Vererõhk: normid vanuse järgi, ülemine ja alumine vererõhk, madal ja kõrge vererõhk

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 10 min

Vererõhk näitab, kui tugevalt surub veri Sinu veresoonte seintele. Seda kirjutatakse kahe arvuna, näiteks 120/80 mmHg. Täiskasvanul on normaalne vererõhk alla 130/85 mmHg ja optimaalne alla 120/80 mmHg[4]. Need piirid on samad nii 40-, 60- kui ka 70-aastasel[1][4].

Selles artiklis näed vererõhu norme tabelina, normaalset vererõhku vanuse järgi, seda, mida tähendavad ülemine ja alumine vererõhk, ning millal on vererõhk liiga madal või liiga kõrge. Lõpus on juhend, kuidas vererõhku kodus õigesti mõõta, ja nimekiri, millal minna arsti juurde.

Lühidalt

• Normaalne vererõhk on alla 130/85 mmHg, optimaalne alla 120/80 mmHg.
• Kõrgvererõhktõbi algab korduval mõõtmisel 140/90 mmHg juures.
• Madalaks loetakse vererõhku alla 90/60 mmHg.
• Täiskasvanu normid vanusega ei muutu. Vanusega muutub see, kui paljudel vererõhk tõuseb.
• Ülemine arv on rõhk südame löögi ajal, alumine arv rõhk löökide vahel.
• Üks mõõtmine ei pane diagnoosi. Mõõda mitu päeva ja näita tulemusi arstile.
• Väga kõrge vererõhk koos valu rinnus, õhupuuduse või segasusega on põhjus helistada 112.

Kuus fakti vererõhust

120/80Sellest madalam vererõhk on optimaalne.Euroopa Hüpertensiooni Ühing[4].

140/90Sellest piirist alates räägitakse kõrgvererõhktõvest.Korduval mõõtmisel[1].

90/60Sellest madalamat vererõhku loetakse madalaks.Oluline on enesetunne[7].

23,3 %Nii paljudel üle 15-aastastel Eesti inimestel oli kõrge vererõhk.Eesti terviseuuring 2019[2].

135/85Kodus mõõtes on piir madalam kui arsti juures.Nädala keskmine[4].

5 minNii kaua istu rahulikult enne mõõtmist.Eesti ravijuhend[1].

Selles artiklis

1. Mis on vererõhk?
2. Vererõhu normid: milline vererõhk on normaalne?
3. Normaalne vererõhk vanuse järgi
4. Ülemine ja alumine vererõhk: mida numbrid näitavad?
5. Madal vererõhk: millal on vererõhk liiga madal?
6. Kõrge vererõhk: millal on vererõhk liiga kõrge?
7. Kuidas vererõhku kodus õigesti mõõta?
8. Mis mõjutab vererõhku?
9. Toitumine ja vererõhk: sool ja kaalium
10. Millal minna arsti juurde?
11. Korduma kippuvad küsimused

Mis on vererõhk?

Vererõhk on surve, mida veri avaldab arterite seintele[1]. Süda pumpab verd lainetena, seepärast mõõdetakse kaks arvu. Ühik on elavhõbedamillimeeter (mmHg).

• Ülemine arv ehk süstoolne vererõhk on rõhk siis, kui süda tõmbub kokku ja lööb.
• Alumine arv ehk diastoolne vererõhk on rõhk siis, kui süda löökide vahel lõõgastub[3].

Näit 125/82 mmHg tähendab, et ülemine vererõhk on 125 ja alumine 82 mmHg. Vererõhk muutub päeva jooksul pidevalt: see tõuseb liikudes, pingutades ja närvis olles ning langeb puhates ja unes[1]. Seepärast loeb arst mitme mõõtmise keskmist, mitte üht näitu.

Vererõhu normid: milline vererõhk on normaalne?

Eestis lähtuvad arstid Euroopa juhenditest. Euroopa Hüpertensiooni Ühing (ESH) jagab vererõhu kategooriatesse[4]. Euroopa Kardioloogide Selts (ESC) kasutab 2024. aastast ka mõistet „kõrgenenud vererõhk“[5]. Kõrgvererõhktõve piir on mõlemas sama: 140/90 mmHg[6].

Allikad: kategooriad ESH 2023[4][6], kõrgvererõhktõve piir ka Eesti ravijuhend[1], madal vererõhk[7]. Kui ülemine ja alumine arv on eri kategoorias, loetakse kõrgema järgi[4].

ESC 2024. aasta juhendis on vahemik 120–139/70–89 mmHg „kõrgenenud vererõhk“ ja alla 120/70 mmHg „mitte kõrgenenud“[5][6]. Sõnad on erinevad, aga mõte sama: mida lähemal on vererõhk 140/90 piirile, seda olulisem on seda jälgida.

Üks kõrge näit ei tähenda haigust. Diagnoosi paneb arst mitme mõõtmise põhjal[1]. Kui Sul on südame-, neeru- või suhkruhaigus, võib arst seada Sulle madalama eesmärgi[3].

Normaalne vererõhk vanuse järgi

Täiskasvanu vererõhu normid vanusega ei muutu. Sama piir kehtib nii 40-, 50-, 60- kui ka 70-aastasele: normaalne on alla 130/85 mmHg ja kõrgvererõhktõbi algab 140/90 mmHg juures[1][4]. Vanusega muutub see, kui paljudel inimestel vererõhk on kõrge.

Allikad: normid ESH 2023[4] ja Eesti ravijuhend[1]; sagedus Tervise Arengu Instituut, Eesti terviseuuring 2019, kõrge vererõhk viimase 12 kuu jooksul[2].

Norm ja keskmine on eri asjad. Internetis leiab tabeleid, kus 60-aastase „norm“ on näiteks 135/85. Tavaliselt on need mõõdetud keskmised: nad näitavad, milline vererõhk selles vanuses inimestel sageli on, mitte seda, milline on tervisele hea. Vanemas eas on vererõhk sagedamini kõrge, aga see ei muuda kõrget vererõhku normaalseks[1][4].

Ravi eesmärk võib vanusega erineda. Kui vererõhku juba ravitakse, seab arst eesmärkväärtuse igale inimesele eraldi. Ta arvestab vanust, teisi haigusi ja seda, kuidas ravi sobib[4][5]. Eakal ja nõrgemal inimesel võib eesmärk olla leebem.

Lapsed ja noored. Laste vererõhu normid sõltuvad vanusest, soost ja pikkusest ning neid hindab arst tabelite järgi[4]. Täiskasvanu piire lapsele ei kasutata.

Ravijuhend soovitab alates 40. eluaastast lasta vererõhku kontrollida iga 1–2 aasta järel[1].

Ülemine ja alumine vererõhk: mida numbrid näitavad?

Normaalne ülemine vererõhk on alla 130 mmHg ja normaalne alumine vererõhk alla 85 mmHg[4]. Mõlemad arvud on olulised. Kõrgvererõhktõvest räägitakse juba siis, kui üks kahest on piirist kõrgem[3].

Mida näitab alumine vererõhk ja millal on alumine vererõhk kõrge?

Alumine vererõhk näitab rõhku arterites siis, kui süda puhkab. Kui alumine vererõhk on korduvalt 90 mmHg või üle selle, on see kõrge. Kui alumine vererõhk on üle 100 mmHg, on see juba 2. astme kõrgvererõhktõve tase[4]. Siis mine perearsti juurde lähiajal, mitte kuude pärast.

Ülemine vererõhk on kõrge, alumine normaalne

Kui ülemine vererõhk on 140 mmHg või üle, aga alumine alla 90 mmHg, nimetatakse seda isoleeritud süstoolseks hüpertensiooniks. Eakatel on see kõige sagedasem kõrge vererõhu vorm[4]. Ka see vajab arsti hinnangut, kuigi alumine arv on korras.

Alumine vererõhk on madal

Kui alumine vererõhk on alla 60 mmHg, aga tunned end hästi, kirjuta tulemused üles ja näita neid arstile järgmisel visiidil. Kui sellega kaasnevad pearinglus või minestamine, mine perearsti juurde[7].

Madal vererõhk: millal on vererõhk liiga madal?

Madal vererõhk ehk hüpotensioon on tavaliselt alla 90/60 mmHg[7]. Paljudel inimestel see kaebusi ei tekita. Madal vererõhk võib olla hea füüsilise vormi või pärilikkuse tõttu. Aga see võib tulla ka ravimitest, vedelikupuudusest või mõnest haigusest[7][8].

Asendist sõltuv madal vererõhk (ortostaatiline hüpotensioon) tähendab, et vererõhk langeb liiga palju püsti tõustes või seistes[8]. Euroopa Kardioloogide Seltsi järgi on see langus vähemalt 20 mmHg ülemises või 10 mmHg alumises vererõhus kolme minuti jooksul pärast püsti tõusmist[9].

Madala vererõhu sümptomid võivad olla pearinglus, nõrkus, iiveldus, peavalu, uimasus, nägemishäired ja minestamine[7][8].

Kui madal vererõhk on ohtlik? Madal arv üksi ei ole ohtlik, kui tunned end hästi. Muret tasub tunda, kui sümptomid korduvad, eriti pearinglus ja minestamine. Siis mine perearsti juurde[7]. Ida-Tallinna Keskhaigla järgi on asendist sõltuva madala vererõhu põhjus umbes pooltel juhtudel mõni ravim, näiteks vererõhuravim või vett väljutav ravim[8].

Madal vererõhk – mida teha? Ida-Tallinna Keskhaigla soovitab[8]:

• joo piisavalt vedelikku, eriti hommikul;
• söö väiksemaid toidukordi sagedamini;
• tõuse istumast ja lamamast aeglaselt;
• väldi pikka paigal seismist, liiguta istudes jalgu;
• joo kohvi kuni 1–2 tassi päevas, söögi ajal.

Kui võtad vererõhuravimit ja tunned madala vererõhu sümptomeid, ära lõpeta ravimit omal käel. Räägi arsti või õega – annust saab muuta[1].

Kõrge vererõhk: millal on vererõhk liiga kõrge?

Vererõhk on kõrge, kui see on korduval mõõtmisel 140/90 mmHg või kõrgem[1]. Eesti terviseuuringu 2019 järgi oli kõrge vererõhk 23,3 %-l üle 15-aastastest[2]. Euroopa Liidu keskmine oli 21,9 %[14].

Enamik inimesi ei tunne kõrget vererõhku üldse. See kulgeb sageli sümptomiteta, seega ainus kindel viis teada saada on mõõta[1]. Kõrge vererõhu sümptomitest, põhjustest ja sellest, mida ise teha saad, loe artiklist kõrge vererõhk (hüpertensioon).

Kuidas vererõhku kodus õigesti mõõta?

Kodus mõõdetud vererõhk on sageli täpsem pilt kui üks mõõtmine arsti juures, sest arsti juures võib vererõhk närvi tõttu tõusta[4]. Eesti ravijuhend soovitab nii[1]:

1. Väldi 30 minutit enne mõõtmist kohvi, suitsetamist ja füüsilist pingutust.
2. Istu seljatoega toolil, mõlemad jalad põrandal. Ära rista jalgu.
3. Toeta käsi lauale nii, et mansett on südame kõrgusel.
4. Istu enne mõõtmist 5 minutit rahulikult. Ära räägi mõõtmise ajal.
5. Mõõda iga kord kaks korda, paariminutilise vahega.
6. Kirjuta päevikusse mõlemad näidud, kellaaeg ja pulss.
7. Mõõda hommikul ja õhtul, eelistatavalt iga päev samal ajal.
8. Enne arsti juurde minekut mõõda 7 päeva hommikul ja õhtul.
9. Kontrolli vererõhuaparaadi töökindlust kord aastas.

Kodus on piir madalam. Kodus mõõdetud nädala keskmine on kõrge, kui see on 135/85 mmHg või üle selle[4]. Arsti juures mõõdetud näidu piir on 140/90 mmHg.

Kumma käe pealt mõõta? Esimesel korral mõõdetakse mõlemalt käelt. Edaspidi mõõdetakse sellelt käelt, kus näit oli kõrgem[4].

Ebaregulaarne pulss. Kui aparaat näitab korduvalt ebaregulaarset pulssi, räägi sellest arstile. See võib olla rütmihäire, näiteks kodade virvenduse märk. Seda saab kinnitada ainult EKG[15].

Aparaadi valikust ja mõõtmise sammudest loe lähemalt: Vererõhuaparaat: kuidas valida ja vererõhku õigesti mõõta.

Mis mõjutab vererõhku?

Lühiajaliselt tõstavad vererõhku kohv, suitsetamine ja füüsiline pingutus. Seepärast tasub neid 30 minutit enne mõõtmist vältida[1]. Ajutiselt võivad vererõhku tõsta ka närvipinge ja valu.

Pikemas plaanis mõjutavad vererõhku vanus ja pärilikkus, mida muuta ei saa. Eesti ravijuhend nimetab ka tegureid, mida saad ise muuta[1]:

• liigne sool;
• alkohol;
• suitsetamine ja teised nikotiinitooted;
• ülekaal ja suur vööümbermõõt;
• vähene liikumine;
• stress.

Ravijuhend soovitab liikuda 120–150 minutit nädalas, näiteks kõndida, ujuda või sõita rattaga[1].

Toitumine ja vererõhk: sool ja kaalium

Sool. Eesti 25–64-aastased sõid 2021–2022 keskmiselt 10,1 g soola päevas. See on 168 % Eesti soovituse ülempiirist (6 g)[10]. WHO soovitab täiskasvanule alla 5 g soola päevas[11]. Suur osa soolast on peidus leivas, valmistoidus ja lihatoodetes[1].

Kaalium on mineraalaine, mida keha vajab iga päev. Täiskasvanule soovitatakse 3500 mg kaaliumi päevas, toit ja toidulisandid kokku[12]. Eesti 25–64-aastased said 2021–2022 keskmiselt 3118 mg kaaliumi päevas[13].

Kaaliumi saad kõige lihtsamalt toidust: kartulist, kaunviljadest, köögiviljadest, puuviljadest, kalast ja piimatoodetest. Kui Sul on neeruhaigus või võtad ravimeid, räägi enne toitumise suuremat muutmist arstiga.

Millal minna arsti juurde?

Mine perearsti või pereõe juurde, kui[1][7]:

• Sinu vererõhk on kodus korduvalt 135/85 mmHg või kõrgem;
• alumine vererõhk on korduvalt 90 mmHg või üle;
• Sul on korduv pearinglus või oled minestanud;
• aparaat näitab korduvalt ebaregulaarset pulssi;
• võtad vererõhuravimit ja vererõhk on sageli kas liiga kõrge või liiga madal.

Kui vererõhk on väga kõrge ja Sul on valu rinnus, õhupuudus, segasus või nägemishäire, helista kohe 112[3]. Vererõhuravimit ära kunagi lõpeta ega muuda omal käel.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on normaalne vererõhk?

Täiskasvanul on normaalne vererõhk alla 130/85 mmHg ja optimaalne alla 120/80 mmHg[4]. Kõrgvererõhktõbi algab korduval mõõtmisel 140/90 mmHg juures[1].

Milline on normaalne vererõhk 60-aastasel?

Sama mis noorematel: alla 130/85 mmHg. Normid vanusega ei muutu, küll aga on Eestis 55–64-aastastest kõrge vererõhk 36,3 %-l[2][4].

Kas vererõhk 130/80 on normaalne?

130/80 mmHg on Euroopa Hüpertensiooni Ühingu järgi „kõrge normaalne“: ülemine arv 130 on vahemikus 130–139[4]. See ei ole haigus, aga tasub jälgida ja mõõta regulaarselt.

Mida näitab alumine vererõhk?

Alumine ehk diastoolne vererõhk näitab rõhku arterites siis, kui süda löökide vahel lõõgastub[3]. Normaalne alumine vererõhk on alla 85 mmHg[4].

Mida tähendab, kui alumine vererõhk on üle 100?

Alumine vererõhk 100–109 mmHg on 2. astme kõrgvererõhktõve tase[4]. Mine lähiajal perearsti juurde. Kui sellega kaasneb valu rinnus, õhupuudus või segasus, helista 112[3].

Mis on süstoolne ja diastoolne vererõhk?

Süstoolne on ülemine arv – rõhk südame löögi ajal. Diastoolne on alumine arv – rõhk löökide vahel[3].

Kui madal vererõhk on ohtlik?

Madalaks loetakse vererõhku alla 90/60 mmHg. Madal arv üksi ei ole ohtlik, kui tunned end hästi. Kui sellega kaasneb korduv pearinglus või minestamine, mine perearsti juurde[7].

Madal vererõhk – mida teha?

Joo piisavalt vedelikku, söö väiksemaid toidukordi sagedamini, tõuse aeglaselt ja väldi pikka paigal seismist[8]. Vererõhuravimit ära lõpeta omal käel, räägi arstiga[1].

Kas vererõhk on kodus mõõtes teistsugune kui arsti juures?

Sageli küll. Arsti juures võib vererõhk närvi tõttu tõusta. Kodus mõõdetud nädala keskmise piir on 135/85 mmHg, arsti juures 140/90 mmHg[4].

Kumma käe pealt vererõhku mõõta?

Esimesel korral mõõda mõlemalt käelt. Edaspidi mõõda sellelt käelt, kus näit oli kõrgem[4].

Seotud artiklid

• Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
• Kodade virvendus
• Kõrge kolesterool
• Diabeet

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 15 allikat (Eesti ravijuhend, Tervise Arengu Instituut, Euroopa Hüpertensiooni Ühingu ja Euroopa Kardioloogide Seltsi juhendid, Eesti haigla patsiendijuhend, EL-i õigusakt, Eurostat ja WHO) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (15)Peida allikad

1. Ravijuhendite nõukoda. Kõrgvererõhktõbi. Juhend oma tervise teadlikuks juhtimiseks (ajakohastatud). Patsiendijuhend, ravijuhend.ee. ravijuhend.ee: kõrgvererõhktõve patsiendijuhend (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
2. Tervise Arengu Instituut. Eesti terviseuuring 2019, tabel ETU30 „Haiguste esinemine soo ja vanuserühma järgi“ (kõrge vererõhk viimase 12 kuu jooksul). statistika.tai.ee: tabel ETU30 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
3. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Hypertension. Faktileht, vaadatud 06.11.2026. who.int: Hypertension (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
4. Mancia G, Kreutz R, Brunström M jt. 2023 ESH Guidelines for the management of arterial hypertension (Euroopa Hüpertensiooni Ühing). J Hypertens 2023;41(12):1874–2071. PMID 37345492. PubMed 37345492 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
5. McEvoy JW, McCarthy CP, Bruno RM jt. 2024 ESC Guidelines for the management of elevated blood pressure and hypertension (Euroopa Kardioloogide Selts). Eur Heart J 2024;45(38):3912–4018. PMID 39210715. PubMed 39210715 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
6. Läer S, Cawello W jt. Continuous assessment and research on enhanced blood pressure control – CareBP study. Front Cardiovasc Med 2026 (Saksamaa). PMC13481507. Sissejuhatus: ESH 2023 ja ESC 2024 vererõhu kategooriad. PMC13481507 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
7. NHS (Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenus). Low blood pressure (hypotension), vaadatud 06.11.2026. nhs.uk: Low blood pressure (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
8. Ida-Tallinna Keskhaigla. Ortostaatiline hüpotensioon. Patsiendi infomaterjal ITK1207, kinnitatud 21.08.2024. itk.ee: ortostaatiline hüpotensioon (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
9. Brignole M, Moya A, de Lange FJ jt. 2018 ESC Guidelines for the diagnosis and management of syncope (Euroopa Kardioloogide Selts). Eur Heart J 2018;39(21):1883–1948. PMID 29562304. PubMed 29562304 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
10. Tervise Arengu Instituut. Eesti rahvastiku soola tarbimise uuring 2021–2022 (25–64-aastased, 24 tunni uriin), tabel SOOL01. statistika.tai.ee: tabel SOOL01 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
11. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Sodium reduction. Faktileht, vaadatud 06.11.2026. who.int: Sodium reduction (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
12. Tervise Arengu Instituut. Eesti toitumis- ja toidusoovitused, tabelraamat 2025, tabel 10 (mineraalainete soovituslik päevane tarbimine). tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 10 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
13. Tervise Arengu Instituut. Eesti rahvastiku soola tarbimise uuring 2021–2022, tabel SOOL31 „Keskmine kaaliumi tarbimine päevas“. statistika.tai.ee: tabel SOOL31 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
14. Eurostat. Euroopa terviseküsitlus (EHIS) 2019, tabel hlth_ehis_cd1e „Persons reporting a chronic disease“ (High blood pressure, 15+). Eurostat: hlth_ehis_cd1e (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
15. Van Gelder IC, Rienstra M, Bunting KV jt. 2024 ESC Guidelines for the management of atrial fibrillation (Euroopa Kardioloogide Selts). Eur Heart J 2024;45(36):3314–3414. PMID 39210723. PubMed 39210723 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Vererõhu normid on Euroopa Hüpertensiooni Ühingu 2023. aasta ja Euroopa Kardioloogide Seltsi 2024. aasta juhenditest ning Eesti ravijuhendist. Eesti andmed on Tervise Arengu Instituudi terviseuuringust ja soolauuringust. Madala vererõhu nõuanded on Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendijuhendist. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Diagnoosi paneb ja ravi määrab arst. Vererõhuravimit ära lõpeta ega muuda omal käel.