B-VITAMIINID
B-vitamiinid: milleks keha neid vajab, kust neid saada ja kuidas valida B-kompleksi

B-vitamiinid ehk B-grupi vitamiinid on kaheksa vees lahustuvat vitamiini: B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9 ja B12. Otsingus kirjutatakse neid sageli kujul „b vitamiin“ või „b vitamiinid“. Igal neist on kehas oma ülesanne. Näiteks: „Vitamiin B12 aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“[1]
Siit saad teada, mida iga B-vitamiin teeb, kui palju neid päevas vaja on, millistest toitudest neid saab ja kui palju saavad eestlased neid keskmiselt toidust. Eraldi peatükk on B6-vitamiinist. Lõpus selgitame, millal valida B-vitamiinide kompleks ja millal üksik B-vitamiin ning kuidas toidulisandi silti lugeda.
Lühidalt
- B-vitamiine on kaheksa ja igaühel on oma ülesanne. EL on kinnitanud neile kokku üle 50 tervisealase väite[1].
- Täiskasvanu vajab päevas näiteks 1,6–1,8 mg B6-vitamiini, 330 µg folaati ja 4 µg B12-vitamiini[2].
- Eesti toitumise uuringus jäi keskmine B2-vitamiini, B6-vitamiini ja folaadi saamine toidust soovitusest väiksemaks, B12-vitamiini ja niatsiini saadi keskmiselt piisavalt[3].
- B12-vitamiini leidub ainult loomsetes ja rikastatud toitudes. Veganid vajavad seda toidulisandist või rikastatud toidust[4].
- B6-vitamiini ülempiir on täiskasvanule 12 mg päevas kõigist toidulisanditest kokku[5].
- B-vitamiinide kompleks sobib, kui tahad katta kõik kaheksa korraga. Üksik B-vitamiin sobib, kui vajad ühte kindlat, näiteks B12-vitamiini.
Kogused ja vormid on tootelehelt[6]. Väited on toitainete kohta ja pärinevad EL-i registrist[1].
Kuus fakti B-vitamiinidest
Selles artiklis
- Mis on B-vitamiinid?
- Kõik 8 B-vitamiini ühes tabelis
- Milleks keha B-vitamiine vajab? EL-i lubatud väited
- Kui palju B-vitamiine päevas vajad?
- Kas Eestis saadakse toidust piisavalt B-vitamiine?
- B-vitamiinid toidus: kust neid saada?
- B6-vitamiin: milleks, kui palju ja kust
- B-vitamiinide kompleks või üksik B-vitamiin?
- Kes peaks B-vitamiinidele rohkem tähelepanu pöörama?
- Kuidas valida B-vitamiinide toidulisandit?
- Kuidas B-vitamiine võtta?
- Kas B-vitamiine võib saada liiga palju?
- Korduma kippuvad küsimused
Mis on B-vitamiinid?
B-vitamiinid on kaheksa vitamiini, mis lahustuvad vees ja töötavad kehas sageli koos. Neil kõigil on number, aga ka oma nimi: tiamiin (B1), riboflaviin (B2), niatsiin (B3), pantoteenhape (B5), B6-vitamiin ehk püridoksiin, biotiin (B7), folaat (B9) ja kobalamiin (B12). Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on andnud igale neist eraldi päevase võrdlusväärtuse[7].
Vees lahustuvat vitamiini ei talleta keha suurtes kogustes. Näiteks riboflaviini kohta kirjutavad Põhjamaade teadlased, et keha suudab seda varuda vähe ja liig eritub uriiniga[11]. Erand on B12-vitamiin, mille varu on kehas 2–3 mg[12]. Seepärast on kõige kindlam saada B-vitamiine iga päev toidust.
Kõik 8 B-vitamiini ühes tabelis
Tabelis on iga B-vitamiini üks EL-i lubatud väide, päevane soovitus täiskasvanule (Eesti ja EFSA), peamised toiduallikad ja inimesed, kes peaksid sellele rohkem tähelepanu pöörama. Kõik väited sõna-sõnalt on järgmises peatükis.
| Vitamiin | Üks EL-i lubatud väide | Soovitus päevas (naine / mees) | Peamised toiduallikad | Kes peab tähelepanu pöörama |
|---|---|---|---|---|
| B1 – tiamiin | „Tiamiin aitab kaasa normaalsele südametalitlusele.“ | 0,9 / 1,1 mg (EFSA 0,1 mg 1 MJ energia kohta) | Teraviljatooted, liha, piim ja piimatooted[13] | Inimesed, kes tarvitavad palju alkoholi: see vähendab tiamiini imendumist[14] |
| B2 – riboflaviin | „Riboflaviin aitab hoida normaalset nägemist.“ | 1,6 / 1,6 mg (EFSA 1,6 mg) | Piim ja piimatooted, liha ja lihatooted[15] | Loomseid toite vältivad inimesed, eakad ja väga aktiivsed inimesed[16] |
| B3 – niatsiin | „Niatsiin aitab hoida nahka normaalsena.“ | 14,4 / 18,1 mg NE (EFSA 1,6 mg NE 1 MJ kohta) | Liha, kala, piimatooted, kaunviljad (ka maapähkel), teravili, pärm[17] | Veganid: mitmes uuringus oli niatsiini saamine väiksem[17] |
| B5 – pantoteenhape | „Pantoteenhape aitab kaasa normaalsele vaimsele jõudlusele.“ | 5 / 5 mg (EFSA 5 mg) | Peaaegu kõik toidud, nii loomsed kui ka taimsed[18] | Toidust saamine on harva probleem[18] |
| B6 – püridoksiin | „Vitamiin B6 aitab kaasa vere punaliblede normaalsele moodustumisele.“ | 1,6 / 1,8 mg (EFSA 1,6 / 1,7 mg) | Kala, liha, rups, kartul, leib, teravili, piimatooted[8] | Eesti naised ja mehed: keskmine jäi soovitusest väiksemaks[8] |
| B7 – biotiin | „Biotiin aitab hoida juukseid normaalsena.“ | 40 / 40 µg (EFSA 40 µg) | Piim, maks, teravili, pärm, soja, pähklid, munakollane[19] | Imetavad emad (45 µg)[2] |
| B9 – folaat | „Folaat aitab kaasa normaalsele vereloomele.“ | 330 / 330 µg (EFSA 330 µg) | Maks, rohelised köögiviljad, kaunviljad[20] | Rasedust planeerivad ja rasedad naised (600 µg)[2] |
| B12 – kobalamiin | „Vitamiin B12 aitab kaasa vere punaliblede normaalsele moodustumisele.“ | 4 / 4 µg (EFSA 4 µg) | Liha, maks, munad, piimatooted, kala, karbid[21] | Veganid ja taimetoitlased, eakad[4][22] |
Soovitused: Tervise Arengu Instituut 2025, 25–50-aastased[2], EFSA täiskasvanud[7]. NE = niatsiini ekvivalent, MJ = megadžaul toiduenergiat (umbes 240 kcal). Väited: määrus 432/2012[1].
B1-vitamiin (tiamiin)
Tiamiin osaleb süsivesikute ainevahetuses. Seda saab eelkõige leivast ja teraviljast, lihast ning piimatoodetest[13]. „Tiamiin aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“[1] Rohke alkohol vähendab tiamiini imendumist[14].
B2-vitamiin (riboflaviin)
Riboflaviin on kollane aine. Just tema muudab uriini pärast B-vitamiinide võtmist erekollaseks, sest liig eritub uriiniga[16][11]. Peamised allikad on piim, piimatooted ja liha[15]. „Riboflaviin aitab hoida punaseid vereliblesid normaalsena.“[1]
B3-vitamiin (niatsiin)
Niatsiin on ühine nimi nikotiinhappele ja nikotiinamiidile. Keha saab seda ka valgus olevast trüptofaanist, seepärast mõõdetakse niatsiini ekvivalentides (NE)[2]. Allikad on liha, kala, piimatooted ja kaunviljad[17]. „Niatsiin aitab vähendada väsimust ja kurnatust.“[1]
B5-vitamiin (pantoteenhape)
Pantoteenhappe nimi tuleb kreeka sõnast pantos ehk „igalt poolt“, sest seda leidub peaaegu kõigis toitudes[18]. „Pantoteenhape aitab kaasa steroidhormoonide, vitamiin D ja teatavate neurotransmitterite normaalsele sünteesile ja ainevahetusele.“[1]
B6-vitamiin (püridoksiin)
B6-vitamiinil on kõige rohkem EL-i lubatud väiteid ehk kümme. Sellest on allpool eraldi peatükk.
B7-vitamiin (biotiin)
Biotiini leidub väikestes kogustes paljudes toitudes, näiteks piimas, munakollases, pähklites ja teraviljas[19]. „Biotiin aitab hoida nahka normaalsena.“[1]
B9-vitamiin (folaat)
Folaat on toidus leiduv vorm. Foolhape on sünteetiline vorm, mida kasutatakse toidulisandites ja rikastatud toitudes. Toidu folaat on valguse ja hapniku suhtes tundlik ning osa sellest läheb toiduvalmistamisel kaduma[20]. „Folaat aitab kaasa kudede kasvule naise organismis raseduse ajal.“[1] Raseduse ajal on folaadi soovitus 600 µg päevas[2] (vaata allpool). Toidulisandi valikul raseduse ajal pea nõu arsti või ämmaemandaga. Folaadist, metüülfolaadist ja foolhappest loe lähemalt artiklist folaat (B9-vitamiin).
B12-vitamiin (kobalamiin)
B12-vitamiini toodavad bakterid ja seda leidub ainult loomsetes toitudes ning rikastatud toodetes[21]. „Vitamiin B12 aitab kaasa homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele.“[1] Eesti toitumise uuringus said täiskasvanud B12-vitamiini keskmiselt rohkem kui soovitus[3]. Veganitele ja eakatele on see aga B-vitamiinidest kõige olulisem jälgida (vaata allpool).
Milleks keha B-vitamiine vajab? EL-i lubatud väited
EL-is tohib toidu ja toidulisandi kohta öelda ainult neid tervisealaseid väiteid, mis on kinnitatud määruses 432/2012[1]. Väide kehtib, kui päevaannuses on vähemalt 15 % toitumisalasest võrdlusväärtusest (NRV)[23]. Tabelis on näha, millistel B-vitamiinidel on sama valdkonna väide.
| Valdkond | B1 | B2 | B3 | B5 | B6 | B7 | B9 | B12 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Energiavahetus | ✓ | ✓ | ✓ | ✓ | ✓ | ✓ | – | ✓ |
| Närvisüsteem | ✓ | ✓ | ✓ | – | ✓ | ✓ | – | ✓ |
| Psühholoogilised funktsioonid | ✓ | – | ✓ | – | ✓ | ✓ | ✓ | ✓ |
| Väsimus ja kurnatus | – | ✓ | ✓ | ✓ | ✓ | – | ✓ | ✓ |
| Immuunsüsteem | – | – | – | – | ✓ | – | ✓ | ✓ |
| Vere punalibled ja vereloome | – | ✓ | – | – | ✓ | – | ✓ | ✓ |
| Nahk | – | ✓ | ✓ | – | – | ✓ | – | – |
| Homotsüsteiini ainevahetus | – | – | – | – | ✓ | – | ✓ | ✓ |
Valdkonnad on lühendatud. Täpne sõnastus on allpool. Allikas: määrus 432/2012[1].
Näita kõiki B-vitamiinide väiteid sõna-sõnalt
- Tiamiin: „Tiamiin aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“ „Tiamiin aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Tiamiin aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele.“ „Tiamiin aitab kaasa normaalsele südametalitlusele.“
- Riboflaviin: „Riboflaviin aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“ „Riboflaviin aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Riboflaviin aitab hoida limaskesti normaalsena.“ „Riboflaviin aitab hoida punaseid vereliblesid normaalsena.“ „Riboflaviin aitab hoida nahka normaalsena.“ „Riboflaviin aitab hoida normaalset nägemist.“ „Riboflaviin aitab hoida rauaainevahetust normaalsena.“ „Riboflaviin aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.“ „Riboflaviin aitab vähendada väsimust ja kurnatust.“
- Niatsiin: „Niatsiin aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“ „Niatsiin aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Niatsiin aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele.“ „Niatsiin aitab hoida limaskesti normaalsena.“ „Niatsiin aitab hoida nahka normaalsena.“ „Niatsiin aitab vähendada väsimust ja kurnatust.“
- Pantoteenhape: „Pantoteenhape aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“ „Pantoteenhape aitab kaasa steroidhormoonide, vitamiin D ja teatavate neurotransmitterite normaalsele sünteesile ja ainevahetusele.“ „Pantoteenhape aitab vähendada väsimust ja kurnatust.“ „Pantoteenhape aitab kaasa normaalsele vaimsele jõudlusele.“
- Vitamiin B6: „Vitamiin B6 aitab kaasa normaalsele tsüsteiini sünteesile.“ „Vitamiin B6 aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“ „Vitamiin B6 aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Vitamiin B6 aitab kaasa homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele.“ „Vitamiin B6 aitab kaasa normaalsele valgu- ja glükogeeniainevahetusele.“ „Vitamiin B6 aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele.“ „Vitamiin B6 aitab kaasa vere punaliblede normaalsele moodustumisele.“ „Vitamiin B6 aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Vitamiin B6 aitab vähendada väsimust ja kurnatust.“ „Vitamiin B6 aitab kaasa hormonaalse aktiivsuse regulatsioonile.“
- Biotiin: „Biotiin aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“ „Biotiin aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Biotiin aitab kaasa makrotoitainete ainevahetusele.“ „Biotiin aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele.“ „Biotiin aitab hoida juukseid normaalsena.“ „Biotiin aitab hoida limaskestasid normaalsena.“ „Biotiin aitab hoida nahka normaalsena.“
- Folaat: „Folaat aitab kaasa kudede kasvule naise organismis raseduse ajal.“ „Folaat aitab kaasa normaalsele aminohapete sünteesile.“ „Folaat aitab kaasa normaalsele vereloomele.“ „Folaat aitab kaasa homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele.“ „Folaat aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele.“ „Folaat aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Folaat aitab vähendada väsimust ja kurnatust.“ „Folaat osaleb rakujagunemise protsessis.“
- Vitamiin B12: „Vitamiin B12 aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“ „Vitamiin B12 aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Vitamiin B12 aitab kaasa homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele.“ „Vitamiin B12 aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele.“ „Vitamiin B12 aitab kaasa vere punaliblede normaalsele moodustumisele.“ „Vitamiin B12 aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Vitamiin B12 aitab vähendada väsimust ja kurnatust.“ „Vitamiin B12 osaleb rakujagunemise protsessis.“
Kui palju B-vitamiine päevas vajad?
Eesti ametlikud soovitused on Tervise Arengu Instituudi 2025. aasta tabelraamatus. Need põhinevad Põhjamaade toitumissoovitustel 2023 ja on väga lähedased EFSA väärtustele[2][7]. Raseduse ja imetamise ajal on vajadus enamiku B-vitamiinide puhul suurem.
| Vitamiin | Naine 25–50 a | Mees 25–50 a | Rase | Imetav ema | NRV sildil |
|---|---|---|---|---|---|
| B1 | 0,9 mg | 1,1 mg | 1,0 mg | 1,2 mg | 1,1 mg |
| B2 | 1,6 mg | 1,6 mg | 1,9 mg | 2,0 mg | 1,4 mg |
| B3 (NE) | 14,4 mg | 18,1 mg | 16,3 mg | 20,0 mg | 16 mg |
| B5 | 5 mg | 5 mg | 5 mg | 7 mg | 6 mg |
| B6 | 1,6 mg | 1,8 mg | 1,9 mg | 1,7 mg | 1,4 mg |
| B7 biotiin | 40 µg | 40 µg | 40 µg | 45 µg | 50 µg |
| B9 folaat | 330 µg | 330 µg | 600 µg | 490 µg | 200 µg |
| B12 | 4,0 µg | 4,0 µg | 4,5 µg | 5,5 µg | 2,5 µg |
Soovitused: TAI tabelraamat 2025, tabel 9[2]. NRV ehk toitumisalane võrdlusväärtus on EL-i ühtne arv, mille järgi arvutatakse sildil olev protsent[23]. NRV ei ole sama mis Sinu isiklik vajadus.
Miks on NRV mõnel juhul soovitusest väiksem? NRV on kehtestatud 2011. aastal kogu EL-i jaoks ja see on mõeldud ainult siltide võrdlemiseks[23]. Isikliku vajaduse hindamiseks kasuta tabeli Eesti soovitusi.
Kas Eestis saadakse toidust piisavalt B-vitamiine?
Eesti rahvastiku toitumise uuringus mõõdeti 2014. aastal, kui palju B-vitamiine inimesed keskmiselt toidust said. Võrdlesime neid arve praeguste soovitustega. Keskmine niatsiini ja B12-vitamiini saamine oli soovitusest suurem. B2-vitamiini, B6-vitamiini ja folaadi saamine jäi keskmiselt soovitusest väiksemaks, folaadi puhul umbes poole võrra[3][2].
Sama pilti näitavad ka Põhjamaade toitumissoovitused 2023: Eesti keskmine B6-vitamiini saamine oli naistel 1,2 mg ja meestel 1,5 mg päevas, mis on veidi väiksem kui teistes Põhja- ja Baltimaades[8].
Keskmine näitab rahvastiku toitumist, mitte ühe inimese varusid. Kas Sinu enda toidus on B-vitamiine piisavalt, sõltub sellest, mida Sa iga päev sööd. Allpool on toidud, millest neid kõige kergemini saab.
B-vitamiinid toidus: kust neid saada?
B-vitamiine on paljudes igapäevastes toitudes. Kõige mitmekesisemalt annavad neid liha, kala, munad, piimatooted ja täisteravili. Taimsest toidust saab hästi folaati (rohelised köögiviljad, kaunviljad) ja B1-vitamiini (teravili), kuid B12-vitamiini mitte[13][20][21].
| Toidugrupp | Peamised B-vitamiinid | Hea teada |
|---|---|---|
| Liha ja rups (maks) | B1, B2, B3, B6, B12, folaat, biotiin | Maks on folaadi ja B12-vitamiini rikas allikas[20][21] |
| Kala ja karbid | B3, B6, B12 | Üks peamisi B6-vitamiini allikaid Põhjamaades[8] |
| Piim ja piimatooted | B2, B12, B1, biotiin | Peamine riboflaviini allikas[15] |
| Munad | B12, biotiin (munakollane) | Hea B12-vitamiini allikas taimetoitlasele, kes mune sööb[21][19] |
| Leib, teravili, kartul | B1, B6, B3 | Teraviljatooted on peamine tiamiini allikas[13][8] |
| Rohelised köögiviljad | folaat | Osa folaadist kaob keetmisel, söö ka toorelt[20] |
| Kaunviljad, pähklid, seemned | folaat, B3, biotiin | Maapähkel on hea niatsiini allikas[17][19] |
| Rikastatud taimsed joogid | B12 (kui lisatud) | Veganile oluline B12-vitamiini allikas[4] |
Allikad: Põhjamaade toitumissoovituste 2023 teadusülevaated iga B-vitamiini kohta[13][15][17][8][19][20][21].
B-vitamiinid toidust või toidulisandist?
| Omadus | Toidust | Toidulisandist |
|---|---|---|
| Mida lisaks saad | Valku, kiudaineid, mineraalaineid ja teisi vitamiine | Ainult seda, mis on sildil |
| Kogus | Sõltub toidust, valmistamisest ja säilitamisest | Iga päev sama ja sildil kirjas |
| Folaat | Osa kaob kuumutamisel[20] | Foolhape on keemiliselt kõige püsivam vorm[20] |
| B12 veganile | Taimsest toidust ei saa (v.a rikastatud tooted)[4] | Põhiline allikas[4] |
| Ülempiir | Toiduga ülempiiri tavaliselt ei ületata[24][9] | B6, niatsiini ja foolhappe puhul jälgi ülempiiri[5] |
Toidulisand ei asenda mitmekesist toitu. See sobib siis, kui tead, et mõni B-vitamiin jääb Sinu toidust väheseks, või kui Sinu vajadus on suurem.
B6-vitamiin: milleks, kui palju ja kust
B6-vitamiin (otsingus sageli „b6 vitamiin“) on ühine nimi kuuele lähedasele ainele: püridoksiinile, püridoksaalile, püridoksamiinile ja nende 5′-fosfaatidele. Kõigil neil on vitamiini toime[25]. Kehas töötab B6-vitamiin püridoksaal-5′-fosfaadina (lühend PLP või P-5-P), mis on abiensüüm enam kui 160 ainevahetuse reaktsioonis[26].
Milleks keha B6-vitamiini vajab?
B6-vitamiinil on EL-is kümme lubatud väidet, rohkem kui ühelgi teisel B-vitamiinil[1]. Näiteks:
- „Vitamiin B6 aitab kaasa normaalsele valgu- ja glükogeeniainevahetusele.“
- „Vitamiin B6 aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.“
- „Vitamiin B6 aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele.“
- „Vitamiin B6 aitab kaasa hormonaalse aktiivsuse regulatsioonile.“
Kui palju B6-vitamiini päevas vajad?
Täiskasvanud naine vajab 1,6 mg ja mees 1,8 mg B6-vitamiini päevas, rase naine 1,9 mg[2]. Eesti naine sai toidust keskmiselt 1,2 mg ja mees 1,5 mg[3][8].
B6-vitamiin toidus
Põhjamaades saadakse B6-vitamiini peamiselt kalast, lihast, rupsist, kartulist, leivast, teraviljast ja piimatoodetest[8]. Kui sööd neid toite iga päev, on vajadust lihtsam katta.
Kui palju B6-vitamiini on liiga palju?
B6-vitamiin on üks väheseid B-vitamiine, millel on ülempiir. EFSA langetas selle 2023. aastal 25 mg pealt 12 mg-le päevas. See kehtib täiskasvanutele, ka rasedatele ja imetavatele naistele[9][5]. Väga suurte koguste (üle 50 mg päevas) kuude või aastate pikkusel võtmisel on kirjeldatud kõrvaltoimeid närvisüsteemile[9]. Toidust nii palju ei saa. Ülempiir on oluline siis, kui võtad mitut toidulisandit korraga, sest B6-vitamiini on sageli nii multivitamiinides, B-kompleksides kui ka magneesiumitoodetes.
Miks B6-vitamiini nii sageli magneesiumiga koos pakutakse ja mida silt sel juhul näitab, loe artiklist magneesium ja B6-vitamiin. Magneesiumist endast on pikemalt artiklis magneesium: milleks keha seda vajab.
B-vitamiinide kompleks või üksik B-vitamiin?
B-vitamiinide kompleks ehk B-kompleks sisaldab kõiki kaheksat B-vitamiini ühes tootes. Üksikus tootes on ainult üks, näiteks B12-vitamiin või folaat. Kumb valida, sõltub sellest, mida Sa tahad katta.
| Olukord | Mis sobib | Miks |
|---|---|---|
| Toit on ühekülgne või tahad katta kõik B-vitamiinid korraga | B-kompleks | Üks toode, kõik kaheksa B-vitamiini |
| Oled vegan või taimetoitlane | B12 kindlasti; B-kompleks, kui toit on piiratud | B12-vitamiini taimsest toidust ei saa[4]; veganitel võib väheks jääda ka B2 ja niatsiin[16][17] |
| Planeerid rasedust | Foolhape või folaat (arsti soovitusel) | Põhjamaade ja Balti riikide soovitus on lisaks toidule 400 µg päevas[2] |
| Arst leidis analüüsist ühe B-vitamiini vähesuse | See üks vitamiin, arsti määratud koguses | Kogus ja vorm sõltuvad põhjusest; selle otsustab arst |
| Võtad juba multivitamiini | Kontrolli enne, kas lisatoodet on vaja | Vältimaks B6-vitamiini, niatsiini ja foolhappe ülempiiri ületamist[5] |
B-vitamiinid töötavad ainevahetuses tihedalt koos. Näiteks homotsüsteiini ainevahetuse väide on nii B6-vitamiinil, folaadil kui ka B12-vitamiinil[1]. Seepärast valivad paljud kompleksi, milles on kõik kaheksa.
Kes peaks B-vitamiinidele rohkem tähelepanu pöörama?
Veganid ja taimetoitlased
Taimetoidus ja eriti veganitoidus on B12-vitamiini vähe või üldse mitte. Põhjamaade toitumissoovituste teadlased kirjutavad, et ilma piisava toidulisandita on veganil B12-vitamiini vähesuse risk suurem[4]. Osa taimseid piimajooke on B12-ga rikastatud[4]. Kuna riboflaviini peamised allikad on loomsed toidud, tasub veganil jälgida ka B2-vitamiini[16]. Teised taimetoidul olulised toitained on oomega-3 rasvhapped ja D-vitamiin.
Eakad
Vanusega väheneb maos soolhappe ja sisemise faktori tootmine. Mõlemat on vaja, et toidu B12-vitamiin imenduks. Seetõttu on eakatel B12-vitamiini vähesuse risk suurem, kuigi nad saavad seda toidust sama palju või rohkemgi kui nooremad[22]. Ka riboflaviini vajadus võib vanusega imendumise tõttu suureneda[27]. Kui Sul on küsimusi, räägi perearstiga. B12-vitamiini taset saab vereanalüüsiga kontrollida.
Rasedad ja imetavad naised
Raseduse ajal on soovitus suurem B1-, B2-, B6- ja B12-vitamiinil ning folaadil (600 µg). Imetamise ajal on suurem ka pantoteenhappe (7 mg), biotiini (45 µg) ja B12-vitamiini (5,5 µg) soovitus[2]. TAI tabelraamatu järgi soovitab enamik Põhjamaade ja Balti riikide tervishoiuasutusi viljakas eas naistele alates rasedust planeerimisest kuni esimese trimestri lõpuni lisaks toidule 400 µg folaati toidulisandina[2]. Toidulisandi valimisel raseduse ajal pea nõu oma arsti või ämmaemandaga.
Rasestumisvastaste tablettide kasutajad
Itaalia teadlaste ülevaate järgi on mitmes uuringus leitud, et suukaudseid rasestumisvastaseid tablette kasutavatel naistel on veres keskmiselt vähem folaati ning B2-, B6- ja B12-vitamiini[28]. Kas see vajab toidulisandit, sõltub toidust. Küsi oma arstilt või apteekrilt.
Inimesed, kes tarvitavad palju alkoholi
Alkohol vähendab tiamiini imendumist[14]. Rohke alkohol muudab keeruliseks ka teiste B-vitamiinide saamise, sest toit jääb sageli ühekülgseks.
Väga aktiivsed inimesed
Põhjamaade teadlased toovad riboflaviini puhul välja ka väga aktiivsed inimesed, kelle vajadus võib olla suurem[16].
Kuidas valida B-vitamiinide toidulisandit?
Poes on palju B-vitamiinide tooteid ja need erinevad koostise, koguste ja vormide poolest. Need viis küsimust aitavad valida.
- Kas tootes on kõik kaheksa B-vitamiini? Mõnes B-kompleksis puudub biotiin või B12-vitamiin. Vaata sildilt, et kõik kaheksa oleksid olemas.
- Kui palju on päevaannuses (mg, µg ja % NRV)? Väide kehtib alates 15 % NRV-st[23]. Suurem protsent ei tähenda automaatselt paremat. Jälgi, et B6-vitamiini oleks kõigist toidulisanditest kokku alla 12 mg päevas[5].
- Milline on vorm? Sildil on vitamiini keemiline nimi. Näiteks B12-vitamiin võib olla tsüanokobalamiin või metüülkobalamiin, B6-vitamiin püridoksiinvesinikkloriid või püridoksaal-5′-fosfaat, B9-vitamiin foolhape või 5-metüültetrahüdrofolaat. Need on vormid, milles keha neid vitamiine ise kasutab: metüülkobalamiin on ensüümi abiaine[12], püridoksaal-5′-fosfaat on B6-vitamiini abiensüümi vorm[26] ja vereplasma folaat on umbes 90 % ulatuses 5-metüültetrahüdrofolaat[29]. Uuringud ei näita, et need vormid sobiksid kõigile paremini. Folaadi vormidest loe lähemalt artiklist folaat.
- Niatsiin: nikotiinamiid või nikotiinhape? Nikotiinhape võib juba 30 mg-st päevas tekitada naha punetust ja kuumatunnet. Nikotiinamiid seda ei tee. Seepärast on nikotiinhappe ülempiir 10 mg, nikotiinamiidil 900 mg päevas[24][5].
- Kas toodet on kontrollinud sõltumatu labor? Näiteks NSF Contents Certified märk näitab, et sõltumatu organisatsioon on kontrollinud, kas koostis vastab sildile ja kas tootes on saasteaineid. Sellest loe lähemalt artiklist NSF sertifikaat. Veganil vaata ka, kas kapsel on taimne.
Näide: kuidas lugeda B-vitamiinide kompleksi silti
Siin on näitena Kontamo B-vitamiinide kompleksi ReAline sildi andmed. Me ei väida, et need vormid imenduksid paremini kui teised. Tabel näitab, mida iga rida sildil tähendab.
| Vitamiin | Vorm sildil | 1 kapsel | % NRV |
|---|---|---|---|
| B1 | tiamiinvesinikkloriid | 4 mg | 364 % |
| B2 | naatriumriboflaviin-5′-fosfaat | 4 mg | 286 % |
| B3 | nikotiinamiid | 10 mg NE | 63 % |
| B5 | D-kaltsiumpantotenaat | 6 mg | 100 % |
| B6 | püridoksaal-5′-fosfaat | 4 mg | 286 % |
| B7 | D-biotiin | 50 µg | 100 % |
| B9 | (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe glükoosamiinisool (Quatrefolic®) | 200 µg | 100 % |
| B12 | metüülkobalamiin | 250 µg | 10 000 % |
Allikas: tootelehe sisaldustabel[6]. Kapslis on lisaks L-metioniin 500 mg ja L-tauriin 200 mg. Kapsel on taimne, toode sobib veganitele. Päevaannus on 1 kapsel, soovi korral 2.
Kuidas lugeda tabelit? B12-vitamiini 10 000 % tundub suur arv, kuid NRV on ainult 2,5 µg ja B12-vitamiinile ei ole ülempiiri määratud. Suu kaudu võetuna reguleerib keha B12-vitamiini imendumist ise ja liig eritub uriiniga[30]. B6-vitamiini on 1 kapslis 4 mg ja 2 kapslis 8 mg, mis jääb alla 12 mg ülempiiri[5]. Kui võtad lisaks magneesiumi B6-ga või multivitamiini, liida kõigi toodete B6-vitamiin kokku. Toote koostisest ja kasutamisest on pikemalt artiklis ReAline: B-vitamiinide kompleks – koostis ja kasutamine.
Kuidas B-vitamiine võtta?
- Koos toiduga. Paljude B-vitamiinide toidulisandite, ka ReAline’i, juhis on võtta kapsel koos toiduga[6]. Paljud võtavad selle hommikusöögi või lõunaga.
- Järgi päevaannust. Ära võta rohkem, kui pakendil on kirjas.
- Uriin muutub kollaseks. See on riboflaviini värv ja ohutu[16][11].
- Ravimid ja analüüsid. Kui kasutad pikaajaliselt ravimeid või lähed vereanalüüsi andma, ütle arstile, milliseid toidulisandeid võtad.
Kas B-vitamiine võib saada liiga palju?
Toidust saadavate B-vitamiinide kahjulikku toimet ei ole kirjeldatud ja ülempiiri võivad ületada eelkõige suurte annustega toidulisandite kasutajad[24][9]. Seepärast vaata kogust eriti siis, kui võtad mitut toodet korraga. Ülempiir on kogus, mida võib iga päev pikka aega võtta ilma kahjuta.
| Vitamiin | Ülempiir | Märkus |
|---|---|---|
| B6 | 12 mg | Kehtib alates 2023, ka rasedatele ja imetavatele[9][5] |
| B3 nikotiinamiidina | 900 mg | Toidulisanditest[5] |
| B3 nikotiinhappena | 10 mg | Suuremad kogused võivad põhjustada naha punetust[24] |
| Foolhape (sünteetiline) | 1000 µg | Toidulisanditest ja rikastatud toitudest[5] |
| B1, B2, B5, biotiin, B12 | ei ole määratud | Kahjulikku toimet ei ole kirjeldatud või andmeid ei ole piisavalt[31][32][33][34][30] |
Ülempiirid: TAI tabelraamat 2025, tabel 11[5], ja Põhjamaade toitumissoovituste 2023 ülevaated.
„Ei ole määratud“ ei tähenda, et võiks võtta piiramatult. Järgi alati pakendil olevat päevaannust.
Tootefaktid tootelehelt[6]. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitu.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on B-vitamiinid?
B-vitamiinid (otsingus ka „b vitamiinid“) on kaheksa vees lahustuvat vitamiini: tiamiin (B1), riboflaviin (B2), niatsiin (B3), pantoteenhape (B5), B6-vitamiin, biotiin (B7), folaat (B9) ja B12-vitamiin[7].
Milleks on vaja B6-vitamiini?
B6-vitamiinil (otsingus „b6 vitamiin“) on kümme EL-i lubatud väidet, näiteks: „Vitamiin B6 aitab kaasa normaalsele valgu- ja glükogeeniainevahetusele.“ ja „Vitamiin B6 aitab vähendada väsimust ja kurnatust.“[1]
Kui palju B6-vitamiini päevas vaja on?
Mis on B-vitamiinide kompleks?
B-vitamiinide kompleks (otsingus ka „b vitamiinide kompleks“) ehk B-kompleks on toidulisand, milles on kõik kaheksa B-vitamiini. See sobib, kui tahad katta need korraga. Kui vajad ainult ühte, näiteks B12-vitamiini, sobib üksik vitamiin.
Kas B-vitamiine võib võtta iga päev?
Jah, pakendil oleva päevaannuse järgi. Jälgi B6-vitamiini (12 mg), nikotiinhappe (10 mg) ja foolhappe (1000 µg) ülempiiri, kui võtad mitut toodet[5].
Millal on parem B-vitamiine võtta?
Järgi pakendi juhist. Paljude toodete juhis on võtta koos toiduga, näiteks hommiku- või lõunasöögi ajal.
Kas vegan saab B-vitamiinid toidust?
Enamiku jah, kuid B12-vitamiini mitte. Seda leidub ainult loomsetes ja rikastatud toitudes, seepärast vajab vegan B12-vitamiini toidulisandist või rikastatud toidust[4].
Seotud artiklid
Allikad
Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 34 allikat (Tervise Arengu Instituut, EFSA, EL-i õigusaktid, Põhjamaade toitumissoovituste 2023 teadusülevaated, PubMed ja Kontamo tooteleht) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.
Näita kõiki allikaid (34)Peida allikad
- Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse lubatud tervisealaste väidete loetelu (konsolideeritud eestikeelne tekst 17.05.2021), lisa: tiamiin, riboflaviin, niatsiin, pantoteenhape, vitamiin B6, biotiin, folaat, vitamiin B12. EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 9 „Vitamiinide tarbimissoovitused (RI ja AI)“, lk 22–23 (PDF lk 23–24: naised, rasedad, imetavad, mehed) ja joonealune märkus 6 (400 µg). tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 9 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel RTU051 „Keskmine toitainete tarbimine päevas vanuse ja soo järgi“ (Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014): vitamiinid B1, B2, B3, B6, B9, B12. Väljavõte 10.11.2026. statistika.tai.ee: tabel RTU051 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL, Lysne V. Vitamin B12 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10257. PMID 38084149, PMC10710864 (Põhjamaad). Jaotis 4.1 „Vegans/Vegetarians“. PMC täistekst, jaotis 4.1 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabel 11 „Vitamiinide ja mineraalainete tarbimise ülempiir (UL) täiskasvanutele“, lk 26 (PDF lk 27): B6-vitamiin 12 mg, nikotiinamiid 900 mg, nikotiinhape 10 mg, foolhape (sünteetiline) 1000 µg. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 11 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Kontamo OÜ. B-vitamiinide kompleks ReAline 60 kapslit – tootelehe koostis, sisaldustabel (1–2 kapslit) ja kasutamine, vaadatud 10.11.2026. kontamo.ee: ReAline 60 kapslit (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Summary of Dietary Reference Values, versioon 4, september 2017. Tabel 9 (mehed, lk 11) ja tabel 11 (naised, lk 13): biotiin, kobalamiin, folaat, niatsiin, pantoteenhape, riboflaviin, tiamiin, vitamiin B6, vanus ≥ 18 a. efsa.europa.eu: DRV kokkuvõte (PDF), lk 11 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL. Vitamin B6 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10259. PMID 38187791, PMC10770651 (Põhjamaad). Jaotis „Dietary intake in Nordic and Baltic countries“ (toiduallikad; Eesti keskmine 1,2 mg naistel ja 1,5 mg meestel). PMC täistekst, jaotis 4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL. Vitamin B6 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10259. PMID 38187791, PMC10770651 (Põhjamaad). Jaotis 5.3 „Upper intake levels and toxicity“ (ülempiir 12 mg alates 2023, kõrvaltoimed üle 50 mg päevas pikaajaliselt). PMC täistekst, jaotis 5.3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL, Lysne V. Vitamin B12 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10257. PMID 38084149, PMC10710864 (Põhjamaad). Jaotis 2.1 „Absorption and intestinal transport“ (tervel täiskasvanul imendub umbes 50 % toidu B12-vitamiinist). PMC täistekst, jaotis 2.1 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Lysne V, Strandler HS. Riboflavin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10315. PMID 38187799, PMC10770701 (Põhjamaad). Jaotis „Assessment of nutrient status“ (piiratud varu, liig eritub uriiniga). PMC täistekst, jaotis 4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL, Lysne V. Vitamin B12 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10257. PMID 38084149, PMC10710864 (Põhjamaad). Kokkuvõte (keha varu 2–3 mg; metüülkobalamiin ensüümi abiainena). PMC täistekst, kokkuvõte (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Strandler HS, Strand TA. Thiamin (Vitamin B1) – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10290. PMID 38084159, PMC10710862 (Põhjamaad). Jaotis „Dietary intake in Nordic and Baltic countries“ (toiduallikad). PMC täistekst, jaotis 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Strandler HS, Strand TA. Thiamin (Vitamin B1) – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10290. PMID 38084159, PMC10710862 (Põhjamaad). Jaotis „Physiology“ (alkohol vähendab imendumist). PMC täistekst, jaotis 3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Lysne V, Strandler HS. Riboflavin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10315. PMID 38187799, PMC10770701 (Põhjamaad). Jaotis „Dietary intake in Nordic and Baltic countries“ (toiduallikad). PMC täistekst, jaotis 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Lysne V, Strandler HS. Riboflavin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10315. PMID 38187799, PMC10770701 (Põhjamaad). Kokkuvõte „Popular scientific summary“ (kollane aine; peamiselt loomsetes toitudes; tundlikumad rühmad). PMC täistekst, jaotis 1 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Freese R, Lysne V. Niacin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10299. PMID 38187785, PMC10770643 (Põhjamaad). Jaotis „Physiology“ (toiduallikad; veganitel väiksem saamine). PMC täistekst, jaotis 2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Freese R, Aarsland TE. Pantothenic acid – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10255. PMID 38187802, PMC10770646 (Põhjamaad). Kokkuvõte (nimi „pantos“, leidub peaaegu kõigis toitudes, puudus harv). PMC täistekst, kokkuvõte (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Solvik BS, Strand TA. Biotin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10256. PMID 38327992, PMC10845898 (Põhjamaad). Jaotis „Dietary intake in Nordic and Baltic countries“ (toiduallikad). PMC täistekst, jaotis 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL, Ueland PM. Folate – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10258. PMID 38187793, PMC10770645 (Põhjamaad). Jaotis „Dietary intake in Nordic and Baltic countries“ (toiduallikad; osa folaadist hävib toiduvalmistamisel; foolhape kõige püsivam vorm). PMC täistekst, jaotis 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL, Lysne V. Vitamin B12 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10257. PMID 38084149, PMC10710864 (Põhjamaad). Jaotis „Dietary intake in Nordic and Baltic countries“ (ainult loomsetes ja rikastatud toitudes; head allikad). PMC täistekst, jaotis 4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL, Lysne V. Vitamin B12 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10257. PMID 38084149, PMC10710864 (Põhjamaad). Jaotis 4.5 „Elderly“ (soolhappe ja sisemise faktori tootmine väheneb vanusega). PMC täistekst, jaotis 4.5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele, XIII lisa A osa: toitumisalased võrdlusväärtused (tiamiin 1,1 mg, riboflaviin 1,4 mg, niatsiin 16 mg, pantoteenhape 6 mg, B6 1,4 mg, foolhape 200 µg, B12 2,5 µg, biotiin 50 µg; oluline kogus 15 %). EUR-Lex: määrus 1169/2011 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Freese R, Lysne V. Niacin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10299. PMID 38187785, PMC10770643 (Põhjamaad). Jaotis „Upper intake levels and toxicity“ (nikotiinhape 10 mg, nikotiinamiid 900 mg, punetus alates 30 mg). PMC täistekst, jaotis 5.2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL. Vitamin B6 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10259. PMID 38187791, PMC10770651 (Põhjamaad). Jaotis „Physiology“ (B6-vitamiini vormid). PMC täistekst, jaotis 2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL. Vitamin B6 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10259. PMID 38187791, PMC10770651 (Põhjamaad). Kokkuvõte (PLP on abiensüüm enam kui 160 reaktsioonis). PMC täistekst, kokkuvõte (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Lysne V, Strandler HS. Riboflavin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10315. PMID 38187799, PMC10770701 (Põhjamaad). Jaotis „Physiology“ (vajadus võib vanusega suureneda). PMC täistekst, jaotis 3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Palmery M, Saraceno A, Vaiarelli A, Carlomagno G. Oral contraceptives and changes in nutritional requirements. Eur Rev Med Pharmacol Sci. 2013;17(13):1804–1813. PMID 23852908 (Rooma Sapienza ülikool, Itaalia). PubMed 23852908 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL, Ueland PM. Folate – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10258. PMID 38187793, PMC10770645 (Põhjamaad). Jaotis „Physiology“ (vereplasma folaat umbes 90 % ulatuses 5-metüültetrahüdrofolaat). PMC täistekst, jaotis 3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Bjørke-Monsen AL, Lysne V. Vitamin B12 – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10257. PMID 38084149, PMC10710864 (Põhjamaad). Jaotis 5.2 „Toxicity“ (keha reguleerib imendumist, liig eritub uriiniga). PMC täistekst, jaotis 5.2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Strandler HS, Strand TA. Thiamin (Vitamin B1) – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10290. PMID 38084159, PMC10710862 (Põhjamaad). Jaotis „Health outcomes relevant for Nordic and Baltic countries“ (ülempiiri ei ole andmete puudumise tõttu määratud). PMC täistekst, jaotis 6 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Lysne V, Strandler HS. Riboflavin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10315. PMID 38187799, PMC10770701 (Põhjamaad). Jaotis „Toxicity“ (kahjulikku toimet ei ole kirjeldatud). PMC täistekst, jaotis 6.2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Freese R, Aarsland TE. Pantothenic acid – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2023;67:10255. PMID 38187802, PMC10770646 (Põhjamaad). Jaotis „Upper intake levels and toxicity“. PMC täistekst, jaotis 5.2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Solvik BS, Strand TA. Biotin – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10256. PMID 38327992, PMC10845898 (Põhjamaad). Jaotis „Health outcomes relevant for Nordic and Baltic countries“ (andmeid ülempiiri määramiseks ei ole piisavalt). PMC täistekst, jaotis 6 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
Kuidas see artikkel valmis
Päevased soovitused ja ülempiirid on Tervise Arengu Instituudi 2025. aasta tabelraamatust ja EFSA-st. Eesti tarbimise arvud on TAI tervisestatistika andmebaasist (Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014). Toiduallikad ja riskirühmad on Põhjamaade toitumissoovituste 2023 teadusülevaadetest, mis on avaldatud PubMedis. EL-i väited on sõna-sõnalt määrusest 432/2012. Tootefaktid on Kontamo tootelehelt. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.
Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist.
Muudatuste ajalugu
- – esimene versioon.
Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga
Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.





