluline võtta ohumärke tõsiselt.

Kuidas reflukshaigust diagnoositakse?

Kui ohumärke ei ole, võib arst panna diagnoosi tüüpiliste sümptomite järgi. Mõnikord proovitakse 1–2 nädalat PPI-d ja vaadatakse, kas vaevused vähenevad[1]. Peamine uuring on gastroskoopia ehk mõõganeelamine. Vajaduse korral mõõdetakse söögitoru happesust[1].

Millal minna arsti juurde?

Mine perearsti juurde ka siis, kui[2]:

• kõrvetised on peaaegu iga päev;
• elustiili muutused ja apteegi ravimid ei aita;
• vaevused tulevad tagasi pärast ravimi lõpetamist.

Kes peaks enne toidulisandit arstiga rääkima?

• Kes võtab pikalt prootonpumba inhibiitorit, digoksiini või vett väljutavaid ravimeid[6].
• Kellel on neeruhaigus.
• Kes võtab mitut ravimit korraga. Küsi arstilt või apteekrilt, kas toidulisand sobib Sinu ravimitega.

Korduma kippuvad küsimused

Mis aitab refluksi vastu?

Kõige paremini on uuritud kehakaalu langetamine ülekaalu korral, voodipeatsi tõstmine 10–20 cm ja söömata jätmine 3–4 tundi enne magamaminekut. Lühiajaliselt aitavad apteegist antatsiidid ja alginaadid. Kui kõrvetised on sagedased, räägi perearstiga.

Millised on refluksi sümptomid?

Peamised sümptomid on kõrvetised ehk põletav tunne rinnaku taga ja hapu maitse suus. Lisaks võib olla maosisu tagasivool suhu, köha, kähe hääl, luksumine ja puhitus. Sümptomid on sageli hullemad pärast sööki ja pikali olles.

Kas refluks võib põhjustada köha?

Jah. Eesti gastroenteroloogi ülevaate järgi on refluks kuni 40 % kroonilise köha põhjus. Kui kõrvetisi ja maosisu tagasivoolu ei ole, on seos vähem tõenäoline. Pikaajalise köha põhjuse peab välja selgitama arst.

Mis aitab öise refluksi korral?

Öiste vaevuste korral aitab ravijuhendi järgi voodipeatsi tõstmine[1]. Ära söö 3–4 tundi enne magamaminekut[2] ja proovi magada vasakul küljel[11].

Mis aitab kõrvetiste vastu kodus?

Kõrvetiste kodune ravi algab harjumustest. Söö väiksemaid toidukordi, ära heida pärast sööki pikali ja jäta välja toidud, mis Sulle kõrvetisi tekitavad. Öiste kõrvetiste korral tõsta voodipeatsit. Apteeker oskab soovitada antatsiidi või alginaati lühiajaliseks kasutamiseks.

Kas söögisooda aitab kõrvetiste vastu?

Söögisooda on leeliseline ja neutraliseerib hapet hetkeks. See ei kõrvalda põhjust ja sisaldab palju naatriumi. Korduvate kõrvetiste korral küsi apteekrilt sobivat ravimit või räägi perearstiga.

Mida süüa refluksi ja kõrvetiste korral?

Söö väiksemaid portsjoneid ja vähem rasvast toitu. Sobivad näiteks puder, keedetud köögiviljad, kala, kana ja täisteratooted. Vältida tasub toite, mis Sulle kõrvetisi tekitavad. Sageli on need kohv, alkohol, šokolaad, tomat, tsitrusviljad, vürtsikas ja rasvane toit.

Kas refluks tähendab mao ülihappesust?

Mitte alati. Ravijuhendi järgi on peamine põhjus söögitoru alumise sulgurlihase talitluse häire. Kui söögitoru limaskest on tundlik, võib vaevusi tekitada ka tavaline kogus hapet.

Mis on ösofagiit?

Ösofagiit on söögitoru põletik. Kui selle põhjus on refluks, nimetatakse seda refluksösofagiidiks. Enamasti on see kerge, raske põletik on 5–10 %-l haigetest[1]. Söögitoru põletikku näeb arst gastroskoopial[1].

Kas ülekaal ja suur vööümbermõõt soodustavad refluksi?

Ülekaal on üks refluksi riskitegureid: rasvumisega inimestel olid refluksi sümptomid 1,73 korda tõenäolisemad[3]. Ravijuhendi järgi toob ülekaalu korral kõige rohkem kasu kehakaalu langetamine[1]. Vali riided, mis ei pigista vöökohalt[2].

Kas magneesium aitab refluksi vastu?

Euroopa Liidus ei ole magneesiumile lubatud ühtegi seedimise ega maohappe tervisväidet. Me ei leidnud uuringut, mis tõestaks, et magneesiumi vähesus põhjustab refluksi. Teada on aga see, et pikaajaline PPI kasutamine võib langetada vere magneesiumitaset.

Seotud artiklid

• IBS ehk ärritunud soole sündroom
• Kõhukinnisus
• Crohni tõbi
• Astma
• Magneesiumi puuduse sümptomid
• Ärevushäire

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 15 allikat (Eesti ravijuhend, Eesti Arst, Tervise Arengu Instituut, EL-i ravimiametid, EL-i õigusakt, NHS ja teadusuuringud) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (15)Peida allikad

1. Margus B, Peetsalu M, Salupere R, Labotkin K, Kull I. Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend. Eesti Gastroenteroloogide Selts (heaks kiidetud 20.11.2008). Eesti Arst 2009; 88(6): 427–431. Eesti Arst 2009: reflukshaiguse ravijuhend (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
2. NHS (Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenus). Heartburn and acid reflux. Vaadatud üle 20.11.2023, vaadatud 03.11.2026. nhs.uk: Heartburn and acid reflux (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
3. Eusebi LH jt. Global prevalence of, and risk factors for, gastro-oesophageal reflux symptoms: a meta-analysis. Gut 2018; 67(3): 430–440. PMID 28232473. PubMed 28232473 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
4. Tervise Arengu Instituut / Ravimiamet. Ravimistatistika, tabel ATC-A „Seedekulgla ja ainevahetus“ (päevadoosid 1000 elaniku kohta ööpäevas), 2021–2025, andmed uuendatud 14.05.2026. statistika.tai.ee: ATC-A (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
5. Margus B jt. Gastroösofageaalne reflukshaigus ja Los Angelese klassifikatsioon (Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroskoopiad 01.01.–30.06.2006). Eesti Arst 2006; 85(12): 821–824. Eesti Arst 2006 (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
6. CMDh (EL-i liikmesriikide ravimiametite koordineerimisrühm). CMDh/PhVWP/047/2012: prootonpumba inhibiitorite klassitoime vere magneesiumitasemele pikaajalistel kasutajatel. Tšehhi ravimiameti SÚKL koopia. sukl.cz: CMDh/PhVWP/047/2012 (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
7. Margus B. Gastroösofageaalne reflukshaigus: ülediagnoosimisest ravimiresistentsuseni. Eesti Arst 2007; 86(6): 407–410. Eesti Arst 2007 (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
8. El-Serag HB, Sweet S, Winchester CC, Dent J. Update on the epidemiology of gastro-oesophageal reflux disease: a systematic review. Gut 2014; 63(6): 871–880. PMID 23853213. PubMed 23853213 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
9. Ness-Jensen E, Hveem K, El-Serag H, Lagergren J. Lifestyle intervention in gastroesophageal reflux disease. Clin Gastroenterol Hepatol 2016; 14(2): 175–182. PMID 25956834. PubMed 25956834 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
10. Erialauudised. Uusi andmeid suitsetamise ja kehalise aktiivsuse mõju kohta gastroösofageaalsele refluksile (Norra HUNT-uuring, UEGW 2012). Eesti Arst 2012; 91(11): 621. Eesti Arst 2012 (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
11. Royal Berkshire NHS Foundation Trust, dietoloogid. Reflux dietary advice. Information for patients. Märts 2026. NHS patsiendileht: Reflux dietary advice (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
12. Srinutta T jt. Proton pump inhibitors and hypomagnesemia: a meta-analysis of observational studies. Medicine (Baltimore) 2019; 98(44): e17788. PMID 31689852. PubMed 31689852 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
13. Tervise Arengu Instituut. Eesti toitumis- ja toidusoovitused, tabelraamat 2025, tabel 10 (mineraalainete soovituslik päevane tarbimine). TAI tabelraamat 2025, PDF lk 25 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
14. Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabel 11 (talutav ülemine tarbimiskogus). TAI tabelraamat 2025, PDF lk 27 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
15. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012 lubatud tervisväidete kohta, lisa (konsolideeritud tekst 17.05.2021, eesti keeles). EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Artikli aluseks on Eesti Gastroenteroloogide Seltsi reflukshaiguse ravijuhend (Eesti Arst 2009), Eesti Arsti ülevaated, Tervise Arengu Instituudi ravimistatistika, EL-i ravimiametite hoiatus PPI ja magneesiumi kohta, NHS-i patsiendiinfo ning PubMedi süstemaatilised ülevaated. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga. See ei asenda arsti nõu, diagnoosi ega ravi. Kui Sul on sagedased kõrvetised või võtad ravimeid, räägi enne toidulisandi võtmist arstiga.