UNI JA ENERGIA
Rahutute jalgade sündroom (RLS): sümptomid, juurpõhjused ja mida ise teha

Õhtu on lõpuks rahulik. Istud diivanil, film käib, keha on väsinud. Ja siis see algab: jalgades, kuskil põlve ja pahkluu vahel, hakkab midagi kihelema, sumisema, nagu sipelgad jookseksid naha all. Sa liigutad jalga ja hetkeks läheb paremaks. Kui jääd jälle paigale, tuleb tunne tagasi. Voodis on veel hullem. Seda nimetatakse rahutute jalgade sündroomiks (RLS, ka Willise-Ekbomi tõbi). See on üks sagedasemaid unehäireid: Saksamaa rahvastikuuuringus oli see 10,6 %-l täiskasvanutest[1], aga diagnoosi saab neist vaid väike osa[2].
Selles artiklis räägime lahti, kuidas rahutud jalad tunduvad, miks need annavad endast märku just õhtul ja öösel, kellel on suurem risk ja mida pakub peavoolu meditsiin. Artikli tuum on aga küsimus, mida ametlikes juhendites peaaegu ei küsita: mis on tegelikud juurpõhjused? Siin toetume arsti ja naturopaadi dr Carolyn Deani raamatule „Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli“, kus on rahutute jalgade kohta eraldi peatükk[3]. Lõpus leiad praktilised sammud, mida saad juba täna õhtul ise proovida.
Lühidalt
- Rahutute jalgade sündroom on vastupandamatu tung jalgu liigutada koos ebameeldiva tundega jalgades. See tekib puhkeolekus, on hullem õhtul ja öösel ning liigutamine leevendab seda ajutiselt[4][5].
- Saksamaal oli rahutute jalgade sündroom 10,6 %-l täiskasvanutest ja naistel kaks korda sagedamini kui meestel[1]. Raseduse lõpus on see umbes iga viiendal naisel[6].
- Peavoolu meditsiin otsib kõigepealt rauapuudust (ferritiin), neeruhaigust, ravimite kõrvaltoimeid ja muid kaasuvaid haigusi[5][7].
- Dr Carolyn Dean kirjutab, et paljude rahutute jalgadega inimeste kaebused leevenesid või kadusid pärast seda, kui nad hakkasid võtma piisavas koguses magneesiumi. Tema hinnangul on paljude soodustavate tegurite taga magneesiumipuudus[3].
- Uuringute tulemused magneesiumi kohta on vastakad: väikestes uuringutes on paranenud uni ja vähenenud jalaliigutused, kuid süstemaatiline ülevaade ei saanud kindlat järeldust teha[8][9][10].
- Dr Dean soovitab stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi, sest tema kogemuse järgi saab seda võtta piisavas koguses, ilma et kõht lahti läheks[11].
- Kui rahutud jalad segavad und mitu korda nädalas, räägi perearstiga ja palu kontrollida ka ferritiini[12][7].
Kuus fakti rahutute jalgade sündroomist
Selles artiklis
- Mis on rahutute jalgade sündroom?
- Sümptomid: kuidas rahutud jalad tunduvad
- Rahutud jalad öösel: miks just õhtul ja voodis?
- Kui levinud see on? Statistika USA-s, Euroopas ja Eestis
- Kellel tekib: riskitegurid ja seotud haigused
- Rahutud jalad, lihaskrambid või närvivalu?
- Diagnoos ja ravi: mida arst teeb
- Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade
- Magneesium ja rahutud jalad: mida näitavad uuringud
- Mida dr Dean soovitab: stabiliseeritud piko-iooniline magneesium
- Mida saad täna õhtul ise teha
- Rahutud jalad raseduse ajal
- Millal minna arsti juurde
- Korduma kippuvad küsimused
Mis on rahutute jalgade sündroom?
Rahutute jalgade sündroom (inglise keeles restless legs syndrome, lühend RLS) on närvisüsteemi tundlikkuse ja liikumise häire. Inimene tunneb puhkeolekus jalgades ebameeldivat tunnet ja vastupandamatut tungi jalgu liigutada. Teaduskirjanduses kasutatakse ka nime Willise-Ekbomi tõbi. Esimesena kirjeldas seda Inglise arst Thomas Willis 1672. aastal. Põhjalikult kirjeldas seda Rootsi neuroloog Karl-Axel Ekbom 1945. aastal ja just tema andis vaevusele nime „rahutud jalad“[4].
See kirjeldus kehtib tänaseni. Euroopa unemeditsiini juhtivate uurijate 2021. aasta ülevaade nendib, et arstid tunnevad rahutute jalgade sündroomi sageli halvasti ära ja seetõttu jääb see tihti valesti diagnoosituks[5]. Suures USA ja viie Euroopa riigi uuringus REST rääkis 81 % raske vormiga inimestest oma kaebustest perearstiga, kuid diagnoosi „rahutute jalgade sündroom“ said neist vaid 6,2 %[2].
Arstid eristavad kahte vormi. Primaarne (idiopaatiline) vorm on sageli pärilik ja algab sageli juba noores eas. Sekundaarne vorm tekib mõne muu seisundi kõrval, näiteks rauapuuduse, raseduse, neerupuudulikkuse või ravimite tõttu[4][5]. See vahe on oluline, sest sekundaarse vormi korral võib kaebus väheneda, kui põhjus leitakse.
Sümptomid: kuidas rahutud jalad tunduvad
Rahutute jalgade tunnet on raske sõnadesse panna ja seepärast kirjeldavad inimesed seda väga erinevalt. Eesti Arstis ilmunud ülevaade loetleb järgmised kirjeldused: surin, kihelus, sipelgate jooksmine, võdisemine, tõmblemine, ussi liikumine, vee mulksumine, läbiv elektrivool, valu, rebimine, tukslemine ja kitsikus. Üle poole inimestest nimetab peamiseks probleemiks valu[4]. Tunne on tavaliselt sügaval jalas, mitte nahal, ja sügamine seda ei leevenda.
Diagnoos põhineb neljal tunnusel. Kõik neli peavad olema korraga olemas[4]:
| Tunnus | Mida see tähendab | Näide igapäevaelust |
|---|---|---|
| 1. Tung jalgu liigutada | Tavaliselt kaasneb sellega ebameeldiv tunne jalgades. Mõnikord on ka kätes. | „Jalad tahavad ise liikuda, ma ei saa neid paigal hoida.“ |
| 2. Algab puhkeolekus | Tung tekib või süveneb istudes või lamades. | Teatris, lennukis, autos, õhtul teleri ees. |
| 3. Liigutamine leevendab | Kõndimine, venitamine või jala painutamine aitab, vähemalt liigutamise ajaks. | Tõused öösel püsti ja kõnnid toas edasi-tagasi. |
| 4. Hullem õhtul ja öösel | Kaebused on õhtul ja öösel tugevamad kui päeval või esinevad ainult siis. | Hommikupoolikul on jalad rahulikud. |
Allikas: rahvusvahelise rahutute jalgade uurimisrühma kriteeriumid Eesti Arsti ülevaate järgi[4]. Diagnoosi paneb arst.
Diagnoosi toetavad lisaks see, et sarnaseid kaebusi on olnud ka sugulastel, ja see, et jalad liiguvad ka une ajal rütmiliselt. Une ajal tekkivaid korduvaid jalaliigutusi nimetatakse perioodiliseks jäsemete liikumishäireks (PLMD). Seda on umbes 80 %-l rahutute jalgadega inimestest[4]. Inimene ise neid liigutusi tavaliselt ei märka, aga voodikaaslane märkab küll. Hommikul on tunne, nagu poleks üldse puhanud.
Rahutud jalad öösel: miks just õhtul ja voodis?
Kõige iseloomulikum on rahutute jalgade ööpäevane rütm. Hommikul on jalad sageli rahulikud, kaebus tugevneb pärastlõunal ja on kõige tugevam õhtul ja öö esimesel poolel[5]. Teadlased seostavad rahutuid jalgu aju dopamiinisüsteemi ja aju rauavarudega. Miks kaebused just õhtul tugevnevad, pole veel täpselt teada[5].
Tagajärg on lihtne ja kurnav: uinumine venib, öösel ärkad mitu korda ning päeval oled väsinud ja ärrituv. REST-uuringus oli raske vormiga inimeste elukvaliteet sama madal kui teiste krooniliste haigustega inimestel[2]. Eesti unehäirete ravijuhendi patsiendimaterjal nimetab rahutute jalgade sündroomi ühe sagedase põhjusena, miks uni on katkendlik. Seepärast tasub unetuse korral seda ka arstile mainida[12]. Unetuse kohta loe pikemalt artiklist unetus ehk insomnia.
Kui levinud see on? Statistika USA-s, Euroopas ja Eestis
Rahutute jalgade sündroomi levimust on palju uuritud Euroopas, eriti Saksamaal. Eestis eraldi rahvastikuuuringut ei ole. Eesti Arsti ülevaade toob välja 5–15 % ja sama arvu kasutavad ka Eesti erakliinikud[4]. Allolevas tabelis on numbrid kõrvuti.
| Piirkond | Näitaja | Arv | Aasta ja allikas |
|---|---|---|---|
| USA ja 5 Euroopa riiki | Rahutute jalgade kaebused viimase aasta jooksul / raske vorm (vähemalt 2 korda nädalas ja häiriv) | 7,2 % / 2,7 % | REST-uuring, 15 391 inimest, 2005[2] |
| USA | Inimesed, kes olid viimase 30 päeva jooksul kasutanud vähemalt üht retseptiravimit | 45,8 % | CDC (NCHS), 2015–2016[14] |
| Saksamaa (EL) | Rahutute jalgade sündroom täiskasvanutel (20–79 a) | 10,6 %, naistel 2 korda sagedamini | SHIP-uuring, 4310 inimest, 2004[1] |
| Euroopa piirkond | Rahutud jalad raseduse ajal | 22 % | Metaanalüüs, 51 717 rasedat, 2018[6] |
| Eesti | Hinnanguline levimus / üle 65-aastastel | 5–15 % / kuni 50 % | Eesti Arst, 2007[4] |
| Eesti | Täiskasvanud, kelle uneaeg on soovitatust lühem | 26,2 % | TAI, Eesti Terviseuuring 2019[15] |
Uuringud on tehtud erineval ajal ja eri meetoditega, seega pole arvud täpselt võrreldavad. Eesti hinnang põhineb välisuuringutel.
Mida dr Dean nendest numbritest ütleb? Rahutute jalgade levimust dr Dean ei kommenteeri. Ta peatub aga ühel teisel USA arvul. Raamatus „Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli“ kirjutab ta, et 70 % ameeriklastest võtab üht või mitut ravimit. Kuna paljud levinud ravimid võivad rahutuid jalgu esile kutsuda, võib tema sõnul osal inimestest olla rahutute jalgade taga ravimi kõrvaltoime. Selle aluspõhjus võib tema hinnangul olla ravimitest tingitud magneesiumipuudus[3].
USA ametlik statistika näitab väiksemat arvu: 2015–2016 oli viimase 30 päeva jooksul retseptiravimit kasutanud 45,8 % elanikest[14]. Erinevus tuleb suure tõenäosusega sellest, et allikad mõõdavad eri asja ja erineval ajal. CDC loeb viimase 30 päeva retseptiravimeid. Dean räägib üldisemalt ravimite tarvitamisest. Tema mõte jääb samaks: mida rohkem ravimeid inimesed võtavad, seda sagedamini tasub rahutute jalgade korral küsida, kas mõni neist võib kaebust süvendada. Ka rahvusvaheline ja Euroopa töörühm soovitab kaebusi süvendavad ravimid üle vaadata[16].
Kellel tekib: riskitegurid ja seotud haigused
Rahutute jalgade sündroom võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini algab see keskeas ja muutub vanusega sagedasemaks[1][4]. Naistel on see kaks korda sagedasem kui meestel. Saksamaa uuringus selgus huvitav seos: lasteta naistel oli risk sama suur kui meestel, kuid iga sünnitusega see kasvas. Ühe lapse järel oli risk peaaegu kaks korda suurem ja kolme või enama lapse järel 3,6 korda suurem kui lasteta naistel[1].
Teine suur tegur on pärilikkus. Eesti Arsti ülevaate järgi on umbes 60 %-l juhtudest kaebusi esinenud ka teistel pereliikmetel[4]. 2024. aastal avaldatud suures geeniuuringus, milles osales ka Eesti Geenivaramu, leiti 164 geenipiirkonda, mis on seotud rahutute jalgadega[13]. Geenid ei määra aga kõike. Uurijad rõhutavad, et rahutute jalgade tekkes mängivad rolli ka keskkond ja kaasuvad haigused[5].
| Tegur | Mida teada | Mida arstiga arutada |
|---|---|---|
| Rauapuudus | Aju rauavarude puudus on rahutute jalgade tekkes üks peamisi teadaolevaid mehhanisme[5][7]. | Ferritiin ja hemogramm. |
| Rasedus | Sagedasem raseduse teisel poolel, pärast sünnitust tavaliselt möödub[6]. | Ämmaemand või perearst, ferritiin. |
| Neeruhaigus | Sage kroonilise neeruhaiguse ja dialüüsi korral[5][4]. | Neerunäitajad, raviv arst. |
| Diabeet ja neuropaatia | Seotud rahutute jalgadega. Närvikahjustuse tunne võib sarnaneda[5][4]. | Veresuhkur, närvide uuring. |
| Ravimid | Antidepressandid, antihistamiinid (ka käsimüügi une- ja allergiaravimites), iiveldusvastased ravimid ja antipsühhootikumid võivad kaebusi süvendada[16][3]. | Ravimite ülevaade arsti või apteekriga. Ära lõpeta ravimit omal käel. |
| Kofeiin, alkohol, suitsetamine | Õhtune kohv, tee ja koolajoogid võivad kaebusi süvendada[4]. | Mida ja millal õhtul jood. |
| Parkinsoni tõbi, reumatoidartriit, südamepuudulikkus | Nende haiguste korral esineb rahutuid jalgu sagedamini[4][5]. | Raviv arst. |
Rahutud jalad, lihaskrambid või närvivalu?
Õhtused ja öised jalakaebused võivad olla väga erineva taustaga. Kõige sagedamini aetakse rahutuid jalgu segi öiste lihaskrampidega. Erinevus on aga selge: kramp on valulik ja kõva lihase kokkutõmme, rahutute jalgade korral on peamine liigutamise tung.
| Kaebus | Kuidas see tundub | Mis aitab hetkel |
|---|---|---|
| Rahutute jalgade sündroom | Kihelus, surin, „sipelgad“ sügaval jalas ja tung liigutada. Puhkeolekus, õhtul. | Kõndimine ja liigutamine, aga ainult liikumise ajaks[4]. |
| Öine lihaskramp | Äkiline, väga valus ja kõva lihase (sageli sääre) kokkutõmme, mis kestab sekunditest minutiteni. | Lihase venitamine. Loe artiklit lihaskrambid. |
| Perifeerne neuropaatia | Põletus, tuimus, torkimine labajalgades, sageli ka päeval. Liigutamine ei aita. | Vajab arsti uuringut (nt diabeet, B12)[5]. |
| Asendist tingitud ebamugavus | Jalg „surnud“ pärast pikka istumist samas asendis. | Asendi muutmine aitab kohe ja jäädavalt. |
| Lapse kasvuvalud | Valu mõlemas jalas õhtul või öösel, hommikul möödas. | Massaaž, soojus. Loe artiklit kasvuvalud lastel. |
Diagnoos ja ravi: mida arst teeb
Rahutute jalgade sündroomi diagnoos põhineb Sinu kirjeldusel ehk neljal põhitunnusel. Ühtegi vereanalüüsi, mis sündroomi kinnitaks, ei ole. Vereanalüüse tehakse selleks, et leida kaasuvaid põhjusi[5]. Alusta perearstist. Vajaduse korral suunab perearst Sind neuroloogi või unearsti juurde, kus võidakse teha ka uneuuring (polüsomnograafia)[12][4].
Peavoolu meditsiini sammud on rahvusvahelistes juhendites üsna ühesugused.
- Raua kontroll. Rahvusvaheline rahutute jalgade uurimisrühm soovitab kontrollida ferritiini. Suukaudne raud võib aidata, kui ferritiin on 75 µg/l või madalam. Eesti Arsti ülevaates on piiriks nimetatud 40 µg/l[7][4]. Cochrane'i ülevaate järgi parandab rauaravi tõenäoliselt kaebusi võrreldes platseeboga[17]. Rauda võta ainult arsti soovitusel, sest liigne raud on kahjulik.
- Süvendavate tegurite eemaldamine. Arst vaatab üle ravimid (antidepressandid, antihistamiinid jt), alkoholi, kofeiini ja une. Rahvusvaheline ja Euroopa töörühm nimetab nende tegurite korrigeerimist olulise sammuna[16].
- Ravimid raskema vormi korral. Kui kaebused on sagedased ja segavad oluliselt elu, võib arst määrata ravimeid. Juhendid eelistavad praegu alfa-2-delta ligande (nt gabapentiin, pregabaliin), sest dopamiiniravimite pikaajaline kasutamine võib põhjustada augmentatsiooni. See tähendab, et kaebused hakkavad tekkima varem päeval ja muutuvad tugevamaks[16][5].
See on ametlik vaade ja see on oluline. Rauapuudus on päriselt sage ja mõõdetav põhjus ning raskete kaebuste korral võivad ravimid elu kergemaks teha. Kõike see aga ei seleta. Miks on kaebused just õhtul? Miks tekivad need nii tihti raseduse, stressi ja ravimitega? Miks aitab paljudel jalgade venitamine ja soe vann? Siin tuleb mängu teine vaatenurk.
Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade
Dr Carolyn Dean on arst ja naturopaat, kes on kirjutanud magneesiumist mitu raamatut. Tema raamatus „Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli“ on rahutute jalgade kohta eraldi peatükk. See algab lausega, mis on tema kogemust hästi kokku võtnud: Aastate jooksul olen saanud tohutult palju teateid inimestelt, kelle rahutute jalgade sündroom (RLS) pärast magneesiumi terapeutilisi koguseid leevenes või suisa kadus.
[3] Selle loo mõistmiseks tuleb alustada sellest, mida magneesium lihases ja närvis teeb.
Lihas, närv ja kaks vastandlikku jõudu
Kujuta ette, et igas lihasrakus töötavad kaks jõudu. Kaltsium paneb lihase kokku tõmbuma ja närvi erutuma. Magneesium aitab lihasel lõdvestuda ja närvil rahuneda. Dr Dean kirjeldab raamatus, kuidas kaltsiumi liig ja magneesiumi puudus avaldub lihasspasmidena[18]. Teadlaste ülevaate järgi osaleb magneesium enam kui 600 ensüümireaktsioonis ning on vajalik närvi ja lihase tööks[19]. EL lubab toitainete kohta väita, et magneesium aitab kaasa lihaste normaalsele talitlusele ja närvisüsteemi normaalsele talitlusele[20].
Dr Dean selgitab unepeatükis, mis juhtub, kui see tasakaal kaldub kaltsiumi poole. Tema sõnul hoiavad ärritunud, rahutud ja pinges lihased inimest sügavast unest eemal. Pinges lihased muudavad inimese ülierksaks ja närviliseks ning iga heli või elav unenägu äratab ta üles. Magneesium aitab tema kirjelduse järgi lihastel lõdvestuda ja seondub ka GABA-retseptoritega, mis on aju peamine „pidurisüsteem“[21]. Rahutud jalad on selles pildis sama protsessi nähtavam vorm. Närv ja lihas ei saa rahuneda just siis, kui keha tahab puhata.
Kuhu magneesium kaob?
Dr Dean nimetab raamatus magneesiumipuuduse peamisteks põhjusteks magneesiumivaest mulda, magneesiumivaest ja töödeldud toitu, moedieete, suhkrut ja stressi[22]. Neid lahti võttes hakkab rahutute jalgade riskitegurite loetelu äkki loogilisena paistma.
- Muld ja toit. Dean kirjutab, et kui mullas magneesiumi pole, ei ole seda ka taimedes ega neid söövates loomades. Töötlemisel kaob ka see osa, mis toidus alles oli[22]. Tervise Arengu Instituudi järgi vajab täiskasvanu päevas 300–350 mg magneesiumi[23].
- Suhkur. Deani selgituse järgi kulub suhkru, ka puuviljasuhkru ainevahetuseks magneesiumi. Seega kulutab magusarohke toit magneesiumivarusid[22].
-
Stress.
See ei ole pelk teooria, et stress põhjustab magneesiumipuudust ja magneesiumipuudus võimendab stressi,
kirjutab Dean. Adrenaliin põletab tema sõnul magneesiumi[22]. Ka Eesti Arsti ülevaade märgib, et kaebused võivad ilmneda ainult stressirohkel eluperioodil[4]. - Ravimid. Dean loetleb rahutute jalgade põhjustajatena antipsühhootikume, antidepressante, iiveldusvastaseid ravimeid ja antihistamiine. Tema hinnangul võib nende taga olla ravimitest tingitud magneesiumipuudus[3]. Peavoolu juhendid nimetavad samu ravimirühmi kaebusi süvendavate teguritena, kuid mehhanismi nad nii ei seleta[16].
- Liiga palju kaltsiumi. Raamatus on terve peatükk sellest, kuidas kaltsium kahandab magneesiumi. Dean kirjutab, et liigne kaltsium põhjustab magneesiumipuudust, mis väljendub muu hulgas lihasspasmides[18]. Kaltsiumi ja magneesiumi tasakaalust loe artiklist kaltsium ja magneesium.
Deani nimekirjas on rahutute jalgade põhjustajatena rauapuudus, Parkinsoni tõbi, neerupuudulikkus, diabeet, perifeerne neuropaatia, rasedus ja ravimid. Sama loetelu on ka peavoolu ülevaadetes. Erinevus on järelduses. Dean kirjutab, et enamik neist teguritest on seotud magneesiumipuudusega[3]. Tema jaoks ei ole need seega lihtsalt erinevad põhjused, vaid neil on ühine nimetaja.
Miks seda analüüsis ei paista?
Sageli küsitakse, miks arst magneesiumipuudust ei leidnud. Dean vastab, et tavaline seerumi magneesiumi analüüs on tema hinnangul äärmiselt ebatäpne. Ta tsiteerib meditsiiniajakirju, mille järgi seerumi magneesiumisisaldus ei ole usaldusväärses seoses kogu keha ega kudede magneesiumisisaldusega[24]. Seepärast võib analüüs olla tema sõnul normis, kuigi kudedes on magneesiumi vähe. Magneesiumi puuduse tunnuste kohta loe artiklist magneesiumi puuduse sümptomid.
Miks sellest ametlikult ei räägita?
Dean jälgib raamatus, kuidas magneesium on rahutute jalgade teadusest kadunud. 1998. aasta Saksamaa uuring leidis, et magneesium võib olla kasulik alternatiiv kerge ja mõõduka rahutute jalgade sündroomi korral[8]. 2006. aastal kirjeldati juhtumit, kus veenisisene magneesiumsulfaat leevendas raseda naise kaebusi[25]. Kuid tema sõnul ei mainitud 2012. aasta suures süstemaatilises ülevaates magneesiumi enam kordagi, samas kui ravimite valik oli laienenud. Minu arvates on see väga murettekitav, sest ravimite toksilisus võib põhjustada RLS-i,
kirjutab ta. Tema põhjendus on, et kõrvaltoimeid ei ole mõtet ravida uute ravimitega enne, kui inimene on saanud korralikult proovida magneesiumi. Peatüki lõpus nendib ta, et rahutute jalgade ja magneesiumi korralikeks uuringuteks ei ole lihtsalt raha[3].
See on dr Deani vaade tema kliinilise kogemuse ja raamatu põhjal. Peavoolu juhendid sellega ei nõustu ja selle kohta on järgmises osas ausalt ka uuringute pool.
Magneesium ja rahutud jalad: mida näitavad uuringud
Magneesiumi ja rahutute jalgade kohta on uuringuid vähe ja need on väikesed. Tulemused on vastakad ja seda tuleb ausalt öelda.
| Allikas | Mida tehti | Tulemus |
|---|---|---|
| Hornyak jt, Saksamaa, 1998 | 10 inimest, magneesium suu kaudu õhtul (12,4 mmol ehk umbes 300 mg) 4–6 nädalat. Avatud pilootuuring ilma platseeborühmata. | Une efektiivsus tõusis 75 %-lt 85 %-le ja ärkamistega jalaliigutusi oli vähem. Autorid nimetasid magneesiumi võimalikuks alternatiiviks kerge ja mõõduka vormi korral[8]. |
| Eesti Arst, 2007 | Eesti unearstide ülevaade. | Soovitab raua-, magneesiumi-, kaaliumi- ja kaltsiumirikast toitu. Raviefekti võib anda ka magneesium 15 mmol (umbes 365 mg) päevas[4]. |
| Marshall jt, süstemaatiline ülevaade, 2019 | 8 uuringut, neist üks platseeboga võrdlev. | Platseeboga võrdlev uuring mõju ei leidnud, kuid võis olla liiga väike. Kindlat järeldust ei saanud teha[9]. |
| González-Parejo jt, Hispaania, 2024 | Süstemaatiline ülevaade: 10 juhuslikustatud uuringut toidulisanditega, 482 inimest. | Magneesiumoksiid ja B6 parandasid une kvaliteeti ja kaebusi, magneesium tugevamalt. Pooltes uuringutes oli suur nihke risk[10]. |
| Jadidi jt, 2022 | 75 inimest, 250 mg magneesiumoksiidi, B6 või platseebo 2 kuud. | Teisel kuul olid kaebused ja uni magneesiumi- ja B6-rühmas paremad kui platseeborühmas[26]. |
| Dr Carolyn Dean | Kliiniline kogemus ja lugejate teated. | Paljudel leevenesid kaebused või kadusid magneesiumi piisava koguse järel[3]. |
Uuringud näitavad seega, et magneesiumil võib olla rahutute jalgade korral kasu, kuid tõendus on nõrk ja ametlikud juhendid magneesiumi ei soovita. Dr Carolyn Dean kirjutab oma kliinilise kogemuse põhjal, et vastus sõltub väga palju sellest, mis vormis ja kui palju magneesiumi võetakse. Tema hinnangul kasutatakse uuringutes sageli magneesiumoksiidi, millest imendub vaid väike osa, ja annused jäävad väikeseks, sest suurema koguse korral läheb kõht lahti[11]. Pange tähele, et ka mõlemas eespool toodud värskemas uuringus oli kasutatud just magneesiumoksiidi[10][26].
Mida dr Dean soovitab: stabiliseeritud piko-iooniline magneesium
Dr Carolyn Deani soovitus rahutute jalgade korral on konkreetne: piisav kogus magneesiumi kujul, mida keha suudab kasutada ilma kõhtu lahti tegemata. Raamatus „Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli“ nimetab ta selleks stabiliseeritud piko-ioonilise magneesiumi[11].
Mis see on? Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium on vedel magneesiumkloriid, milles magneesium on vees lahustunud üksikute ioonidena. „Piko“ tähendab mõõtu: ioonid on pikomeetri suurusjärgus, see tähendab umbes tuhat korda väiksemad kui nanoosakesed. „Stabiliseeritud“ tähendab, et ioonid püsivad lahuses ega moodusta uuesti suuremaid ühendeid. Dean rõhutab, et sellises vedelikus ei ole side- ega täiteaineid. Seda segatakse vette ja juuakse lonkshaaval[11]. Tehnoloogiast loe pikemalt artiklist stabiliseeritud piko-iooniline magneesium.
Miks just see vorm, mitte tavaline tablett? Deani põhjendus tuleb tema enda loost. Kui ta avastas endal tugeva magneesiumipuuduse, ei saanud ta tema sõnul tavalistest toodetest võtta isegi 50 mg ilma, et kõht oleks lahti läinud. Ta palus tootjatel teha vorm, mis kõhtu lahti ei teeks, kuid keegi seda ei teinud. Lõpuks leidis ta keemiku, kes töötas välja stabiliseeritud pikomeetrilise suurusega magneesiumiooni. Dean kirjutab, et magneesiumoksiidist imendub vaid umbes 4 %. Ülejäänu liigub läbi soolestiku ja tekitab kõhulahtisust. Seepärast ei jõua inimene tavaliste tablettidega tema hinnangul kunagi piisava koguseni. Stabiliseeritud piko-ioonilise magneesiumi kogust sai ta aga tõsta järk-järgult 1200 mg-ni päevas. Tema sõnul paranesid seejärel kõik tema kaebused, sealhulgas jalgade lihaskrambid ja unetus[11].
Kuidas Dean soovitab võtta? Dean kirjutab, et stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi segatakse joogivette ja juuakse lonkshaaval kogu päeva jooksul. Nii saab keha magneesiumi ühtlaselt ja kogust saab muuta vastavalt vajadusele[11]. Dean lisab, et magneesiumi varude taastamiseks võib kuluda kuid kuni aastaid ja et tema enda magneesiumivajadus vähenes, kui ta lisas igapäevasesse menüüsse ka stabiliseeritud piko-ioonilise kaaliumi[11].
See on dr Carolyn Deani hinnang tema raamatu ja kliinilise kogemuse põhjal. Kontamo ei väida, et üks magneesiumivorm sobib kõigile või ravib rahutute jalgade sündroomi. Kui Sul on neeruhaigus, oled rase või võtad ravimeid, räägi enne magneesiumi võtmist arstiga. Ka rauapuuduse kontroll jääb esimeseks sammuks.
Mida saad täna õhtul ise teha
Paljud sammud on lihtsad ja odavad ning neid soovitavad nii Eesti unearstid kui ka dr Dean. Proovi neid kaks–neli nädalat ja pane kirja, mis muutub.
- Jäta õhtul kofeiin ära. Ära joo pärastlõunal ja õhtul kohvi, musta teed, koolat ega energiajooke[4]. Euroopa Toiduohutusameti järgi võib juba 100 mg kofeiini enne magamaminekut und häirida[27].
- Venita jalgu enne magamaminekut. Säärte ja reite venitused, vahelduvad soojad ja külmad jalavannid ning jalgade masseerimine aitavad paljudel[4].
- Liigu päeval, mitte vahetult enne und. Mõõdukas liikumine päeva jooksul on hea. Pingutav trenn vahetult enne magamaminekut võib Eesti Arsti ülevaate järgi kaebusi hoopis süvendada[4].
- Hoia kindlat unerežiimi. Mine magama ja ärka samal kellaajal. Väsimus ja unepuudus süvendavad rahutuid jalgu[4][12].
- Planeeri pikk istumine. Lennukis, bussis või teatris vali vahekäigu-poolne koht, et saaksid püsti tõusta. Pikk paigalolek ja kuumus süvendavad kaebusi[4].
- Söö magneesiumi- ja rauarikkalt. Täisteratooted, kaunviljad, pähklid, seemned ja rohelised lehtköögiviljad annavad magneesiumi. Liha, kala ja kaunviljad annavad rauda[23][4]. Loe artiklit magneesium: milleks keha seda vajab.
- Piira alkoholi ja suhkrut õhtul. Dean seostab mõlemat magneesiumi kaoga[22].
- Vaata ravimid üle. Kui kaebused algasid pärast uue ravimi alustamist, räägi sellest arsti või apteekriga. Ära lõpeta ravimit omal käel[16].
- Pea kahe nädala päevikut. Kirjuta üles kellaaeg, millal kaebus algab, kui tugev see on (0–10), mida õhtul sõid ja jõid ning kuidas magasid. See aitab arstil ja Sul endal mustreid näha.
Kui soovid magneesiumi toidulisandina proovida, loe artiklit millal võtta magneesiumi. Seal on juttu kellaajast ja kogusest. Toidulisanditest saadavate magneesiumikoguste ülempiiri kohta küsi arstilt, eriti kui Sul on neeruhaigus.
Rahutud jalad raseduse ajal
Rasedus on rahutute jalgade puhul eriline aeg. Metaanalüüsi järgi on rahutud jalad esimesel trimestril 8 %-l, teisel 16 %-l ja kolmandal 22 %-l rasedatest. Pärast sünnitust langeb see 4 %-le[6]. Tavaliselt kaebused pärast sünnitust mööduvad.
Raseduse ajal on raua ja magneesiumi vajadus suurem. Rauapuuduse kontroll on ka peavoolu juhendites esimene samm[7]. Dr Dean toob raamatus näiteks juhtumi, kus raseda naise rasked rahutute jalgade kaebused möödusid veenisisese magneesiumi ajal juba esimesel päeval[3][25]. Raseduse ajal ära alusta ühtegi toidulisandit ega ravimit omal käel. Räägi kaebustest ämmaemanda või perearstiga. Magneesiumi vajaduse kohta raseduse ajal loe ka artiklit magneesium.
Millal minna arsti juurde
Korduma kippuvad küsimused
Mis on rahutute jalgade sündroom?
Mis põhjustab rahutuid jalgu?
Miks on rahutud jalad öösel hullemad?
Kas magneesium aitab rahutute jalgade korral?
Väikestes uuringutes on magneesium parandanud und ja vähendanud jalaliigutusi, kuid süstemaatiline ülevaade ei saanud kindlat järeldust teha[8][9]. Dr Carolyn Dean kirjutab, et paljude inimeste kaebused leevenesid või kadusid piisava koguse magneesiumi järel. Tema soovitus on stabiliseeritud piko-iooniline magneesium[3][11].
Mis on stabiliseeritud piko-iooniline magneesium?
See on vedel magneesiumkloriid, milles magneesium on lahustunud pikomeetri suuruste stabiliseeritud ioonidena ja milles ei ole side- ega täiteaineid. Dr Carolyn Dean soovitab seda, sest tema kogemuse järgi saab seda võtta piisavas koguses, ilma et kõht lahti läheks[11].
Kas rahutud jalad on seotud rauapuudusega?
Jah, rauapuudus on üks peamisi teadaolevaid tegureid. Arst kontrollib ferritiini. Rahvusvahelise juhendi järgi võib suukaudne raud aidata, kui ferritiin on 75 µg/l või madalam[7]. Rauda võta ainult arsti soovitusel.
Kas rahutud jalad ja lihaskrambid on sama asi?
Ei. Kramp on äkiline, valus ja kõva lihase kokkutõmme. Rahutute jalgade korral on peamine liigutamise tung ja kihelus, mis möödub liigutamise ajal. Vaata tabelit rahutud jalad, lihaskrambid või närvivalu.
Miks on rahutud jalad raseduse ajal sagedased?
Raseduse ajal on raua ja magneesiumi vajadus suurem ning muutuvad ka hormoonid. Kolmandal trimestril on rahutud jalad umbes 22 %-l rasedatest ja pärast sünnitust tavaliselt mööduvad[6]. Räägi kaebustest ämmaemanda või perearstiga.
Mida teha, kui rahutud jalad ei lase magada?
Milline arst ravib rahutute jalgade sündroomi?
Seotud artiklid
- Unetus ehk insomnia: põhjused ja mida teha
- Lihaskrambid: miks krambid jalgades tekivad
- Magneesiumi puuduse sümptomid
- Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium: mis see on?
- Fibromüalgia: sümptomid, põhjused ja ravi
- Dr Carolyn Dean: elulugu ja raamatud
- Aneemia ja madal hemoglobiin: tunnused, põhjused, normid ja analüüsid
- Veenilaiendid jalgadel
Allikad
Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 28 allikat (Eesti Arst, Eesti ravijuhend, Tervise Arengu Instituut, Euroopa ja rahvusvahelised uuringud ja juhendid PubMedist, CDC, EL-i õigusakt ja dr Carolyn Deani raamat) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.
Näita kõiki allikaid (28)Peida allikad
- Berger K, Luedemann J, Trenkwalder C, John U, Kessler C. Sex and the risk of restless legs syndrome in the general population. Arch Intern Med. 2004;164(2):196–202. PMID 14744844 (Saksamaa, SHIP-uuring, 4310 inimest): levimus 10,6 %, naistel 2 korda sagedamini, šansisuhe 1 laps 1,98, 2 last 3,04, 3+ last 3,57. PubMed 14744844 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Allen RP, Walters AS, Montplaisir J jt. Restless legs syndrome prevalence and impact: REST general population study. Arch Intern Med. 2005;165(11):1286–1292. PMID 15956009 (USA ja 5 Euroopa riiki, 15 391 inimest): 7,2 %, 5,0 % ja 2,7 %; 81 % rääkis arstiga, diagnoosi sai 6,2 %. PubMed 15956009 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli. Eestikeelne e-raamat, versioon 2.0. Kontamo OÜ, 2026 (originaal: Magnesium: The Missing Link to Total Health, 2023). Peatükk „68. Rahutud jalad“, lk 180–182. ↑ tagasi teksti
- Partinen M, Veldi M. Rahutute jalgade sündroom. Eesti Arst. 2007;86(3):207–212. Jaotised „Diagnostilised kriteeriumid“ ja „RLSi ravi nüüdisaegsed seisukohad – toitumine, eluviis“ (ferritiin alla 40 µg/l, magneesium 15 mmol päevas). Eesti Arst 2007 (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Manconi M, Garcia-Borreguero D, Schormair B jt. Restless legs syndrome. Nat Rev Dis Primers. 2021;7(1):80. PMID 34732752 (Šveits, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa): määratlus, kaasuvad haigused, mehhanismid, ravi. PubMed 34732752 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Chen SJ, Shi L, Bao YP jt. Prevalence of restless legs syndrome during pregnancy: A systematic review and meta-analysis. Sleep Med Rev. 2018;40:43–54. PMID 29169861 (27 uuringut, 51 717 rasedat): kokku 21 %, Euroopa piirkond 22 %, trimestrid 8/16/22 %, pärast sünnitust 4 %. PubMed 29169861 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Allen RP, Picchietti DL, Auerbach M jt; IRLSSG. Evidence-based and consensus clinical practice guidelines for the iron treatment of restless legs syndrome/Willis-Ekbom disease in adults and children. Sleep Med. 2018;41:27–44. PMID 29425576: suukaudne raud ferritiini ≤75 µg/l korral. PubMed 29425576 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Hornyak M, Voderholzer U, Hohagen F, Berger M, Riemann D. Magnesium therapy for periodic leg movements-related insomnia and restless legs syndrome: an open pilot study. Sleep. 1998;21(5):501–505. PMID 9703590 (Freiburgi Ülikool, Saksamaa, 10 patsienti). PubMed 9703590 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Marshall NS, Serinel Y, Killick R jt. Magnesium supplementation for the treatment of restless legs syndrome and periodic limb movement disorder: a systematic review. Sleep Med Rev. 2019;48:101218. PMID 31678660. PubMed 31678660 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- González-Parejo P, Martín-Núñez J, Cabrera-Martos I, Valenza MC. Effects of Dietary Supplementation in Patients with Restless Legs Syndrome: A Systematic Review. Nutrients. 2024;16(14):2315. PMID 39064758 (Granada Ülikool, Hispaania). PMC täistekst (PMC11280425) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli. Eestikeelne e-raamat, versioon 2.0. Kontamo OÜ, 2026 (originaal: Magnesium: The Missing Link to Total Health, 2023). Lk 6–7 (stabiliseeritud piko-ioonilise magneesiumi kirjeldus ja manustamine) ja lk 51–53 (magneesiumoksiid, kõhtu lahtistav toime, autori 1200 mg kogemus, piko-iooniline kaalium). ↑ tagasi teksti
- Ravijuhendite nõukoda. Unehäired. Infomaterjal patsientidele (ravijuhendi „Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika“ juurde). PJ-G/32.1-2019. Jaotis „Uneaegsed liigutushäired“. ravijuhend.ee: Unehäired (patsiendijuhend) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Schormair B, Zhao C, Bell S jt. Genome-wide meta-analyses of restless legs syndrome yield insights into genetic architecture, disease biology and risk prediction. Nat Genet. 2024;56(6):1090–1099. PMID 38839884 (Helmholtz Zentrum München; osalejate seas Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu): 164 riskilookust. PMC täistekst (PMC11176086) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Martin CB, Hales CM, Gu Q, Ogden CL. Prescription Drug Use in the United States, 2015–2016. NCHS Data Brief No. 334. National Center for Health Statistics (CDC), 2019. Jaotis „Key findings“: 45,8 % kasutas viimase 30 päeva jooksul retseptiravimeid. cdc.gov: NCHS Data Brief 334 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel ETU43 „Uneaja piisavus soo ja vanuserühma järgi“, Eesti Terviseuuring 2019: ebapiisav uneaeg 15-aastastel ja vanematel 26,2 %. Päring 11.11.2026. statistika.tai.ee: tabel ETU43 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Garcia-Borreguero D, Silber MH, Winkelman JW jt. Guidelines for the first-line treatment of restless legs syndrome/Willis-Ekbom disease, prevention and treatment of dopaminergic augmentation: a combined task force of the IRLSSG, EURLSSG, and the RLS-foundation. Sleep Med. 2016;21:1–11. PMID 27448465. PubMed 27448465 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Trotti LM, Becker LA. Iron for the treatment of restless legs syndrome. Cochrane Database Syst Rev. 2019;1:CD007834. PMID 30609006. PMC täistekst (PMC6353229) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli. Eestikeelne e-raamat, versioon 2.0. Kontamo OÜ, 2026 (originaal: Magnesium: The Missing Link to Total Health, 2023). Kaltsiumi liia ja lupjumise peatükk, lk 179–180. ↑ tagasi teksti
- de Baaij JH, Hoenderop JG, Bindels RJ. Magnesium in man: implications for health and disease. Physiol Rev. 2015;95(1):1–46. PMID 25540137 (Radboudi Ülikool, Holland). PubMed 25540137 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse lubatud tervisealaste väidete loetelu (konsolideeritud tekst 17.05.2021), lisa: magneesium – „aitab kaasa lihaste normaalsele talitlusele“, „aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele“. EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli. Eestikeelne e-raamat, versioon 2.0. Kontamo OÜ, 2026 (originaal: Magnesium: The Missing Link to Total Health, 2023). Peatükk „61. Unetus“, lk 172. ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli. Eestikeelne e-raamat, versioon 2.0. Kontamo OÜ, 2026 (originaal: Magnesium: The Missing Link to Total Health, 2023). „Tõsiasi number neli: magneesiumipuuduse mitmed põhjused“, lk 41–49 (pinnas, toit, suhkur, stress). ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Magneesium (päevane soovitus 300–350 mg, parimad allikad). Vaadatud 11.11.2026. toitumine.ee: magneesium (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli. Eestikeelne e-raamat, versioon 2.0. Kontamo OÜ, 2026 (originaal: Magnesium: The Missing Link to Total Health, 2023). „Tõsiasi number üheksa: magneesiumi testimine seerumis on mõttetu“, lk 61–63. ↑ tagasi teksti
- Bartell S, Zallek S. Intravenous magnesium sulfate may relieve restless legs syndrome in pregnancy. J Clin Sleep Med. 2006;2(2):187–188. PMID 17557494 (juhtumikirjeldus). PubMed 17557494 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Jadidi A, Rezaei Ashtiani A, Khanmohamadi Hezaveh A, Aghaepour SM. Therapeutic effects of magnesium and vitamin B6 in alleviating the symptoms of restless legs syndrome: a randomized controlled clinical trial. BMC Complement Med Ther. 2022;23(1):1. PMID 36587225. PMC täistekst (PMC9804944) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Caffeine – teemaleht (EFSA teadusarvamus kofeiini ohutuse kohta, 2015): 100 mg enne magamaminekut. efsa.europa.eu: Caffeine (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Perearsti nõuandetelefon 1220 (Tervisekassa). Helistamine. 1220.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
Kuidas see artikkel valmis
Haiguse kirjeldus, diagnoosikriteeriumid ja Eesti hinnangud on Eesti Arstis ilmunud unearstide ülevaatest ja Eesti ravijuhendi patsiendimaterjalist. Levimus on Saksamaa SHIP-uuringust, USA ja Euroopa REST-uuringust ning raseduse metaanalüüsist. Ravisoovitused on rahvusvahelise ja Euroopa rahutute jalgade uurimisrühma juhenditest ning Cochrane'i ülevaatest. USA ravimistatistika on CDC-lt ja Eesti uneandmed Tervise Arengu Instituudist. Magneesiumi uuringud on leitud PubMedist. Dr Carolyn Deani seisukohad on tema raamatust „Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli“ ja on talle omistatud. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.
Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitu ega ravi.
Muudatuste ajalugu
- – esimene versioon.
Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga
Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.
Selle teema artiklid
Uni ja energiaUnetus ehk insomnia: põhjused, sümptomid ja mida teha12.9.2024
Uni ja energiaPidev väsimus ja energiapuudus: levinumad põhjused, analüüsid ja millal arsti juurde12.11.2026
Närvisüsteem ja meeleoluStress ja kortisool: kuidas stress kehas toimib, sümptomid ja kuidas kortisooli alandada12.11.2026



