Kõrge kolesterool – keha abihüüd, mitte lihtsalt halb number?

Sissejuhatus: miks ei tohi kõrget kolesterooli tähelepanuta jätta?

Kui kuuled sõnapaari „kõrge kolesterool“, mis Sul esimese asjana pähe tuleb? Midagi hirmutavat? Või lihtsalt üks meditsiiniline termin, millega tegelevad „vanemad inimesed“? Tegelikult puudutab kõrge kolesteroolitase aina suuremat osa elanikkonnast – ja seda tihti juba 30ndates eluaastates.

Oluline on mõista, et kolesterool ise ei ole halb. Vastupidi – ilma kolesteroolita ei saaks Su keha toota hormoone, ehitada rakumembraane ega sünteesida D-vitamiini. Probleem tekib siis, kui teatud tüüpi kolesterooli kogus veres muutub liiga kõrgeks ja hakkab kahjustama Sinu veresooni. Just siis suureneb tõsiste haiguste, nagu infarkti ja insuldi tekkerisk.

Carolyn Dean, tuntud arst ja toitumisspetsialist, on korduvalt rõhutanud, et kõrge kolesterool ei ole üksik probleem, vaid osa suuremast tasakaalutusest kehas, eriti mineraalainete ja ensüümide tasandil. Ta kirjutab oma raamatus „The Magnesium Miracle“ järgmist:

„Meie keha ei ole loodud taluma kroonilist stressi, rafineeritud toitu ega magneesiumipuudust. Kui need tegurid kokku langevad, võib kolesteroolitase kiiresti tõusta.

Sellest artiklist saad teada:

• mis on kõrge kolesterool tegelikult;
• kuidas seda diagnoositakse;
• millised on sümptomid, riskitegurid ja põhjused;
• kuidas magneesium ja toitumine mängivad keskset rolli kolesterooli tasakaalus;
• millised RnA ReSet sarja toidulisandid aitavad Sul kolesteroolitaset loomulikul viisil reguleerida;
• milliseid samme saad oma tervise kaitseks astuda juba täna.

Kõrge kolesterool – mis see tegelikult tähendab?

Kõrge kolesterool tähendab seisundit, kus Sinu veres on liiga palju kolesterooli – eriti seda tüüpi, mis võib kahjustada veresoonte seinu ja takistada normaalset vereringet. Tegemist ei ole haigusega iseenesest, vaid olulise riskiteguriga, mis suurendab südame-veresoonkonna haiguste, infarkti ja insuldi tõenäosust.

Kolesterool on rasvataoline aine, mida Su keha ise toodab ja mida leidub ka toidus. See aine on vajalik – ilma selleta ei saaks keha toota hormoone, ehitada rakumembraane ega sünteesida D-vitamiini. Probleem tekib siis, kui kolesterooli kogus veres muutub liiga suureks ning see hakkab ladestuma veresoonte seintele.

Kõrge kolesterool tähendab, et organism ei suuda enam kolesterooli tasakaalu hoida – olgu see tingitud toitumisest, ainevahetusest, stressist või mikrotoitainete puudusest.

Kõrge kolesteroolitase võib esineda aastaid ilma sümptomiteta. Just seetõttu on see salakaval – Sa ei pruugi midagi tunda, kuni veresoontes on tekkinud juba kahju.

Kuidas on käsitlus kolesteroolist ajas muutunud?

Kolesterool on olnud meditsiinimaailma keskmes juba üle sajandi. Esimest korda seostati kolesterooli veresoonte ummistustega 19. sajandil, kuid laiem avalik arutelu sel teemal algas 1950ndatel, kui USA teadlane Ancel Keys esitas hüpoteesi, mille järgi toidurasvade tarbimine põhjustab südamehaigusi. Sellest hetkest alates sai kolesteroolist peaaegu süüdlane number üks.

1980ndatel ja 1990ndatel muutus „madala kolesterooli“ tagaajamine lausa rahvuslikuks kampaaniaks – margariin, rasvavabad tooted ja kolesteroolivabad dieedid tulid turule kui lahendus „vaiksele tapjale“. Samal ajal hakati kolesteroolitaset rutiinselt mõõtma perearstide kabinetis ning kui näit oli kõrge, määrati sageli automaatselt statiinravimid.

Kuid teadus ei seisnud paigal. Viimastel aastakümnetel on arusaam kolesteroolist muutunud. Kui varem peeti kolesterooli peaaegu automaatselt haigust põhjustavaks aineks, siis nüüd nähakse seda kui ühte keha enda mehhanismi, mille kaudu ta püüab tasakaalu taastada. Kolesterooli tõus ei pruugi olla põhjus, vaid hoopis tagajärg – keha viis tasakaalu taastada ja põletikule reageerida.

Carolyn Dean kirjutab:

„Kolesterooli tõus veres ei ole põhjus, vaid tagajärg – sageli keha katse end parandada ja kaitsta. Kui keskendume ainult kolesterooli alandamisele ilma allikat uurimata, võime teha rohkem kahju kui kasu.“ („The Magnesium Miracle“)

Lisaks on selgunud, et mitte kõik küllastunud rasvad ega kolesteroolirikkad toidud ei ole tervisele kahjulikud. Oluline on kogu elustiili tasakaal – toitumine, liikumine, stressitase ja keha varustatus mikrotoitainetega, nagu näiteks magneesiumiga.

Kokkuvõtteks

• Kolesterooli peeti aastakümneid peamiseks südamehaiguste põhjustajaks.
• Tänapäeval nähakse kolesterooli pigem reaktsioonina kehas toimuvale, mitte haiguse algallikana.
• Järjest enam on tõusnud fookusesse tasakaalus lähenemine kolesteroolile, kasutades looduslikke toidulisandeid ja muutes elustiili.

Kolesterooli tüübid – mida tuleks teada?

Kui räägitakse „kõrgest kolesteroolist“, jääb sageli mulje, justkui oleks kolesterool üks kindel aine, mida peab lihtsalt veres vähemaks saama. Tegelikkuses jaguneb kolesterool mitmesse tüüpi, millest igaühel on kehas oma roll. Nende tüüpide tundmine aitab Sul paremini mõista, miks üks ja sama kolesteroolinäit ei tähenda kõigi jaoks ühte ja sama.

LDL – madala tihedusega lipoproteiin ehk „halb“ kolesterool

LDL on kolesteroolikandja, mis transpordib seda maksast kudedesse. Kui LDL-kolesterooli tase veres muutub liiga kõrgeks, võib see hakata kogunema veresoonte seintele, moodustades kolesteroolinaaste. Aja jooksul võivad need naastud takistada verevoolu, põhjustades südamekoormust ja tõstes infarkti- ning insuldiriski.

Kuid oluline on mõista, et LDL ise ei ole halb, vaid probleem on selle liigses koguses ja põletikulises keskkonnas, mis soodustab ladestumist.

Nagu Carolyn Dean on öelnud:

„Kui LDL muutub ohtlikuks, siis mitte iseenesest, vaid seepärast, et keha ei saa oma kaitsemehhanisme – nagu põletiku kontrolli – enam tõhusalt tööle panna. Siin tuleb mängu magneesium.“ („The Magnesium Miracle“)

HDL – kõrge tihedusega lipoproteiin ehk „hea“ kolesterool

HDL aitab liigset kolesterooli kudedest tagasi maksa transportida, kus see lagundatakse või väljutatakse kehast. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda kergem on organismil liigset kolesterooli kontrolli all hoida. Seda võib vaadelda kui keha enesepuhastussüsteemi.

Madala HDL-kolesterooli tasemega inimestel on suurem risk südamehaiguste tekkeks isegi siis, kui nende LDL-kolesterooli tase pole kõrge.

Triglütseriidid – veres ringlevad rasvad

Triglütseriidid ei ole küll otseselt kolesterool, kuid neid mõõdetakse sageli samast vereproovist. Need on rasvad, mida keha kasutab energiaks. Kui toitumine sisaldab liigselt suhkrut, alkoholi või rafineeritud süsivesikuid, võib triglütseriidide tase tõusta ja koos kõrge LDL-kolesterooli tasemega tekitada eriti suure südame-veresoonkonna probleemide riski.

Kolesterooli üldnäit ei ole piisav

Kui Sulle öeldakse, et „Sinu kolesterool on kõrge“, küsi alati, milline kolesterooli osa on kõrge? Kas see on LDL, kas triglütseriidid? Võib-olla on hoopis HDL liiga madal?

Üldkolesterooli arv üksi ei anna täielikku pilti – täpne riskianalüüs vajab tasakaalu hindamist kolesterooli eri tüüpide vahel.

Millised inimgrupid on ohustatud ja miks?

Kõrge kolesterool ei teki alati nähtavatel põhjustel ega anna endast varakult märku. Samas on mitmed tegurid, mis muudavad teatud inimrühmad selle suhtes eriti haavatavaks. Mõned neist on seotud pärilikkuse ja vanusega, teised elustiili, hormonaalsete muutuste või ainevahetuse häiretega.

1. Perekondliku eelsoodumusega inimesed

Kui Sinu lähisugulastel on diagnoositud kõrge kolesterool, eriti noores eas, kuulud riskirühma. Geneetiline seisund, mida nimetatakse pärilikuks hüperkolesteroleemiaks, mõjutab kolesterooli tootmist ja lagundamist kehas. See tähendab, et maks ei suuda liigset kolesterooli efektiivselt eemaldada, mis toob kaasa selle kuhjumise veresoonte seintele.

Selline seisund võib esineda ka normaalkaalus ja tervislikult toituval inimesel, sest põhjus peitub keha biokeemilises ülesehituses, mitte elustiilis.

2. Ülekaalulised ja füüsiliselt passiivsed inimesed

Liigne kehakaal, eriti kõhupiirkonda kogunenud rasv, suurendab maksa koormust ja soodustab LDL-kolesterooli tootmist. Samal ajal väheneb HDL-kolesterooli tase. Füüsiline aktiivsus aitab tõsta „head“ kolesterooli ning parandada rasvade ainevahetust.

Kehalise koormuse puudumine aeglustab vereringet, vähendab insuliinitundlikkust ja soodustab rasvade ladestumist, mis omakorda mõjutab kolesterooli tasakaalu negatiivselt.

3. Vanemaealised – mehed alates 40. eluaastast ja postmenopausis naised

Vanusega toimub organismis palju muutusi – ainevahetus aeglustub, maksatalitlus muutub ja hormonaalne tasakaal nihkub. Meestel langeb testosterooni tase, naistel östrogeen pärast menopausi. Need hormoonid on seotud rasvade ja kolesterooli ainevahetusega ning nende langus võib tõsta LDL-kolesterooli taset ja vähendada HDL-i.

Ka arterite seinad kaotavad vananedes oma elastsuse, mis muudab nad kolesterooli ladestumisele vastuvõtlikumaks.

4. Inimesed, kellel on 2. tüüpi diabeet, insuliiniresistentsus või ainevahetussündroom

Kõik need seisundid põhjustavad häireid keharasvade ainevahetuses. Kõrge insuliinitase stimuleerib maksa kolesterooli tootmist ning muudab LDL-i osakesed väiksemaks ja tihedamaks – need on veresoonte seintele kergemini kinnituvad ning eriti aterogeensed (ateroskleroosi põhjustavad).

Insuliiniresistentsusega inimestel on sageli kõrge triglütseriidide ja madal HDL-kolesterooli tase, mis on südamehaiguste seisukohalt väga riskantne kombinatsioon.

5. Kroonilise stressi ja unehäiretega inimesed

Pikaajaline stress tõstab organismis kortisoolitaset, mis omakorda suurendab kolesterooli tootmist maksas. Stress mõjutab ka maksa ja neerupealiste talitlust ning soodustab põletikulisi protsesse kehas – need omakorda loovad pinnase kolesterooli ladestumisele.

Kui sellele kõigele lisandub veel kehv uni, läheb tasakaalust välja ka hormonaalne rütm, sealhulgas leptiin ja greliin, mis mõjutavad söögiisu, rasvade töötlemist ja veresuhkru taset. Kõik need tegurid on otseselt seotud ka kolesteroolitasemega.

6. Inimesed, kellel on magneesiumipuudus

Magneesium on oluline mineraalaine, mis osaleb paljude ensüümide ja biokeemiliste protsesside töös, sealhulgas ka nende, mis mõjutavad rasvade ja kolesterooli ainevahetust. Selle puudus võib põhjustada LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taseme tõusu ning HDL-kolesterooli taseme langust.

Kõrge kolesterooli sümptomid: mida keha Sulle ütleb?

Kõrget kolesteroolitaset nimetatakse sageli „vaikseks seisundiks“, kuna see ei põhjusta esialgu mingeid otseseid sümptomeid. Paljud inimesed elavad aastaid teadmata, et nende veresooned koguvad vaikselt kolesteroolinaaste, mis võivad lõpuks viia infarkti, insuldi või muu vereringehäireni.

Ometi ei ole keha päris vait. On mitmeid kaudseid sümptomeid ja füüsilisi signaale, mis viitavad sellele, et kolesterooli ainevahetus ei pruugi olla tasakaalus. Kui neid varakult märgata, saab kahjusid ennetada.

1. Väsimus, jõuetustunne ja koormustaluvuse langus

Üks sagedasemaid kaebusi, mida inimesed märkavad, on üldine energiapuudus, mida ei saa seletada magamatuse või ajutise stressiga. Kui kolesterool ladestub veresoonte seintele, muutuvad need kitsamaks ja jäigemaks, mis omakorda pärsib hapniku ja toitainete jõudmist kudedesse.

🧠 Mida see tähendab?
Kui näiteks süda ei saa piisavalt verd, peab ta pumpama suurema jõuga. Tulemus: kiire südametegevus ja kiire väsimus isegi väiksema koormuse korral (nt trepist käimisel).

2. Surve või ebamugavustunne rinnus

Kui kõrge kolesterool on mõjutanud südamelihase verevarustust (nt seetõttu, et südame arterid on ahenenud), võib füüsiline pingutus või stress esile kutsuda valu, raskus- või survetunde rinnaku taga. Seda seisundit tuntakse kui stenokardia.

⚠️ Oluline märk
Ebamugavus võib kiirguda vasakusse kätte, kaela või isegi selga. See ei tähenda alati infarkti, kuid on tugev signaal, et verevool südames ei ole enam piisav.

3. Käte ja jalgade jahedus, tuimus või surin

Kui kolesteroolinaastud hakkavad kogunema perifeersetesse veresoontesse – eriti jalgadesse ja kätesse –, võib verevarustus nendesse piirkondadesse väheneda. Tulemuseks võib olla

• külmatunne jalgades ka soojas ruumis,
• surin või tuimus varvastes või sõrmedes,
• aeglasem haavade paranemine, eriti jalgadel.

🩸 Põhjus
Kolesteroolinaastud takistavad väikeste veresoonte normaalset tööd ja põhjustavad koe hapnikuvaegust.

4. Ksantoomid – rasvakogumikud nahal

Ksantoomid on naha all nähtavad kollakad moodustised, mis koosnevad kolesteroolist. Need võivad ilmneda silmalaugudel (ksantelasmid), põlvedel, küünarnukkidel või kõõlustel.

Kuigi haruldased ja sagedamini seotud väga kõrge kolesterooliga või pärilike vormidega, on need üks väheseid visuaalselt tuvastatavaid sümptomeid.

5. Pearinglus ja mäluhäired

Ajule vajalik verevarustus võib väheneda, kui kaelapiirkonna või ajuveresooned on ahenenud. See võib väljenduda

• tasakaaluhäiretes,
• ajutises pearingluses püsti tõustes,
• unustamises või keskendumisraskustes.

🧠 Miks see tekib?
Kolesterooli põhjustatud veresoonte jäikus vähendab aju perfusiooni (verevarustust), eriti kõrge vererõhuga inimestel või stressiperioodidel.

6. Meestel – erektsioonihäired

Kui kõrge kolesterool mõjutab veresooni, mis varustavad suguelundeid verega, võib erektsiooni tekkimine või säilitamine muutuda raskemaks. See võib olla varajane märk sellest, et verevool on häiritud juba ammu enne, kui ilmnevad südamehaiguse sümptomid.

🍃 Oluline teadmine
Veresoonkonna seisund annab esimesena märku just väiksemates veresoontes – seetõttu võivad erektsioonihäired olla varajane hoiatusmärguanne kolesteroolitaseme tõusust.

Kuidas diagnoositakse kõrget kolesterooli?

Kõrge kolesterooli tuvastamine on lihtne ja kiire – selleks piisab vereanalüüsist, mida nimetatakse lipiidiprofiiliks või vere rasvade analüüsiks. Kuna kõrge kolesterool ei anna varajases staadiumis sümptomeid, on see analüüs üks olulisemaid vahendeid, et avastada tasakaaluhäired enne, kui need põhjustavad tõsiseid haigusi.

Lipiidiprofiil – mida see sisaldab?

1. Üldkolesterool 
See on kogu kolesterooli kogus veres. Optimaalne tase jääb alla 5,0 mmol/l. Kuid üksnes see näit ei ole piisav, kuna see sisaldab nii „head“ kui ka „halba“ kolesterooli.

2. LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin)
Tuntud kui „halb“ kolesterool. See viib kolesterooli maksast kudedesse ja võib ladestuda veresoonte seintele. Soovituslik tase alla 3,0 mmol/l, südamehaiguste riskiga inimestel alla 1,8 mmol/l.

3. HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin)
„Hea“ kolesterool, mis aitab eemaldada liigset kolesterooli verest. Mida kõrgem see on, seda parem – meestel üle 1,0 mmol/l, naistel üle 1,2 mmol/l.

4. Triglütseriidid
Tegemist on veres ringlevate rasvadega, mis annavad kehale energiat. Nende liiga kõrge tase suurendab südamehaiguste riski. Normaalne tase on alla 1,7 mmol/l.

5. Kolesterooli ja HDL-i suhe
See näitab, kui suur osa kogu kolesteroolist on seotud „heade“ transpordivalkudega ehk HDL-iga. Mida väiksem see suhe on, seda parem – ideaalis võiks see olla alla 4.

Kuidas analüüsi tehakse?

• Analüüs tehakse vereproovist, tavaliselt veeniverest.
• Enne vereproovi võtmist tuleb olla 8–12 tundi söömata (paastunõue), et triglütseriidide tase ei oleks moonutatud.
• Analüüs tehakse enamasti perearsti või töötervishoiu kontrolli käigus.

Mida teha, kui kolesterool on kõrge?

Kui vereproov näitab kõrget LDL-i või triglütseriidide taset, tuleks

• hinnata elustiilitegureid (toitumine, kehaline aktiivsus, uni, stress);
• kontrollida magneesiumi taset – sageli on kõrge kolesterooli taustal ka magneesiumipuudus, mida tavanalüüsid ei pruugi näidata;
• arutada perearstiga võimalikku edasist jälgimist või ravi.

Carolyn Dean rõhutab:

„Kolesteroolianalüüs näitab tulemust, kuid ei ütle, miks see on kõrge. Sügavam tasakaalu taastamine, eriti magneesiumi taseme normaliseerimine, on sageli puuduolev lüli.“
(„The Magnesium Miracle“)

Kui tihti tuleks kolesteroolitaset kontrollida?

• Kui Sul esineb riskitegureid (pärilikkus, ülekaal, kõrge vererõhk, diabeet vms), siis iga 1–2 aasta tagant.
• Kui eelnevad tulemused on olnud normis ja riskid madalad, piisab kontrollist iga 3–5 aasta järel.
• Pärast elustiilimuutusi või toidulisandite lisamist (nt ReMag), tasub analüüsi korrata 3 kuu pärast, et hinnata edusamme. 

Kõrge kolesterooli tekkepõhjused

Kui vereanalüüs näitab, et Sinu kolesterool on kõrge, siis esimene küsimus, mida Sa peaksid küsima, ei ole mitte „kuidas seda alla saada?“, vaid „miks see üldse tõusis?“. Ainult sümptomi mahasurumine (nt ravimitega) ei aita, kui ei lahendata algpõhjust. Kolesteroolitaseme tõus võib tuleneda mitmest erinevast tegurist – sageli on need omavahel seotud ja kumulatiivse mõjuga.

Siin on peamised põhjused, miks kolesterool võib muutuda liiga kõrgeks.

1. Toitumine, mis ei toeta tervist

Kõige tüüpilisem põhjus on vale toitumine – liiga palju rasvast või suhkrust toitu, liiga vähe kiudaineid, värskeid puu- ja köögivilju. Aga asi pole ainult rasvas. Viimased teadusuuringud on näidanud, et suur suhkrutarbimine mõjub kehale isegi hullemini kui mõõdukas looduslik rasv.

Kui Sa sööd palju

• maiustusi,
• saiatooteid,
• friikartuleid,
• valmistoite või snäkke,
  siis maks peab selle kõigega toime tulema. Aja jooksul hakkab see mõjutama keha võimet kolesterooli töödelda. Kolesterooli halvema vormi (LDL) tase võib tõusta ja hea (HDL) väheneda.

Ka liigne alkoholitarbimine võib tõsta kolesterooli ja eriti triglütseriidide taset. Triglütseriidid on samuti rasvataolised ained, mis kipuvad veres tõusma just siis, kui toitumine pole tasakaalus ja energiat saadakse rohkem, kui keha suudab ära kasutada.

2. Vähene liikumine ja istuv eluviis

Kui Sa liigud iga päev vähe, on Sinu keha rasvade töötlemises vähem aktiivne. Füüsiline koormus aitab kehal põletada liigseid rasvu ja tasakaalustada kolesteroolitaset.

Liikumine

• tõstab „head“ kolesterooli (HDL),
• langetab „halba“ kolesterooli (LDL),
• aitab säilitada normaalkaalu,
• parandab vereringet ja südame tööd.

Istudes päevade kaupa arvuti taga või olles vähese kehalise aktiivsusega, aeglustub ka ainevahetus. Rasvad jäävad kauemaks verre ja hakkavad kogunema veresoonte seintele.

3. Pikaajaline stress ja vähene uni

Stress ei ole ainult vaimne seisund – see mõjutab ka füüsilist keha. Kui Sa oled pikalt närvis, pinges või ärev, hakkab keha tootma rohkem stressihormooni kortisooli. Kortisool käsib maksal rohkem kolesterooli toota.

Lisaks sellele stress

• pärsib seedimist ja toitainete omastamist,
• nõrgestab maksa ja neerude tööd,
• tekitab kehas põletikke, mis muudavad LDL-i kahjulikumaks.

Ka halb või katkestatud uni paneb keha stressi alla. Kui Sa ei saa piisavalt puhata, siis keha ei taastu ja hakkab tasakaalust välja minema. Magamatus suurendab söögiisu ja soodustab ebatervislikku toitumist, mis omakorda tõstab kolesteroolitaset.

4. Magneesiumipuudus

Magneesium on üks tähtsamaid mineraalaineid kehas. Seda vajavad paljud ensüümid, mis juhivad rasvade ainevahetust. Kui magneesium on madal:

• ei suuda keha kolesteroolitaset kontrolli all hoida,
• tõuseb LDL-i ja triglütseriidide tase,
• võib langeda HDL-i tase,
• muutuvad veresooned jäigemaks ja põletikulisemaks.

Carolyn Dean on korduvalt rõhutanud, et magneesiumipuudus on alahinnatud, kuid väga oluline põhjus, miks kolesterool kehas kontrolli alt väljub.

💡 Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium (ReMag) on selline magneesiumivorm, mis imendub täielikult ja jõuab otse rakkudeni. See aitab taastada tasakaalu kehas ja toetab kolesterooli töötlemist maksas.

5. Hormonaalsed muutused ja vananemine

Vanuse lisandudes muutuvad ka hormoonid. Meestel väheneb testosteroon, naistel peale menopausi östrogeen. Need hormoonid aitavad muidu kehal hoida normaalset rasvade ainevahetust.

Kui neid hormoone jääb vähemaks:

• väheneb HDL-kolesterooli tootmine,
• võib LDL-kolesterool kergemini koguneda veresoonte seintele,
• muutub maksa töö aeglasemaks.

Vananedes tuleb kolesteroolitaset tihedamalt jälgida – isegi siis, kui enesetunne on hea.

6. Ainevahetushäired, nagu 2. tüüpi diabeet ja insuliiniresistentsus

Kui kehas ei toimi veresuhkru ja insuliini tasakaal õigesti, mõjutab see ka rasvade ainevahetust. Diabeetikutel ja insuliiniresistentsusega inimestel on väga sageli

• triglütseriidide tase kõrge,
• HDL-i tase madal,
• väikesed ja tihedad LDL-osakesed, mis ladestuvad kergemini.

See kõik suurendab südamehaiguste riski veelgi rohkem kui ainult kõrge kolesterool.

7. Suitsetamine ja alkohol

Suitsetamine

• kahjustab veresoonte seinu,
• soodustab kolesterooli kinnitumist veresoonte seinte külge,
• alandab HDL-i taset.

Alkohol, eriti liigses koguses, tõstab kiiresti triglütseriidide taset ja koormab maksa. Kui maks ei suuda rasvu lagundada, jäävad need verre ja kolesteroolitase tõuseb.

8. Mõned haigused ja ravimid

Mõned kroonilised haigused võivad mõjutada kolesterooli ainevahetust. Näiteks

• kilpnäärme alatalitlus aeglustab ainevahetust,
• maksahaigused häirivad kolesterooli töötlemist,
• neeruprobleemid võivad põhjustada rasvade kuhjumist veres.

Lisaks võivad mõned ravimid – nt kortisoon, diureetikumid, mõned antidepressandid – tõsta kolesterooli kõrvaltoimena.

Kõrge kolesterool igapäevaelus – kuidas see mõjutab elukvaliteeti?

Ehkki kõrge kolesterool ei põhjusta enamasti otsest valu ega vaevusi, ei tähenda see, et tegemist  oleks ohutu või lihtsalt tavalise seisundiga, millega võib rahumeeli edasi elada. Tegelikult on kolesteroolitasakaalu häire nagu nähtamatu vundament, mille peale võivad tasapisi kuhjuda tõsised tervisemured – ja see mõjutab Sinu elu sageli rohkem, kui Sa ise arvad.

1. Pidev väsimus ja energiapuudus

Kui veresooned on osaliselt ummistunud või nende seinad on jäigad, saab keha vähem hapnikku ja toitaineid. See mõjutab eelkõige aju, südant ja lihaseid – tulemuseks on

• vähenenud vastupidavus,
• keskendumisraskused,
• motivatsioonipuudus.

Sa võid arvata, et oled lihtsalt üle töötanud, aga tegelikult on põhjuseks kehv vereringe.

2. Vähenenud koormustaluvus ja kehalise aktiivsuse piiratus

Kui kolesteroolinaastud hakkavad veresooni ahendama, võib isegi mõõdukas pingutus (nt trepist käimine, aiatööd või jalutuskäik) põhjustada hingeldamist või kiiret pulssi. Mõnel juhul võib tekkida ka survetunne, raskus rinnus või jalalihaste väsimus.

Pidev pingutus, mis muidu tundus lihtne, võib hakata väsitama või tekitama ebamugavust.

3. Mäluhäired ja keskendumisraskused

Kolesterool mõjutab ka aju verevarustust. Kui aju ei saa piisavalt hapnikku ja glükoosi, hakkavad ilmnema

• hajameelsus,
• unustamine,
• süvenemisraskused,
• peavalud.

Paljud ei oska neid sümptomeid siduda kolesterooliga, kuid just kehv verevarustus ajus on üks põhjustest, miks vaimne teravus väheneb.

4. Emotsionaalne kurnatus ja meeleolu kõikumine

Kehv vereringe, stress ja kehasse kuhjuvad põletikud mõjutavad ka närvisüsteemi. Sa võid märgata

• ärrituvust,
• rahutust või ärevust,
• üldist tasakaalutust ja sisemist pinget.

Kui kolesteroolitase tõuseb koos stressiga, võib kehal olla raske end taastada – see tekitab nõiaringi, kus vaimne koormus võimendab füüsilist väsimust ja vastupidi.

5. Seksuaalse võimekuse langus

Kolesterooli kogunemine mõjutab ka peenikeste veresoonte tööd, sh suguelundite piirkonnas. Meestel võib see avalduda erektsioonihäiretena, naistel libiido vähenemisena. Paljud mehed ei seosta seksuaalseid probleeme vereringe ja kolesterooliga, kuid just see on sageli üks esimesi märke, et veresoonkond ei tööta nii, nagu peaks.

6. Füüsilised muutused ja naha märguanded

Kolesteroolitaseme muutused võivad aja jooksul hakata mõjutama ka naha, küünte ja jäsemete seisundit. Mõned märgid, mis võivad viidata vereringe probleemidele:

• kuiv nahk ja jahedad jäsemed (halb verevarustus),
• haavad paranevad aeglasemalt (eriti jalgadel),
• kollakad rasvakogumikud silmalaugudel (ksantoomid),
• haprad küüned,
• varvaste ja sõrmede muutunud välimus.

Need on väikesed märgid, mida paljud eiravad, kuid mida ei või jätta tähelepanuta.

7. Psühholoogiline koormus – teadmine, et midagi on valesti

Ka pelk teadmine, et Sinu kolesteroolitase on kõrge, võib ise põhjustada muret ja ärevust. Inimesed võivad

• hakata kartma südamehaigusi;
• tunda segadust, kuidas toitumist muuta;
• muretseda ravimite kõrvaltoimete pärast.

Kui tervislikku tasakaalu ei taastata loomulikul viisil ega järk-järgult, võib see mõjutada enesekindlust ja igapäevast heaolu, isegi kui vaevused ei ole veel ilmnenud.

Kokkuvõte

Kuigi kõrge kolesterool ei põhjusta igapäevaselt valu, on selle mõju kehas laiem ja sügavam, kui tihti arvatakse. See võib tasahilju mõjutada Sinu

• energiataset ja koormustaluvust,
• vaimset võimekust ja meeleolu,
• seksuaalset heaolu ja sotsiaalset enesekindlust.

Hea uudis on, et muutused on võimalikud. Õigeaegne tegutsemine, toitumise korrigeerimine, liikumine ja keha tasakaalustamine looduslike vahenditega (nagu stabiliseeritud piko-iooniline magneesium) aitavad kolesteroolitaseme kontrolli alla saada – enne, kui see hakkab Sinu elu tõsiselt piirama.

Magneesiumipuudus ja kõrge kolesterool – nähtamatu seos

Kui Sa mõtled kolesteroolile, siis tõenäoliselt tuleb esimese asjana pähe toit, rasvad ja võib-olla ka liikumine. Aga kas Sa oled kunagi mõelnud, et ühe mineraalaine – magneesiumi – puudus võib mängida selles väga suurt rolli?

Tegelikult on magneesium keha üks olulisemaid mineraalaineid, mis osaleb sadades ainevahetusprotsessides. Kui sellest jääb puudu, võib organism hakata reageerima viisil, mis soodustab ka kolesterooli ja triglütseriidide taseme tõusu.

Mida magneesium kehas teeb?

• osaleb rasvade ja kolesterooli ainevahetuses maksas;
• reguleerib ensüüme, mis aitavad kolesterooli lagundada ja transportida;
• aitab säilitada veresoonte elastsust ja takistab nende jäigastumist;
• vähendab põletikulisi protsesse kehas;
• reguleerib stressihormoone, nagu kortisool, mis muidu tõstaks kolesteroolitaset.

Kui kehas on liiga vähe magneesiumi, hakkavad mitmed olulised süsteemid logisema. Tulemuseks võib olla kõrge LDL-kolesterooli, madal HDL-kolesterooIi ja kõrge triglütseriidide tase, mis suurendab veresoonte ahenemise riski.

Kuidas magneesiumipuudus tekib?

Magneesiumipuudus on väga levinud. Põhjused:

• töötlemata toidud sisaldavad vähem magneesiumi,
• stress ja pingeline eluviis põletavad magneesiumivarusid,
• kohv, alkohol ja suhkur vähendavad magneesiumi imendumist,
• paljud ravimid (nt diureetikumid, happesuse alandajad) viivad magneesiumi kehast välja.

Eriti oluline on teada, et vereanalüüsid ei näita sageli magneesiumi tegelikku puudust, kuna enamik sellest paikneb rakkudes, mitte veres.

Mis juhtub kolesterooliga, kui magneesiumi jääb väheks?

1. Maks ei suuda kolesterooli korralikult töödelda.
2. LDL ehk „halb“ kolesterool jääb kauemaks vereringesse ja hakkab ladestuma veresoonte seintele.
3. HDL ehk „hea kolesterool“ ei saa teha oma tööd ehk liigset kolesterooli tagasi maksa viia.
4. Tekivad põletikud, mis muudavad veresoonte seinad vastuvõtlikumaks kahjustustele.

Carolyn Dean selgitab:

„Magneesium on keha loomulik tasakaalustaja – ilma selleta võib organism kaotada kontrolli paljude oluliste protsesside üle. Kolesteroolitase tõuseb mitte seepärast, et sööme rasvast toitu, vaid kuna keha ei suuda ennast enam kaitsta.“ („The Magnesium Miracle“)

Kui Sinu kolesterool ei allu muutustele või püsib kõrge ka pärast dieedi korrigeerimist, on väga suur tõenäosus, et mängus on magneesiumipuudus. Selle tasakaalustamine

• toetab maksa tööd,
• alandab halba kolesterooli,
• aitab tõsta head kolesterooli,
• vähendab põletikku ja veresoonte jäikust.

See on lihtne ja loomulik samm, mis aitab kehal ise oma tasakaalu taastada – ilma sundravimiteta.

RnA ReSet sarja toidulisandid – kuidas need aitavad kolesterooli tasakaalustada?

Paljud inimesed, kes soovivad kolesteroolitaset loomulikul viisil parandada, proovivad mitmesuguseid toidulisandeid – magneesiumitablette, B-vitamiine, taimseid preparaate. Aga tulemusi ei pruugi tulla. Miks?

👉 Sest enamik tavalisel kujul toidulisandeid

• imenduvad halvasti (4–20% ulatuses);
• sisaldavad täiteaineid, sünteetilisi koostisosi või liiga suuri molekule;
• koormavad seedimist ja tekitavad kõrvalnähte (nt kõhulahtisus, iiveldus);
• ei jõua rakutasandile, kus toimuvad keha kõige olulisemad ainevahetusprotsessid.

Dr Carolyn Dean loodud RnA ReSet sarja toidulisandid muutsid seda olukorda täielikult. RnA ReSet sarja toidulisandite koostisosad on eriti väikese molekulisuurusega ja vees täielikult lahustuvad. See võimaldab neil imenduda kiiresti ja tõhusalt otse rakkudesse – just sinna, kus keha neid vajab. Seetõttu on nende mõju tunda kiiremini ja tõhusamalt kui tavapäraste tablettide või kapslite puhul.

ReMag – stabiliseeritud piko-iooniline magneesium

ReMag on täiesti unikaalne magneesiumivorm, mis erineb tavapärastest tablettidest ja pulbritest oma täieliku imendumise ja rakusisese toime poolest. Tegemist on vedela, täielikult ioniseeritud magneesiumilahusega, mille osakesed on väiksemad kui rakumembraani kanalid – see võimaldab neil jõuda otse rakkudesse, kus magneesium tegelikult töötab.

Tavalised magneesiumivormid vajavad seedimist ja nende imendumine on piiratud, tihti alla 20%. ReMag aga imendub kuni 99,98% ulatuses ega põhjusta seedeprobleeme.

ReMag toetab

•       kolesterooli ainevahetust maksas,
• närvisüsteemi rahunemist ja stressihormoonide langust,
• veresoonte elastsust ja põletikuvastaseid protsesse.

Lahuses on ainult kaks koostisosa: aktiivsed magneesiumioonid ja ülipuhas vesi. See teeb ReMagist puhtaima ja kõige paremini imenduva magneesiumi, mida keha suudab koheselt rakutasandil kasutada.

Loe ReMagi kohta rohkem siit!

Erinevate magneesiumivormide imendumise kohta loe siit!

ReMyte – stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete kompleks

ReMyte sisaldab 12 elutähtsat mineraalainet, mis on kõik vedelal kujul ja stabiliseeritud piko-ioonilises vormis – see tähendab, et nad imenduvad kiiresti ja jõuavad otse rakkudesse. See toetab kilpnäärme, maksa ja ainevahetuse normaalset tööd, mis kõik on otseselt seotud kolesteroolitasemega.

Olulised mineraalid, nagu jood, tsink, seleen ja kroom aitavad

• tasakaalustada hormoone,
• vähendada põletikku,
• toetada veresuhkru ja rasvade ainevahetust.

ReMyte ei koorma seedimist ja sobib ideaalselt koos ReMagiga kasutamiseks.

Loe ReMyte kohta rohkem siit!

ReAline – maksapuhastus ja metüülimise tugi

ReAline sisaldab bioaktiivseid B-vitamiine (B12 ja folaat), samuti metioniini ja tauriini – ühendeid, mis toetavad

• maksapuhastust ja homotsüsteiini ainevahetust,
• DNA ja rakkude uuenemist,
• kolesterooli lagundamist ja väljutamist.

ReAline aitab kehal ennast puhastada loomulikul teel ilma kunstlike detox protseduurideta.

Loe ReAline kohta rohkem siit!

ReStructure – valgurikas toidukorra asendaja

ReStructure on tasakaalustatud toidulisand, mis

• sisaldab kvaliteetset valku, kiudaineid, vitamiine ja madala glükeemilise koormusega süsivesikuid,
• aitab hoida veresuhkru ja triglütseriidide tasakaalu,
• toetab lihasmassi ja ainevahetust.

Ideaalne kiireks hommikusöögiks või vahepalaks neile, kes soovivad tervislikku kehakaalu ja stabiilset kolesteroolitaset.

Loe ReStructure kohta rohkem siit!

Kolesterool ja toitumine – mida süüa ja mida vältida?

Kui soovid oma kolesteroolitaset loomulikul teel tasakaalustada, on toitumine üks kõige olulisemaid alustalasid. Siiski on levinud mitmeid eksiarvamusi – näiteks uskumus, et kolesterooli saab vältida pelgalt rasva tarbimist piirates. Tegelikult on pilt palju mitmekihilisem.

Kolesterooli tasakaalu toetav toitumine ei tähenda ranget piirangut, vaid nutikaid valikuid, mis aitavad kehal

• toota vajalikke rasvu tasakaalustatult,
• vähendada põletikke,
• hoida veresooni ja maksa töökorras.

Mida süüa, et toetada normipärast kolesteroolitaset?

1. Tervislikud rasvad

Vali rasvad, mis toetavad head HDL-kolesterooli:

•    külmpressitud oliiviõli, avokaado, pähklid ja seemned,
•    rasvased kalad (lõhe, sardiin, makrell) – sisaldavad oomega-3-rasvhappeid.

2. Kiudainerikkad toidud

Lahustuvad kiudained aitavad siduda liigset kolesterooli ja viia see kehast välja:

•   kaerahelbed, odrakruup, kaunviljad,
•  puu- ja köögiviljad (eriti õunad, porgandid, brokoli, spinat).

3. Fermenteeritud toidud

Hea soolestiku mikrobioota aitab kolesterooli ainevahetust reguleerida:

• hapukapsas, kimchi, keefir, elusbakteritega jogurt.

4. Antioksüdandid ja põletikuvastased ühendid

Marjad, rohelised lehtköögiviljad, kurkum ja roheline tee aitavad hoida veresooned puhtad ja vähendada oksüdatiivset stressi.

5. Valgud heast allikast

Vali kvaliteetne valk, mis toetab ainevahetust ja lihasmassi:

• muna, kalkun, kala, taimne valk (kinoa, läätsed, tempeh),
• valgurikas toidulisand nagu ReStructure, mis aitab hoida veresuhkrut stabiilsena.

Mida vältida?

1. Töödeldud ja transrasvad

• margariin, friikartulid, tööstuslikud pagaritooted ja valmistoidud – need tõstavad LDL-i ja alandavad HDL-i.

2. Liigne suhkur ja rafineeritud süsivesikud

• suhkur, valge sai, maiustused, limonaadid – seostatakse kõrgema triglütseriidide tasemega.

3. Alkohol ja nikotiin

• kahjustavad maksa ja veresooni, häirivad kolesterooli töötlemist kehas.

4. Liigne punane liha ja vorstitooted

• sisaldavad küllastunud rasvu ja võivad suurendada põletikulisi protsesse organismis.

Miks tasakaal on olulisem kui piirang?

Keha vajab kolesterooli – see on vajalik rakkude struktuuri, hormoonide ja D-vitamiini tootmiseks. Küsimus ei ole selles, kas Sa saad kolesterooli toidust, vaid kas Su keha oskab seda õigesti töödelda ja tasakaalus hoida.

Selline tasakaal põhineb

·        maksa töövõimel (toetada saab ReMagi ja ReAline’iga),

·        veresoonte seisundil,

·        põletiku puudumisel,

·        piisaval magneesiumi- ja toitainete tasemel.

Kolesterool ja elustiil – kuidas igapäevased harjumused aitavad taset normaliseerida?

Toitumine on küll oluline, kuid kolesterooli tasakaalustamisel mängib väga suurt rolli ka elustiil – see tähendab seda, kuidas Sa liigud, puhkad, töötled stressi ja milliseid harjumusi igapäevaselt järgides kujundad. Väikesed muutused võivad anda märgatavaid tulemusi, eriti kui need on järjepidevad.

1. Liikumine – mõõdukas, aga regulaarne

Kehaline aktiivsus aitab tõsta HDL-i ehk „hea“ kolesterooli taset ja langetada triglütseriidide taset. Samuti toetab see kehakaalu ja veresuhkru tasakaalu, mis on seotud kolesterooli ainevahetusega.

Soovitus:

·        30–60 minutit mõõdukat liikumist päevas (kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit),

·        vähemalt 5 päeva nädalas.

2. Uni ja puhkus

Kehv uni ja vähene taastumine võivad suurendada stressihormoonide taset (nt kortisool), mis mõjutab kolesterooli tootmist maksas. Samuti on uni seotud insuliinitundlikkuse ja rasvade ainevahetusega.

Soovitus:

·        7–9 tundi und ööpäevas,

·        õhtune rahunemine ilma ekraanideta,

·        magneesium (nt ReMag) aitab närvisüsteemil lõdvestuda ja parandab unekvaliteeti.

3. Stressi maandamine

Pidev stress võib tõsta kolesterooli, isegi kui Sinu toitumine on korras. Kui keha on pidevas valmisolekus (võitle-või-põgene-seisundis), toodab maks rohkem rasvu ja kolesterooli, et varustada keha „ohuks valmistumisel“.

Tõhusad meetodid:

·        sügav hingamine, meditatsioon, jooga;

·        looduses viibimine, rahulik jalutuskäik;

·        kvaliteetne uni ja magneesiumi tugi (ReMag).

4. Kehakaalu tasakaal

Isegi tagasihoidlik kaalulangus (5–10% kehakaalust) võib aidata oluliselt alandada LDL-i ja triglütseriidide taset ning tõsta HDL-i taset. Siin on oluline rasvkoe vähenemine, mitte ainult kaalunumbril põhinev muutus.

Abiks:

·        tasakaalustatud toitumine (vt eelmine peatükk),

·        ReStructure’i smuutid aitavad toetada täiskõhutunnet ja veresuhkru stabiilsust,

·        regulaarne liikumine.

5. Lõpp suitsetamisele ja liigsele alkoholile

Suitsetamine kahjustab veresooni ja langetab HDL-kolesterooli taset. Alkohol (eriti liigtarbimine) tõstab triglütseriidide taset ja koormab maksa.

Soovitus:

·        loobu järk-järgult või vähenda tarbimist,

·        asenda harjumus uue tegevusega (nt sidrunivesi, taimeteed),

·        maksapuhastuse tugi: ReAline aitab maksal taastuda ja toksiine eemaldada.

Kolesteroolitase ei sõltu ainult sellest, mida Sa sööd – see on keha üldise tasakaalu peegeldus. Regulaarne liikumine, piisav uni, stressi maandamine ja teadlikud igapäevaharjumused on kõik osa terviklikust lähenemisest.

Kokkuvõte – kuidas saavutada tasakaalus kolesterool loomulikul viisil?

Kõrge kolesterool ei ole ainult vereanalüüsi number – see on märguanne, et kehas on tasakaal paigast. Õnneks on kolesterooli võimalik loomulikul viisil tasakaalustada, toetades kogu organismi talitlust, mitte ainult piirates rasvatarbimist või võttes ravimeid.

Kolm peamist sammu:

1. Toeta keha seestpoolt õigete toitainetega.

ReMag, ReMyte, ReAline ja ReStructure on loodud selleks, et

• taastada rakusisene mineraalainete tasakaal,
• aidata maksal paremini töödelda kolesterooli,
• vähendada põletikku ja toetada südame-veresoonkonda.

2. Tee teadlikke valikuid toidulaual.

Eelista tervislikke rasvu, kiudaineid ja antioksüdante. Vähenda töödeldud toitu, lisatud suhkruid ja transrasvu. Joo piisavalt vett ja hoolitse seedimise eest.

3. Elustiil – liikumine, uni ja stressihaldus.

Regulaarne liikumine, kvaliteetne uni ja igapäevane stressi maandamine on võtmetegurid. Need aitavad kehal ise reguleerida rasvade ainevahetust ja vähendada haigusriske.

Mida saad teha juba täna?

·        Lisa oma igapäevasesse rutiini ReMag – lihtne, vedelal kujul magneesium, mis imendub koheselt ja aitab juba esimestest päevadest tunda rohkem energiat ja selgust.

·        Alusta väikeste sammudega: jalutuskäik, tervislikum söögikord, rahulikum õhtu. Kõik need toetavad Sinu keha taastumist.

·        Usalda oma keha – kui annad talle õiged vahendid ja toetuse, on ta võimeline ennast ise tasakaalustama.

Tasakaalus kolesteroolitase tähendab tervet keha. Ja terve keha vajab tasakaalu – mitte rangeid piiranguid, vaid teadlikke valikuid.

 

 

 

Allikad:

„The Magnesium Miracle“- Carolyn Dean

„MAGNEESIUM - Täieliku Tervise Puuduv Lüli“ - Carolyn Dean

Veel põnevat lugemist:

Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium - miks see nii eriline on?

Magneesiumi erinevate lisandite imendumine

Kilpnäärme alatalitlus - Kuidas saad oma kilpnääret toetada?

Oomega 3: miks see on Sinu tervisele hädavajalik?

Fibromüalgia – kuidas taasatada sisemine tasakaal ja elujõud?

Proteiinipulber ReStructure - midagi enamat, kui tavaline proteiinipulber

Diabeet - põhjalik ülevaade: sümptomid, põhjused, ravi ja looduslikud lahendused

Depressioon - põhjalik ülevaade, põhjused, sümptomid ja looduslikud lahendused

Lae alla ka tasuta e-raamatud:

Ärevusest vabaks

MAGNEESIUM - täieliku tervise puuduv lüli

Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired?

Kõik, mida peab teadma naise tervisest