Ärevushäire – sümptomid, põhjused ja lahendused

Ärevus on nähtus, mida pea iga inimene on elus kogenud – näiteks enne eksamit, töövestlust või vastutusrikast esinemist. Kuid kui see tunne muutub igapäevaseks, püsivaks ja halvavaks, ei ole enam tegemist tavapärase muretsemisega, vaid ärevushäirega. See on seisund, mis mõjutab miljoneid inimesi kogu maailmas ja mille mõju ulatub palju kaugemale kui lihtsalt hetkeline rahutus.

Dr Carolyn Dean on oma töödes korduvalt rõhutanud, et ärevust ei saa käsitleda ainult psühholoogilise probleemina. See on palju laiem – seotud elustiili, toitumise, biokeemiliste protsesside ja eriti mineraalainete, eeskätt magneesiumi tasakaaluga.

Ta kirjutab: „Miljonid inimesed püüavad end tulutult ravida ülesöömise, alkoholi või ravimitega, teadmata, et nende keha on lihtsalt kurnatud. Sageli piisaks, kui taastada magneesiumitase, et närvisüsteem saaks rahuneda.“

Järgnev artikkel vaatleb ärevushäiret terviklikult. Toome esile selle ajaloolise tausta, sümptomid, diagnoosimise ja põhjused, riskigrupid, igapäevaelus esinevad valupunktid ning võimalikud tüsistused.

Samuti käsitleme magneesiumipuuduse mõju, RnA ReSet sarja toidulisandite toimet ning teisi lahendusi – alates toitumisest ja hingamisharjutustest kuni terapeutiliste tehnikateni.

Ärevushäire – mis see on?

Ärevushäire on seisund, kus inimene kogeb ülemäärast muret, rahutust ja pinget, mis ei pruugi olla otseselt seotud tegelike elusituatsioonidega või on reaalse ohuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Seda võib kirjeldada kui pidevat häireseisundit, kus keha ja meel on justkui pidevas valmisolekus võidelda või põgeneda.

Meditsiinilises mõttes räägitakse ärevushäirest siis, kui

            1)   sümptomid kestavad vähemalt kuus kuud;

2)     need häirivad igapäevaelu (töö, õppimine, suhted);

3)     neid ei saa seletada mõne muu haiguse või otsese ohuga.

Dr Dean kirjeldab ärevust kui biokeemilist nähtust:

„Kui neerupealised pole enam piisava magneesiumikogusega kaitstud, vallanduvad adrenaliin ja noradrenaliin kergemini ning see toob kaasa südamepekslemise, kõrge vererõhu ja ärevuse.“

See tähendab, et ärevust ei saa vaadelda vaid psühholoogilise probleemina. Kui keha mineraalide tasakaal on häiritud, reageerib närvisüsteem ülemäära tugevalt, luues ahelreaktsiooni, kus iga väike stressor on võimendunud.

Näiteks inimene, kellel on magneesiumipuudus, võib reageerida väikesele stressile – bussi hilinemisele – samamoodi, nagu oleks ta sattunud eluohtlikku olukorda. Süda peksleb, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad pingesse.

Ärevushäire uurimise ajaloost lühidalt

Ärevuse mõistet on tuntud juba tuhandeid aastaid. Antiik-Kreeka arst Hippokrates kirjeldas „melanhooliat“ ja „hirmuhoogusid“, mida peeti keha tasakaaluhäirete tagajärjeks. Keskajal nähti ärevust sageli vaimse või religioosse probleemina – hirmu kui karistust.

19. sajandil ja 20. sajandi alguses lõi Sigmund Freud psühhoanalüütilise lähenemisviisi, kus ärevust nähti alateadvuses peituvate konfliktide ja allasurutud tunnete ilminguna. Sellega pandi alus suurele osale tänapäeva psühholoogilisest teraapiast.

Kuid tänapäevane teadus ja meditsiin on astunud sammu edasi. Biokeemia ja neuroteadus on näidanud, et ärevus ei ole ainult psüühiline nähtus, vaid seotud otseselt keha ainevahetuse ja närvisüsteemi toimimisega.

Dr Dean meenutab Linus Paulingu (kahekordne Nobeli laureaat) tähelepanekut: „All chronic disease was due to mineral deficiency. Ja ma lisan – see hõlmab ka vaimseid ja neuroloogilisi seisundeid.“

See tähendab, et kui varem nähti ärevust peamiselt psühholoogilise probleemina, siis nüüd on üha selgem, et mineraalainete – eriti magneesiumi – puudus võib olla ärevushäire üks võtmetegureid.

Ärevushäire sümptomid

Ärevushäire ei väljendu kunagi ühesuguselt – iga inimene kogeb seda omamoodi. Mõnel võivad sümptomid olla valdavalt kehalised, näiteks südamekloppimine ja hingamisraskused, teisel aga pigem psühholoogilised, nagu pidev rahutus ja muremõtted. Sageli kattuvad need omavahel ning tekitavad nõiaringi: füüsiline pinge võimendab emotsionaalset ärevust ja vastupidi.

Oluline on mõista, et ärevus ei ole ainult „peas“. Tegemist on kogu keha hõlmava seisundiga, kus närvisüsteem, hormoonid, süda, lihased ja seedetrakt reageerivad üheaegselt. Dr Carolyn Dean on rõhutanud, et paljud ärevuse sümptomid on tegelikult seotud mineraalainete – eriti magneesiumi – puudusega: „Kui stressiolukord jätkub ja me stressiepisoodide vahel ei puhka ega asenda magneesiumi, ammendub keha. Ja kui siis seisame uue stressoriga vastamisi, ei suuda keha enam reageerida rahustavalt. Selle asemel tõstab adrenaliin südame löögisagedust, vererõhku ja tõmbab lihased pingesse.“

Ärevushäire sümptomid jagunevad üldjoontes kolmeks: füüsilised, emotsionaalsed ja käitumuslikud.

Füüsilised sümptomid

Südamepekslemine ja kõrgenenud pulss

Ärevuse korral aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem, vallanduvad adrenaliin ja noradrenaliin. Süda hakkab lööma kiiremini, et valmistada keha ette võitle-või-põgene-reaktsiooniks. Inimene võib seda kogeda kui hirmutavat südamekloppimist, mis omakorda suurendab paanikat veelgi.

Hingamisraskused ja õhupuudus

Hingamine muutub pealiskaudseks, kiiremaks ja võib tekkida tunne, et õhku ei jätku. See on organismi loomulik reaktsioon stressile, kuid võib põhjustada ka hüperventilatsiooni, mis süvendab ärevustunnet.

Lihaspinge, värinad ja higistamine

Lihased tõmbuvad pingesse justkui alateadlikus valmisolekus tegutsemiseks. Pidev lihaspinge võib põhjustada valu, krampe ja väsimust. Levinud sümptomiteks on ka käte värisemine ja higistamine, mis võivad tekitada piinlikkust ja viia sotsiaalse vältimiseni.

Seedetrakti probleemid

Ärevus mõjutab otseselt seedimist – seda seost tuntakse kui soole-aju telge. Ärevuse korral võib esineda iiveldust, kõhulahtisust või vastupidi, kõhukinnisust. Mõnel inimesel tekib ärevuse ajal ka terav kõhuvalu.

Peavalud ja unehäired

Krooniline pinge põhjustab pingepeavalusid või migreeni. Unehäired on üks sagedasemaid kaebusi: raskused uinumisel, sagedane öine ärkamine või rahutu uni, mis ei taasta jõuvarusid.

Emotsionaalsed sümptomid

Pidev rahutus ja muretsemine

Inimene tunneb, et ei suuda oma mõtteid välja lülitada. Pisiasjadest saavad muremõtted, mis korduvad ja võimenduvad.

Halva eelaimuse tunne

Paljud ärevuse all kannatajad kirjeldavad seletamatut tunnet, et midagi halba on kohe juhtumas. See tunne võib olla nii tugev, et takistab igapäevaseid tegevusi.

Hirm kontrolli kaotamise ees

Ärevusega kaasneb sageli kartus, et kaotan mõistuse või kontrolli oma keha üle. Näiteks paanikahoo ajal võib inimene karta, et ta minestab või saab südameataki.

Keskendumisraskused

Pidev muremõtete voog röövib tähelepanu. Õppimine, tööülesannete täitmine või isegi lihtne lugemine muutub keeruliseks, sest aju on hõivatud ärevusega.

Käitumuslikud sümptomid

Vältimine

Ärevust vallandavaid olukordi püütakse vältida. Näiteks ei lähe inimene enam poodi, väldib ühistransporti või ei osale seltskondlikel üritustel. See langetab oluliselt elukvaliteeti ja võib viia isolatsioonini.

Ülemäärane kontrollimine

Sageli avaldub see kompulsiivse käitumisena – näiteks pidev uste ja akende kontrollimine, korduvalt tööülesande ülevaatamine või telefonikõnede tegemine lähedastele, et veenduda nende turvalisuses.

Sotsiaalne eraldumine

Ärevus võib muuta inimese tagasitõmbunuks. Suhtlemine tundub kurnav ja riskantne, mistõttu loobutakse sõpradest, hobidest ja igapäevastest sotsiaalsetest kontaktidest.

Näide Deani praktikast

Kui inimene kogeb sagedasi lihaskrampe ja unehäireid, võib arst pidada seda ärevuse sümptomiks. Tegelikult võib põhjuseks olla hoopis magneesiumipuudus. Dean on korduvalt toonud esile juhtumeid, kus ReMagi pikaajaline tarvitamine on leevendanud südamekloppimist, lihaskrampe ja unetust. „See ei tähenda, et psühholoogiline ärevus oleks ravitud, vaid et keha sai lõpuks vajaliku mineraalaine, mis rahustas närvisüsteemi,“ rõhutab ta.

Kuidas ärevushäiret diagnoositakse?

Ärevus on universaalne tunne, kuid millal muutub see kliiniliseks probleemiks, mis vajab diagnoosi ja sekkumist? Paljud inimesed otsivad abi alles siis, kui sümptomid on muutunud igapäevaelu takistavaks – nad ei maga, ei suuda keskenduda tööle ega julge enam kodunt lahkuda. Diagnoosimine ei ole lihtne, sest ärevus võib avalduda väga erinevalt ning paljud sümptomid kattuvad teiste haiguste omadega.

Dr Carolyn Dean on korduvalt rõhutanud, et diagnoosimisel tuleb arvestada ka keha biokeemilist seisundit: „Miljonitele inimestele määratakse ravimid, kuid neile ei öelda, et nende probleem võib olla seotud hoopis magneesiumipuudusega. Kui keha mineraalainete varud on kurnatud, on närvisüsteem haavatav ja reageerib iga väiksemagi stressitekitaja peale.“

Diagnoosimise peamised sammud

Kliiniline vestlus ja anamnees

• Arst või psühholoog alustab põhjaliku vestlusega, et mõista sümptomite iseloomu, kestust ja mõju inimese igapäevaelule.
• Küsimused puudutavad unekvaliteeti, tööstressi, suhteid ja toitumisharjumusi.
• Näide: patsient kirjeldab, et viimase kuue kuu jooksul ei ole ta saanud enam rahulikult magada, tunneb südamekloppimist ja väldib töökoosolekuid, kartes punastada.

Rahvusvahelised diagnostilised kriteeriumid (DSM-5, ICD-10)

• DSM-5 määratleb üldistunud ärevushäireks olukorra, kus ülemäärane muretsemine kestab vähemalt kuus kuud ja sellega kaasnevad füüsilised sümptomid, nagu lihaspinge, unehäired ja väsimus.
• ICD-10 (rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon) kasutab sarnaseid kriteeriume.
• Need raamistikud annavad arstile standardi, mille järgi hinnata, kas tegemist on kliinilise ärevushäirega.

Välistavad tegurid

o   Enne lõpliku diagnoosi panemist tuleb välistada teised seisundid, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid, näiteks kilpnäärme ületalitlus, südamerütmihäired, rauapuudus, ravimite kõrvaltoimed.

o   Dr Dean rõhutab siin mineraalainete olulisust:

„Kilpnääre vajab oma tööks vähemalt üheksat mineraalainet. Nende ainete puudus või ammendumine võib avalduda väsimuse, ärevuse ja depressioonina – kuid tavameditsiin kipub seda nägema ainult psühholoogilise probleemina.“

Psühholoogilised testid ja küsimustikud

• Levinumad on GAD-7 (General Anxiety Disorder Scale) ja Hamiltoni ärevusskaala. Need mõõdavad ärevuse raskusastet.
• Testid annavad objektiivsema ülevaate sümptomite sügavusest ja aitavad jälgida ravi kulgu.

Täiendavad uuringud ja laboritestid

• Vajadusel tehakse vereanalüüse, et hinnata mineraalainete (nt magneesium, tsink, D-vitamiin) taset veres.
• Dr Dean on kirjutanud:

„Magneesiumi taset veres on raske mõõta, sest seda leidub peamiselt rakkude sees, mitte plasmas. Kuid sümptomite põhjal saab sageli selge pildi – kui inimene kannatab lihaskrampide, unehäirete ja ärevuse all, on magneesiumipuudus peaaegu alati mängus.“

Miks diagnoosimine on keeruline?

• Sümptomite kattumine. Ärevuse füüsilised sümptomid meenutavad sageli südame- ja kopsuhaigusi. Paljud patsiendid satuvad esmalt erakorralise meditsiini osakonda südamekloppimise või rindkerevaluga, kuigi põhjus on ärevuses.
• Psühholoogiline stigma. Mõned inimesed ei taha tunnistada, et nende probleem võib olla vaimne, mistõttu nad varjavad oma sümptomeid.
• Arsti keskendumine ravimitele. Nagu dr Dean märgib, on tavameditsiin muutunud ravimipõhiseks süsteemiks, kus sageli jäetakse tähelepanuta elustiil ja toitumine.

Näide praktikast

Kujutame ette 35-aastast naist, kes pöördub arsti poole südamepekslemise ja unetuse tõttu. EKG ja vereproovid ei näita otsest haigust. Arst diagnoosib ärevushäire ja kirjutab välja antidepressandi. Kui aga oleks hinnatud ka mineraalainete tasakaalu, oleks selgunud, et patsiendil on märgatav magneesiumipuudus. Pärast ReMagi kasutuselevõttu vähenesid südamekloppimised ja uni paranes märkimisväärselt.

Mis me siit õpime?

Ärevushäire diagnoosimine nõuab põhjalikkust ja mitmekülgset lähenemist. Oluline on hinnata mitte ainult psühholoogilisi sümptomeid, vaid ka organismi biokeemilist seisundit. Dr Carolyn Dean rõhutab, et suur osa patsientidest ei vaja esmalt mitte ravimeid, vaid keha tasakaalu taastamist mineraalainete abil. Alles seejärel saab hinnata, kas vaja läheb ka täiendavat psühholoogilist või medikamentoosset sekkumist.

Ärevushäire tekkepõhjused

Ärevuse juured on mitmekihilised. Mõnel inimesel algab see konkreetse trauma järel, teisel tekib tasapisi pikaajalise stressi ja kurnatuse tagajärjel. Sageli mängivad rolli nii psühholoogilised kui ka füsioloogilised tegurid.

Tänapäevane teadus käsitleb ärevust kui biopsühhosotsiaalset seisundit – see tähendab, et olulised on bioloogilised (keha talitlus), psühholoogilised (mõtted, emotsioonid) ja sotsiaalsed (keskkond, suhted) põhjused. Dr Dean lisab siia aga veel ühe olulise tasandi – toitumise ja mineraalainete puuduse. Tema sõnul ei saa me mõista ärevuse olemust, arvestamata keemilise tasakaalu mõju organismi närvisüsteemile.

„Kui stressiepisoodide vahel ei taastata magneesiumivarusid, muutub keha üha haavatavamaks. Järgmise stressori korral ei suuda organism enam reageerida rahulikult. Selle asemel tõuseb adrenaliin, süda lööb kiiremini ja lihased tõmbuvad pingesse,“ kirjutab Dean.

1. Geneetiline eelsoodumus

• Uuringud on näidanud, et ärevushäire võib perekondades korduda. Kui vanematel või vanavanematel on esinenud ärevushäireid, võib risk olla suurem.
• Geenid ei määra siiski saatust – need loovad pigem soodumuse. Keskkond ja eluviis kas võimendavad või leevendavad seda.
• Näide: kaksikute uuringud on näidanud, et ühemunaraku kaksikutel on ärevushäire koosesinemise tõenäosus kõrgem kui erimunakaksikutel.

2. Psühholoogilised tegurid

• Trauma ja lapsepõlvekogemused. Lapsepõlves kogetud turvatunde puudus, hülgamine või väärkohtlemine võivad luua aluspõhja ärevusele.
• Mõttemustrid. Inimesed, kellel on kalduvus oodata alati halvimat, on suuremas ohus.
• Perfektsionism. Liigne nõudlikkus enda suhtes loob pideva pinge, mis võib viia kroonilise ärevuseni.

3. Keskkond ja sotsiaalsed tegurid

• Tööstress. Pidev ajasurve ja kõrged nõudmised põhjustavad kurnatust.
• Pere- ja suhtesurved. Lahutused, konfliktid või lähedase hooldamine võivad vallandada ärevuse.
• Ühiskondlikud tegurid. Majanduslik ebakindlus, sõjad, pandeemiad – kõik need suurendavad ärevust.

Dr Dean toob erilise näitena välja nutiseadmete ja sotsiaalmeedia mõju noortele: pidev enda võrdlemine teistega, virtuaalne kiusamine ja tähelepanu killustumine on loonud „äreva põlvkonna“.

4. Hormonaalsed ja füsioloogilised tegurid

• Hormonaalsed muutused. Puberteet, rasedus ja menopaus on perioodid, kus ärevus võib kergemini avalduda.
• Neerupealised ja stressihormoonid. Kui neerupealised toodavad pidevalt kortisooli ja adrenaliini, väsib keha kiiresti.
• Kilpnäärme talitlus. Nii kilpnäärme üle- kui alatalitlus võivad mõlemad põhjustada ärevuse sümptomeid.

5. Toitumine ja mineraalainete puudus

Dean rõhutab, et see on ärevuse käsitlemisel üks olulisemaid ja samas kõige alahinnatumaid tegureid.

• Magneesiumipuudus. Magneesium osaleb enam kui 1000 ensümaatilises reaktsioonis, sh närviimpulsside juhtimises ja stressihormoonide tasakaalustamises. Kui magneesiumi ei ole piisavalt, muutub närvisüsteem ärrituvaks ja reageerib ülemäära tugevalt.
• B-vitamiinide puudus. B6 ja B12 on vajalikud neurotransmitterite tootmiseks. Nende puudus võib viia närvilisuse ja ärevuseni.
• D-vitamiini puudus. Madal D-vitamiini tase on seotud meeleolu languse ja ärevuse suurenemisega.
• Oomega-3 rasvhapete vähesus. Ajurakkude membraanid vajavad oomega-3 rasvhappeid. Nende puudus muudab aju vastuvõtlikumaks stressile.

„Serotoniin, mis tõstab meeleolu, sõltub magneesiumist. Sama kehtib dopamiini kohta, mis reguleerib aju naudingukeskust. Kui magneesiumi ei ole, ei toimi need süsteemid korralikult,“ selgitab Dean.

6. Elustiili tegurid

• Uni. Pikaajaline unepuudus kurnab aju ja võib viia psühhootiliste sümptomiteni.
• Liikumise puudumine. Füüsiline aktiivsus aitab vähendada stressihormoone ja vabastada endorfiine.
• Alkohol ja kofeiin. Mõlemad süvendavad ärevust – alkohol kurnab mineraalainevarusid, kofeiin stimuleerib liigselt närvisüsteemi.

Näide praktikast

40-aastane mees pöördus arsti poole südamekloppimise ja pideva rahutuse tõttu. Tal diagnoositi üldistunud ärevushäire ning määrati antidepressant. Mõni kuu hiljem hakkas patsient aga lugema dr Deani raamatuid ning otsustas proovida ReMagi. Juba paari nädala pärast vähenesid lihaskrambid, uni paranes ja südamekloppimine kadus. See ei tähendanud, et psühholoogiline probleem oleks imekombel lahendatud – pigem sai keha lõpuks vajaliku mineraalaine, mis rahustas närvisüsteemi ja katkestas ärevuse nõiaringi.

Erinevad ärevushäirete tüübid

Ärevus ei avaldu kõigil ühtemoodi. Mõni inimene tunneb pidevat üldist rahutust, teisel tekivad äkilised paanikahood, kolmas aga väldib sotsiaalseid olukordi. Rahvusvahelised diagnoosiklassifikatsioonid (DSM-5, ICD-10) eristavad mitmeid ärevushäirete vorme. Neid tundes on võimalik paremini mõista, miks sümptomid on inimestel erinevad ja miks ühele sobib näiteks hingamisharjutus, kuid teisele on vaja mineraalainete tasakaalu taastamist või teraapiat.

Dr Carolyn Dean rõhutab:  

„Ärevus ei ole kõigil ühesugune. See on sümptom, mis võib olla seotud nii pärilikkuse, kogemuste kui ka biokeemiaga. Mineraalainete puudus loob soodsa pinnase, millele iga stress lisandub oma eripärase mustriga.“

1. Üldistunud ärevushäire (GAD)

• Iseloomulik on pidev ja kontrollimatu muretsemine igapäevaste asjade pärast: töö, raha, tervis, pere.
• Sümptomid kestavad vähemalt kuus kuud ning mõjutavad und, keskendumist ja töövõimet.
• Näide: inimene ei suuda isegi puhkusel olles lõõgastuda, sest mõtted keerlevad pidevalt võimalike probleemide ümber.
• Dean on kirjutanud, et paljud GAD-i sümptomid kattuvad magneesiumipuuduse sümptomitega – lihaspinge, rahutu uni, südamekloppimine.

2. Paanikahäire

• Paanikahood on äkilised ja väga intensiivsed ärevuse episoodid, mis kestavad tavaliselt 10–20 minutit.
• Sümptomid: südamepekslemine, õhupuudus, värinad, surmahirm.
• Sageli tekib hirm uue hoo ees, mis võib viia vältimiskäitumiseni.
• Näide: inimene ei julge enam minna poodi või ühistransporti, sest kardab seal paanikahoo tekkimist.
• Dr Dean: „Paljud paanikahood on tegelikult magneesiumipuuduse ilmingud. Kui närvisüsteem ei saa rahustavat signaali, vallandub adrenaliin ülemäära ja inimene tunneb, nagu oleks ta elu ohus.“

3. Sotsiaalfoobia (sotsiaalärevus)

• Tekib hirm sotsiaalsete olukordade ees – näiteks esinemised, vestlused või isegi söögilauas istumine.
• Inimene kardab teiste hinnanguid, punastamist või naeruvääristamist.
• Näide: noor tudeng jätab ülikooli loengutes esinemata või katkestab õpingud, sest ei suuda avalikult rääkida.
• Dean märgib, et noored on eriti haavatavad, sest nutiseadmed ja sotsiaalmeedia suurendavad pidevat võrdlust teistega ning ärevust teiste arvamuse pärast.

4. Spetsiifilised foobiad

• Intensiivne hirm konkreetsete objektide või olukordade ees (lennukid, ämblikud, kõrgus, süstid).
• Kuigi inimene mõistab, et hirm on ebamõistlik, ei suuda ta seda kontrollida.
• Näide: inimene ei sõida kunagi liftiga, vaid läheb trepist kümme korrust jala üles.
• Dean rõhutab, et foobiad võivad süveneda, kui närvisüsteem on kurnatud ja mineraalainete tasakaal paigast ära.

5. Obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD)

• Avaldub korduvate sundmõtete (obsessiivsete mõtete) ja nende leevendamiseks sooritatavate sundtegude (kompulsiivsed tegevused) kujul.
• Näited: pidev käte pesemine, korduv kontrollimine, kas uksed on lukus.
• OCD on sageli seotud ärevusega, sest sundmõtted tekitavad tugevat rahutust.
• Dean märgib, et OCD puhul on närvisüsteem pidevas ülierutuses – olukorras, mida süvendab magneesiumipuudus, sest magneesium on peamine pidur neurotransmitterite tasakaalu säilitamisel.

6. Posttraumaatiline stressihäire (PTSH)

• Tekib pärast tugevat traumat – näiteks pärast sõjakogemust, õnnetust või vägivallajuhtumit.
• Sümptomid: tagasivaatelised mälupildid (flashback’id), õudusunenäod, vältimine, pidev ülierutus.
• Näide: autoõnnetuse üle elanud inimene väldib aastaid autoga sõitmist, sest iga mootoriheli vallandab tal paanika.
• Dean rõhutab, et PTSH korral vajab närvisüsteem eriti tugevat taastumist: „Kui keha on trauma tõttu üle koormatud ja mineraalainevarud kurnatud, jääb inimene pidevasse alarmiseisundisse lõksu.“

Ärevushäirete tüübid on erinevad, kuid neid seob üks ühine joon – närvisüsteem on pidevas valmisolekus, justkui ohu all. See võib väljenduda üldise rahutuse, paanikahoogude või sotsiaalse vältimisena.

Dr Carolyn Deani sõnul on oluline mitte ainult sümptomite eristamine, vaid ka nende bioloogiliste põhjuste mõistmine: mineraalainete, eriti magneesiumi puudus muudab närvisüsteemi ülierutuvaks ja loob pinnase igasugustele ärevuse vormidele.

Millised inimgrupid on ohustatud ja miks?

Ärevushäire ei vali vanust ega sotsiaalset staatust, kuid teatud inimgrupid on sellele vastuvõtlikumad. Riskitegurid võivad olla seotud bioloogiliste muutuste, keskkonnamõjude või eluperioodidega, kus organism ja psüühika on haavatavamad.

Dr Carolyn Dean rõhutab, et ärevust ei saa vaadelda ainult psühholoogilisest vaatepunktist – sageli on riskirühmade puhul tegemist keha biokeemilise kurnatusega.

„Kui kehal puudub piisav mineraalainete varu, muutub närvisüsteem haavatavaks. Naised, noored ja krooniliste haigustega inimesed on eriti tundlikud, sest nende vajadused on suuremad, kuid varud sageli väiksemad,“ kirjutab ta.

1. Noored ja üliõpilased

• Hormonaalsed muutused. Puberteet toob kaasa suured muutused kehas ja ajus. Hormoonide kõikumine võib mõjutada meeleolu ja suurendada ärevust.
• Koolisurve ja eksamid. Edukultus ja pidev hindamine tekitavad pingeid. Paljud noored tunnevad, et peavad olema täiuslikud.
• Sotsiaalmeedia mõju. Virtuaalne võrdlemine, laikide lugemine ja kiusamine internetis loovad pideva ärevuse fooni.
• Näide: 16-aastane neiu väldib kooli, sest kardab klassi ees esineda. Öösiti ta ei maga, kerib tunde sotsiaalmeediat ja võrdleb end teistega.

Dean nimetab seda nähtust ärevuse põlvkonnaks: „Nutiseadmed ja sotsiaalmeedia on loonud noored, kelle närvisüsteem on pidevas stimulatsioonis. Kui lisada siia magneesiumipuudus – mis on noorte seas väga sage –, on tulemuseks rahutu meel ja rikutud uni.“

2. Naised

• Hormonaalsed tsüklid. Menstruaaltsükli ajal kõigub östrogeeni ja progesterooni tase, mis mõjutab närvisüsteemi tundlikkust.
• Rasedus ja sünnitusjärgne periood. Suur koormus kehale ja hormonaalsed muutused võivad vallandada ärevuse.
• Menopaus. Hormonaalsed kõikumised, kuumahood ja unehäired suurendavad ärevuse riski.
• Sotsiaalsed rollid. Naised võtavad sageli enda kanda nii töö- kui ka perekoormuse, mis viib läbipõlemiseni.
• Näide: 35-aastane ema kahe väikese lapsega tunneb, et ta ei jaksa – magab vähe, süda peksleb ja peas keerlevad muremõtted.

Dean rõhutab: „Naised otsivad abi sagedamini kui mehed, mistõttu kirjutatakse neile rohkem psühhiaatrilisi ravimeid. See aga suurendab ravimikoormust, kuigi probleem võib olla lihtne – mineraalainete puudus, eriti magneesiumi puudus.“

3. Krooniliste haigustega inimesed

• Kilpnäärmehäired. Nii kilpnäärme ala- kui ka ületalitlus võivad põhjustada ärevuse sümptomeid.
• Südame-veresoonkonna haigused. Südamepekslemine ja hingamisraskused võivad seguneda ärevusega ja vastupidi.
• Diabeet. Veresuhkru kõikumised mõjutavad otseselt meeleolu ja tekitavad rahutust.
• Krooniline valu. Valuga elamine suurendab pidevat stressi ja ärevust.
• Näide: 55-aastane mees, kellel on hüpertensioon, kogeb öösiti paanikahooge. Tegelikult süvendab ärevust tal magneesiumipuudus, sest vererõhuravimid kiirendavad mineraalainete väljutamist kehast.

Deani sõnul: „Ravimid võivad küll leevendada sümptomeid, kuid samal ajal kurnavad need mineraalainevarusid. See loob nõiaringi: mida rohkem ravimeid, seda suurem mineraalainete defitsiit ja seda hullemad ärevuse sümptomid.“

4. Eakad inimesed

• Mineraalainete puudus. Vanusega väheneb mineraalainete omastamine soolestikust.
• Üksildus ja isolatsioon. Sotsiaalse toe puudumine suurendab ärevuse riski.
• Kroonilised haigused ja ravimid. Paljud eakad võtavad mitut ravimit, mis kurnavad organismi mineraalainete varu (nt diureetikumid, südameravimid).
• Näide: 72-aastane naine tunneb pidevat rahutust ja kardab kodunt lahkuda. Analüüsid näitavad madalat D-vitamiini ja magneesiumitaset.

5. Stressirohketes ametites töötavad inimesed

• Tippjuhid ja ettevõtjad. Pidev vastutus ja otsustamine võivad viia kroonilise ärevuseni.
• Meditsiinitöötajad ja õpetajad. Suur koormus ja läbipõlemise oht.
• Avaliku elu tegelased. Avalikkuse surve ja pidev tähelepanu suurendavad ärevust.
• Näide: 40-aastane arst teeb pidevalt ületunde, magab vähe ja tunneb, et ei suuda enam lõõgastuda.

Dean märgib: „Meie ühiskond tunnustab ületöötamist, kuid see toimub inimese närvisüsteemi arvelt. Kui inimene ei taasta magneesiumi ja teiste mineraalainete taset, saabub paratamatult kurnatus ja ärevus.“

6. Lapsed

• Tundlik arenguperiood. Lapse aju ja närvisüsteem on pidevas arengus ning vajab rohkelt mineraalaineid.
• Kooli- ja sotsiaalne surve. Laste hulgas esineb üha sagedamini kooliärevust ja esinemishirmu.
• Toitumine. Töödeldud toit ja magusajoogid kurnavad magneesiumivarusid.
• Näide: 10-aastane poiss kardab koolis kontrolltöid nii väga, et tal tekivad kõhuvalud ja ta keeldub kooli minemast.

Lühidalt

Ärevushäire ohustab eriti

• noori ja üliõpilasi,
• naisi hormonaalsete muutuste tõttu,
• krooniliste haigustega inimesi,
• eakaid,
• stressirohketes ametites töötavaid inimesi,
• lapsi.

Kõigil neil rühmadel on ühine nimetaja – närvisüsteemi suurenenud koormus ja mineraalainete vajadus. Kui keha varud on ammendunud, muutub stressitaluvus madalaks ja ärevus võtab võimust.

Dr Dean võtab selle kokku nii: „Ärevus ei ole pelgalt psühholoogiline nähtus – see on märk sellest, et keha vajab tuge. Kui varustada organism õige koguse magneesiumi ja teiste mineraalainetega, rahuneb närvisüsteem ja taastub keha tasakaal.“

Kuidas ärevushäire segab igapäevaelu?

Ärevushäire ei ole pelgalt sisemine tunne, mida inimene endas kannab. See mõjutab tema kõiki eluvaldkondi – tööd, suhteid, tervist ja igapäevaseid tegevusi. Krooniline ärevus hakkab inimest justkui nähtamatute ahelatega piirama, röövides energiat ja kustutades tema elurõõmu.

Dr Carolyn Dean kirjutab: „Ärevuse sümptomid võivad olla hullemad kui depressioon, sest need ei lase inimesel isegi alustada enesetervendamist. Ärevus halvab tahte ja tegutsemisvõime.“

Alljärgnevalt vaatleme, kuidas ärevus võib igapäevaelu mõjutada ning miks need valupunktid on nii kurnavad.

1. Töö ja õppimine

• Keskendumisraskused. Ärevus kulutab tohutult vaimset energiat, sest inimene on pidevalt valvel. Selle tulemusel on raske keskenduda tööülesannetele või õpingutele.
• Tootlikkuse langus. Kui tähelepanu neelavad pidevad muremõtted, väheneb töövõime.
• Töölt puudumine. Paljud ärevushäirega inimesed võtavad sagedamini haiguspäevi, sest tunnevad end kurnatuna või kardavad tööga seotud olukordi.
• Näide: 28-aastane raamatupidaja kulutab pool tööpäeva sellele, et kontrollib korduvalt samu numbreid, kartes teha vigu. Tema töö venib ja tekib süütunne, mis süvendab ärevust.

2. Suhted ja pereelu

• Liigne ärrituvus. Ärev inimene võib muutuda kergesti ärrituvaks ja kärsituks, mis tekitab pingeid partneri või lastega.
• Vältimine. Inimene ei soovi minna üritustele ega sõpradega kohtuma, kartes ärevuse hoogu. See viib sotsiaalse isolatsioonini.
• Hoolduskoormus. Kui üks pereliige põeb ärevust, mõjutab see kogu perekonda – partner peab võtma üle teise kohustusi, lapsed tajuvad pinget.
• Näide: noor ema, kellel on sünnitusjärgne ärevus, väldib lastega mänguväljakule minekut, sest kardab teiste vanemate hinnanguid.

3. Igapäevased toimetused

• Poodlemine või ühistransport. Inimene võib karta rahvarohkeid kohti, sest seal on liiga palju stiimuleid ja võimalus ärevushooga kokku puutuda.
• Arsti või ametiasutuse külastamine. Ärevus võib takistada vajalikku tervisekontrolli või ametitoiminguid.
• Hobide kadumine. Asjad, mis varem pakkusid rõõmu (sporditreening, muusika, reisimine), tunduvad ärevuse tõttu kurnavad või hirmutavad.
• Näide: 45-aastane mees loobub oma lemmikharrastusest – kalastamisest –, sest ei julge autoga järve äärde sõita.

4. Uni ja taastumine

• Uinumisraskused. Ärev mõttetegevus takistab lõdvestumist. Inimene lebab voodis, aga mõtted keerlevad pidevalt võimalike probleemide ümber.
• Öised ärkamised. Paljud kogevad öiseid paanikahooge või ärkavad südamekloppimise peale.
• Väsimus. Kui uni on katkendlik ja rahutu, ei taastu keha ega meel. See suurendab omakorda ärevust, luues nõiaringi.
• Näide: 32-aastane naine ärkab igal ööl kell kolm südamepekslemise ja külma higiga, veendunud, et tal on südameatakk. Arstid ei leia midagi, kuid ärevus ja magneesiumipuudus on pidevalt kohal.

5. Füüsiline tervis

• Krooniline pinge. Lihaspinge võib põhjustada kaela- ja seljavalusid.
• Seedetrakti häired. Ärevus on tihedalt seotud ärritunud soole sündroomiga.
• Südame-veresoonkonna koormus. Pidev adrenaliinitase võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski.
• Näide: mees, kes kardab paanikahoo tõttu spordisaali minna, muutub füüsiliselt passiivseks, mis omakorda süvendab terviseprobleeme.

6. Enesekindlus ja identiteet

• Häbitunne. Paljud häbenevad oma ärevust ja varjavad seda, kartes, et neid peetakse nõrkadeks.
• Identiteedi kaotus. Kui ärevus takistab töötamist, hobide nautimist ja suhete hoidmist, võib inimesel tekkida tunne, et ta ei ole enam tema ise.
• Näide: 40-aastane ettevõtja ütleb: „Ma ei tunne end enam juhina. Ma ei suuda esineda ega otsuseid langetada, sest hirm halvab mu.“

Deani vaade

Dr Carolyn Dean rõhutab, et paljud neist valupunktidest ei ole pelgalt psühholoogilised, vaid seotud närvisüsteemi biokeemilise seisundiga.

„Kui keha on magneesiumipuuduses, on närvisüsteem pidevas ärrituses. See avaldub nii töövõime languses, kehvas unekvaliteedis kui ka pingelistes suhetes. Kui taastada mineraalainete tasakaal, suudab inimene jälle nautida igapäevast elu.“

Tüsistused ja tagajärjed

Kui ärevushäiret ei märgata ega ravita, võib see aja jooksul süveneda ja põhjustada mitmeid tõsiseid tüsistusi. Ärevus ei piirdu vaid psühholoogiliste sümptomitega – see mõjutab kogu organismi ja võib viia püsivate terviseprobleemideni.

Dr Carolyn Dean on kirjutanud: „Ärevus ei kao iseenesest, kui keha on mineraalainete puuduses. Pigem see süveneb ja hakkab kahjustama teisi organeid. Magneesiumipuudus loob pinnase, kus stressihormoonid töötavad üle ja väsitavad südame, aju ja immuunsüsteemi.“

1. Depressioon

• Pidev ärevus kurnab psüühikat ja viib sageli meeleolu languseni.
• Kui inimene tunneb end pidevalt valvel ja rahutuna, võib tekkida lootusetuse tunne, et seisund ei paranegi kunagi.
• Ärevus ja depressioon esinevad sageli koos – neid nimetatakse kaksikvendadeks.
• Näide: 29-aastane naine, kes elab aastaid üldistunud ärevushäirega, tunneb ühel hetkel, et tal puudub jõud ja motivatsioon igapäevaeluks.

2. Unehäired

• Ärevus põhjustab raskusi uinumisel, sagedast ärkamist või painajaid.
• Pidev unepuudus suurendab ärevust, luues nõiaringi.
• Dean rõhutab: „Uni on eluliselt nii oluline, et selle tõsine puudus võib viia isegi psühhoosini. Paljud unetuse põhjused on seotud magneesiumipuudusega.“
• Näide: 35-aastane mees magab vaid 3–4 tundi öösel, sest tema keha ei suuda lõõgastuda. See põhjustab töövõime langust ja ärrituvust.

3. Läbipõlemine

• Kui ärevusega kaasneb pidev stress, võib see viia emotsionaalse ja füüsilise kurnatuseni.
• Läbipõlemine avaldub väsimuse, motivatsioonipuuduse ja tundena, et kõik kohustused käivad üle jõu.
• Näide: õpetaja, kes on aastaid töötanud ületunde andes, kannatab ärevuse all, ei jaksa enam klassi ette minna ja võtab pika haiguslehe.

4. Somaatilised haigused

• Südame-veresoonkonna haigused. Pidev adrenaliini üleproduktsioon tõstab vererõhku ja koormab südant.
• Seedetrakti häired. Ärritunud soole sündroom ja kroonilised kõhuhädad on tihti seotud ärevusega.
• Peavalud ja migreenid. Pinge ja stress võivad muutuda igapäevaseks valuks.
• Dean rõhutab: „Keha ja meel on üks tervik. Kui närvisüsteem on ülierutuses, kannatavad ka teised organsüsteemid – süda, seedimine, lihased.“

5. Sõltuvused

• Paljud inimesed üritavad ärevust leevendada alkoholi, rahustite või narkootikumidega.
• Lühiajaliselt võivad need tunduda toimivat, kuid tegelikult süvendavad probleemi ja loovad sõltuvuse.
• Näide: 42-aastane mees hakkab õhtuti rahustuseks jooma klaasi veini, kuid aasta pärast vajab ta iga päev juba mitut klaasi. 

6. Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed

• Ärevushäire võib viia töölt puudumisteni, töökoha kaotuseni ja seeläbi majandusliku ebastabiilsuseni.
• Suhted võivad puruneda, sest partner või pere ei saa aru, miks inimene väldib ühiseid tegevusi.
• Näide: noor naine katkestab ülikooliõpingud, sest ei suuda eksamitele minna.

7. Elukvaliteedi langus

• Kõik ülaltoodud tegurid viivad selleni, et elu tundub piiratud ja rõõmutu.
• Inimene võib hakata tundma, et ta ei ole enam tema ise.
• Dean kirjutab: „Ärevuse suurim kahju ei ole alati südamepekslemine või paanikahoog. See on see, et inimene kaotab usu, et ta saab veel kunagi elada rahulikku ja rõõmsat elu.“

Ravimata ärevushäirel on ulatuslikud tagajärjed: see võib viia depressiooni, unetuse, läbipõlemise, somaatiliste haiguste ja sõltuvusteni. Samuti kahjustab see suhteid ja töövõimet. Kuid dr Carolyn Deani sõnul ei ole see paratamatus. Kui taastada mineraalainete tasakaal, eriti magneesiumi tase, ja pakkuda kehale tuge, on võimalik katkestada ärevuse nõiaring enne, kui tüsistused kujunevad püsivaks.

Magneesiumipuudus ja ärevushäire

Kui rääkida ärevuse bioloogilistest põhjustest, on üks võtmetegureid magneesiumipuudus. Magneesium on mineraalaine, mis osaleb enam kui 1000 ensümaatilises protsessis kehas – alates lihaste ja närvide talitlusest kuni energia tootmise ja hormoonide reguleerimiseni. See on närvisüsteemi üks olulisemaid rahustajaid.

Dr Carolyn Dean on oma töödes korduvalt rõhutanud: „Mida suurem on magneesiumipuudus, seda ülepaisutatum on adrenaliini nõristumine verre. Magneesium rahustab närvisüsteemi ja lihaspingeid, aidates leevendada ärevust ja paanikahooge.“

Kui kehal ei ole piisavalt magneesiumi, muutub närvisüsteem ülierutuvaks. Väiksemgi stress vallandab tugeva reaktsiooni – süda hakkab kiiresti lööma, lihased tõmbuvad pingesse, hingamine kiireneb. Inimene kogeb seda ärevusena, kuigi tegelik põhjus on keha mineraalaine tasakaalu häire.

Miks tekib magneesiumipuudus?

1. Töödeldud toit. Suur osa tänapäeva toidust sisaldab vähe magneesiumi. Rafineeritud teraviljast ja suhkrust on see eemaldatud.
2. Stress. Pidev stress suurendab magneesiumi kulu, sest neerupealised vajavad selle mineraalaine tuge stressihormoonide reguleerimiseks.
3. Ravimid. Diureetikumid, antibiootikumid ja isegi mõned südameravimid kiirendavad magneesiumi väljutamist kehast.
4. Kofeiin ja alkohol. Mõlemad kurnavad magneesiumivarusid.
5. Vanus. Vananedes väheneb magneesiumi imendumine soolestikust.

Kuidas magneesiumipuudus põhjustab ärevust?

• Närviimpulsside ülierutus. Magneesium on looduslik pidur kaltsiumile. Magneesiumipuuduse korral pääseb kaltsium kontrollimatult närvirakkudesse, põhjustades ülierutust.
• Stressihormoonide vallandumine. Neerupealised vabastavad kergemini adrenaliini ja kortisooli.
• Lihaspinge. Magneesiumipuuduse korral ei lõdvestu lihased täielikult, mis tekitab valu ja pinget.
• Uneprobleemid. Magneesium toetab melatoniini tootmist. Puudus põhjustab unetust ja seeläbi veelgi suuremat ärevust.

Dean võtab selle kokku nii: „Kui neerupealised pole magneesiumi poolt kaitstud, on tulemuseks südamepekslemine, kõrge vererõhk ja ärevus. See on nõiaring, mis ei lõpe enne, kui mineraalainevarud on taastatud.“

Näiteid praktikast

• Sagedased lihaskrambid ja unehäired. Arst võib neid pidada ärevuse sümptomiteks, kuid tegelikult võib põhjus peituda magneesiumipuuduses. Mitmel patsiendil on ReMagi kasutamine viinud krampide kadumise ja une normaliseerumiseni.
• Paanikahood. Inimesed kirjeldavad, et paanikahoo ajal tunnevad nad, nagu oleks neil südameatakk. Tegelikult on tegemist närvisüsteemi ülierutuse ja magneesiumipuuduse koosmõjuga.
• Krooniline rahutus. Õpilased, kes kannatavad keskendumisraskuste ja ärevuse all, on saanud leevendust magneesiumi lisamisest igapäevarutiini.

Miks tavalised magneesiumivormid ei pruugi piisata?

Paljud inimesed on proovinud apteegist saadavaid magneesiumilisandeid – magneesiumoksiidi, magneesiumtsitraati, magneesiumglütsinaati jpt. Mõned kogevad kerget leevendust lihaskrampide või uneprobleemide puhul, kuid paljud ei tunne olulist erinevust. See võib tekitada tunde, nagu „magneesium minu puhul ei toimi“. Tegelik põhjus ei ole aga magneesiumi ebaolulisus, vaid vormi, imendumise ja kasutamise eripära.

Imendumine

Üks suurimaid probleeme magneesiumilisandite puhul on nende imendumine. Kuigi etiketil võib kirjas olla kõrge magneesiumisisaldus, ei tähenda see automaatselt, et organism selle ka kasutusse võtab. Imendumise määr sõltub magneesiumivormist ning paljud levinud variandid jõuavad vaid seedetrakti, mitte rakkudesse.

Magneesiumoksiid on üks levinumaid ja odavamaid vorme, kuid selle biosaadavus on väga madal – uuringute järgi võib organism omastada vaid 4–5%. Ülejäänu liigub läbi seedetrakti ja võib põhjustada kõhulahtisust.

Magneesiumtsitraat ja magneesiumglütsinaat on parema imendumisega, kuid siiski piiratud – need peatuvad seedetraktis ning suuremad kogused põhjustavad kiiresti seedimisprobleeme.

Rakutasandi vajadus jääb sageli katmata, sest isegi kui veres magneesiumitase näib olevat normis, ei pruugi see rakkudesse jõuda.

Dr Dean on öelnud: „Kui magneesiumi leidub piisavalt vaid veres, kuid mitte rakkudes, ei suuda närvisüsteem rahuneda. Ärevus ei vähene, sest rakutasandil puudub vajalik mineraalaine.“

Annustamine

Teiseks komistuskiviks on annustamine. Paljud inimesed loodavad kiiret efekti ja võtavad korraga suuri koguseid. Kuid keha ei tööta nii – ta suudab korraga omastada vaid piiratud hulga magneesiumi, ülejäänu läheb raisku või põhjustab kõrvalmõjusid.

Paljud inimesed proovivad korraga suuri annuseid (nt 400–600 mg), lootuses saavutada kiiret efekti. Kuid keha ei suuda sellist kogust korraga omastada.

Tulemuseks on see, et suurem osa väljutatakse uriiniga või tekib kõhulahtisus.

Efektiivsem on väiksemates kogustes, kuid pidev ja püsiv tarbimine, mis imendub aeglaselt ja jõuab rakkudesse.

Näide: inimene võtab õhtul 500 mg magneesiumoksiidi. Järgmisel hommikul on tal küll kõht lahti, kuid ärevus ja lihaspinge ei ole muutunud. See ei tähenda, et magneesium ei toimi, vaid et vorm ja annustamisviis ei ole sobiv.

Stabiilsus ja järjepidevus

Isegi kui magneesiumi imendumine ja annustamine on paigas, võib probleemiks jääda selle stabiilne kättesaadavus. Närvisüsteem vajab magneesiumi pidevalt, mitte ainult aeg-ajalt. Kui organism saab seda katkendlikult, ei suuda ta luua rahulikku ja tasakaalukat seisundit.

Magneesiumi on vaja igapäevaselt, sest stress, toitumine, ravimid ja kofeiin kulutavad selle varusid pidevalt.

Aeg-ajalt suurte annuste võtmine ei taga närvisüsteemile vajalikku stabiilsust – närvirakud vajavad ühtlast ja järjepidevat varu, et säilitada tasakaalu.

Seetõttu kogevad paljud inimesed vaid lühiajalist leevendust – sümptomid naasevad kiiresti, kuna magneesium ei püsi organismis stabiilselt.

Dr Dean selgitab: „Närvisüsteem vajab magneesiumi, nagu auto vajab kütust. Mitte kord nädalas paak täis, vaid pidevat juurdevoolu. Ilma selleta jääb keha pidevasse tühikäiku, mis suurendab ärevust ja kurnatust.“

ReMag®-i eripära

Selleks et ületada imendumise, annustamise ja stabiilsuse kitsaskohad, töötas dr Carolyn Dean välja magneesiumivormi ReMag®. See on loodud spetsiaalselt selleks, et magneesium jõuaks sinna, kuhu tavalised magneesiumivormid ei pääse – otse rakkudesse.

Mille poolest erineb dr Deani poolt väljatöötatud ReMag® tavapärastest magneesiumivormidest?

• Piko-iooniline suurus. Osakesed on nii väikesed, et nad ei vaja seedetrakti töötlust, vaid liiguvad otse rakkudesse.
• Kõrge kontsentratsioon (60 000 ppm). See tähendab, et väike kogus vedelikku sisaldab tohutult palju aktiivseid ioone.
• Stabiilsus. ReMag® on keemiliselt stabiilne, ei lagune seedetraktis ja püsib lahustunult, mis tagab selle järjepideva imendumise.
• Puuduvad seedimisprobleemid. Tänu mikroosakeste suurusele ei tekita see kõhulahtisust, mis on tavaliste magneesiumivormide puhul sagedane kõrvalmõju.

Dean: „60 000 ppm kontsentratsiooniga ReMag® on tõhusam kui ükski teine magneesiumivorm. See jõuab otse rakkudesse ja aktiveerib rohkem kui tuhat ensümaatilist protsessi, sh energia tootmise ja närvisüsteemi rahustamise.“

Millised RnA ReSet sarja toidulisandid, miks ja kuidas ärevushäire korral aitavad?

Eelnevalt nägime, miks tavalised magneesiumivormid ei pruugi anda soovitud tulemust ja miks dr Carolyn Dean töötas välja ReMag®-i – stabiliseeritud piko-ioonilise lahuse, mis jõuab otse rakkudesse. Kuid ärevushäire puhul ei piisa sageli vaid magneesiumist. Närvisüsteem, hormoonid ja immuunsüsteem vajavad toimimiseks mitme mineraalaine ja antioksüdandi koosmõju.

Seetõttu on oluline mõista, millised RnA ReSet tooted toimivad sünergias ja kuidas need üksteist täiendades aitavad kehal ärevuse taustal tasakaalu taastada.

ReMag® stabiliseeritud piko-iooniline magneesium

ReMag® – dr Deani üks kesksemaid tooteid, mida ta nimetab terviseahela puuduvaks lüliks, on loodud just seetõttu, et tavalised magneesiumivormid ei suuda pakkuda rakutasandilist imendumist.

Miks ReMag® on ärevuse puhul asendamatu?

• Rahustab närvisüsteemi, vähendades adrenaliini ülevoolu.
• Aitab lõdvestada lihaseid, vähendades pingeid ja krampe.
• Toetab und, mis on ärevushäire puhul sageli häiritud.
• Aktiveerib üle tuhande ensümaatilise protsessi, sh need, mis reguleerivad neurotransmittereid.

Dr Dean: „Magneesium on looduslik rahusti. Kui närvisüsteemil on piisavalt ReMag®-i, saab keha lõpuks taastuda ja meel rahuneda.“

ReMyte® – mineraalainete sünergia ja kilpnäärme tugi

Kui ReMag® on ärevuse puhul alustala, siis ReMyte® lisab vajalikud kaaslased. See sisaldab 12 mineraalainet, mis töötavad koos magneesiumiga.

Miks ReMyte® on oluline ärevushäire korral?

• Kilpnäärme tugi. Kilpnäärme talitlus on tihedalt seotud ärevusega. Jood, seleen ja tsink on vajalikud kilpnäärmehormoonide tootmiseks ja tasakaalustamiseks.
• Närvisüsteemi koordineerimine. Tsink, mangaan ja vask on võtmetähtsusega neurotransmitterite sünteesis.
• Energia ja immuunsus. ReMyte® toetab rakkude energiatootmist ja aitab hoida keha tugevana stressi ajal.

Dean rõhutab: „Kui kilpnääre ja närvisüsteem ei saa vajalikke mineraalaineid, jääb keha pidevasse häiresse. ReMyte® annab kehale täpselt need puuduvad elemendid, mida rakud vajavad.“

Vitamin C ReSet® – antioksüdantne kaitse ja stressitaluvus

Ärevuse all kannatava organismi üks suurimaid probleeme on oksüdatiivne stress. Stressihormoonide pidev ülevool tekitab rakukahjustusi ja nõrgestab immuunsüsteemi. Siin tuleb appi Vitamin C ReSet®.

Miks C-vitamiin on oluline ärevushäire puhul?

• Antioksüdantne kaitse. C-vitamiin neutraliseerib vabu radikaale, mis tekivad kroonilise stressi ja põletiku käigus.
• Neerupealiste tugi. Stressihormoone tootvad neerupealised vajavad pidevalt C-vitamiini. Selle vähesuse korral väsivad nad kiiremini ja võivad ammenduda.
• Meeleolu ja neurotransmitterid. C-vitamiin osaleb dopamiini ja serotoniini tootmises – need on hormoonid, mis reguleerivad rahu- ja heaolutunnet.

Dean: „Stress kurnab neerupealised ja tekitab C-vitamiini defitsiidi. Kui seda varu ei täideta, jääb keha nõrgaks ja ärevus süveneb.“

Kokkuvõte

Ärevuse puhul on võtmetähtsusega kolm toodet, mis loovad aluse närvisüsteemi ja organismi tasakaalu taastamiseks:

• ReMag® – rahustab närvisüsteemi ja annab rakutasandil kättesaadava magneesiumi.
• ReMyte® – pakub koosmõjus 12 mineraalainet, toetades kilpnääret, energiat ja neurotransmittereid.
• Vitamin C ReSet® – vähendab oksüdatiivset stressi, tugevdab neerupealiseid ja aitab hoida üleval meeleolu.

Dr Dean on korduvalt rõhutanud, et just nende toodete kombinatsioon loob tugeva aluse, millele saab ehitada edasised lahendused.

Millised toidulisandid veel võivad aidata?

Kuigi ReMag®, ReMyte® ja Vitamin C ReSet® moodustavad ärevuse käsitlemise põhituumiku, on olemas ka mitmeid teisi toidulisandeid, mis aitavad kehal taastada tasakaalu ja toetavad närvisüsteemi. Dr Carolyn Dean on rõhutanud, et ärevus ei teki kunagi vaid ühest tegurist, vaid on alati seotud organismi mitmekihilise kurnatusega. Seepärast on tähtis pakkuda kehale täiendavat tuge ka teiste oluliste toitainetega.

Pico Potassium® – südame ja närvisüsteemi tasakaalustaja

Kaalium on mineraalaine, mis töötab tihedas koostöös magneesiumiga. Kui magneesium rahustab närvisüsteemi, siis kaalium hoiab rakkude elektrilist tasakaalu ja tagab närviimpulsside õige liikumise.

Miks kaalium on oluline ärevuse korral?

• Toetab südame rütmi ja aitab ennetada südamekloppimist, mis on ärevuse sagedane sümptom.
• Reguleerib lihaste ja närvirakkude elektrilist aktiivsust, vähendades lihaspingeid.
• Tasakaalustab vedelikke organismis, aidates hoida vererõhu stabiilsena.

Dr Dean: „Magneesium ja kaalium on nagu kaks partnerit. Kui üks neist puudub, ei saa teine oma tööd lõpuni teha. Ärevuse puhul on mõlema piisav tase hädavajalik.“

Omega-3 Algae + vitamiinid A ja E – aju ja meeleolu kaitsjad

Oomega-3 rasvhapped on ajurakkude jaoks hädavajalikud. Nende puudus võib põhjustada närvisüsteemi jäikust ja pidurdada neurotransmitterite tööd, mis omakorda suurendab ärevust ja meeleolukõikumisi.

Kuidas see kombinatsioon aitab?

• Oomega-3 rasvhapped parandavad ajurakkude membraanide elastsust, soodustades rahulikku ja tasakaalukat närviimpulsside liikumist.
• Vitamiin A toetab immuunsüsteemi ja närvikoe taastumist.
• Vitamiin E kaitseb aju oksüdatiivse stressi eest, mis on kroonilise ärevuse korral sageli suurenenud.

Näide: tudeng, kes tundis pidevat rahutust eksamiperioodil, kirjeldas, kuidas oomega-3 lisamine koos ReMag®-iga parandas keskendumist ja vähendas muremõtteid.

ReAline® – metüülimise ja maksa tugi

ReAline® on loodud toetama keha detoksikatsiooni ja metüülimisprotsesse. Ärevuse all kannatavad inimesed ei pruugi mõelda maksa ja metüülimise peale, kuid just need protsessid mõjutavad otseselt energia, neurotransmitterite ja stressitaluvuse tasakaalu.

Miks ReAline® on oluline ärevuse korral?

• Sisaldab metioniini ja tauriini, mis toetavad maksa puhastustööd ja neurotransmitterite tootmist.
• Aitab neutraliseerida toksiine, mis võivad koormata närvisüsteemi.
• Toetab homotsüsteiini tasakaalu – kõrge homotsüsteiin on seotud stressi ja depressiooniga.

Dean: „Kui keha ei suuda toksiine kahjutuks teha, jääb närvisüsteem pideva koormuse alla. ReAline® toetab metüülimist ja annab rakkudele võimaluse taastuda.“

D3K2-vitamiin – päikesevalguse ja luude kaudu närvisüsteemini

D-vitamiin ei ole oluline mitte ainult luudele, vaid ka ajule ja immuunsüsteemile. Madal D-vitamiini tase on seotud nii depressiooni kui ka ärevuse suurenenud riskiga. Koos K2-vitamiiniga imendub D-vitamiin paremini ja aitab suunata kaltsiumi õigesse kohta – luudesse, mitte pehmetesse kudedesse nagu arterid.

Miks on D3K2 ärevuse puhul vajalik?

• Meeleolu reguleerimine. D-vitamiini retseptoreid leidub aju piirkondades, mis reguleerivad meeleolu.
• Hormonaalne tugi. D-vitamiin mõjutab otseselt immuunsüsteemi ja hormoonide tootmist.
• Kaltsiumi tasakaal. D3-vitamiin koos K2-ga aitab vältida kaltsiumi ladestumist valedesse kudedesse, mis muidu võib tekitada pingeid ja südameprobleeme.

Näide: eakas naine, kellel olid talvised ärevushood ja väsimus, leidis leevendust pärast vitamiini D3K2 lisamist igapäevarutiini koos ReMag®-iga. 

Dr Dean võtab selle kokku: „Ärevuse käsitlemine ei saa piirduda ühe toidulisandiga. Keha vajab terviklikku tuge – mineraalaineid, vitamiine ja antioksüdante. Kui need on olemas, rahuneb närvisüsteem ja inimene saab hakata elama täisväärtuslikku elu.“

Mis tegevused ja lahendused veel aitavad ärevushäire sümptomeid leevendada?

Toidulisandid ja mineraalainete tasakaalu taastamine on ärevuse leevendamisel väga vajalikud, kuid sageli ei piisa ainult sellest. Keha ja meel vajavad lisaks ka igapäevaseid tegevusi ja elustiili harjumusi, mis aitavad närvisüsteemil rahuneda. Dr Carolyn Dean rõhutab, et just väikesed, järjepidevad sammud võivad tuua kõige suurema muutuse: „Ärevuse nõiaring murdub, kui toetame keha mitmekülgselt – toitainete, liikumise, hingamise ja puhkusega.“

Hingamisharjutused – loovad rahu närvisüsteemis

Hingamine on üks kiiremaid viise mõjutada autonoomset närvisüsteemi. Kui ärevus vallandub, muutub hingamine kiireks ja pealiskaudseks, mis omakorda süvendab rahutust. Teadlik hingamine aitab keha rahustada.

• Sügav diafragmahingamine aeglustab pulssi ja alandab vererõhku.
• 4-7-8 tehnika (sissehingamine 4 sek, hinge kinnihoidmine 7 sek, väljahingamine 8 sek) rahustab paanikahoogude ajal.
• Näide: inimene, kes praktiseeris 10 minutit rahulikku hingamist enne magamaminekut, koges kiiremat uinumist ja hommikul vähem rahutust.

Jooga ja meditatsioon – keha ja meele harmoonia

Jooga ja meditatsioon aitavad tasakaalustada stressihormoonide taset ja parandada närvisüsteemi paindlikkust. Lisaks loovad need turvatunde, et inimene saab oma keha ja meelt juhtida.

• Jooga ühendab hingamise ja liikumise, vähendades lihaspingeid.
• Meditatsioon treenib aju välja lülitama muremõtteid ja keskenduma kohalolule.
• Uuringud on näidanud, et regulaarne meditatsioon suurendab aju hallolluse tihedust piirkondades, mis kontrollivad emotsioone.

Dr Dean: „Me ei vaja alati ravimeid – sageli piisab, kui toetame aju ja keha toitainetega ning kasutame lihtsaid rahustavaid tehnikaid, nagu meditatsioon ja jooga.“

EFT ehk koputamisteraapia – lihtne tööriist ärevuse katkestamiseks

Emotional Freedom Technique (EFT) ehk tapping on meetod, kus koputatakse õrnalt kindlatele punktidele kehal, samal ajal keskendudes ärevust tekitavale mõttele. See mõjutab energiameridiaane ja rahustab närvisüsteemi.

• Võib kasutada paanikahoo alguses, et katkestada ärevuse eskaleerumine.
• Lihtne õppida ja kasutada igal ajal, ilma erivarustuseta.
• Näide: tudeng, kes kasutas EFT-d enne eksamit, tundis, et tema südamekloppimine ja käte värin taandusid mõne minutiga.

Regulaarne liikumine – endorfiinide vabastaja

Füüsiline aktiivsus on üks kõige tõhusamaid ärevuse leevendajaid. Isegi mõõdukas liikumine vabastab endorfiine ja rahustab närvisüsteemi.

• Jalutamine looduses vähendab kortisoolitaset.
• Ujumine ja rattasõit on head aeroobsed tegevused, mis parandavad südame-veresoonkonna tööd.
• Tants ja jooga ühendavad liikumise ja emotsionaalse vabanemise.

Näide: 40-aastane mees, kes hakkas iga päev 30 minutit jalutama, kirjeldas, et juba kahe nädala möödudes oli tema ärevus vähenenud ja uni paranenud.

Looduses viibimine – loodus kui looduslik antidepressant

Looduskeskkonnas viibimine alandab stressihormoonide taset ja taastab närvisüsteemi. Metsas kõndimine, mere ääres jalutamine või aiatööd annavad ajule signaali, et ohtu ei ole.

• Uuringud on näidanud, et metsas viibimine vähendab ärevust ja depressiooni sümptomeid märkimisväärselt.
• Päikesevalgus toetab D-vitamiini sünteesi, mis omakorda reguleerib meeleolu.

Lõõgastavad rutiinid – turvatunde loomiseks

Ärevusega inimene vajab rutiini ja etteaimatavust. Regulaarne une- ja söögigraafik, rahulikud õhtused rituaalid (nt soojendav jalavann või taimeteed) annavad kehale signaali, et on aeg rahuneda.

Dean: „Ärevus süveneb, kui keha ja meel on kaoses. Väikesed igapäevased rutiinid loovad turvatunde ja struktuuri, mis rahustab närvisüsteemi.“

Ärevushäire ja toitumine

Toitumisel on ärevushäire kujunemises ja selle leevendamises väga tähtis osa. Keha ja aju vajavad pidevalt kvaliteetset kütust – valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ja mineraalaineid –, et närvisüsteem töötaks tasakaalukalt. Kui toit on vaene või ühekülgne, võivad närvirakud jääda ilma olulistest toitainetest, mis suurendab ärevuse riski.

Dr Carolyn Dean rõhutab: „Tänapäeva töödeldud toit on kaotanud suure osa oma mineraalainetest. Kui närvisüsteem ei saa vajalikke toitaineid,  reageerib ta ülierutusega – tulemuseks on ärevus ja sisemine rahutus.“

Töödeldud toit – peamine ärevuse võimendaja

Töödeldud ja rafineeritud toidud on sageli vaesed vitamiinide ja mineraalainete poolest, kuid sisaldavad rohkelt suhkrut, soola ja kunstlikke lisaaineid. Need toidud kurnavad keha, selle asemel et seda toita.

• Suhkur ja valge jahu põhjustavad veresuhkru järske kõikumisi. Kui veresuhkur langeb, vallanduvad stressihormoonid, mis tekitavad ärevust ja värinaid.
• Lisaained ja transrasvad koormavad maksa ja võivad mõjutada aju keemiat.
• Näide: inimene, kes alustab hommikut magusa saiakese ja kohviga, tunneb paari tunni pärast rahutust ja südamekloppimist – mitte tingimata psühholoogilistel põhjustel, vaid veresuhkru järsu languse tõttu.

Veresuhkru tasakaal – stabiilse meeleolu alus

Veresuhkru stabiilsus on ärevuse ennetamisel ülioluline. Kui veresuhkur kõigub, kannatab aju kõige rohkem, sest ta vajab pidevat energiat.

• Regulaarne söömine. Väldi pikki söögipause, mis tekitavad energiakrahhi.
• Valk ja kiudained. Need aeglustavad süsivesikute imendumist ja hoiavad veresuhkru stabiilsena.
• Tervislikud rasvad. Avokaado, pähklid ja oliiviõli annavad ajule püsivat energiat.
• Näide: inimene, kes vahetas hommikusöögi saiakese munade ja köögiviljade vastu, koges paari nädala jooksul rahulikumat meeleolu ja väiksemat ärevust.

Mineraalained ja vitamiinid – närvisüsteemi rahustajad

Paljud inimesed ei saa toidust piisavalt mineraalaineid ja vitamiine, mis on närvisüsteemi tasakaalu säilitamiseks hädavajalikud.

• Magneesium. Vajalik närviimpulsside rahustamiseks ja stressihormoonide kontrollimiseks.
• Tsink. Toetab neurotransmitterite tootmist ja immuunsüsteemi.
• B-vitamiinid. Olulised energiatootmisel ja ajukeemia tasakaalustamisel.
• D-vitamiin. Meeleolu reguleerimiseks hädavajalik, eriti pimedal aastaajal.
• C-vitamiin. Toetab neerupealiseid, mis toodavad stressihormoone.

Dean: „Kui kehal puuduvad mineraalained ja vitamiinid, ei toimi stressireaktsioonid normaalselt. Keha kaotab rahu ja tasakaalu ning inimene kogeb seda ärevusena.“

Stimulandid – kofeiin ja alkohol kui ärevuse võimendajad

Kofeiin ja alkohol on kaks kõige levinumat ainet, mida inimesed kasutavad lõõgastuseks või energia saamiseks. Tegelikkuses võivad need aga ärevust oluliselt süvendada.

• Kofeiin stimuleerib närvisüsteemi ning võib põhjustada südamekloppimist, värinaid ja unetust. Ärevushäirega inimestel süvendab see sümptomeid märkimisväärselt.
• Alkohol võib anda ajutise lõõgastuse, kuid kurnab maksa ja närvisüsteemi ning suurendab ärevust järgmistel päevadel.
• Näide: üliõpilane, kes jõi eksamite eel mitu tassi kohvi, koges hoopis paanikahoogu, sest kofeiin võimendas tema närvisüsteemi ülierutust.

Toit, mis rahustab ja tasakaalustab

On olemas ka toidud, mis loovad kehas rahu ja tasakaalu, toetades närvisüsteemi tööd.

• Roheline lehtköögivili (nt spinat, lehtkapsas) – hea magneesiumiallikas.
• Pähklid ja seemned (nt kõrvitsa- ja päevalilleseemned) – sisaldavad magneesiumi, tsinki ja tervislikke rasvu.
• Rasvane kala (nt lõhe, sardiinid) – rikas oomega-3 rasvhapete poolest.
• Fermenteeritud toit (nt hapukapsas, keefir) – toetab soolestiku mikrobioomi, mis on tihedalt seotud aju ja meeleoluga.

Näide: inimene, kes lisas igapäevaselt menüüsse rohelisi smuutisid ja pähkleid, märkas juba mõne nädala pärast ärevuse vähenemist ja paremat keskendumist.

 

 

 

Kokkuvõte artiklist ja tähtsamatest punktidest

Ärevushäire on keeruline ja mitmetahuline seisund, mis puudutab nii keha kui ka meelt. Artikli jooksul oleme näinud, et ärevus ei ole ainult psühholoogiline nähtus, vaid seotud sügavalt ka organismi biokeemilise tasakaaluga. Dr Carolyn Dean rõhutab, et ärevust ei saa käsitleda pelgalt mõtlemise probleemina, vaid sageli on see keha appikarje – närvisüsteem ja rakud vajavad toitaineid ja mineraalaineid.

Peamised õppetunnid artiklist on järgmised:

Ärevushäire olemus ja sümptomid

Ärevushäire ei ole lihtsalt muretsemine, vaid krooniline seisund, mis mõjutab igapäevaelu.

• Sümptomid jagunevad füüsilisteks (südamepekslemine, lihaspinge, seedimisprobleemid), emotsionaalseteks (muremõtted, hirmud, keskendumisraskused) ja käitumuslikeks (vältimine, sotsiaalne eraldumine).
• Paljud sümptomid kattuvad magneesiumipuuduse ilmingutega, mistõttu võib ärevuse tegelik põhjus jääda varjatuks.

Diagnoosimine ja tekkepõhjused

Ärevuse diagnoosimisel kasutatakse kliinilisi vestlusi, psühholoogilisi teste ja vajadusel ka laboriuuringuid. Oluline on välistada muud haigused (nt kilpnäärmehäired, südamerütmihäired).

• Ärevuse põhjused on mitmekesised: pärilikkus, psühholoogilised mustrid, hormonaalsed kõikumised, keskkond ja elustiil.
• Suurt rolli mängib mineraalainete ja vitamiinide puudus, eriti magneesiumi, B-grupi vitamiinide ja D-vitamiini vähesus.

Erinevad ärevushäire vormid ja ohustatud inimgrupid

• Ärevust on mitut tüüpi: üldistunud ärevus, paanikahäire, sotsiaalfoobia, foobiad, OCD ja PTSH.
• Ohustatud on eriti noored, naised, krooniliste haigustega inimesed, eakad, stressirohketes ametites töötajad ja lapsed.
• Neil kõigil on ühine nimetaja: suurenenud stress ja mineraalainete vähesus.

Valupunktid ja tagajärjed

Ärevus mõjutab kõiki eluvaldkondi: tööd, suhteid, igapäevaseid tegevusi, und ja tervist.

• Kui seda ei ravita, võib see viia depressiooni, unetuse, läbipõlemise, sõltuvuste ja somaatiliste haigusteni.
• Elukvaliteet langeb ja inimene võib tunda, et ta ei ole enam tema ise.

Magneesiumipuudus ja RnA ReSet sarja tooted

• Magneesiumipuudus on üks peamisi ärevuse võimendajaid. Ilma piisava magneesiumita ei suuda närvisüsteem rahuneda.
• Tavalised magneesiumivormid imenduvad halvasti, kuid ReMag® on piko-iooniline ja jõuab otse rakkudesse.
• Koos ReMyte®-i ja Vitamin C ReSet®-iga moodustab see tugeva aluse ärevuse leevendamiseks.
• Täiendavalt aitavad Pico Potassium®, Omega-3 Algae + A ja E, ReAline® ning D3K2-vitamiin.

Elustiili ja toitumise roll

• Tegevused nagu hingamisharjutused, jooga, meditatsioon, EFT-koputamine, regulaarne liikumine ja looduses viibimine aitavad närvisüsteemi rahustada.
• Toitumine on oluline: töödeldud ja suhkrurikkad toidud süvendavad ärevust, samas kui mineraalaineterikkad ja täisväärtuslikud toidud loovad tasakaalu.

Lõppjäreldus

Ärevushäire ei ole ainult peas, vaid on seotud kogu keha tasakaaluga. Kui taastada mineraalainete varud, toetada neerupealiseid, kilpnääret ja närvisüsteemi ning lisada juurde tervislikud harjumused, on võimalik ärevuse nõiaring katkestada.

Dr Dean on selle sõnastanud selgelt: „Ärevus on märk sellest, et keha vajab tuge. Kui varustada organism õige koguse magneesiumi ja teiste mineraalainetega, rahuneb närvisüsteem ja inimene saab tagasi oma elurõõmu.“

Viimased mõtted, kui oluline on…

Ärevuse teema puudutab tänapäeva ühiskonnas väga paljusid inimesi. Igaüks, kes on seda kogenud, teab, kui kurnav ja hirmutav võib olla südamekloppimine, rahutu meel või pidev hirmutunne. Kuid oluline on mõista – ärevus ei ole märk nõrkusest, vaid signaal, et keha ja meel vajavad tuge.

Dr Carolyn Dean kirjutab: „Ärevus on keha viis öelda: mul on midagi puudu. Kui anda kehale seda, mida ta vajab – mineraalaineid, puhkust, õiget toitu ja sisemist rahu –, saab ta end taas tasakaalu viia.“

Miks on oluline tegutseda juba täna?

• Varajane sekkumine katkestab nõiaringi. Mida varem taastada keha tasakaal, seda lihtsam on vältida tõsisemaid tagajärgi, nagu depressioon, unetus või sõltuvused.
• Kehale antud tugi peegeldub meeles. Kui rakud saavad vajalikke mineraalaineid ja vitamiine, rahuneb närvisüsteem loomulikul viisil.
• Ärevust ei pea taluma. See ei ole paratamatus ega eluaegne saatus, vaid seisund, mida saab mõjutada ja parandada.

Teekond rahuni on samm-sammuline

Keegi ei pea oma elu üleöö muutma. Piisab järk-järgulisest lähenemisest:

• lisa igapäevaellu ReMag® ja teised RnA ReSet sarja tooted,
• toeta end tasakaalustatud toitumisega,
• leia aega hingamiseks, liikumiseks ja looduses viibimiseks,
• luba endale puhkust ja turvalisi rutiine.

Kõik need sammud koos loovad aluse, millele saab ehitada rahulikuma ja tasakaalukama elu.

Lõppsõna

Ärevus ei pea Sinu elu määrama. See ei ole karistus ega nõrkus, vaid märk sellest, et keha vajab hoolt ja tuge. Kui varustad oma keha vajalike mineraalainete ja vitamiinidega ning järgid tervislikku eluviisi, on võimalik taastada tasakaal nii kehas kui ka meeles.

Dr Dean võtab selle kokku nii: „Kui keha saab lõpuks seda, mida ta vajab, kaovad paljud sümptomid justkui iseenesest. Nii ei ravi me ainult meelt, vaid toetame kogu keha tasakaalu.“.

Autor: Kontamo meeskond

Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium - miks see nii eriline on?

Ärevushäiretest vabaks - elumuutev teekond

Ärevushäire lastel - tunnused, põhjused ja kuidas aidata?

Depressioon: põhjalik ülevaade, põhjused, sümptomid ja looduslikud lahendused