Ärevushäire lastel on üha sagedamini esinev probleem, mis mõjutab paljusid peresid. Lapsevanemana on oluline mõista ärevuse märke, võimalikke põhjuseid ja kuidas pakkuda vajalikku toetust, et Sinu laps saaks elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu.
Mis on ärevushäire lastel?
Ärevushäire on seisund, kus laps kogeb pidevat ja ebamõistlikku muret või hirmu igapäevaste olukordade ees. See võib väljenduda füüsiliste sümptomite kujul, nagu südamepekslemine, kõhuvalu, peavalu või unehäired. Ärevushäire lastel võib olla ajutine reaktsioon stressirohkele olukorrale või pikaajaline seisund, mis vajab spetsialisti sekkumist.
Kuidas ärevus tekib?
Ärevus on keeruline psühholoogiline ja füsioloogiline reaktsioon, mis tekib keha ja aju koostöös. Kui laps kogeb stressirohket olukorda, reageerib keha sellele, vabastades stressihormoone, nagu adrenaliin ja kortisool.
Need hormoonid valmistavad keha ette võitlema või põgenema, kiirendades südame löögisagedust ja suurendades erksust.
Raamatu „The Magnesium Miracle” kohaselt on piko-ioonilisel magneesiumil (stabiliseeritud magneesiumi vorm) tähtis koht närvisüsteemi toimimises ja ärevuse reguleerimises.
Magneesium on hädavajalik närvisüsteemi rahustamiseks ja tasakaalustamiseks, kuid magneesiumipuudus võib põhjustada närvisüsteemi ülereageerimist stressile. Selle tulemusena võib stressi tajuda intensiivsemalt ja ärevus muutuda krooniliseks.
Magneesiumi piisav tase aitab reguleerida neurotransmitterite, nagu gamma-aminovõihappe (GABA) tootmist, millel tähtis osa ärevuse vähendamise l ja rahulolutunde loomisel.
Lisaks võivad teatud geneetilised ja bioloogilised tegurid mõjutada lapse reaktsiooni stressile. Näiteks võib magneesiumipuudus kehas põhjustada neerupealiste ülitundlikkust, mis suurendab ärevushormoonide tootmist ja viib ärevushäirete tekkimiseni.
Magneesium aitab ka lihaseid lõdvestada ja närvisüsteemi rahustada, mis on ärevushäirete ennetamisel ja leevendamisel ülioluline. Kui Sinu lapsel on magneesiumipuudus, võib tema keha kergemini reageerida füüsiliste sümptomitega, nagu lihaspinge ja südamepekslemine, mis omakorda süvendavad ärevust ja loovad nõiaringi.
Kuidas hirmud tekivad ja kuidas see vallandab ärevust?
Hirmud tekivad sageli tundmatust või ohtlikuks peetavast olukorrast, mida aju tõlgendab potentsiaalselt kahjulikuna. Kui laps puutub kokku olukorraga, mida ta tajub ohuna – olgu see siis pimedus, kõrgused või sotsiaalsed olukorrad –, hakkab aju aktiveerima võitle-või-põgene-reaktsiooni.
See põhjustab stressihormoonide, nagu adrenaliini ja kortisooli vabanemise, mis tõstab pulssi, kiirendab hingamist ja valmistab keha ette ohu eest põgenemiseks või selle vastu võitlemiseks.
Kui Sinu lapsel on magneesiumipuudus, võib see looduslik stressireaktsioon muutuda kontrollimatuks. Magneesium aitab närvisüsteemi rahustada ja tasakaalustada, muutes selle oluliseks elemendiks hirmude ja ärevuse juhtimisel.
Magneesiumi puudumisel võib Sinu laps tunda, et tema hirmud on intensiivsemad ja neid on raskem kontrollida, mis võib viia ärevushäirete tekkeni. Magneesiumipuudus võib seega süvendada hirme ja vallandada ärevust, muutes lapse vastuvõtlikumaks igapäevastele stressoritele.
Kõik ärevuse vallandajad
Ärevus võib vallanduda mitmesuguste tegurite tagajärjel, mis mõjutavad last nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Siin on loetelu peamistest ärevuse vallandajatest.
- Õhusaaste. Saastunud õhk võib mõjutada lapse hingamist ja üldist heaolu, tekitades ärevust.
- Alkohol ja ravimid. Kuigi lapsed ise alkoholi ei tarbi, võivad lapsevanemate alkoholitarbimine ja teatud ravimite kõrvaltoimed suurendada ärevust.
- Kaltsiumi ja magneesiumi tasakaalutus. Liiga palju kaltsiumit ja liiga vähe magneesiumit võib põhjustada närvisüsteemi üleerutuvust.
- Südame tervis. Südameprobleemid võivad põhjustada ärevust füüsiliste sümptomite kujul, nagu südamepekslemine.
- Dehüdratsioon. Ebapiisav vedeliku tarbimine võib põhjustada väsimust ja pingeid, mis omakorda suurendavad ärevust.
- Hambaprobleemid. Näo- ja lõualihaste pinged, mis on seotud hambaprobleemidega, võivad põhjustada ärevust.
- Diabeet ja veresuhkru tasakaalutus. Kõrge või madal veresuhkur võib põhjustada füüsilisi sümptomeid, mis vallandavad ärevuse.
- Elektrolüütide tasakaalutus. Magneesiumi, naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi tasakaalu häired võivad mõjutada südame elektrijuhtivust ja närvisüsteemi.
- Seedetrakti probleemid. Gaasid ja puhitused võivad mõjutada närvisüsteemi, vallandades ärevuse.
- Gluteenitundlikkus. Gluteen võib mõjutada aju tervist ja põhjustada ärevust.
- Kõrge vererõhk. Kuigi kõrge vererõhk ise ei põhjusta ärevust, võivad ärevus ja paanikahood seda tõsta.
- Reisimine ja muutused. Reisimisega kaasnevad stressorid, nagu ajavahe ja ebaregulaarne magamine, võivad vallandada ärevuse.
- Pärmseene vohamine. Pärmseen, mis tekitab organismis põletikku, võib põhjustada ärevust oma metaboolsete kõrvalproduktide tõttu.
- Kofeiin ja stimulandid. Kofeiini ja teiste stimulantide tarbimine võib põhjustada südamepekslemist ja ärevust.
- Stress ja unehäired. Krooniline stress ja unehäired kurnavad närvisüsteemi ja võivad põhjustada ärevushäireid.
- Kirurgilised protseduurid ja meditsiinilised protseduurid. Isegi väikesed protseduurid võivad tekitada stressi ja vallandada ärevust.
- Rohke suhkrutarbimine. Suhkrutarbimine võib põhjustada veresuhkru kõikumist, mis omakorda vallandab ärevuse.
- Kilpnäärme probleemid. Kilpnäärme ületalitlus võib kiirendada ainevahetust ja põhjustada ärevust.
Ärevushäire tunnused lastel
Lapsed võivad oma ärevust väljendada mitmel viisil. Siin on mõned levinumad tunnused, millele vanemad peaksid tähelepanu pöörama.
- Pidev muretsemine. Laps võib muretseda liialt tuleviku, ebaõnnestumise või sotsiaalsete olukordade pärast.
- Vältimiskäitumine. Laps võib vältida teatud olukordi, mis tekitavad talle ärevust, näiteks kooliminekut või sõpradega kohtumist.
- Uneprobleemid. Ärevus võib põhjustada raskusi uinumisel või sagedast ärkamist öösel.
- Ärrituvus ja tujukus. Ärevus võib panna lapse tundma end ülekoormatuna, mis võib väljenduda sagedase ärrituvuse või meeleolumuutusena.
- Füüsilised kaebused. Lapsed võivad kurta peavalu, kõhuvalu või väsimuse üle, millel pole ilmset füüsilist põhjust.
Ärevushäire põhjused lastel
Ärevushäire lastel võib tuleneda mitmest tegurist
- Geneetilised tegurid. Ärevushäired võivad esineda perekonnas ja olla päritavad.
- Keskkondlikud tegurid. Stressirohke keskkond, konfliktid perekonnas või traumaatilised kogemused võivad suurendada lapse ärevuse riski.
- Tundlik temperament. Lapsed, kes on loomult tundlikumad või introvertsemad, võivad olla vastuvõtlikumad ärevusele.
- Bioloogilised tegurid. Teatud aju keemilised tasakaalutused, nagu magneesiumipuudus, võivad mõjutada lapse võimet stressiga toime tulla.
Kuidas aidata ärevushäirega last?
Vanemad saavad teha palju, et aidata oma lapsel ärevusega toime tulla.
- Avatud suhtlemine. Julgusta last rääkima oma tunnetest ja muredest. Kuula teda ilma kohut mõistmata.
- Rutiinide loomine. Kindel päevakava ja rutiin võivad suurendada lapsel turvatunnet ja vähendada ärevust.
- Rahustavad tegevused. Õpeta lapsele lõõgastumistehnikaid, nagu sügav hingamine või meditatsioon, mis aitavad rahustada närvisüsteemi.
- Professionaalne abi. Kui ärevushäire on tõsine ja häirib lapse igapäevaelu, võib olla vajalik pöörduda lastepsühholoogi või psühhiaatri poole.
- Positiivse keskkonna loomine. Kodus peaks olema rahulik ja toetav keskkond, kus laps tunneb end turvaliselt.
Kuidas ärevushäire lapse igapäevaelu mõjutab?
Ärevushäire võib märkimisväärselt mõjutada lapse igapäevaelu ja tema toimetulekut koolis, kodus ja sotsiaalsetes olukordades.
Siin on mõned probleemid, mida ärevus võib lapse ellu tuua
- Kooli ja õpitulemuste halvenemine. Lapsed, kes kogevad ärevust, võivad keskendumisraskuste tõttu saada madalamaid hindeid või vältida koolis käimist. Hirm ebaõnnestumise või kiusamise ees võib panna lapse kooli vältima, mis omakorda mõjutab tema akadeemilist edukust.
- Sotsiaalne tõrjutus. Ärevusega lapsed võivad vältida sotsiaalseid olukordi, nagu sünnipäevapeod või grupitööd, kuna kardavad negatiivset hinnangut või piinlikkust. See võib viia üksilduseni ja raskendada sõprussuhete loomist.
- Uneprobleemid. Ärevus võib põhjustada unetust või sagedasi ärkamisi öösel, mis omakorda mõjutab lapse energiataset ja tuju päeva jooksul.
- Perekondlikud suhted. Pidev ärevus võib tekitada pingeid perekonnas, kuna lapsevanemad ja õed-vennad peavad pidevalt tegelema ärevuse põhjustatud käitumise ja meeleoludega.
- Füüsiline tervis. Ärevusega kaasnevad füüsilised sümptomid, nagu peavalu, kõhuvalu ja väsimus, võivad mõjutada lapse üldist heaolu ja võimet osaleda füüsilises tegevuses.
Ärevus ja toitumine: mida süüa, mida mitte süüa?
Toitumisel on oluline koht ärevushäirete kontrolli all hoidmisel ja ennetamisel. Teatud toidud võivad aidata närvisüsteemi tasakaalustada, samas kui teised võivad ärevust süvendada. Siin on mõned soovitused.
Mida süüa?
- Magneesiumirikkad toidud. Lehtköögiviljad, pähklid, seemned ja täisteratooted on suurepärased magneesiumiallikad, mis aitavad närvisüsteemi rahustada ja ärevust vähendada.
- Omega-3 rasvhapped. Rasvane kala, nagu lõhe ja sardiinid, samuti chia- ja linaseemned sisaldavad omega-3 rasvhappeid, mis toetavad aju tervist ja võivad aidata ärevust leevendada.
- Komplekssed süsivesikud. Kaerahelbed, pruun riis ja täisterapasta aitavad stabiliseerida veresuhkru taset ja pakkuda püsivat energiat, mis on oluline ärevuse vähendamiseks.
- Probiootilised toidud. Jogurt, keefir ja hapukapsas soodustavad normaalset soolestiku mikrofloorat, mis on seotud vaimse tervise ja ärevuse vähendamisega.
Mida mitte süüa?
- Rafineeritud suhkrud ja lihtsüsivesikud. Maiustused, sai ja magusad joogid võivad põhjustada veresuhkru taseme kiiret kõikumist, mis võib ärevust põhjustada.
- Kofeiin. Kohv, energiajoogid ja teatud karastusjoogid sisaldavad kofeiini, mis võib suurendada südamepekslemist ja ärevust.
- Alkohol. Kuigi lapsed ise ei tarbi alkoholi, võib vanemate alkoholi tarbimine tekitada lastes ärevust, eriti juhul, kui see mõjutab perekondlikku elu.
- Toidud, mis sisaldavad glutamaati (MSG). MSG-d sisaldavad toidud, nagu teatud kiirtoidud ja töödeldud toidud, võivad mõnedel inimestel ärevust suurendada.
Missuguseid toidulisandeid peaks laps tarbima, kui tal on ärevus?
Lisaks tasakaalustatud toitumisele võivad teatud toidulisandid aidata ärevuse leevendamisel ja ennetamisel. Järgnevalt mõned toidulisandid, mida kaaluda, koos konkreetsete toodete ja selgitustega nende toimimise kohta.
Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium (ReMag)
Kuidas aitab? Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium on eriti efektiivne, kuna see imendub kergesti rakkudesse, aidates närvisüsteemi rahustada ja vähendada ärevust.
Magneesiumil on oluline roll närviimpulsside ülekandes ja lihaste lõõgastumises, mistõttu selle puudus võib suurendada ärevust ja stressi. ReMag on eriti tuntud oma võime poolest kiiresti imenduda ja pakkuda stabiilset magneesiumi taset kehas.
Kuidas alustada? Kui Sinu lapsel on ärevus ja kaalute ReMagi kasutamist, alustage väiksema annusega, näiteks 75 mg päevas, mis on segatud klaasi veega. Jälgi lapse enesetunnet ja suurenda annust järk-järgult vastavalt vajadusele kuni soovituslikuni.
ReMagi võib võtta ka päeva jooksul jaokaupa, et vältida magneesiumiga seotud seedetrakti ebamugavust.
Omega-3 rasvhapped (Omega 3 Algae A+E)
Kuidas aitab? Omega-3 rasvhapped (nt EPA ja DHA) toetavad aju tervist, vähendades põletikku ja parandades ajufunktsioone, mis omakorda aitab leevendada ärevuse sümptomeid. DHA on eriti oluline laste aju arengu ja kognitiivse funktsiooni jaoks.
B-vitamiinide kompleks (ReAline)
Kuidas aitab? B-vitamiinid, eriti B6 ja B12, on vajalikud närvisüsteemi tervise jaoks. Need vitamiinid aitavad kaasa neurotransmitterite sünteesile, mis on seotud tuju reguleerimise ja ärevuse vähendamisega. ReAline on B-vitamiinide kompleks, mis toetab närvisüsteemi ja aitab säilitada lapse meelerahu.
L-teaniin
Kuidas aitab? L-teaniin on aminohape, mida leidub looduslikult rohelises tees. See soodustab lõõgastumist ilma unisust tekitamata, toetades samal ajal keskendumisvõimet. L-teaniin võib vähendada ärevust, vähendades aju erksust ja toetades GABA tootmist, mis on rahustava toimega neurotransmitter.
Probiootikumid
Kuidas aitab? Probiootikumid toetavad normaalset soolestiku mikrofloorat, mis on tihedalt seotud vaimse tervise ja ärevusega. Uuringud näitavad, et soolestiku mikrofloora tasakaalu hoidmine probiootikumidega võib aidata vähendada ärevussümptomeid, kuna soolestiku ja aju vahel on otsene seos.
Stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete kompleks (ReMyte)
Kuidas aitab? ReMyte on mitut olulist mineraalainet sisaldav kompleks, mis toetab kilpnäärme ja immuunsüsteemi tööd ning aitab kehal säilitada elektrolüütide tasakaalu.
Ärevuse korral on eriti oluline, et keha saaks piisavalt vajalikke mineraalaineid, nagu magneesium, jood, seleen ja tsink, mis kõik on närvisüsteemi ja hormonaalse tasakaalu jaoks vajalikud.
Näiteks jood ja seleen on vajalikud kilpnäärme talitluseks, mis mõjutab üldist energiataset ja meeleolu. Tsink aitab kaasa neurotransmitterite funktsioneerimisele, mis on otseselt seotud meeleolu reguleerimisega.
ReMyte tagab, et need olulised mineraalained oleksid organismis tasakaalus, vähendades seeläbi stressi ja ärevuse sümptomeid.
Vitamin C ReSet marjamaitseline pulber ( Vitamin C ReSet )
Kuidas aitab: C-vitamiin on võimas antioksüdant, millel tähtis koht stressi ja ärevuse vähendamisel. C-vitamiin aitab vähendada stressihormoonide, nagu kortisooli taset ja toetab immuunsüsteemi.
Lisaks osaleb C-vitamiin neurotransmitterite, sh serotoniini sünteesis, mis on oluline meeleolu reguleerimisel ja ärevuse leevendamisel.
Vitamin C ReSet on eriti tõhus, kuna see imendub hästi ja annab kehale vajaliku tugeva antioksüdantse kaitse, vähendades oksüdatiivset stressi, mis võib ärevust suurendada.
Regulaarne C-vitamiini tarbimine aitab tasakaalustada stressivastust ja toetada närvisüsteemi normaalset funktsioneerimist.
Miks meie toidus ei ole enam piisavas koguses magneesiumit?
Magneesiumipuuduse põhjused meie toidus on mitmetahulised, ulatudes mulla vaesumisest ja töödeldud toitudest kuni muutunud toitumisharjumuste ja vee kvaliteedini.
Mulla vaesumine. Intensiivne põllundus ja kemikaalide kasutamine on viinud pinnase magneesiumisisalduse vähenemiseni. Meie muld on muutunud vähem toitainerikkaks, mis tähendab, et ka meie toidud sisaldavad vähem magneesiumit.
Töödeldud toidud. Kaasaegsed toidutootmise protsessid eemaldavad sageli toiduainetest magneesiumi. Valge jahu ja suhkru rafineerimisel kõrvaldatakse suur osa nende algsest magneesiumisisaldusest. Näiteks viil täisteraleiba sisaldab 24 mg magneesiumit, samas kui viil valget saia vaid 6 mg.
Muutunud toitumisharjumused. Paljud meist tarbivad magneesiumirikkaid toite (lehtköögiviljad, pähklid ja seemned) vähem kui töödeldud ja kiirtoite, mis sisaldavad vähe toitaineid.
Vähene magneesiumisisaldus joogivees. Kaasaegsed veepuhastusprotsessid võivad eemaldada magneesiumi veest, mida me joome. See tähendab, et isegi meie joogivesi ei pruugi enam olla hea magneesiumiallikas.
Happesademed. Tööstuspiirkondades ja linnades esinevast liigsest õhusaastest põhjustatud happesademed võivad muuta pinnase keemiat, muutes selle liiga happeliseks ja vähendades pinnase magneesiumisisaldust. See põhjustab kaltsiumi ja magneesiumi leostumist, mis viib nende mineraalainete ammendumiseni ja vähendab taimede ellujäämisvõimet.
Tööstuslikud mineraalväetised. Alates 1930. aastatest eelistatakse väetisena kõrge kaaliumisisaldusega kaaliumväetist, mis imendub taimedesse kergemini kui magneesium ja kaltsium. Liigne kaalium väetises võib aga takistada magneesiumi imendumist taimedesse.
Töödeldud ja küpsetatud toiduained. Toiduainete töötlemise ja küpsetamise käigus väheneb märkimisväärselt toidu magneesiumisisaldus. Näiteks võib köögiviljade keetmine põhjustada magneesiumi leostumist keeduvette.
Taimede eelistused. Taimed, mis kasvavad väetatud pinnases, võivad eelistada kaaliumit magneesiumile ja kaltsiumile, nii väheneb nende mineraalainete sisaldus taimedes.
Geneetiliselt muundatud seemned ja herbitsiidid. Geneetiliselt muundatud seemned ja herbitsiidid, nagu Roundup, seovad magneesiumi, muutes selle taimedele kättesaamatuks ja vähendades magneesiumisisaldust pinnases veelgi.
Stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained – mille poolest nii erilised?
RnA ReSeti stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained toodetakse protsessis, mis lagundab need stabiliseeritud pikomeetristeks ioonideks. See tähendab, et mineraalained on äärmiselt väikesed ja kergesti rakkudesse imenduvad.
See suurus ja vorm on tähtis selleks, et mineraalained saaksid kehas oma funktsioone tõhusalt täita. Need stabiliseeritud ioonid on täielikult lahustuvad ja suudavad siseneda rakkudesse, võimaldades keha mineraalainevarusid täita ilma kõrvalmõjudeta, mida suuremate molekulidega toidulisandite puhul võib juhtuda.
Ioniseerimisprotsess
Tootmisprotsessis kontrollitakse toodetes olevate mineraalainete ioniseerumist ja ioonide stabiilsust. Kuna ioonid võivad sageli ühineda teiste elementidega, moodustades suuremaid ja kehale raskemini omastatavaid kompleksühendeid, on oluline, et nad püsiksid lahuses üksikute ioonidena.
RnA ReSet-tehnoloogia tagab, et need ioonid oleksid stabiilsed ega moodustaks suuremaid kompleksühendeid ning säilitaksid oma väiksuse ja biosaadavuse.
Nanotehnoloogia välistamine
Kuigi RnA ReSeti stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained on erakordselt väikesed, ei kasutata nende tootmisprotsessis nanotehnoloogiat. Ioonide väike suurus on saavutatud üksnes ioniseerimisprotsessi abil, mitte nanopartiklite loomise kaudu.
See eristab RnA ReSeti tooteid teistest toodetest, tagades selle ohutuse ja efektiivsuse ilma potentsiaalsete riskideta, mis võiksid kaasneda nanotehnoloogia kasutamisega.
Looduslike protsesside jäljendamine
RnA ReSeti stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained toodetakse protsessi abil, mis jäljendab looduses toimuvat. Näiteks toidu seedimisel ioniseerivad maohapped mineraalained enne nende imendumist organismi.
RnA ReSeti stabiliseeritud piko-ioonilised tooted kordavad seda protsessi, pakkudes mineraalaineid kujul, mida keha tunneb ja suudab kergesti omastada. Selle protsessi tulemusena tunneb keha ära ja kasutab stabiliseeritud piko-ioonilisi mineraalaineid nii, nagu oleksid need saadud loomulikust allikast.
Kompleksühendite vältimine
Protsess tagab selle, et RnA ReSeti stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained ei moodusta suuri kompleksühendeid ega kristallstruktuure, mis muudaks nende suurust ja vähendaks biosaadavust. Tootmisprotsessi hoolikas kontroll tagab selle, et RnA ReSeti stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained imenduvad kehas tõhusalt, ilma et seedesüsteem peaks selleks liigset energiat kulutama.
Kokkuvõte
Ärevushäire lastel on tõsine, kuid ravitav seisund. Oluline on olla tähelepanelik, mõista lapse muresid ja pakkuda talle vajalikku tuge.
Varajane sekkumine ja sobivad toetusmeetmed, sh õigete toidulisandite kasutamine ja teadlikkus sellest, miks meie toidus ei ole enam piisavas koguses magneesiumit, võivad oluliselt parandada lapse elukvaliteeti ja aidata tal ületada ärevusest tulenevaid raskusi.
Autor: Kontamo meeskond
Veel põnevat lugemist:
Stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained
Remyte: stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete kompleks
Ärevushäiretest vabaks - elumuutev teekond
Kilpnäärme alatalitlus - Kuidas saad oma kilpnääret toetada?