Vererõhuaparaat ja vererõhu mõõtmine kodus: kuidas õigesti mõõta ja millist aparaati valida

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 9 min

Vererõhuaparaat annab õige tulemuse ainult siis, kui aparaat on usaldusväärne ja mõõdad õigesti. Kodus mõõda istudes, mansett paljal õlavarrel südame kõrgusel, kaks korda 1–2 minutilise vahega, hommikul ja õhtul vähemalt 3, parem 7 päeva järjest[1][2]. Kõige kindlam valik on valideeritud õlavarreaparaat õige suurusega mansetiga[2][4].

Selles artiklis on samm-sammult juhend, kuidas vererõhku kodus õigesti mõõta, tabel tulemuste lugemiseks, nõuanded vererõhumõõtja valimiseks ja kõige sagedasemad vead. Mida numbrid tähendavad ja millised on vererõhu normid vanuse järgi, loe artiklist vererõhk.

Lühidalt

• Vali õlavarreaparaat, mis on läbinud kliinilise valideerimise. Randmeaparaat on varuvariant ainult siis, kui õlavarremansett ei sobi[2].
• Mansett peab sobima Sinu õlavarre ümbermõõduga[2].
• Enne mõõtmist istu 5 minutit rahulikult. 30 minutit enne ei joo kohvi, ei suitseta ega tee trenni[1][2].
• Mõõda hommikul ja õhtul, iga kord kaks korda 1–2 minutilise vahega[2].
• Kodus mõõdetud keskmine on kõrge alates 135/85 mmHg[2][3].
• Nutikellad ja muud mansetita seadmed ei sobi praegu vererõhu hindamiseks[2][6].
• Väga kõrge vererõhk koos valu rinnus, õhupuuduse, kõnehäire või tugeva peavaluga – helista 112[8].

Kuus fakti vererõhu mõõtmisest

135/85Kodus mõõtes on kõrge vererõhu piir madalam kui arsti juures.Arsti juures 140/90[2].

6 %Nii väike osa müügil olevatest vererõhuaparaatidest on piisavalt testitud.Euroopa Kardioloogide Selts[2].

2 ×Mõõda igal korral kaks korda, 1–2 minutilise vahega.Hommikul ja õhtul[2].

7 päevaNii kaua mõõda enne arsti juurde minekut.Eesti ravijuhend[1].

4 aastatVanem aparaat võib mõõta ebatäpselt.Lase seda kontrollida[2].

23,3 %Nii paljudel üle 15-aastastel Eesti inimestel oli kõrge vererõhk.Eesti terviseuuring 2019[7].

Selles artiklis

1. Miks mõõta vererõhku kodus?
2. Kuidas vererõhku kodus õigesti mõõta: 10 sammu
3. Mitu korda päevas ja mitu päeva mõõta?
4. Kuidas tulemusi lugeda?
5. Millist vererõhuaparaati valida?
6. Levinud vead vererõhu mõõtmisel
7. Vererõhupäevik: mida üles kirjutada?
8. Ööpäevane vererõhu monitooring (holter)
9. Millal minna arsti juurde?
10. Korduma kippuvad küsimused

Miks mõõta vererõhku kodus?

Kõrge vererõhk ei anna end sageli tunda. Ainus viis seda teada saada on mõõta[1]. Eesti terviseuuringu 2019 järgi oli kõrge vererõhk 23,3 %-l üle 15-aastastest[7].

Arsti juures mõõdetud üks näit ei anna alati õiget pilti. Mõnel inimesel on vererõhk vastuvõtul kõrge, aga kodus normaalne. Seda nimetatakse valge kitli hüpertensiooniks. Teistel on vastupidi: arsti juures on näit korras, aga kodus kõrge. See on varjatud hüpertensioon[2]. Kodus mõõdetud mitme päeva keskmine aitab arstil neid kahte olukorda eristada[2].

Kodune mõõtmine ja ööpäevane monitooring täiendavad teineteist[2]. Kodus mõõdad Sa ise. Ööpäevase monitooringu määrab arst (vt allpool).

Kuidas vererõhku kodus õigesti mõõta: 10 sammu

See juhend ühendab Eesti ravijuhendi patsiendijuhise[1] ja Euroopa Kardioloogide Seltsi 2024. aasta juhendi[2]. Sama protokolli kasutab ka Euroopa Hüpertensiooni Ühing[3].

1. 30 minutit enne: ära joo kohvi, ära suitseta ega tee trenni[1][2].
2. Käi enne tualetis, kui vaja.[2].
3. Hommikul mõõda enne hommikusööki ja enne ravimite võtmist, aga mitte kohe pärast ärkamist[2].
4. Istu seljatoega toolil, selg vastu seljatuge, mõlemad jalad põrandal. Ära rista jalgu[1][2].
5. Pane mansett paljale õlavarrele. Ära keera varrukat üles, sest kokku rullitud varrukas pigistab kätt. Võta riie seljast[2].
6. Manseti alumine serv jääb paar sentimeetrit küünarnuki kõverdusest kõrgemale[2].
7. Toeta käsi lauale nii, et mansett on südame kõrgusel[1][2].
8. Istu 5 minutit rahulikult. Ära räägi mõõtmise ajal[1].
9. Mõõda kaks korda, 1–2 minutilise vahega[2].
10. Kirjuta üles mõlemad näidud, kellaaeg ja pulss[1].

Kumma käe pealt vererõhku mõõta?

Esimesel korral mõõda mõlemalt käelt. Kui ülemine näit erineb kätel rohkem kui 10 mmHg võrra, mõõda edaspidi alati sellelt käelt, kus näit oli kõrgem[2]. Nii suur erinevus on ka põhjus sellest arstile rääkida[2].

Mitu korda päevas ja mitu päeva mõõta?

Ühekordne mõõtmine ei ütle palju, sest vererõhk muutub päeva jooksul loomulikult[1]. Seepärast loeb mitme päeva keskmine.

Allikad: Eesti ravijuhend[1] ja Euroopa Kardioloogide Selts 2024[2]. Kui 3 päeva keskmine on piiri lähedal, mõõda kõik 7 päeva[2].

Kui Sinu vererõhk on stabiilne ja arst ei ole teisiti öelnud, ei pea Sa iga päev mõõtma. Küsi arstilt, kui sageli Sinu puhul mõõta.

Kuidas tulemusi lugeda?

Vererõhuaparaat näitab kolme arvu: ülemist ehk süstoolset vererõhku, alumist ehk diastoolset vererõhku ja pulssi. Kodus, arsti juures ja ööpäevase monitooringuga mõõdetud vererõhul on erinevad piirid[2]:

Allikas: Euroopa Kardioloogide Selts 2024, tabel 5[2]; kodune piir ka Euroopa Hüpertensiooni Ühing 2023[3]. Diagnoosi paneb arst mitme mõõtmise põhjal[1].

Üks kõrge näit ei tähenda haigust. Vererõhu kõikumine päeva jooksul on loomulik. Kui näit on kõrge, mõõda mõne aja pärast uuesti ja kirjuta mõlemad tulemused üles[1].

Miks kaks järjestikust näitu erinevad? Väike erinevus on tavaline, sest vererõhk muutub pidevalt[1]. Seepärast mõõdetakse kaks korda ja arvestatakse kõigi näitude keskmist[2].

Täiskasvanu vererõhu normid, ülemise ja alumise vererõhu tähenduse ning normaalse vererõhu vanuse järgi leiad artiklist vererõhk. Kõrge vererõhu põhjustest ja sellest, mida ise teha saad, loe artiklist kõrge vererõhk.

Millist vererõhuaparaati valida?

Vererõhu aparaadid ehk vererõhu mõõtjad on väga erinevad. Euroopa Kardioloogide Seltsi järgi on piisavalt testitud vaid umbes 6 % müügil olevatest mudelitest[2]. Allpool on viis asja, mida enne ostmist kontrollida. Konkreetset kaubamärki me ei soovita: oluline on, et just Sinu valitud mudel vastaks nendele tingimustele.

Õlavarre- või randmeaparaat?

Kodus mõõtmiseks soovitavad Euroopa juhendid õlavarremansetiga aparaati[2][4]. Vererõhu mõõtmist randmelt või käsivarrelt võib kaaluda ainult siis, kui õigesti sobivat õlavarremansetti ei leidu, näiteks väga suure õlavarre ümbermõõdu korral[2]. Kui kasutad randmeaparaati, hoia randme südame kõrgusel.

Mis on valideeritud vererõhuaparaat ja kust seda kontrollida?

Valideeritud aparaat on läbinud kliinilise uuringu, kus selle näite võrreldi täpse kontrollmõõtmisega rahvusvahelise standardi järgi. Praegu on selleks Euroopa Hüpertensiooni Ühingu, Ameerika meditsiiniseadmete ühingu ja ISO ühine standard (ISO 81060-2:2018)[5].

Kontrollimiseks sobib STRIDE BP andmebaas. Seda soovitab ka Euroopa Kardioloogide Selts[2]. STRIDE BP eelistab kodus kasutamiseks õlavarremansetiga aparaate, millel on vähemalt üks heakskiidetud valideerimisuuring viimase 10 aasta jooksul ja mis salvestavad mitu näitu[4]. Kirjuta poes või apteegis mudeli täpne nimi üles ja otsi see STRIDE BP nimekirjast. Apteekrilt või pereõelt võid küsida, milline aparaat Sulle sobib[1].

Kuidas valida vererõhuaparaadi mansetti?

Mõõda mõõdulindiga õlavarre ümbermõõt õla ja küünarnuki keskelt[2]. Vali mansett, mille sildil märgitud vahemik hõlmab seda mõõtu. Paljudel mansettidel on ka märk, mis näitab, kas mansett sobib[2]. Liiga väike või liiga suur mansett annab vale tulemuse. Kui Sinu õlavarre ümbermõõt on suur, küsi suuremat mansetti. Lastele on olemas eraldi väiksemad mansetid. Laste vererõhku hindab arst laste normide järgi[3].

Ebaregulaarse pulsi ehk arütmia tuvastus

Mõnel aparaadil on funktsioon, mis märgib ebaregulaarse pulsi. Ka siis on diagnoosiks vaja EKG-d[2]. Kodade virvenduse korral ei mõõda tavalised automaatsed aparaadid alati täpselt[2]. Kui aparaat näitab korduvalt ebaregulaarset pulssi, räägi sellest arstile. Rohkem loe artiklist kodade virvendus.

Kas nutikell mõõdab vererõhku?

Nutikellad, käevõrud ja muud mansetita seadmed hindavad vererõhku kaudselt. Nende täpsuse kontrollimiseks pole veel ühist standardit[6]. Euroopa Kardioloogide Selts ei soovita mansetita seadmeid praegu vererõhu hindamiseks[2]. Kui Sul on vaja vererõhku jälgida, kasuta mansetiga aparaati.

Kui sageli aparaati kontrollida?

Eesti ravijuhend soovitab kontrollida vererõhuaparaadi töökindlust kord aastas[1]. Üle nelja aasta vanad aparaadid võivad mõõta ebatäpselt ja siis tuleb need välja vahetada[2]. Lihtne kontroll: võta aparaat kaasa perearsti või pereõe vastuvõtule ja võrdle näitu sealse mõõtmisega.

Levinud vead vererõhu mõõtmisel

Need vead võivad muuta näidu tegelikust kõrgemaks või madalamaks:

• Mansett on riiete peal või varrukas on üles keeratud[2].
• Mansett on vale suurusega või liiga lõdvalt[2].
• Käsi ripub või on südamest kõrgemal või madalamal[1][2].
• Jalad on risti või selg ei toetu[1][2].
• Räägid mõõtmise ajal[1].
• Mõõdad kohe pärast kohvi, suitsu või trenni[1][2].
• Mõõdad kohe pärast ärkamist või ilma 5 minutit puhkamata[1][2].
• Mõõdad ainult üks kord ja teed järelduse ühe näidu põhjal[1].
• Kirjutad üles ainult „head“ näidud. Arst vajab kõiki näite[1].

Vererõhupäevik: mida üles kirjutada?

Ravijuhend soovitab kõik tulemused kanda vererõhupäevikusse ja võtta see arsti juurde kaasa[1]. Päevikuks sobib vihik, tabel arvutis või aparaadi mälu. Kirjuta üles:

• kuupäev ja kellaaeg;
• mõlemad näidud (ülemine ja alumine vererõhk);
• pulss;
• märkus, kui midagi oli teisiti: halb uni, valu, stress, ravimi võtmise aeg;
• 7 päeva lõpus kõigi näitude keskmine[1].

Kui arst on Sulle seadnud vererõhu eesmärkväärtuse, kirjuta see päeviku algusesse[1].

Ööpäevane vererõhu monitooring (holter)

Ööpäevane ehk 24 tunni vererõhu monitooring tähendab, et Sa kannad ööpäeva jooksul õlavarrel mansetti, mis mõõdab vererõhku automaatselt. Päeval mõõdab see iga 15–30 minuti, öösel iga 30–60 minuti järel. Samal ajal pead päevikut tegevuste ja une kohta[2]. Seda nimetatakse ka vererõhu holteriks.

Ööpäevase monitooringu määrab arst. Seda kasutatakse näiteks valge kitli ja varjatud hüpertensiooni eristamiseks ning öise vererõhu hindamiseks[2]. Kodus mõõtmine ja ööpäevane monitooring ei asenda teineteist, vaid täiendavad[2].

Millal minna arsti juurde?

Mine perearsti või pereõe juurde, kui[1][2]:

• Sinu kodus mõõdetud keskmine on 135/85 mmHg või kõrgem;
• näit on korduvalt kõrge ka siis, kui mõõdad õigesti;
• vererõhk erineb kahel käel rohkem kui 10 mmHg;
• aparaat näitab korduvalt ebaregulaarset pulssi;
• võtad vererõhuravimit ja näidud on sageli liiga kõrged või liiga madalad.

Võta kaasa vererõhupäevik ja võimaluse korral ka oma aparaat. Vererõhuravimit ära lõpeta ega muuda omal käel.

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas mõõta vererõhku õigesti?

Istu 5 minutit seljatoega toolil, jalad põrandal. Pane mansett paljale õlavarrele, toeta käsi lauale südame kõrgusele ja ära räägi. Mõõda kaks korda 1–2 minutilise vahega ning kirjuta mõlemad näidud üles[1][2].

Millist vererõhuaparaati valida?

Vali valideeritud õlavarremansetiga vererõhuaparaat, mille mansett sobib Sinu õlavarre ümbermõõduga ja mis salvestab mitu näitu. Valideerimist saad kontrollida STRIDE BP nimekirjast[2][4].

Kas randmeaparaat on sama täpne kui õlavarreaparaat?

Euroopa juhendid eelistavad õlavarreaparaati. Randmelt mõõtmist võib kaaluda siis, kui sobivat õlavarremansetti ei leidu[2].

Kas nutikell mõõdab vererõhku täpselt?

Mansetita seadmete, sh nutikellade, täpsuse kontrollimiseks pole veel ühist standardit ja Euroopa Kardioloogide Selts ei soovita neid praegu vererõhu hindamiseks[2][6].

Mitu korda päevas vererõhku mõõta?

Mõõtmise perioodil kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, ja iga kord kaks mõõtmist. Enne arsti visiiti tee seda 7 päeva järjest[1][2].

Kumma käe pealt vererõhku mõõta?

Esimesel korral mõõda mõlemalt käelt. Kui ülemine näit erineb üle 10 mmHg, mõõda edaspidi sellelt käelt, kus näit oli kõrgem[2].

Milline vererõhk on kodus mõõtes normaalne?

Kodus mõõdetud mitme päeva keskmine loetakse kõrgeks alates 135/85 mmHg[2][3]. Täpsemad normid on artiklis vererõhk.

Kui sageli vererõhuaparaati kontrollida?

Ravijuhend soovitab kontrollida aparaadi töökindlust kord aastas[1]. Üle 4 aasta vanad aparaadid võivad olla ebatäpsed[2].

Mis on vererõhu holter?

See on ööpäevane vererõhu monitooring: aparaat mõõdab 24 tunni jooksul automaatselt vererõhku päeval iga 15–30 ja öösel iga 30–60 minuti järel. Selle määrab arst[2].

Seotud artiklid

• Vererõhk: normid vanuse järgi
• Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
• Kodade virvendus
• Kõrge kolesterool
• Diabeet

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 8 allikat (Eesti ravijuhend, Tervise Arengu Instituut, Euroopa Hüpertensiooni Ühingu ja Euroopa Kardioloogide Seltsi juhendid, Eesti haigla patsiendijuhend, EL-i õigusakt, Eurostat ja WHO) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (8)Peida allikad

1. Ravijuhendite nõukoda. Kõrgvererõhktõbi. Juhend oma tervise teadlikuks juhtimiseks (ajakohastatud). Patsiendijuhend, ravijuhend.ee: jaotised „Vererõhu mõõtmine“ ja „Vererõhupäevik“. ravijuhend.ee: kõrgvererõhktõve patsiendijuhend (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
2. McEvoy JW, McCarthy CP, Bruno RM jt. 2024 ESC Guidelines for the management of elevated blood pressure and hypertension (Euroopa Kardioloogide Selts). Eur Heart J 2024;45(38):3912–4018. Jaotised 5.1 (tabel 5), 5.2.1–5.2.4, 5.5.2 ja 5.6 (täistekst, avatud). Eur Heart J: ESC 2024 juhend (täistekst) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
3. Mancia G, Kreutz R, Brunström M jt. 2023 ESH Guidelines for the management of arterial hypertension (Euroopa Hüpertensiooni Ühing). J Hypertens 2023;41(12):1874–2071. PMID 37345492. PubMed 37345492 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
4. STRIDE BP (rahvusvaheline vererõhuaparaatide valideerimise andmebaas, partnerina Euroopa Hüpertensiooni Ühing). Validated blood pressure monitors – Home, vaadatud 06.11.2026. stridebp.org: valideeritud vererõhuaparaadid (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
5. Stergiou GS, Alpert B, Mieke S jt. A Universal Standard for the Validation of Blood Pressure Measuring Devices: AAMI/ESH/ISO Collaboration Statement. Hypertension 2018;71(3):368–374. PMID 29386350. PubMed 29386350 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
6. Stergiou GS, Avolio AP, Palatini P jt. European Society of Hypertension recommendations for the validation of cuffless blood pressure measuring devices. J Hypertens 2023;41(12):2074–2087. PMID 37303198. PubMed 37303198 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
7. Tervise Arengu Instituut. Eesti terviseuuring 2019, tabel ETU30 „Haiguste esinemine soo ja vanuserühma järgi“ (kõrge vererõhk viimase 12 kuu jooksul). statistika.tai.ee: tabel ETU30 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
8. Tervisekassa. Kiirabi tegevusjuhend II, peatükk 1 „Arteriaalne hüpertensioon“: hüpertensiivne kriis ja organkahjustusele viitavad kaebused (lk 6–7). tervisekassa.ee: kiirabi tegevusjuhend (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Mõõtmise juhend on Eesti ravijuhendi patsiendijuhisest ning Euroopa Kardioloogide Seltsi 2024. ja Euroopa Hüpertensiooni Ühingu juhenditest. Aparaadi valiku nõuded on Euroopa juhenditest, rahvusvahelisest valideerimisstandardist ja STRIDE BP andmebaasist. Kiirabi kutsumise piir on Eesti kiirabi tegevusjuhendist. Kontamo ei müü vererõhuaparaate ega soovita ühtegi kaubamärki. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Diagnoosi paneb ja ravi määrab arst. Vererõhuravimit ära lõpeta ega muuda omal käel.