🔔 Soovid teavitust, kui uus kaup jõuab meie lattu (eriti ReMag)? Pane end siia kirja:
Ei liida Sind uudiskirjaga – teavitame ainult siis, kui tooted jõuavad meie lattu. Privaatsus
0
Kontakt0

B-VITAMIINID

Folaat (B9-vitamiin): mis see on ja mis vahe on foolhappel ja metüülfolaadil

Avaldatud 12.11.2026
Puulaual roheline linane lina, spinat, brokoli, spargel, rooskapsad, kikerherned, läätsed ja päevalilleseemned

Folaat ehk B9-vitamiin on vees lahustuv B-vitamiin. Folaat osaleb rakujagunemise protsessis[1]. „Folaat“ on üldnimetus. Selle alla kuuluvad toidus olevad folaadid, foolhape, mis on sünteetiline vorm ja mida keha peab enne kasutamist muundama, ning metüülfolaat (5-MTHF), mis on aktiivne vorm ja mida keha muundama ei pea[2].

Siit saad teada, mis vahe on foolhappel ja metüülfolaadil, mida tähendab MTHFR-geeni variant, kui palju folaati päevas vaja on ja kust seda toidust saada. Lisaks näitame, kuidas folaadi toidulisandi silti lugeda.

Lühidalt

  • Folaat, B9-vitamiin ja vitamiin B9 tähendavad sama asja. Folaadid on selle vitamiini kõik vormid kokku.
  • Foolhape on sünteetiline vorm. Keha peab selle enne kasutamist muundama ja selleks vajalik ensüüm töötab inimesel aeglaselt[2][3].
  • Metüülfolaat (5-MTHF) on aktiivne vorm. Just selles vormis ringleb folaat peamiselt veres[2].
  • Täiskasvanu vajab 330 µg folaate päevas, lapseootel naine 600 µg[4].
  • Eesti naine sai toidust keskmiselt 164 µg päevas, mis oli Põhja- ja Baltimaade madalaim tulemus[5][6].
  • Toidulisandite ja rikastatud toidu ülempiir on 1000 µg päevas. See kehtib nii foolhappele kui ka metüülfolaadile[7].

Toote koostis ja kogused on võetud Kontamo tootelehelt[8]. NRV on päevane võrdluskogus täiskasvanule.

Kuus fakti folaadi kohta

164 µgNii palju folaate sai Eesti naine keskmiselt toidust päevas.Soovitus on 330 µg[6][4].
600 µgNii palju folaate vajab lapseootel naine päevas.Imetav ema 490 µg[4].
1000 µgSelline on toidulisanditest ja rikastatud toidust saadava folaadi ülempiir.Foolhape ja metüülfolaat kokku[7].
4Nii mitu folaadi vormi tohib EL-is toidulisandisse lisada.Foolhape ja kolm metüülfolaadi soola[9].
1,7Nii mitme µg toidufolaadiga võrdsustab EFSA 1 µg toidulisandi folaati.Foolhape ja metüülfolaat alla 400 µg päevas[2].
1200 µgNii palju folaate on 100 grammis broilerimaksas.Spinatis 190 µg[10].
Selles artiklis
  1. Mis on folaat (B9-vitamiin)?
  2. Foolhape, folaat ja metüülfolaat: mis vahe on?
  3. MTHFR: mida geenivariant folaadi kohta tähendab?
  4. Kui palju folaati päevas vaja on?
  5. Folaat toidus: kust seda saada?
  6. Folaat raseduse ajal: ametlik soovitus
  7. Folaat veres: kuidas taset mõõdetakse?
  8. Kuidas valida folaadi toidulisandit?
  9. Millal olla ettevaatlik?
  10. Korduma kippuvad küsimused

Mis on folaat (B9-vitamiin)?

Folaat on B-grupi vitamiin, mille teine nimi on B9-vitamiin või vitamiin B9. Mitmuses räägitakse folaatidest, sest folaat esineb mitmes keemilises vormis.

Euroopa Liidus on folaadi kohta lubatud järgmised tervisealased väited[1]:

  • Folaat aitab kaasa normaalsele aminohapete sünteesile.
  • Folaat aitab kaasa normaalsele vereloomele.
  • Folaat aitab kaasa homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele.
  • Folaat aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele.
  • Folaat aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
  • Folaat aitab vähendada väsimust ja kurnatust.
  • Folaat osaleb rakujagunemise protsessis.

Kaheksas väide puudutab rasedust. Sellest räägime eraldi peatükis folaat raseduse ajal.

Foolhape, folaat ja metüülfolaat: mis vahe on?

Kõik kolm on folaadid, aga need erinevad selle poolest, kust need tulevad ja mida keha peab nendega tegema. Küsimusele „folaat või foolhape?“ ei ole üht õiget vastust. Mõlemad on EL-is toidulisandis lubatud[9]. Vahe on keemias.

Folaadi vormid lühidalt
Vorm Kust see tuleb Mida keha peab tegema
Toidu folaadid Lehtköögiviljad, kaunviljad, maks, munad, seemned Soolestik lõhub pikad molekulid enne imendumist lühemaks. Need on valgus- ja kuumustundlikud[2][5]
Foolhape Sünteetiline vorm toidulisandites ja rikastatud toidus[9] Keha peab selle muundama aktiivseks vormiks. Selleks vajalik ensüüm DHFR töötab inimesel piiratud kiirusega[2][3]
Metüülfolaat (5-MTHF) Toidulisandites soolana: kaltsium-L-metüülfolaat, glükoosamiinisool (Quatrefolic®) või naatriumsool[9] Ei pea muundama. See on sama vorm, milles folaat ringleb veres[2]

DHFR = dihüdrofolaadi reduktaas, ensüüm, mis muundab foolhapet. 5-MTHF = 5-metüültetrahüdrofolaat.

Mis on foolhape?

Foolhape on folaadi sünteetiline vorm. Seda lisatakse toidulisanditesse ja rikastatud toitu, sest see on toidu folaatidest püsivam ega lagune nii kergesti kuumuse ja valguse käes[9]. Kehas peab foolhape läbima mitu muundamise sammu, enne kui sellest saab aktiivne folaat. Esimest sammu teeb ensüüm DHFR. EFSA hinnangul on keha võime foolhapet soolestikus muundada piiratud[2]. Ameerika teadlaste laborikatses kuue inimese maksaprooviga oli DHFR-i aktiivsus madal ja inimeste vahel umbes viiekordne erinevus[3].

Saksa uuringus 24 naisega leiti foolhappe võtmise järel veres regulaarselt muundamata foolhapet, metüülfolaadi järel harva[11]. Selle tervisemõju ei ole teada. Foolhappe enda teemad, näiteks foolhape toidus ja foolhape enne rasedust, on eraldi artikli teema. Siin räägime vormide vahest.

Mis on metüülfolaat ehk 5-MTHF?

Metüülfolaat ehk 5-MTHF on folaadi aktiivne vorm. Seda nimetatakse ka aktiivseks folaadiks või metüülitud folaadiks. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) järgi ringleb folaat inimese veres peamiselt just 5-MTHF-ina ning talletub kudedes, peamiselt maksas[2].

Toidulisandis olev metüülfolaat on sama molekul, kuid valmistatakse keemiliselt, sageli foolhappest lähtudes. Nii on see nii kaltsium-L-metüülfolaadi kui ka glükoosamiinisoola (Quatrefolic®) puhul[12][13]. Seepärast ei ole õige nimetada toidulisandi folaati „toidust saadud“ folaadiks. Täpne nimi on aktiivne folaat.

MTHFR: mida geenivariant folaadi kohta tähendab?

MTHFR (metüleentetrahüdrofolaadi reduktaas) on ensüüm, mis aitab kehal folaati 5-MTHF-iks muuta. Selle geenil on variant C677T. Põhjamaade ja Balti riikide toitumissoovituste järgi on inimestel, kellel on see variant mõlemast vanemast (TT-genotüüp), folaadivajadus suurem[5].

Mida see Sinu jaoks tähendab?

  • Oluline on kogus. Ka TT-genotüübi korral on eesmärk saada toidust ja vajadusel toidulisandist piisavalt folaati[5].
  • Vormi valik on Sinu otsus. Toidulisandis on lubatud nii foolhape kui ka metüülfolaat[9]. Metüülfolaat ei vaja muundamist foolhappe kaudu.
  • Kui Sul on teadaolev MTHFR-variant ja planeerid rasedust, aruta arsti või ämmaemandaga, millist vormi ja kogust võtta.

Kui palju folaati päevas vaja on?

Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovitused folaatide kohta[4]:

Folaatide päevane soovitus Eestis (µg)
Vanuserühm Folaadid päevas
Lapsed 4–6 a 140 µg
Lapsed 7–10 a 200 µg
Tüdrukud 11–14 / 15–17 a 280 / 310 µg
Poisid 11–14 / 15–17 a 260 / 320 µg
Naised ja mehed alates 18 a 330 µg
Lapseootel naised 600 µg
Imetavad emad 490 µg

Allikas: TAI tabelraamat 2025, tabel 9[4]. Soovitus käib toidust ja toidulisanditest kokku saadava folaadi kohta.

Mis on DFE ehk folaadiekvivalent?

Toidu folaat ja toidulisandi folaat ei imendu ühtemoodi. Et neid saaks kokku liita, kasutatakse ühikut DFE (dietary folate equivalent, folaadiekvivalent). EFSA arvutuse järgi[2]:

  • 1 µg toidu folaati = 1 µg DFE;
  • 1 µg foolhapet = 1,7 µg DFE;
  • 1 µg metüülfolaati (kui toidulisandist tuleb alla 400 µg päevas) = 1,7 µg DFE.

Näide: 200 µg metüülfolaati toidulisandist annab umbes 340 µg DFE. Mõnel välismaisel sildil on folaat kirjas DFE-na (näiteks „mcg DFE“), Euroopa sildil µg-des. Seepärast võivad sama koguse numbrid eri siltidel erineda.

Kui palju folaati Eesti inimesed saavad?

Põhja- ja Baltimaade võrdluses sai Eesti naine toidust kõige vähem folaati. Keskmine oli 164 µg päevas ehk umbes pool soovitusest[6][5].

Naiste keskmine folaadi saamine toidust (µg päevas)
Riik ja uuringuaasta µg päevas
Eesti 2014 164
Leedu 2019 200
Läti 2018 216
Soome 2017 222
Norra 2010 231
Island 2010 248
Rootsi 2010 253
Taani 2011 329

Allikas: Lemming ja Pitsi 2022, tabel 5[6]. Riikide uuringumeetodid erinevad, seega on võrdlus ligikaudne. Soovitus on 330 µg päevas[4].

Folaat toidus: kust seda saada?

Kõige rohkem folaati on maksas, lehtköögiviljades, kapsastes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. Vähem on seda kartulis, piimatoodetes, kalas ja lihas[10].

Folaate 100 grammis toidus (TAI toidu koostise andmebaas NutriData)
Toit Folaadid, µg/100 g
Broilerimaks, toores 1200
Edamame oad 320
Spinat 190
Spargel 180
Brokoli 160
Rooskapsas 160
Päevalilleseemned, kooritud 150
Kreeka pähklid 120
Oad, keedetud 110
Kikerherned, keedetud 94
Muna 69
Rukkileib 26

Andmed: NutriData, komponent „folaadid“, vaadatud 10.11.2026[10].

Kas folaat hävib kuumtöötlemisel?

Osaliselt jah. Toidu folaadid on valguse ja hapniku suhtes tundlikud ning osa neist laguneb toiduvalmistamisel[5]. NutriData järgi on 100 grammis toores spinatis 190 µg ja kuumtöödeldud spinatis 150 µg folaate. Toores brokolis on 160 µg, keedetud brokolis 120 µg[10].

Mida saad ise teha:

  • söö osa köögivilju toorelt, näiteks salatina;
  • auruta või hauta lühikest aega väheses vees;
  • hoia rohelisi köögivilju külmkapis ja söö need mõne päeva jooksul ära;
  • lisa salatisse või putru peotäis seemneid või pähkleid.

Folaat toidust või toidulisandist?

Folaat toidust ja toidulisandist võrdluses
Omadus Toidust Toidulisandist
Vorm Erinevad folaadid, enamasti pikad molekulid[2] Foolhape või metüülfolaadi sool[9]
Püsivus Laguneb osaliselt kuumuse ja valguse käes[5] Püsiv[9]
Arvestus 1 µg = 1 µg DFE 1 µg = 1,7 µg DFE (alla 400 µg päevas)[2]
Kogus Sõltub toidust ja valmistamisest Kirjas sildil µg-des ja % NRV-na
Ülempiir Puudub 1000 µg päevas kokku[7]
Lisaks saad Kiudaineid, teisi vitamiine ja mineraalaineid Täpse ja ühtlase koguse

Hea alus on folaadirikas toit. Toidulisand on abiks siis, kui toidust jääb vähem, kui vaja, või kui vajadus on suurem, näiteks raseduse planeerimisel.

Folaat raseduse ajal: ametlik soovitus

Raseduse ajal on folaadivajadus suurem: TAI soovitus lapseootel naisele on 600 µg folaate päevas ja imetavale emale 490 µg[4]. TAI märgib, et viljakas eas naisel soovitatakse alates planeeritud rasedusest ja kogu esimese trimestri jooksul võtta lisaks toidule 400 µg foolhapet päevas[4].

Eesti Naistearstide Seltsi raseduse jälgimise juhend soovitab raseduse planeerimisel ja kuni 12. rasedusnädalani võtta foolhapet 400 µg päevas[14]. Seda soovitust tasub järgida. EL-is on raseduse kohta lubatud eraldi väide, mis kehtib ainult foolhappele, mitte metüülfolaadile[15].

Folaadi kohta on lubatud väide: „Folaat aitab kaasa kudede kasvule naise organismis raseduse ajal.“[1] Kui planeerid rasedust või oled lapseootel, räägi oma arsti või ämmaemandaga, millist folaadi vormi ja kogust Sulle soovitatakse.

Folaat veres: kuidas taset mõõdetakse?

Folaadi taset saab mõõta vereanalüüsiga. EFSA järgi näitab seerumi või plasma folaat eelkõige viimase aja toitumist. Pikemat varustatust peegeldab punaste vereliblede folaat, sest see muutub aeglaselt. Folaadiga seotud näitajana vaadatakse vahel ka homotsüsteiini taset[2].

Kui analüüsis on folaat madal, ära hakka suurt kogust ise võtma. Tulemuse tõlgendab arst. Ta vaatab koos sellega tavaliselt ka B12-vitamiini, sest suur foolhappe kogus võib B12-vitamiini puudust analüüsides varjata[16].

Kuidas valida folaadi toidulisandit?

Folaati müüakse eraldi tootena, B-vitamiinide kompleksis ja multivitamiinis. Vaata sildilt viit asja:

  1. Vorm. Sildil on kirjas üks EL-is lubatud neljast vormist[9]:
    • pteroüülmonoglutamiinhape (see on foolhape);
    • kaltsium-L-metüülfolaat;
    • (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe glükoosamiinisool (Quatrefolic®);
    • L-5-metüültetrahüdrofoolhappe mononaatriumsool.
    Kolm viimast on metüülfolaadi soolad.
  2. Kogus ja NRV. Folaadi NRV ehk päevane võrdluskogus on 200 µg[17]. Sildil on kogus µg-des ja protsendina NRV-st. Kui kogus on DFE-na, võrdle seda ettevaatlikult.
  3. Kõik toidulisandid kokku. Kui võtad mitut toodet, näiteks multivitamiini ja B-kompleksi, liida folaat kokku. Kokku ei tohiks see ületada 1000 µg päevas[7].
  4. Sildi sõnad. Foolhape on sünteetiline ja ka metüülfolaadi soolad valmistatakse keemiliselt[9][12][13]. Kui sildil on kirjeldav sõna, vaata koostisest, milline vorm tegelikult sees on.
  5. Sõltumatu test. Kolmanda osapoole sertifikaat näitab, et tootja ei ole ainuke, kes koostist kontrollib. Näiteks NSF Contents Certified kinnitab, et koostis vastab sildile ja toodet on testitud saasteainete suhtes. Loe lähemalt artiklist NSF sertifikaat: mida see toidulisandil tähendab.

Näide: mida näitab meie toote silt?

Kontamo B-vitamiinide kompleksis ReAline® on folaat Quatrefolic® vormis, ehk (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe glükoosamiinisoolana. See on aktiivne folaat, mitte foolhape. See valmistatakse keemiliselt[13]. Ühes kapslis on 200 µg folaati (100 % NRV), soovitatav annus on 1–2 kapslit päevas. Tootel on NSF Contents Certified sertifikaat[8]. Lisaks folaadile on selles veel seitse B-vitamiini. Täpsem koostis on artiklis ReAline: B-vitamiinide kompleks, koostis, kogused ja kasutamine. Teised B-vitamiinide tooted leiad kategooriast B-vitamiinid.

Millal olla ettevaatlik?

  • Ülempiir: täiskasvanul 1000 µg päevas toidulisanditest ja rikastatud toidust. See kehtib nii foolhappele kui ka metüülfolaadile[7]. Toidu folaati see ei puuduta.
  • Lapsed: laste ülempiir on väiksem, näiteks 1–3-aastasel 200 µg ja 7–10-aastasel 400 µg päevas[18]. Lapsele vali lastele mõeldud toode ja järgi pakendi juhist.
  • Ravimid: folaat võib vähendada metotreksaadi toimet[16]. Ka mõned teised ravimid mõjutavad folaadi vajadust[5]. Kui võtad retseptiravimeid, räägi enne toidulisandi alustamist arsti või apteekriga.
  • Üle 50-aastased: enne foolhappe alustamist soovitatakse kontrollida B12-vitamiini taset[16].
  • Rasedus: järgi ametlikku soovitust (vaata ülevalt) ja räägi arsti või ämmaemandaga.

Toote koostis ja kogused on võetud Kontamo tootelehelt[8].

Korduma kippuvad küsimused

Kas foolhape ja folaat on sama asi?

Mitte päris. Folaat on B9-vitamiini üldnimetus. Foolhape on üks folaadi vorm, täpsemalt sünteetiline vorm, mida kasutatakse toidulisandites ja rikastatud toidus. Keha peab foolhappe enne kasutamist muundama[2].

Mis on B9-vitamiin?

B9-vitamiin ehk vitamiin B9 on folaadi teine nimi. See on vees lahustuv B-grupi vitamiin. Folaat osaleb rakujagunemise protsessis. Folaat aitab kaasa normaalsele vereloomele[1].

Mis on metüülfolaat ehk 5-MTHF?

Metüülfolaat (5-metüültetrahüdrofolaat, 5-MTHF) on folaadi aktiivne vorm, milles folaat ringleb peamiselt veres. Toidulisandis on see soolana, näiteks kaltsium-L-metüülfolaadi või glükoosamiinisoolana (Quatrefolic®)[2][9].

Kas toidulisandi metüülfolaat on sama mis toidus olev folaat?

Molekul on sama, mis veres ringlev 5-MTHF, kuid toidulisandi jaoks valmistatakse see keemiliselt, sageli foolhappest lähtudes[12][13]. Seepärast nimetame seda aktiivseks folaadiks.

Mis on MTHFR?

MTHFR on ensüüm, mis aitab kehal folaati aktiivseks vormiks muuta. Selle geeni levinud variandi (TT-genotüüp) kandjatel on folaadivajadus suurem[5]. Kui Sul on teadaolev variant ja planeerid rasedust, aruta vormi ja kogust arsti või ämmaemandaga.

Kui palju folaati päevas vaja on?

Täiskasvanul 330 µg, lapseootel naisel 600 µg ja imetaval emal 490 µg päevas toidust ja toidulisanditest kokku[4].

Mis on folaadi puudus?

Folaadi puudusest räägitakse, kui keha saab folaati pikka aega vähem, kui vajab, ja vere folaadi tase langeb. Seda saab kindlaks teha ainult vereanalüüsiga, mille tulemust tõlgendab arst. Kui kahtled, räägi perearstiga.

Kas folaati võib liiga palju võtta?

Toidust mitte. Toidulisanditest ja rikastatud toidust saadava folaadi ülempiir on täiskasvanul 1000 µg päevas. See kehtib nii foolhappele kui ka metüülfolaadile[7].

Kumba vormi võtta raseduse planeerimisel?

Eesti naistearstide juhend soovitab raseduse planeerimisel ja kuni 12. rasedusnädalani foolhapet 400 µg päevas[14]. Kui kaalud teist vormi, räägi sellest oma arsti või ämmaemandaga.

Seotud artiklid

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 18 allikat (EFSA, Tervise Arengu Instituut, Põhjamaade toitumissoovitused, Eesti Naistearstide Selts, Euroopa Ravimiamet, PubMedi uuringud ja EL-i õigusaktid) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (18)Peida allikad
  1. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse lubatud tervisealaste väidete loetelu (konsolideeritud tekst 17.05.2021), lisa, read „Folaat“. EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  2. EFSA NDA Panel. Conversion of calcium-L-methylfolate and (6S)-5-methyltetrahydrofolic acid glucosamine salt into dietary folate equivalents. EFSA Journal. 2022;20(8):e07452. PMID 36034319. Jaotised 3.3 ja 3.6 (folaat veres peamiselt 5-MTHF-ina, foolhappe muundamise piiratus, DFE kordaja 1,7, biomarkerid). PMC täistekst (PMC9399872), jaotis 3.3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  3. Bailey SW, Ayling JE. The extremely slow and variable activity of dihydrofolate reductase in human liver and its implications for high folic acid intake. Proc Natl Acad Sci USA. 2009;106(36):15424–15429 (USA). PMID 19706381 (laborikatse, 6 inimese maksaproovi). PubMed 19706381 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  4. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 9 „Vitamiinide tarbimissoovitused“ (folaadid; märkus 6: 400 µg foolhapet planeeritud rasedusest kuni 1. trimestri lõpuni), lk 22–23 (PDF lk 23). tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 9 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  5. Nordic Nutrition Recommendations 2023. Folate (vitamin B9). Nordic Council of Ministers, 2023 (keskmine saamine 164 µg Eesti naistel; folaat laguneb toiduvalmistamisel; MTHFR TT-genotüübi suurem vajadus; ülempiir 1000 µg). pub.norden.org: NNR 2023 folaadi peatükk (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  6. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 5 (naised: folaadid). PMC täistekst, tabel 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  7. EFSA NDA Panel. Scientific opinion on the tolerable upper intake level for folate. EFSA Journal. 2023;21(11):e08353. PMID 37965303 (ülempiir 1000 µg päevas täiskasvanule, kehtib foolhappe ja 5-MTHF soolade summale). PMC täistekst (PMC10641704) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  8. Kontamo OÜ. B-vitamiinide kompleks ReAline 60 kapslit, tooteleht: koostis, sisaldus päevaannuses, kasutamine (vaadatud 10.11.2026). kontamo.ee: tooteleht (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  9. Verbraucherzentrale (Saksamaa tarbijakaitse). Folsäure-Produkte – wann sind sie nützlich? (foolhape = sünteetiline vorm; direktiivi 2002/46/EÜ II lisa neli lubatud vormi; foolhappe püsivus). verbraucherzentrale.de (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  10. Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas NutriData, komponent „folaadid“ (µg/100 g), vaadatud 10.11.2026. Iga toidu link on tabelis. tka.nutridata.ee (näide: spinat) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  11. Prinz-Langenohl R, Brämswig S, Tobolski O jt. [6S]-5-methyltetrahydrofolate increases plasma folate more effectively than folic acid in women with the homozygous or wild-type 677C→T polymorphism of methylenetetrahydrofolate reductase. Br J Pharmacol. 2009;158(8):2014–2021. PMID 19917061 (Saksamaa, 24 naist). PubMed 19917061 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  12. FAO/WHO toidu lisaainete ekspertkomitee (JECFA), 65. kohtumine. Calcium L-5-methyltetrahydrofolate: Chemical and Technical Assessment (valmistamine sünteetilisest foolhappest). fao.org: JECFA hinnang (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  13. Food Safety Authority of Ireland (FSAI). Initial assessment: (6S)-5-methyltetrahydrofolic acid, glucosamine salt, 2011, lk 1–2 („chemically synthesised from folic acid and glucosamine hydrochloride“). fsai.ie: hinnang (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  14. Eesti Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing. Raseduse jälgimise juhend, 6. versioon, 2025, PDF lk 11 (foolhape 400 µg päevas raseduse planeerimisel ja kuni 12. rasedusnädalani). ens.ee: raseduse jälgimise juhend (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  15. Komisjoni määrus (EL) nr 1135/2014 haiguse riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitava tervisealase väite lubamise kohta (väide kehtib ainult foolhappele, vähemalt 400 µg päevaportsjonis). EUR-Lex: määrus 1135/2014 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  16. Euroopa Ravimiamet (EMA). Jylamvo (metotreksaat) ravimi omaduste kokkuvõte, PDF lk 9 (folaadid võivad vähendada metotreksaadi toimet; B12 taseme kontroll enne foolhappe alustamist, eriti üle 50-aastastel). ema.europa.eu: Jylamvo (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele, XIII lisa (folaadi päevane võrdluskogus 200 µg). EUR-Lex: määrus 1169/2011 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  18. EFSA. Overview on Tolerable Upper Intake Levels as derived by the Scientific Committee on Food and EFSA, versioon 11, 2024, PDF lk 4 (foolhappe ülempiir vanuserühmiti). efsa.europa.eu: ülempiiride ülevaade (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Folaadi vormide ja nende arvestamise kohta lugesime läbi EFSA teaduslikud arvamused ning Põhjamaade ja Balti riikide toitumissoovituste folaadi peatüki. Eesti soovitused on Tervise Arengu Instituudist, raseduse soovitus Eesti Naistearstide Seltsi juhendist ja toidu folaadid TAI andmebaasist NutriData. Folaadi vormide tootmise kohta kasutasime Iirimaa toiduohutusameti ja FAO/WHO ekspertkomitee hinnanguid, lubatud vorme ja väiteid EL-i õigusaktidest. Toote faktid on Kontamo tootelehelt. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi.

Muudatuste ajalugu

  • – esimene versioon.

Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga

Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.

Selle teema artiklid