SÜDA JA VERERINGE
Veenilaiendid jalgadel: sümptomid, ravi, põhjused ja dr Carolyn Deani vaade

Veenilaiendid on jalgade pindmiste veenide laienemine: veeniklapid ei sulgu enam korralikult ja osa verest voolab tagasi jalgadesse[1]. Need on väga sagedased: Edinburghi uuringus oli neid umbes igal kolmandal 18–64-aastasel[2]. Kaebusi leevendavad liikumine, jalgade tõstmine ja kompressioonsukad, vajadusel aitab veenide sulgemine või operatsioon.
Veenilaiendeid peetakse sageli ainult iluprobleemiks. Enamasti nad ohtlikud ei ole, aga need võivad tekitada raskustunnet, turset ja valu ning harvem viia veenipõletiku, verejooksu või haavanditeni[1]. Siit leiad, kuidas veenilaiendeid ära tunda, millal minna arsti juurde, milline on tänapäevane ravi Eesti haiglates ja mida näitavad Euroopa uuringud. Artikli tuumaks on küsimus, millele ametlik meditsiin ausalt vastab „täpselt ei tea“: miks veeniklapid nõrgenevad. Oma vastuse annab arst ja naturopaat dr Carolyn Dean.
Lühidalt
- Veenilaiendid tekivad, kui veenisein nõrgeneb ja klapid ei sulgu. Veri koguneb jalgadesse ja veenid venivad veelgi[1].
- Edinburghi uuringus oli tüveveenide laiendeid 40 %-l meestest ja 32 %-l naistest vanuses 18–64. Meestel isegi sagedamini[2].
- Kindlad riskitegurid on vanus ja rasedus. Pärilikkus, ülekaal ja pikk seismine suurendavad tõenäosust[3][4].
- Kõige tõhusam abivahend on kompressioonsukk. Tänapäeval suletakse haige veen sageli laseri, raadiosageduse või liimiga päevakirurgias[1].
- Kui veenilaiendist tuleb verd, on see erakorraline olukord[4].
- Dr Carolyn Dean näeb veenilaiendite taga survet, mida tekitab kõhukinnisus ja punnestamine, ning nõrka veeniseina. Ta soovitab kiudaineid, liikumist ja soolestiku töö toetamiseks stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi[5][6].
Kuus fakti veenilaienditest
Selles artiklis
- Mis on veenilaiendid?
- Veenilaiendite sümptomid jalgadel
- Millal minna arsti juurde?
- Kui levinud on veenilaiendid? USA, Euroopa ja Eesti
- Miks veenilaiendid tekivad ja kes on riskirühmas
- Veenilaiendite ravi: sukkadest laserini
- Kõhukinnisus, kiudained ja veenilaiendid: mida ütleb teadus?
- Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade
- Mida soovitab dr Dean: stabiliseeritud piko-iooniline magneesium
- Veenilaiendid raseduse ajal
- Mida saad ise iga päev teha
- Korduma kippuvad küsimused
Mis on veenilaiendid?
Arterid viivad verd südamest jalgadesse ja veenid toovad selle tagasi. Jalgades peab veri liikuma ülesmäge, raskusjõu vastu. Selleks on veenides väikesed ühesuunalised klapid ja abiks on sääre lihased, mis kõndides veene pigistavad. Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurg dr Viljar Kalbus seletab: veenilaiendite korral veenisein nõrgeneb ja veen laieneb. Selle tagajärjel ei sulgu veeniklapid korralikult ja osa verest hakkab liikuma vastassuunas, mistõttu veri koguneb jalgadesse[1].
Ida-Tallinna Keskhaigla infoleht kirjeldab veenilaiendeid kui laienenud veeniosi, mis on kõige sagedamini säärtel ja reitel. Need moodustavad sageli viinamarjakobarataolisi komusid ja vääte[10]. Dr Carolyn Dean ütleb sama lühidalt: veenilaiendid tekivad, kui jalaveenide klapid nõrgenevad surve ja raskusjõu tõttu. Tagajärjeks on veenide turse, mis võib põhjustada valu ja moondumist[5].
| Liik | Kuidas välja näeb | Mida tähendab |
|---|---|---|
| Ämblikuvõrkveenid (teleangiektaasiad) | peened punakad või lillakad niidid naha all | enamasti kosmeetiline mure[1] |
| Võrkveenid (retikulaarsed veenid) | sinakad, kuni paar millimeetrit laiad | enamasti kosmeetiline mure[1] |
| Tüveveenide laiendid | käänulised, nahast kõrgemal sinised väädid ja komud | pindmise veeni peatüve puudulikkus; nähtavad laiendid on selle külgharud[1] |
| Krooniline veenipuudulikkus | turse, nahavärvi muutus, nahk kõveneb | raskem vorm, vajab arsti jälgimist[2][11] |
Arstid hindavad veenihaiguse raskust rahvusvahelise CEAP-klassifikatsiooni järgi (C0 kuni C6, kus C2 on veenilaiendid ja C6 lahtine haavand) ning teevad jalgade veenide ultraheliuuringu[1][11].
Veenilaiendite sümptomid jalgadel
Paljudel ei ole peale nähtava muutuse mingeid kaebusi. Kui kaebused on, süvenevad need tavaliselt õhtu poole ja pärast pikka seismist või istumist ning leevenevad, kui jalad üles tõsta[4].
| Sümptom | Mida see võib tähendada |
|---|---|
| Nähtavad sinakad väädid, komud | veenilaiendid[10] |
| Raskustunne, väsinud jalad õhtul | venoosne puudulikkus, veri koguneb jalgadesse[1] |
| Hüppeliigeste ja säärte turse | venoosne puudulikkus[1][10] |
| Torkiv tunne, sügelus, rahutud jalad | sagedased veenipuudulikkuse kaebused[1] |
| Pruunikas nahk sääre alaosas, nahk kõveneb | kaugele arenenud veenipuudulikkus, mine arsti juurde[1] |
| Punetav, kuum ja valulik kõva väät | pindmise veeni põletik (tromboflebiit)[1] |
| Haav sääre alaosas või hüppeliigese juures, mis ei parane | veenihaavand[1][10] |
Kui jalgades on ka öiseid krampe, loe artiklit lihaskrambid. Krampidel võib olla mitu põhjust ja üks neist on dr Deani järgi magneesiumipuudus.
Kui levinud on veenilaiendid? Statistika USA-s, Euroopas ja Eestis
Euroopa ülevaate järgi kõiguvad veenilaiendite levimuse hinnangud lääneriikides väga palju: meestel 2–56 % ja naistel 1–60 %. Põhjus on selles, et uuringud mõõdavad erinevalt: ühed küsivad inimestelt, teised vaatavad jalad üle[3]. Kõige usaldusväärsemad on uuringud, kus arst vaatab kõik üle.
| Piirkond | Mida mõõdeti | Tulemus | Allikas |
|---|---|---|---|
| USA | levimus | sage seisund; riiklik terviseinstituut täpset osakaalu ei avalda | NHLBI[4] |
| Lääneriigid kokku | uuringute ülevaade | mehed 2–56 %, naised 1–60 %; haavand 0,3 % | Robertson jt 2008[3] |
| Šotimaa (Edinburgh) | 1566 inimest 18–64 a, arst vaatas üle | tüveveenide laiendid: mehed 40 %, naised 32 %; krooniline veenipuudulikkus 9 % ja 7 % | Evans jt 1999[2] |
| Rahvusvaheline (Vein Consult) | 91 545 perearsti patsienti | mõni kroonilise veenihaiguse tunnus 83,6 %, nähtav muutus (C1–C6) 63,9 % | Rabe jt 2012[13] |
| Eesti | haiglas ja päevakirurgias ravitud juhud 100 000 elaniku kohta | 2010: 151 · 2019: 94 · 2021: 52 | Eurostat[8][9] |
Eesti kohta ei ole avaldatud uuringut, mis näitaks, kui paljudel inimestel veenilaiendid on. Eurostati andmed näitavad ainult haiglas ja päevakirurgias ravitud juhte. Haiglaravi juhtude arv on kümne aastaga palju vähenenud. Selle taga võib olla üleminek uutele meetoditele, mida tehakse kiiremini ja sageli ambulatoorselt, ning 2020.–2021. aastal ka koroonapandeemia. Seepärast ei saa nende andmete põhjal öelda, et veenilaiendeid oleks Eestis vähem. Kui Edinburghi tulemus kehtiks ka Eestis, oleks tööealistest veenilaiendid sadadel tuhandetel inimestel.
Miks veenilaiendid tekivad ja kes on riskirühmas
Kliinikumi veresoontekirurg ütleb ausalt, et täpsed põhjused, mis veeniseina nõrgenemist ja klappide rikkeid soodustavad, ei ole teada. Uuringute järgi võib see olla seotud pärilikkusega. Veenilaiendid võivad tekkida ka pärast süvaveenitromboosi, traumat või kaasasündinud arenguhäirete korral[1].
Riskitegurid on järgmised:
- vanus: kõiki veenilaiendite vorme on vanemas eas rohkem[2][3];
- rasedus: üks kahest kindlalt tõestatud riskitegurist[3];
- pärilikkus: risk on suurem, kui ka vanematel olid veenilaiendid[4][14];
- ülekaal: naistel suurendas kõrgem kehamassiindeks riski. Ülevaate järgi on ülekaal pigem süvendaja kui algpõhjus[14][3];
- pikk seismine või istumine ja vähene liikumine[4];
- pikk kasv: Edinburghi uuringus oli pikematel inimestel veenilaiendeid rohkem[14].
Huvitav tulemus tuli Edinburghist: meestel oli veenilaiendeid sagedamini kui naistel ja ükski eluviisitegur ei seletanud seda erinevust. Uurijad kahtlesid, kas veenilaiendid on üldse peamiselt naiste haigus, ja soovitasid pärilikkust edasi uurida[14][2].
Veenilaiendite ravi: sukkadest laserini
Ravi eesmärk on leevendada kaebusi, hoida ära haiguse süvenemine ja vältida tüsistusi[4]. Kosmeetilistel põhjustel tehtavad protseduurid on Eestis patsiendile tasulised, sest Tervisekassa neid ei rahasta. Meditsiiniline sekkumine on põhjendatud turse, valu või nahavärvi muutuste korral, eriti kui need piiravad igapäevaelu, ja kindlasti haavandite korral[1].
| Ravi | Kuidas toimib | Mida teada |
|---|---|---|
| Liikumine, normaalne kehakaal, jalgade tõstmine | sääre lihased pumpavad verd üles | aitab haiguse süvenemist aeglustada[1] |
| Kompressioonsukad | vähendavad turset ja veenisisest rõhku | kõige tõhusam abivahend, sageli esimene ravivalik; kanna päeval, öösel pole vaja[1] |
| Laser- või raadiosageduslik termoablatsioon | veen kuumutatakse seestpoolt ja see sulgub | päevakirurgias, paar päeva taastumist[1] |
| Liimimeetod | meditsiiniline liim sulgeb veeni | tuimestussüste pole vaja; tulemus sarnane kirurgiaga[1] |
| Skleroteraapia | veeni süstitakse ravivahtu või -vedelikku | pigem väiksematele laienditele, mitte peatüvele[1] |
| Avatud operatsioon | haige veeniosa eemaldatakse lõigete kaudu | üldnarkoos, tööle 1–3 nädala pärast; sukk või elastikside 2 kuud[10] |
Kliinikumi kogemuse järgi on tänapäevased veenisisesed meetodid ohutud ja hästi talutavad, need tehakse päevakirurgias ja enamasti piisab mõnepäevasest taastumisest. Traditsiooniline avatud operatsioon on märksa koormavam[1]. Ida-Tallinna Keskhaigla rõhutab, et tugisukk aitab ka pärast operatsiooni vältida trombe ja uute veenilaiendite teket[10]. Euroopa veresoontekirurgide ravijuhend käsitleb kõiki neid meetodeid ja sukkravi[11].
Kõhukinnisus, kiudained ja veenilaiendid: mida ütleb teadus?
1970. aastatel pakkus Briti kirurg Denis Burkitt välja, et kiudainete puudus ja sellest tulenev kõhukinnisus võib olla üks veenihaiguste põhjus: punnestamine tõstab survet kõhus ja see kandub jalaveenidesse[15]. Seda ideed on hiljem kontrollitud.
Edinburghi uuringus mõõdeti 1566 inimese kiudainete tarbimist, soole läbimise aega ja punnestamist. Tulemus oli kahetine. Mehed, kes pidid soole tühjendamisel punnestama, olid raskete tüveveenide laienditega 2,8 korda sagedamini kui teised mehed. Naistel sellist seost ei olnud ja kokkuvõttes ei leidnud uurijad üldrahvastikus kinnitust, et kiudained ja kõhukinnisus oleksid veenilaienditega seotud[7]. Ka hilisem Euroopa ülevaade nimetab toitumise mõju tõendamata riskiteguriks[3].
Ausalt öeldes ei tea teadus seda veel kindlalt. Punnestamise ja meeste raskete veenilaiendite seos on aga piisav põhjus, et kõhukinnisust mitte eirata. Kõhukinnisuse põhjustest loe artiklist kõhukinnisus.
Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade
Kui ametlik meditsiin ütleb „täpne põhjus ei ole teada, osaliselt pärilik“, siis dr Carolyn Dean, arst ja naturopaat, küsib edasi: mis on see, mis pärilikku nõrkust välja toob ja süvendab? Raamatus „Kõik, mida peab teadma naise tervisest“ kirjutab ta, et kuigi veenilaiendid on sageli pärilikud, tekitavad ja süvendavad neid rasedus, rasvumine ja kõhukinnisus. Tema lahendus algab soolestikust: vereringe parandamiseks peab toit olema kiudainerikas ja liikumine on hädavajalik[5].
Miks kõhukinnisus? Raamatus „Sugar Without the Icing“ tsiteerib dr Dean Briti mereväe arsti Thomas Cleave'i, kes nimetas rafineeritud suhkrut ja jahu „suhkruhaiguste“ põhjuseks. Cleave'i järgi viib kiudaineteta suhkur kõhukinnisuseni ja kõhukinnisusest tulevad veenilaiendid, süvaveenitromboos, hemorroidid ja munandiveenide laiendid. Dr Dean lisab, et suhkur on igas rakus vastand magneesiumile: „kui meil oleks vaid palju vähem suhkrut ja palju rohkem magneesiumi!“[16]. Cleave tõi näiteks Kanada inuitid, kelle hulgas pärast suhkru tarbimise kiiret kasvu levisid kiiresti haigused, mida varem peaaegu ei tuntud[16].
Teine lüli on dr Deani peateema, magneesium. Eestikeelses raamatus „Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli“ kirjutab ta, et magneesiumipuudus aeglustab soole peristaltikat ja põhjustab kõhukinnisust, magneesium aga soodustab soole normaalset liikumist[6]. Sama raamatu järgi on kõigis lihasrakkudes, ka veresooni palistavates silelihasrakkudes, rohkem magneesiumi kui kaltsiumi. Magneesium kontrollib kaltsiumikanaleid ja kui magneesiumi on vähe, voolab kaltsium silelihasrakkudesse ja tekitab spasme[17]. Ta lisab, et toidulisandite kaltsiumist imendub vähem kui pool ja ülejäänu võib jämesooles põhjustada kõhukinnisust[18].
Kolmas lüli on veeniseina tugevus. Dr Dean kirjutab, et veene tugevdavad bioflavonoidid, mis kuuluvad C-vitamiini kompleksi, ja nende toiduallikad on tatar ja tsitrusviljade viljaliha[19]. Rasedate kohta märgib ta, et paljudel tulevastel emadel on skorbuudilaadseid tunnuseid, näiteks verevalumeid ja venitusarme, sest C-vitamiin suunatakse arenevale lootele[20].
Mida ütleb teadus? Pärilikkus, vanus ja rasedus on kindlad riskitegurid[3][14]. Kõhukinnisuse ja kiudainete seos on üldrahvastikus kinnitamata, aga punnestamine oli meestel seotud raskemate veenilaienditega[7]. Uuringuid, mis näitaksid, et magneesium ennetab või ravib veenilaiendeid, ei ole. Dr Dean ei kirjuta ka ise, et magneesium veenilaiendeid parandaks. Tema seos käib soolestiku ja surve kaudu. See on tema kliinilise kogemuse põhjal tehtud seletus, mille väärtus on selles, et see suunab tähelepanu igapäevastele harjumustele, mida saab ise muuta.
Mida soovitab dr Dean: stabiliseeritud piko-iooniline magneesium
Raamatus „Kõik, mida peab teadma naise tervisest“ on dr Deani soovitused veenilaiendite korral lihtsad: kiudainerikas toit (köögiviljad, kala, kana, pähklid, täisteratooted ja seemned), igapäevane liikumine, jalgade ülestõstmine, tugisukad ja mõni minut päevas kaldlaual lamamist. Veenide tugevdamiseks nimetab ta bioflavonoide[5]. Väiksemate veenide puhul mainib ta skleroteraapiat[5]. Rohkem infot leiad raamatust.
1. Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium. Kuna dr Deani järgi algab veenilaiendite ahel kõhukinnisusest ja punnestamisest ning magneesium hoiab soole lihaseid lõdvana ja peristaltikat rütmis, peab ta magneesiumi selle ahela võtmeks. Eestikeelses raamatus „Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli“ kirjutab ta, et mittelaksatiivne pikomeetriline magneesium võimaldab soole lihastel korralikult töötada ja soolestik liigub normaalselt üks või kaks korda päevas[6]. Tema hinnangul on stabiliseeritud piko-iooniline magneesium parim valik, sest see ei toimi lahtistina ja aitab täita keha magneesiumivarud[21].
2. Miks mitte tavaline magneesiumitablett? Dr Dean seletab, et tavalised magneesiumiühendid, nagu tsitraat ja oksiid, lagunevad küll osaliselt ioonideks, aga seostuvad kohe uuesti tagasi ühenditeks ega imendu hästi. Mis ei imendu, jääb soolde, tõmbab vett ja teeb kõhu lahti. Seepärast ei saa paljud tema sõnul magneesiumi võtta nii palju, kui keha vajaks[21]. Tema eesmärk ei ole kõhtu lahti teha, vaid täita keha magneesiumivarud nii, et sool töötaks ise. Magneesiumi vormide erinevusest loe artiklist magneesiumi erinevate lisandite imendumine.
3. Stabiliseeritud piko-iooniline kaalium ja kaltsium koos magneesiumiga. Dr Dean peab kaaliumi magneesiumi paariliseks. Ta kirjutab, et ka kaaliumipuudus aeglustab soolestikku nagu magneesiumipuudus[22] ja et pärast pikomeetrilise kaaliumi lisamist vajas ta ise vähem magneesiumi[23]. Kaltsiumi soovitab ta vajaduse korral ainult stabiliseeritud piko-ioonilisel kujul ja tasakaalus magneesiumiga, sest tavalised kaltsiumilisandid võivad tema sõnul põhjustada kõhukinnisust[18]. Loe ka artiklit kaltsium ja magneesium.
Mis on stabiliseeritud piko-iooniline magneesium? Dr Deani raamatute järgi tähendab see järgmist[21]:
- lahustunud ioonid: magneesium on vees juba laetud aatomina ehk ioonina, mitte tableti sees seotud ühendina;
- piko-suurus: ioon on pikomeetri suurusjärgus (pikomeeter on üks triljondik meetrist);
- stabiliseeritud: tavalises lahuses seostuvad ioonid uuesti tagasi soolaks. Stabiliseerimine hoiab need ioonidena ja dr Deani sõnul imenduvad need juba seedetrakti ülemises osas;
- vedel ja lisaaineteta: ei ole sideaineid, täiteaineid ega kapslikesta.
Tehnoloogiast loe lähemalt artiklitest stabiliseeritud piko-iooniline magneesium ja stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained.
Kogused ja kasutamise detailid jätame siit meelega välja, sest need sõltuvad inimesest. Rohkem infot leiad dr Deani raamatust. Aruta alati oma arstiga, eriti kui oled rase, kasutad verd vedeldavaid või vererõhuravimeid või Sul on neeruhaigus.
Aus märkus. Eelnev on dr Carolyn Deani hinnang tema raamatute ja kliinilise kogemuse põhjal. Uuringuid, mis näitaksid, et stabiliseeritud piko-iooniline magneesium või mõni muu mineraalaine mõjutaks veenilaiendeid, ei ole. Veenilaiendite ametlik ravi on liikumine, kompressioonsukad ja vajaduse korral veeni sulgemine või operatsioon[1][11].
Veenilaiendid raseduse ajal
Rasedus on üks kahest kindlalt tõestatud veenilaiendite riskitegurist[3]. Kasvav emakas surub kõhu suurtele veenidele, vere hulk suureneb ja hormoonid lõõgastavad veeniseina. Ida-Tallinna Keskhaigla nimetab rasedust ja ealisi muutusi peamisteks soodustajateks naistel[10]. USA terviseinstituudi järgi võib arst raseduse ajal soovitada kompressioonsukki[4].
Dr Dean annab rasedatele kolm nõuannet. Söö kiudainerikast toitu, et vältida kõhukinnisust, hemorroide ja veenilaiendeid. Tugevda veene bioflavonoididega. Ja maga vasakul küljel: siis toetub kasvav emakas sigmakäärsoolele. Selili või paremal küljel lamamine võib tema sõnul suruda kehatüve suurtele veenidele, mis viivad jalgadesse, ja see võib omakorda põhjustada veenilaiendeid, häbememokkade veenilaiendeid ja hemorroide[5]. Hemorroididest raseduse ajal loe artiklist hemorroidid.
Raseduse ajal ära kasuta ühtegi toidulisandit ega kreemi ilma arsti või ämmaemandaga rääkimata. Kui veenilaiendid tekkisid raseduse ajal, küsi oma arstilt, millal on õige aeg nende raviks.
Mida saad ise iga päev teha
| Harjumus | Miks |
|---|---|
| Kõnni, uju, sõida rattaga iga päev | sääre lihased pumpavad verd üles; aktiivne eluviis aeglustab haiguse süvenemist[1] |
| Tõsta jalad paar korda päevas südamest kõrgemale | vähendab veenisisest rõhku ja turset[4][10] |
| Ära seisa ega istu tunde järjest ilma jalgu liigutamata | pikk seismine ja istumine tõstavad rõhku veenides[4] |
| Kanna arsti soovitatud kompressioonsukki päeval | kõige tõhusam abivahend kaebuste korral[1] |
| Hoia kehakaal normis | ülekaal süvendab veenilaiendeid[3] |
| Söö kiudainerikast toitu ja joo piisavalt | väldib kõhukinnisust ja punnestamist[7][5] |
| Söö tatart, marju ja tsitrusvilju | dr Deani järgi tugevdavad bioflavonoidid veene[19] |
Korduma kippuvad küsimused
Mis on veenilaiendid?
Veenilaiendid ehk varikoos on jalgade pindmiste veenide laienemine. Veenisein nõrgeneb, klapid ei sulgu ja osa verest voolab tagasi jalgadesse[1].
Miks tekivad veenilaiendid jalgadel?
Kas veenilaiendid on ohtlikud?
Kuidas veenilaiendeid ravitakse?
Esimesena kompressioonsukad ja liikumine. Kui need ei aita, suletakse haige veen laseri, raadiosageduse või liimiga või tehakse skleroteraapia või operatsioon[1].
Kas veenilaiendite ravi on Eestis tasuta?
Kosmeetilistel põhjustel tehtavaid protseduure Tervisekassa ei rahasta. Kui on turse, valu, nahamuutused või haavand, on ravi meditsiiniliselt põhjendatud[1]. Küsi perearstilt saatekirja.
Kas veenilaiendid tulevad pärast ravi tagasi?
Võivad tulla, sest veeniseina nõrkus jääb. Tugisukk ja liikumine aitavad vältida uute veenilaiendite teket[10].
Kas veenilaiendid on ainult naiste mure?
Ei. Edinburghi uuringus oli tüveveenide laiendeid meestel isegi sagedamini (40 %) kui naistel (32 %)[2].
Kas kõhukinnisus põhjustab veenilaiendeid?
Mida soovitab dr Carolyn Dean veenilaiendite korral?
Kiudainerikast toitu, liikumist, jalgade tõstmist, tugisukki, bioflavonoide ja raseduse ajal vasakul küljel magamist. Soolestiku töö toetamiseks soovitab ta stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi[5][6]. Rohkem infot leiad tema raamatust „Kõik, mida peab teadma naise tervisest“. Aruta alati oma arstiga.
Kas hemorroidid ja veenilaiendid on seotud?
Mõlemad on laienenud veenid ja mõlemat soodustavad surve, rasedus ja istuv eluviis. Dr Dean käsitleb neid samas peatükis[5]. Loe ka artiklit hemorroidid.
Seotud artiklid
Allikad
Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 23 allikat (Eesti haiglad, Euroopa ravijuhend, Euroopa uuringud, Eurostat, USA terviseinstituut ja dr Carolyn Deani raamatud) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.
Näita kõiki allikaid (23)Peida allikad
- SA Tartu Ülikooli Kliinikum. „Kaasaegne veenilaiendite ravi tagab kiirema taastumise“ (dr Viljar Kalbus: veenisein nõrgeneb, klapid ei sulgu; põhjused teadmata, võimalik pärilikkus; sümptomid; tüsistused tromboflebiit, verejooks, haavandid; kompressioonsukad; CEAP ja ultraheli; termoablatsioon, liim, skleroteraapia; kosmeetilisi protseduure Tervisekassa ei rahasta). Vaadatud 12.11.2026. kliinikum.ee: Kaasaegne veenilaiendite ravi (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Evans CJ, Fowkes FG, Ruckley CV, Lee AJ. Prevalence of varicose veins and chronic venous insufficiency in men and women in the general population: Edinburgh Vein Study. J Epidemiol Community Health 1999;53(3):149–153. PMID 10396491 (1566 inimest 18–64 a; tüveveenide laiendid mehed 40 %, naised 32 %; peened veenid üle 80 %; krooniline veenipuudulikkus 9 % ja 7 %; sageneb vanusega). PubMed 10396491 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Robertson L, Evans C, Fowkes FG. Epidemiology of chronic venous disease. Phlebology 2008;23(3):103–111. PMID 18467617 (lääneriikides mehed 2–56 %, naised 1–60 %; haavand umbes 0,3 %; tõestatud riskitegurid vanus ja rasedus; ülekaal pigem süvendaja; toitumise mõju tõendamata). PubMed 18467617 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- National Heart, Lung, and Blood Institute (NHLBI, USA riiklik terviseinstituut NIH). Varicose Veins (riskitegurid, sümptomid, verejooks veenilaiendist on erakorraline olukord, kompressioonravi, raseduse ajal). Ainult võrdluseks. nhlbi.nih.gov: Varicose Veins (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Kõik, mida peab teadma naise tervisest (originaal „Total Body ReSet for Women“, 2022). Eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ, 2025, ISBN 978-9916-9266-3-5, peatükk „Rasedusaegsed tagasilöögid“, „3. Veenilaiendid“, lk 72–73 (nõrgenenud klapid surve ja raskusjõu tõttu; pärilikkus; rasedus, rasvumine ja kõhukinnisus; kiudained, liikumine, jalgade tõstmine, tugisukad, kaldlaud; skleroteraapia; bioflavonoidid; raseduse ajal magada vasakul küljel). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli (originaal „Magnesium: The Missing Link to Total Health“, 2023). Eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ, 2025, ISBN 978-9916-4-2124-6, lk 76 (magneesium soodustab normaalset peristaltikat), lk 112 (MgDHC #11 soolehaigused: magneesiumipuudus aeglustab peristaltikat ja põhjustab kõhukinnisust) ja lk 184 (mittelaksatiivne pikomeetriline magneesium võimaldab normaalset soolestiku liikumist). ↑ tagasi teksti
- Lee AJ, Evans CJ, Hau CM, Fowkes FG. Fiber intake, constipation, and risk of varicose veins in the general population: Edinburgh Vein Study. J Clin Epidemiol 2001;54(4):423–429. PMID 11297893 (punnestavatel meestel raskete tüveveenide laiendite šanss 2,76×; naistel seost ei olnud; üldrahvastikus seost ei kinnitatud). PubMed 11297893 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Eurostat. Hospital discharges by diagnosis, in-patients, per 100 000 inhabitants (andmestik hlth_co_disch2, ajaloolised andmed 1995–2021), diagnoos I83, Eesti. Andmed laaditud 12.11.2026. Eurostat: hlth_co_disch2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Eurostat. Hospital discharges by diagnosis, day cases, per 100 000 inhabitants (andmestik hlth_co_disch4, ajaloolised andmed 1995–2021), diagnoos I83, Eesti. Andmed laaditud 12.11.2026. Eurostat: hlth_co_disch4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Patsiendi infomaterjal „Veenilaiendite operatsioon“ (veenilaiendid säärtel ja reitel; sagedamini naistel, soodustajad rasedus ja ealised muutused; ravimata võivad tekkida haavandid; operatsioon, tööle 1–3 nädala pärast, tugisukk aitab vältida uute veenilaiendite teket). Kooskõlastatud 01.01.2023, vaadatud 12.11.2026. itk.ee: Veenilaiendite operatsioon (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- De Maeseneer MG, Kakkos SK, Aherne T jt. European Society for Vascular Surgery (ESVS) 2022 Clinical Practice Guidelines on the Management of Chronic Venous Disease of the Lower Limbs. Eur J Vasc Endovasc Surg 2022;63(2):184–267. PMID 35027279. PubMed 35027279 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Perearsti nõuandetelefon 1220 (Tervisekassa). Helistamine. 1220.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Rabe E, Guex JJ, Puskas A jt. Epidemiology of chronic venous disorders in geographically diverse populations: results from the Vein Consult Program. Int Angiol 2012;31(2):105–115. PMID 22466974 (91 545 perearsti patsienti; krooniline veenihaigus 83,6 %, C1–C6 63,9 %). PubMed 22466974 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Lee AJ, Evans CJ, Allan PL jt. Lifestyle factors and the risk of varicose veins: Edinburgh Vein Study. J Clin Epidemiol 2003;56(2):171–179. PMID 12654412 (meestel sagedamini; pikkus ja naistel BMI suurendasid riski; ükski eluviisitegur ei olnud järjekindlalt seotud; pärilik eelsoodumus). PubMed 12654412 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Burkitt DP. A deficiency of dietary fiber may be one cause of certain colonic and venous disorders. Am J Dig Dis 1976;21(2):104–108. PMID 1274909. PubMed 1274909 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Sugar Without the Icing. E-raamat, 2022. II osa „The Sugar Diseases“ (T. L. Cleave'i „suhkruhaiguste“ loetelu: kiudaineteta suhkur → kõhukinnisus → veenilaiendid, süvaveenitromboos, hemorroidid, varikotseel; suhkur ja magneesium; Kanada inuitid). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli (originaal „Magnesium: The Missing Link to Total Health“, 2023). Eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ, 2025, ISBN 978-9916-4-2124-6, lk 26 (lihasrakkudes, sh veresoonte silelihasrakkudes, on rohkem magneesiumi kui kaltsiumi; magneesium kontrollib kaltsiumikanaleid; puuduse korral tekivad spasmid). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli (originaal „Magnesium: The Missing Link to Total Health“, 2023). Eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ, 2025, ISBN 978-9916-4-2124-6, lk 30 (kaltsium häirib jämesooles peristaltikat ja põhjustab kõhukinnisust) ja lk 32 (toidulisandite kaltsiumist imendub vähem kui pool, ülejäänu võib põhjustada kõhukinnisust). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Kõik, mida peab teadma naise tervisest (originaal „Total Body ReSet for Women“, 2022). Eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ, 2025, ISBN 978-9916-9266-3-5, „2. Hemorroidid“, lk 71 (veene tugevdavad bioflavonoidid, mis on osa C-vitamiini kompleksist; toiduallikad tatar ja tsitrusviljade viljaliha). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Kõik, mida peab teadma naise tervisest (originaal „Total Body ReSet for Women“, 2022). Eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ, 2025, ISBN 978-9916-9266-3-5, lk 61 (C-vitamiin raseduse ajal: venitusarmide, hemorroidide ja verevalumite skorbuudilaadsed sümptomid). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli (originaal „Magnesium: The Missing Link to Total Health“, 2023). Eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ, 2025, ISBN 978-9916-4-2124-6, lk 45 (pikomeetri suurune stabiliseeritud magneesiumioon), lk 47 (lahtistav toime piirab tavaliste vormide kogust) ja lk 64 (osakesed pikomeetrite vahemikus; imendub seedetrakti ülemises osas; tsitraat ja oksiid pöörduvad tagasi ühenditeks). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magnesium's Best Friend (kaaliumi e-raamat), 2022. Jaotis „Symptoms of Potassium Deficiency“ (mõõdukas kaaliumipuudus: kõhukinnisus; kaaliumipuudus aeglustab soolestikku nagu magneesiumipuudus). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli (originaal „Magnesium: The Missing Link to Total Health“, 2023). Eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ, 2025, ISBN 978-9916-4-2124-6, lk 47 (pärast pikomeetrilise kaaliumi lisamist vajas ta vähem magneesiumi). ↑ tagasi teksti
Kuidas see artikkel valmis
Haiguse kirjeldus, sümptomid ja ravi on Eesti haiglate (Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla) materjalide, Euroopa veresoontekirurgide ravijuhendi ja USA riikliku terviseinstituudi põhjal. Statistika on Edinburghi uuringust, Euroopa ülevaatest, rahvusvahelisest Vein Consult programmist ja Eurostatist. Dr Carolyn Deani seisukohad on tema raamatutest ja talle omistatud. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.
Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Veenilaiendite diagnoosi paneb ja ravi määrab arst. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitu ega arsti ravi.
Muudatuste ajalugu
- – esimene versioon.
Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga
Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.
Selle teema artiklid
Süda ja vereringeKõrge vererõhk (hüpertensioon): sümptomid, põhjused ja mida ise teha24.5.2025
Süda ja vereringeKolesterool: norm, kõrge kolesterooli põhjused ja mida ise teha27.6.2025
Süda ja vereringeRaynaud’ sündroom: miks sõrmed külmaga valgeks lähevad, põhjused ja mida teha12.11.2026
Süda ja vereringeVererõhuaparaat ja vererõhu mõõtmine kodus: kuidas õigesti mõõta ja millist aparaati valida6.11.2026
Süda ja vereringeVererõhk: normid vanuse järgi, ülemine ja alumine vererõhk, madal ja kõrge vererõhk6.11.2026



