🔔 Soovid teavitust, kui uus kaup jõuab meie lattu (eriti ReMag)? Pane end siia kirja:
Ei liida Sind uudiskirjaga – teavitame ainult siis, kui tooted jõuavad meie lattu. Privaatsus
0
Kontakt0

NÄRVISÜSTEEM JA MEELEOLU

Tinnitus ehk kohin kõrvus: põhjused, pulseeriv tinnitus, ravi ja juurpõhjused

Avaldatud 12.11.2026
Mees höövliga töökojas, kõrvadel salverohelised kuulmiskaitsmed ja silmil kaitseprillid

Tinnitus ehk kohin kõrvus on heli, mida kuuled kõrvades või peas, kuigi väljaspool Sind seda heli ei ole. See võib olla vilin, piiks, sumin, kohin või undamine, ühes või mõlemas kõrvas, aeg-ajalt või kogu aeg[1]. Tinnitus ei ole haigus, vaid sümptom. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvaarsti sõnul kogeb seda elu jooksul umbes iga kolmas inimene ja umbes iga kümnes elab pideva tinnitusega[2]. Enamasti ei ole põhjus ohtlik, kuid pulseeriv tinnitus, mis tuksub südamega ühes rütmis, vajab alati arsti[1][2].

Selles artiklis räägime tinnitusest nii, nagu seda kirjeldavad Euroopa kõrvaarstid ja teadusülevaated, ja nii, nagu seda näeb Dr Carolyn Dean oma magneesiumiraamatutes. Leiad siit tinnituse liigid ja põhjused, ohumärgid, statistika Eesti, Euroopa ja USA kohta, uuringud, mis tegelikult aitab, magneesiumi ja müra seose ning selle, mida Dr Dean peab varjatud juurpõhjuseks ja mida ta soovitab.

Lühidalt

  • Tinnitus on heliaisting ilma välise heliallikata. Kõige sagedasem põhjus on sisekõrva kuulmisrakkude kahjustus müra või vanuse tõttu[2].
  • Euroopas on tinnitus umbes igal seitsmendal täiskasvanul (14,7 %) ja see sageneb vanusega: üle 75-aastastest on see ligi kolmandikul[3].
  • Pulseeriv tinnitus, tinnitus koos äkilise kuulmislanguse, näonõrkuse või tugeva pearinglusega ja tinnitus pärast peatraumat vajavad kiiret arstiabi[1].
  • Tinnitust täielikult kaotavat ravimit ei ole. Kõige paremini on uuritud kognitiiv-käitumuslik teraapia ja kuulmise parandamine; ginkgo ja tsingi kohta tõendid puuduvad[4][5][6][7].
  • Vali müra kulutab keha magneesiumivarusid: tehasemüra järel eritus magneesiumi uriiniga rohkem veel kaks päeva[8]. Magneesium võis sõjaväeuuringutes vähendada mürast tekkinud püsivat kuulmiskahjustust[9][10].
  • Dr Carolyn Dean peab valju müra ja kroonilist stressi magneesiumipuuduse põhjusteks ning soovitab stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi[11][12]. Tinnituse ravi see ei ole.

Kuus fakti tinnitusest

14,7 %Nii paljudel Euroopa täiskasvanutel on mingisugune tinnitus.Euroopa tinnitusuuring, 12 riiki[3].
1,2 %Nii paljudel on raske tinnitus, mis segab tugevalt elu.Euroopa tinnitusuuring[3].
30,4 %Nii paljudel üle 75-aastastel eurooplastel on tinnitus.Euroopa tinnitusuuring[3].
30,1 %Nii paljud eestlased (15+) ütlevad, et neil on kuulmisega raskusi. EL-is 24,1 %.Eurostat, 2019[13].
2 ×Nii palju sagedamini tekkis platseeborühmas mürast püsiv kuulmiskahjustus kui magneesiumirühmas.Topeltpime uuring, 320 ajateenijat[10].
48 hNii kaua eritus pärast valju tehasemüra magneesiumi uriiniga tavalisest rohkem.Itaalia uuring[8].
Selles artiklis
  1. Mis on tinnitus ehk kohin kõrvus?
  2. Kuidas tinnitus kõlab ja millised on selle liigid?
  3. Pulseeriv tinnitus: miks see vajab alati arsti
  4. Tinnituse põhjused: arstide vaade
  5. Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade
  6. Kui levinud on tinnitus Eestis, Euroopas ja USA-s?
  7. Kuidas tinnitust uuritakse?
  8. Tinnituse ravi: mis aitab ja mis mitte
  9. Magneesium, müra ja tinnitus: mida näitavad uuringud?
  10. Mida soovitab Dr Carolyn Dean: stabiliseeritud piko-iooniline magneesium
  11. Elu tinnitusega: kaheksa sammu
  12. Kuulmise kaitse: kui vali on liiga vali?
  13. Millal minna arsti juurde ja millal helistada 112?
  14. Korduma kippuvad küsimused

Mis on tinnitus ehk kohin kõrvus?

Kujuta ette raadiot, mille jaam on kadunud. Kui signaali ei tule, keerab raadio võimenduse üles ja kõlaritest kostab sahin. Aju käitub sarnaselt. Kui sisekõrva kuulmisrakud on saanud kahjustada ja aju jõuab vähem helisignaale, hakkab kuulmiskeskus otsima ja võimendama – ja võimendab ka iseenda müra. Nii tekib heli, mida keegi teine ei kuule. Audioloogide sõnul tekib tinnitus siis, kui kõrva rakud on kahjustada saanud või infotöötlus kõrva ja aju vahel muutub ning aju püüab kõrva aktiivsust tõsta[14].

Seepärast ütlevad arstid, et tinnitus on sümptom, mitte haigus omaette[14]. Enamasti tekitab selle sisekõrvas paiknevate teo karvarakkude kahjustus, mis tuleb kas tugevast mürast või aja jooksul toimuvast kulumisest. Tinnitus võib aga tekkida ka inimesel, kelle kuulmine on korras ja kõrvad terved[2].

Mitu nime, üks nähtus. Eesti keeles räägitakse kohinast kõrvus ja kõrvas, kõrvakohinast, vilinast või piiksumisest kõrvus. Arstid kasutavad ladinakeelset sõna tinnitus (ladina tinnire – kõlisema). Inglise keeles otsitakse tinnitus ja ringing in the ears. Kõik need tähendavad sama: heli, mille allikas on kehas, mitte väljas.

Lühiajaline tinnitus pärast kontserti, tulistamist või mürarikast tööpäeva on väga tavaline ja on üsna tavaline[15] ja möödub enamasti mõne tunni või päevaga. Võta seda kõrvade hoiatusena: heli oli liiga vali. Kui kohin kestab kauem kui kolm kuud, nimetatakse seda krooniliseks tinnituseks[4].

Kuidas tinnitus kõlab ja millised on selle liigid?

Tinnitus kõlab igaühel isemoodi. NHS-i loetelus on helin, sumin, vuhin, undamine, sisin, tuksumine ja isegi muusika või laul[1]. Mõni kuuleb seda ainult vaikses toas õhtul, teine kogu päeva. Mürarikkas kohas ei pruugi tinnitust üldse märgata[15].

Tinnituse liigid lühidalt
Liik Mida see tähendab Mida teha
Subjektiivne tinnitus Heli kuuled ainult Sina. See on kõige sagedasem liik[15]. Kuulmisuuring perearsti või kõrvaarsti kaudu.
Objektiivne tinnitus Harv liik, mille heli tekitab keha ise (näiteks veresoon või lihas) ja mida võib kuulda ka arst[15]. Arst otsib põhjust, mis on sageli leitav.
Pulseeriv tinnitus Heli tuksub südamelöökidega samas rütmis[1]. Mine perearsti juurde kiiresti[1][2].
Tinnitus ühes kõrvas Kohin ainult vasakus või paremas kõrvas. Põhjus võib olla kõrvavaik või põletik. Harva on põhjuseks kuulmisnärvi kasvaja[14]. Lase kontrollida, eriti kui kuulmine sellel poolel halveneb.
Akuutne tinnitus Kestnud alla kolme kuu, sageli pärast müra, põletikku või stressi[4]. Hoia kõrvu mürast, mine arsti juurde, kui ei möödu.
Krooniline tinnitus Kestnud üle kolme kuu[4]. Toimetulekuõpe, kuulmise parandamine, vajadusel kognitiiv-käitumuslik teraapia[4].

Kohin kõrvus ja pearinglus. Kui kohinaga kaasnevad pearinglus, kuulmise kõikumine ja surve tunne kõrvas, võib põhjus olla sisekõrvahaigus, näiteks Ménière’i tõbi[2][1]. Kui pearinglus on tugev ja tekkis järsku, vaata allpool jaotist millal minna kohe arsti juurde.

Pulseeriv tinnitus: miks see vajab alati arsti

Pulseeriv tinnitus ehk pulseeriv kohin kõrvas on heli, mis tuksub koos südamelöökidega – nagu kuuleksid oma pulssi. Seda otsitakse Eestis rohkem kui ühtegi teist tinnituse liiki ja põhjusega. Erinevalt tavalisest tinnitusest tuleb see sageli veresoontest: verevool kõrva lähedal on muutunud kiiremaks või keerisemaks. Üks põhjus võib olla kõrge vererõhk[15]. Arst kontrollib ka teisi veresoontega seotud põhjuseid.

Seepärast soovitavad nii NHS kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvaarst pulseeriva tinnituse korral arsti juurde minna kiiresti, mitte oodata, kas see möödub[1][2]. Esimene samm on perearst, kes mõõdab vererõhku ja vaatab kõrvad üle. Vajadusel suunab ta kõrva-nina-kurguarsti juurde ja piltdiagnostikale.

Tinnituse põhjused: arstide vaade

Tinnituse täpne põhjus jääb sageli selgusetuks[2][14]. Kõige tugevamini on tinnitusega seotud kuulmislangus, kuigi mitte igal kuulmislangusega inimesel ei teki tinnitust[2]. Euroopa tinnitusuuringus oli neil, kelle kuulmisraskus oli häiriv, tinnituse tõenäosus (šansisuhe) ligi 19 korda suurem kui hea kuulmisega inimestel[3].

Tinnituse levinumad põhjused ja riskitegurid
Põhjus Kuidas see tinnitust tekitab
Vanusega seotud kuulmislangus Sisekõrva karvarakud kuluvad aastatega[2].
Müra Tööstusmüra, tulistamine, kontserdid ja kõrvaklapid kahjustavad karvarakke. Müraga töötamine on kinnitatud riskitegur[17][2].
Kõrvavaik, kõrvapõletik, kuulmekile vigastus Väliskõrva ja keskkõrva probleemid. Tinnitus võib pärast ravi kaduda[2][1].
Ménière’i tõbi ja teised sisekõrvahaigused Kohin, pearinglus ja kõikuv kuulmine koos[2].
Ravimid Osa keemiaravimeid, antibiootikume, põletikuvastaseid valuvaigisteid ja aspiriin võivad tinnitust esile kutsuda[1]. Ära lõpeta ravimit omal käel, räägi arstiga.
Lõualiigese probleemid ja hammaste krigistamine Lõualiigese häire on uuringutes kinnitatud riskitegur[17]. Loe ka hammaste krigistamisest.
Kaela- ja õlavöötme pinged, peatrauma Lihaspinged ja vigastused võivad tinnitust esile kutsuda või muuta[2][14].
Vererõhk ja veresooned Kõrge või madal vererõhk ja veresoonkonnahaigused, sageli pulseeriv tinnitus[2].
Kilpnäärmehaigused, aneemia, diabeet Süsteemsed haigused, mida seostatakse tinnitusega[2][1].
Stress, ärevus, depressioon, väsimus Võivad tinnituse esile tuua ja selle häirivust süvendada[2][1]. Depressioon on ka uuringutes riskitegur[17].
Suitsetamine ja ülekaal Suitsetajatel ja rasvunud inimestel on tinnitust sagedamini. Alkoholi seost ei leitud, kofeiini kohta on andmeid liiga vähe[18].

Allikad: TÜ Kliinikum[2], NHS[1], Euroopa riskitegurite metaanalüüs[17] ja eluviisi ülevaade[18].

Mida teadus veel ei tea? Suurim riskitegurite ülevaade leidis 2389 uuringust vaid 25, mis andsid põhjuse ja tagajärje kohta usaldusväärset infot. Enamik seoseid põhines kuni neljal uuringul. Autorid kirjutavad otse, et valdav osa tinnituse riskiteguritest on endiselt lahtised[17]. Seda tasub meeles pidada järgmise jaotise juures: kui ametlik teadus ütleb „põhjus on sageli teadmata“, jääb ruumi küsida, mis keha sees veel toimub.

Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade

Peavoolu tinnitusjuttudes on üks sõna, mida peaaegu kunagi ei kuule: magneesium. Dr Carolyn Dean, arst ja naturopaat, kes on üle 20 aasta kirjutanud magneesiumipuudusest, vaatab tinnitusele teise nurga alt. Tema küsimus ei ole „mis kõrvas katki on“, vaid „miks on närvisüsteem nii ärritunud, et kõrv ja aju ei leia rahu“. Allpool on tema mõttekäik, nii nagu ta seda raamatutes kirjeldab.

1. Müra on kehale stress, mitte lihtsalt heli

Raamatus „The Magnesium Miracle“ kirjutab Dr Dean, et vali heli käivitab kehas refleksina võitle-või-põgene-reaktsiooni. Pidev vali müra ei ole midagi, millega keha harjub ja mida ta ignoreerib: keha peab end selle järgi pidevalt kohandama ja kulutab selleks väärtuslikke toitaineid, eelkõige magneesiumi. Valju muusikaga kokkupuude suurendab tema sõnul magneesiumi eritumist uriiniga ja see kestab mitu päeva[11]. Ta jutustab loo emast, kelle poja silmalaud hakkas tõmblema mõni kuu pärast seda, kui poeg hakkas rokkbändis mängima – Deani hinnangul oli see magneesiumipuuduse märk, sest magneesium kulus helistressi puhverdamisele[11].

Siin ei ole Dean üksi. Itaalia uuringus mõõdeti 25 tervel inimesel magneesiumi enne ja pärast päeva tehasemüras (keskmiselt 98 detsibelli). Pärast müra tõusis magneesiumi tase veres ja magneesiumi eritumine uriiniga oli suurem veel kaks järgmist päeva[8]. Dean kasutab sama uuringut oma raamatus näitena kroonilisest stressist[11].

2. Stressihormoonid põletavad magneesiumi

„Magneesiumi raamatus“ seletab Dean, miks stress ja magneesium on nagu nõiaring. Adrenaliin, noradrenaliin ja kroonilise stressi korral kõrgenenud kortisool kahandavad magneesiumi ning stress suurendab magneesiumi väljutamist uriiniga. Kui oled pidevalt erutatud ja põletad adrenaliini, põletad tema sõnul ka magneesiumi[19]. Ja vähene magneesium omakorda võimendab stressi.

Nüüd vaata tinnitusega inimese päeva: kohin ei lase magada, uni on katkendlik, ärevus kasvab, iga vaikne õhtu tuletab heli meelde. Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühingu koostatud trükises on kirjas, et kuni 71 % tinnitusega inimestest räägib uneprobleemidest ja seos võib olla tsükliline[15]. Deani loogikas on see sama nõiaring: tinnitus tekitab stressi, stress kulutab magneesiumi, magneesiumipuuduses närvisüsteem muutub veelgi tundlikumaks.

3. Helitundlikkus kui magneesiumipuuduse märk

Deani loetelus „100 magneesiumipuudusega seotud tegurit“ on eraldi punkt: ehmatab kergesti müra peale[20]. Ühes raamatu loos kirjeldab ta naist, kelle keskendumine paranes taustamüras pärast magneesiumi lisamist, ja seletab: kui keha on pinges ja ärritunud ning oled helitundlik, on raske keskenduda[20].

Kõige elavama pildi annab aga lugu loomadest. Prantsuse biokeemik André Voisin kirjeldas 1930. aastatel haigust, mis tabas veiseid ja kitsi magneesiumivaesel karjamaal. Loomadel tekkisid värinad ja krambid ning nad kukkusid krampides maha, kui neid hirmutas äkiline vali heli[21]. Dean toob selle näite „Magneesiumi raamatus“, et näidata, kui otseselt on magneesium seotud närvisüsteemi reaktsiooniga helile. Haigus ilmnes siis, kui põllumehed hakkasid kasutama kaaliumirikast väetist, mida taimed omastavad magneesiumi asemel meelsamini[21].

4. Toidus on magneesiumi vähem kui kunagi varem

Dean viitab Saksa uurija Gröberi ja kolleegide ülevaatele, mille järgi oli toidu magneesiumisisaldus sada aastat tagasi umbes 500 mg päevas ja on nüüdseks langenud 175–225 mg-ni. Samas ülevaates on tinnitus ja kuulmislangus nimetatud teemade hulgas, mille puhul magneesium on teadlaste arvates paljulubav, kuid vajab edasisi uuringuid[22]. Dean märgib ka, et teaduslikus magneesiumi ja närvisüsteemi käsitlevas raamatus on terve peatükk pealkirjaga „Magneesium ja kuulmislangus“[23].

5. Tinnitus kui osa suuremast pildist

„Naise tervise raamatus“ loetleb Dean fibromüalgiaga kaasnevaid kaebusi: peavalud, rahutud jalad, ärevus, depressioon, pearinglus – ja kohin kõrvades. Tema sõnul on krooniline väsimus ja fibromüalgia seotud pärmseente vohamise ja magneesiumipuudusega ning on eluaegse stressi, väsimuse, infektsioonide ja halva toitumise valulik lõpp-punkt[24]. Kui tinnitusega käivad kaasas lihaspinged, unehäired ja kurnatus, vaatab Dean neid kui ühe puuduse eri nägusid. Loe ka artiklit fibromüalgia.

Kui levinud on tinnitus Eestis, Euroopas ja USA-s?

Esimene ühtse metoodikaga üleeuroopaline tinnitusuuring küsitles aastatel 2017–2018 üle 11 000 täiskasvanu 12 EL-i riigis, sealhulgas meie naabris Lätis. Mingisugune tinnitus oli 14,7 %-l, häiriv tinnitus 6,0 %-l ja raske tinnitus 1,2 %-l. Naistel oli seda veidi sagedamini kui meestel (15,2 % ja 14,0 %). Riigiti olid erinevused suured: Iirimaal 8,7 %, Bulgaarias 28,3 %. Ida-Euroopa riikides, sealhulgas Lätis, oli tinnitust sagedamini[3].

Tinnitus Euroopas vanuserühmade kaupa Tulpdiagramm, mingisugune tinnitus: 18–34-aastastel 7,2 protsenti, 35–44 10,0, 45–54 13,3, 55–64 18,1, 65–74 26,3, 75-aastastel ja vanematel 30,4 protsenti.Tinnitus Euroopas vanuse järgimingisugune tinnitus, % täiskasvanutest18–34: 7,2 % 18–347,2 %35–44: 10,0 % 35–4410,0 %45–54: 13,3 % 45–5413,3 %55–64: 18,1 % 55–6418,1 %65–74: 26,3 % 65–7426,3 %75+: 30,4 % 75+30,4 %12 EL-i riiki, 11 427 täiskasvanut, 2017–2018
Mingisuguse tinnitusega täiskasvanute osakaal vanuserühmade kaupa. Allikas: Biswas jt 2022, Euroopa tinnitusuuring[3].

Kogu maailma uuringuid koondav metaanalüüs jõudis väga sarnase arvuni: tinnitus on 14,4 %-l täiskasvanutest, raske tinnitus 2,3 %-l ja kliiniliselt diagnoositud tinnitus 3,4 %-l. Iga aasta tekib 100 000 inimese kohta umbes 1164 uut juhtu[26].

Eesti. Eraldi tinnituse levimust Eesti kohta ametlik statistika ei mõõda. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvaarst hindab, et umbes 30 % inimestest kogeb tinnitust elu jooksul ja umbes 10 % elab pideva tinnitusega[2]. Kui Eestis oleks sama levimus kui Euroopa uuringus, oleks meil ligikaudu 160 000 tinnitusega täiskasvanut – see on arvutuslik hinnang, mitte Eestis mõõdetud arv.

Küll aga näitab Eurostati terviseuuring, et kuulmisraskusi, tinnituse tugevaimat riskitegurit, on Eestis tavalisest rohkem. 2019. aastal ütles 30,1 % vähemalt 15-aastastest eestlastest, et neil on kuulmisega mõõdukaid või suuri raskusi, EL-is keskmiselt 24,1 %. Üle 75-aastastest oli selliseid Eestis 65,9 %, EL-is 55,5 %. Suuri kuulmisraskusi oli Eestis 6,8 %-l, EL-is 4,2 %-l[13].

Kuulmisraskused Eestis ja EL-is 2019 Tulpdiagramm: kõik 15-aastased ja vanemad Eesti 30,1 ja EL 24,1 protsenti; 65–74-aastased Eesti 43,6 ja EL 36,3; 75-aastased ja vanemad Eesti 65,9 ja EL 55,5 protsenti.Kuulmisraskused: Eesti ja ELmõõdukad või suured raskused, % (2019)EestiEL-27Kõik 15+Eesti 15+: 30,1 % 30,1 %EL 15+: 24,1 % 24,1 %65–74-aastasedEesti 65–74: 43,6 % 43,6 %EL 65–74: 36,3 % 36,3 %75+Eesti 75+: 65,9 % 65,9 %EL 75+: 55,5 % 55,5 %Euroopa terviseuuring EHIS 2019, Eurostat
Kuulmisraskused (mõõdukad või suured) Eestis ja EL-is vanuserühmade kaupa. Allikas: Eurostat, tabel hlth_ehis_pl1e[13].

Tinnitus arvudes: USA, Euroopa ja Eesti

Tinnitus ja kuulmisraskused ametlikus statistikas ja suurtes uuringutes
Piirkond (aasta) Mida näitab Allikas
USA Umbes 10 % täiskasvanutest ehk ligikaudu 25 miljonit inimest on viimase aasta jooksul kogenud vähemalt 5 minutit kestnud tinnitust. USA riiklik terviseinstituut (NIH/NIDCD)[27]
Euroopa (2017–2018) Mingisugune tinnitus 14,7 %, häiriv 6,0 %, raske 1,2 %. Riigiti 8,7–28,3 %. Euroopa tinnitusuuring, 12 riiki[3]
Maailm (metaanalüüs 2022) Tinnitus 14,4 %, raske 2,3 %, krooniline 9,8 %; üle 65-aastastel 23,6 %. Jarach jt[26]
Saksamaa Ligi 25 % sakslastest on kogenud vähemalt ühte tinnituse episoodi; ravi vajavat kroonilist tinnitust 3,5 %-l elu jooksul. Saksa ravijuhend[4]
Eesti (2026) Elu jooksul kogeb umbes 30 %, pidev tinnitus umbes 10 %-l (arsti hinnang, mitte uuringuga mõõdetud). TÜ Kliinikum[2]
Eesti ja EL (2019) Kuulmisraskused vähemalt 15-aastastel: Eesti 30,1 %, EL 24,1 %. Eurostat, EHIS[13]

Arvud ei ole täpselt võrreldavad, sest uuringutes küsiti erinevalt: USA arv käib viimase aasta kohta, Euroopa arvud hetkeseisu kohta ja Eesti kliiniku arv kogu elu kohta.

Mida ütleb nende arvude kohta Dr Carolyn Dean? Tinnituse levimuse kohta Dean oma raamatutes arve ei too. Ta räägib aga teisest statistikast, mis tema hinnangul seletab paljusid kroonilisi kaebusi: „Magneesiumi raamatus“ kirjutab ta, et 80 % inimestest ei saa kätte isegi minimaalset magneesiumikogust päevas[28] ja et toidu magneesiumisisaldus on sajandiga langenud umbes 500 mg-lt 175–225 mg-ni[22]. Ametlik tinnitusstatistika magneesiumi ei mõõda. Euroopa uuringu autorid märgivad, et väiksema SKP-ga riikides oli tinnitust sagedamini[3]. Miks Dean vaatab just magneesiumi poole, loe jaotisest juurpõhjustest.

Kuidas tinnitust uuritakse?

Esmane kontakt on perearst või kõrva-nina-kurguarst[2]. Perearst vaatab kõrvad üle, et välistada kõrvavaik ja põletik, ning küsib, milliseid ravimeid võtad[1]. Edasi suunatakse vajadusel audioloogi juurde.

  1. Vestlus. Millal kohin algas, kas see on ühes või mõlemas kõrvas, kas see tuksub koos pulsiga, mis seda tugevdab, kuidas magad.
  2. Kõrvade vaatlus. Kõrvavaik, põletik või kuulmekile kahjustus[1].
  3. Kuulmisuuring (audiogramm). Kuna tinnitus on sageli seotud kuulmisega, tehakse alati kuulmisuuring[14][2].
  4. Tinnituse küsimustik. Sageli kasutatakse küsimustikku, mis mõõdab, kui palju tinnitus elu segab (näiteks THI ehk tinnituse puude indeks, skaala 0–100)[5]. Internetis pakutavad „tinnitus testid“ võivad aidata oma olukorda kirjeldada, kuid ei asenda kuulmisuuringut.
  5. Lisauuringud. Pulseeriva või ühepoolse tinnituse korral võib arst suunata piltdiagnostikale[2].

Kasulik on enne vastuvõttu pidada nädal aega lühikest märkmikku: kui tugev oli kohin skaalal 0–10, kuidas magasid, kas olid müras, kui palju jõid kohvi ja kui suur oli stress. Nii näeb arst mustrit, mida ühe visiidiga ei märka.

Tinnituse ravi: mis aitab ja mis mitte

Alustame ausalt: ravimit, mis tinnituse täielikult ära võtaks, ei ole[14][2]. Kui põhjus on leitav ja ravitav, näiteks kõrvavaik või keskkõrvapõletik, võib tinnitus pärast ravi kaduda[2]. Muudel juhtudel on eesmärk, et aju harjuks heliga ja see segaks elu võimalikult vähe. Paljudel muutub tinnitus aja jooksul vähem märgatavaks[2].

Mida ütlevad uuringud tinnituse ravivõimaluste kohta
Võimalus Mida uuringud näitavad Tõendite tugevus
Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) 28 uuringut, 2733 osalejat: vähendab tinnituse mõju elukvaliteedile ja võib veidi vähendada depressiooni[5]. Saksa ravijuhendi põhiravi[4]. Kõige paremini uuritud
Kuuldeaparaat kuulmislanguse korral Kui tinnitusega kaasneb kuulmislangus, on kuuldeaparaat kõige tõhusam abivahend[2]. Ravijuhend soovitab kuulmise parandamist[4]. Soovitatud, uuringuid vähe
Heliteraapia (taustahelid, helgeneraator) Kasutatakse laialt, aitab paljudel harjuda. Cochrane’i ülevaade ei leidnud, et see oleks parem kui nõustamine ilma seadmeta[29]. Nõrgad tõendid
Tinnituse ümberõppe teraapia (TRT) Nõustamine pluss heliteraapia. NHS-i sõnul pole selge, kas see aitab kõiki[1]. Ebaselge
Ravimid Tinnituse raviks ravimit ei ole. Ravijuhendi järgi on ravimite kohta tõendeid liiga vähe[4]. Ei soovitata
Ginkgo biloba 12 uuringut, 1915 osalejat: tõenäoliselt vähe või üldse mitte mõju võrreldes platseeboga[6]. Tõendid puuduvad
Tsink 3 uuringut: tõendeid, et tsink parandaks tinnitust, ei leitud[7]. Tõendid puuduvad
Magneesium Väikesed uuringud on paljulubavad, kuid suured kontrollitud uuringud puuduvad. Vaata järgmist jaotist. Katseline
Hüpnoos, magnetravi ja muud alternatiivsed võtted Audioloogide kokkuvõtte järgi pole teaduslikku tõestust leidnud[14]. Tõendid puuduvad

Kui Sind häirib kuulutus „tinnitus kaob nädalaga“, siis Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühingu esimees nimetab selliseid reklaame vastutustundetuks[15]. Tinnitusega saab hästi toime tulla, kuid see nõuab aega ja oma panust.

Kui tinnitus mõjutab meeleolu. Raske tinnitus võib viia ärevuse ja depressioonini. Arst võib määrata ravimi une, ärevuse või meeleolu jaoks – mitte tinnituse enda raviks[29]. Loe ka artikleid ärevushäire ja depressioon. Kui tunned, et ei jaksa, räägi sellest perearstiga või helista 1220[16].

Magneesium, müra ja tinnitus: mida näitavad uuringud?

Magneesiumil arvatakse olevat sisekõrvale kaitsev toime. Saksa Magneesiumiuuringute Seltsi teadlased vaatasid 2026. aastal läbi kõik magneesiumi ja kõrvahaiguste uuringud. Nende kokkuvõte: hea tõendus on olemas selle kohta, et üle 200 mg magneesiumi päevas aitab ennetada vanusega seotud kuulmislangust. Sarnast kaitset võib eeldada ka müra eest, mistõttu magneesiumi võib kasutada lisaks kuulmiskaitsele ja müra vähendamisele. Äkilise kuulmislanguse ja tinnituse korral võib magneesium põhiravi kõrval anda lisakasu, kuid tinnituse ravis on see endiselt katseline[25].

Olulisemad magneesiumi, müra ja tinnituse uuringud
Uuring Kes osales Mida leiti
Mocci jt 2001, Itaalia 25 tervet inimest, päev tehasemüras (98 dB) Müra järel eritus magneesiumi uriiniga rohkem veel 2 päeva[8].
Attias jt 1994 300 noort ajateenijat, 2 kuud laskeharjutusi, platseebokontrolliga topeltpime uuring Mürast tekkinud püsiv kuulmiskahjustus oli platseeborühmas sagedasem ja raskem kui 167 mg magneesiumi saanutel[9].
Joachims jt 1993 320 ajateenijat, keskmiselt 420 lasku inimese kohta Püsiva kuulmislävenihkega kõrvu oli platseeborühmas kaks korda rohkem kui magneesiumirühmas[10].
Uluyol jt 2016 76 raske tinnitusega inimest ja 86 tervet Tinnitusega inimestel oli seerumi magneesium keskmiselt madalam (1,8 vs 2,3 mg/dl)[30].
Cevette jt 2011 26 mõõduka kuni raske tinnitusega inimest, 532 mg magneesiumi päevas 3 kuud, kontrollrühmata Tinnituse häirivus vähenes oluliselt, kuid ilma kontrollrühmata ei saa platseebot välistada[31].
Büntzel jt 2026 (ülevaade) Kõik magneesiumi ja kõrvahaiguste uuringud Hea tõendus vanusega seotud kuulmislanguse ennetamisel; tinnituse puhul katseline[25].

Uuringud näitavad seoseid ja kaitset müra eest. Need ei tõesta, et magneesium ravib tinnitust.

Miks on see tähtis? Sest suurem osa tinnitusest algab sisekõrva karvarakkude kahjustusest ja müra on selle üks peamisi põhjusi[2]. Kui magneesium võib kõrva müra eest kaitsta ja müra omakorda kulutab magneesiumi, siis on mõistlik küsida, kas mürarikkas keskkonnas töötaja või muusik saab toidust piisavalt magneesiumi. EL-i lubatud väide kinnitab, et magneesium aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele[32]. Magneesiumipuuduse tunnustest loe lähemalt artiklist magneesiumi puuduse sümptomid.

Mida soovitab Dr Carolyn Dean: stabiliseeritud piko-iooniline magneesium

Juurpõhjustest tuleneb Deani soovitus loogiliselt. Kui müra ja stress kulutavad magneesiumi, toit annab seda vähem kui sada aastat tagasi ja helitundlik närvisüsteem on tema hinnangul magneesiumipuuduse märk, tuleb varud taastada.

Raamatus „The Magnesium Miracle“ soovitab Dr Carolyn Dean stressi, ärevuse ja unehäirete korral – just need käivad tinnitusega sageli kaasas – stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi, millega saab tema sõnul jõuda vajaliku koguseni ilma lahtistava toimeta[12]. Muusikutele ja kõigile, kes puutuvad kokku valju heliga, on tal sama soovitus[11]. Magneesiumi kõrvale soovitab ta tasakaalu hoidmiseks ka stabiliseeritud piko-ioonilist mineraalainete kompleksi[33].

Miks just stabiliseeritud piko-iooniline vorm, mitte tavaline tablett või pulber? Deani põhjendus on raamatutes korduv ja lihtne. Ta avastas omaenda tõsise magneesiumipuuduse, kuid ei suutnud magneesiumi võtta ilma, et kõht lahti läheks. Tema sõnul saab enamik inimesi magneesiumist enne kõhu lahti kui vajaliku tervisekasu[28][33]. Kui suur osa magneesiumist lahkub soolest, ei jõua see tema hinnangul kudedesse, mis seda vajavad. Ta kritiseerib ka seda, et Gröberi ülevaate esimene soovitus oli väga lahtistav magneesiumoksiid[22]. „Magneesiumi raamatus“ kirjeldab ta enda rahastatud uuringut: pikomeetri suurune stabiliseeritud magneesiumioon ei ole seotud ühendiks ja võib tema sõnul imenduda seedetrakti ülemises osas, vältides lahtistavat toimet; tsitraat ja oksiid ioniseeruvad küll osaliselt, kuid pöörduvad kohe tagasi ühendi olekusse[34]. Erinevate vormide kohta loe ka artiklit magneesiumoksiid.

Mis on stabiliseeritud piko-iooniline magneesium? See on vedel lahus, kus magneesium on vees lahustunud ioonidena. „Piko“ viitab ioonide väga väikesele suurusele (pikomeeter on triljondik meetrit). „Stabiliseeritud“ tähendab, et ioonid püsivad lahuses eraldi ega seo end teiste ainetega ühenditeks. Sellistes lahustes ei ole täiteaineid ega kapslikesta. Dean soovitab alustada väikesest kogusest, segada see vette ja juua väikeste lonksudena päeva jooksul[12][33]. Rohkem loe artiklitest stabiliseeritud piko-iooniline magneesium ja stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained.

Ettevaatus. Dean nimetab neli olukorda, kus magneesiumiga tuleb olla ettevaatlik: neerupuudulikkus, myasthenia gravis, väga aeglane südamerütm ja soolesulgus[33]. Kui Sul on mõni neist või võtad südameravimeid, räägi enne arstiga.

Mida ütleb ametlik teadus? Uuringuid, mis võrdleksid stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi teiste vormidega tinnitusega inimestel, ei ole. Dr Deani soovitus põhineb tema kliinilisel kogemusel, mitte uuringutega tõestatud tinnituse ravil. Tinnitust uurib ja ravib arst. Dr Deani kohta loe artiklist Dr Carolyn Dean.

Elu tinnitusega: kaheksa sammu

  1. Ära jää täielikku vaikusesse. Vaikus teeb tinnituse valjemaks. Kasuta taustahelisid: linnulaul, merekohin, vihma sahin, tasane muusika[1][2].
  2. Ära keskendu helile. Mida rohkem tinnitust kuulatakse, seda segavam see on. Hobid ja tegevused viivad tähelepanu mujale[1][14].
  3. Hoolitse une eest. Kindel unerutiin ja vähem kofeiini õhtul. Une ajal võib abiks olla padjakõlar või valge müra seade[1][2]. Loe ka artiklit unetus.
  4. Lõdvestu. Sügav hingamine, jooga, jalutuskäik. Stress ja üleväsimus süvendavad tinnitust[1][2].
  5. Kaitse kõrvu. Mürarikkas kohas kõrvatropid või -klapid, kõrvaklappidega muusikat kuulates pausid. Hea rusikareegel on 60-60: kuni 60 minutit korraga kuni 60 % helitugevusel[14].
  6. Loobu suitsetamisest. Suitsetajatel on tinnitust sagedamini[18].
  7. Lõdvesta lõuga ja kaela. Kui krigistad öösel hambaid või kael on pinges, räägi hambaarsti või füsioterapeudiga. Lõualiigese probleemid on tinnituse kinnitatud riskitegur[17].
  8. Otsi tuge. Teistega rääkimine aitab[1]. Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühingu eestikeelne trükis „100 küsimust tinnitusest“ on tasuta loetav Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel[15].

Kuulmise kaitse: kui vali on liiga vali?

Parim viis tinnitust vältida on hoida kuulmist. EL-i tööohutuse direktiiv seab müra kohta kolm piiri: 80 detsibelli kaheksatunnise tööpäeva keskmisena on alumine lähteväärtus, 85 detsibelli ülemine lähteväärtus ja 87 detsibelli piirväärtus, mida ei tohi ületada[35]. Võrdluseks: Itaalia uuringus kulutas magneesiumi juba 98-detsibelline tehasemüra[8] ja sõjaväeuuringutes oli tulistamise tipp üle 160 detsibelli[10].

Müra piirid tööl (EL-i direktiiv 2003/10/EÜ)
Müratase (8 h keskmine) Mida see tähendab
80 dB(A) Alumine lähteväärtus: tööandja peab pakkuma kuulmiskaitsevahendeid ja teavet[35].
85 dB(A) Ülemine lähteväärtus: kuulmiskaitsevahendite kasutamine on kohustuslik[35].
87 dB(A) Piirväärtus, mida ei tohi ületada ka kuulmiskaitset arvestades[35].

Kontserdil, ööklubis või võimsate tööriistadega töötades võivad need tasemed ületada. Kui pärast müra tekib kõrvadesse kohin, oli heli kõrvadele liiga vali.

Millal minna arsti juurde ja millal helistada 112?

Korduma kippuvad küsimused

Mis on tinnitus?

Tinnitus ehk kohin kõrvus on heli, mida kuuled kõrvades või peas, kuigi välist heliallikat ei ole. See võib olla vilin, piiks, sumin, kohin või tuksumine. Tinnitus on sümptom, mitte haigus[1][14].

Kas tinnitus kaob ära?

Pärast müra tekkinud lühiajaline kohin möödub tavaliselt tundide või päevadega. Kui põhjus on kõrvavaik või kõrvapõletik, võib tinnitus pärast ravi kaduda. Püsiva kahjustuse korral võib see jääda, kuid paljudel muutub see aja jooksul vähem märgatavaks[2][1].

Kas pulseeriv tinnitus on ohtlik?

Pulseeriv tinnitus ehk südamega samas rütmis tuksuv kohin kõrvas on sageli seotud veresoonte või vererõhuga. See ei pruugi olla ohtlik, kuid vajab alati kiiresti perearsti juurde minekut[1][2].

Miks on kohin ainult ühes kõrvas?

Ühepoolse kohina põhjus võib olla kõrvavaik, kõrvapõletik või müra, kuid harva ka kuulmisnärvi kasvaja. Seepärast lase ühepoolne tinnitus arstil kontrollida[14].

Kohin kõrvus ja pearinglus – mis see on?

Kohin koos pearingluse ja kõikuva kuulmisega võib viidata sisekõrvahaigusele, näiteks Ménière’i tõvele[2]. Mine arsti juurde. Kui pöörlemistunne tekkis järsku koos kuulmislanguse või näonõrkusega, helista 112[1].

Milline on tinnituse ravi ja kas on olemas tinnituse ravimeid?

Tinnitust kaotavat ravimit ei ole. Kõige paremini on uuritud kognitiiv-käitumuslik teraapia, kuulmislanguse korral aitab kuuldeaparaat ja paljud kasutavad taustahelisid[5][2][4].

Kas magneesium aitab tinnituse korral?

Väikestes uuringutes oli tinnitusega inimestel madalam magneesiumitase ja magneesium vähendas tinnituse häirivust, kuid suured kontrollitud uuringud puuduvad. Hästi on tõendatud magneesiumi seos kuulmise kaitsega mürast ja vanusega seotud kuulmislanguse ennetamisega[30][31][25].

Kas ginkgo biloba või tsink aitavad tinnitust?

Cochrane’i ülevaadete järgi ei ole tõendeid, et ginkgo biloba või tsink tinnitust parandaksid[6][7].

Kas stress võib tekitada kohinat kõrvus?

Stress, väsimus ja ärevus võivad tinnituse esile tuua ja muuta selle häirivamaks[2][1]. Stress kulutab ka magneesiumi[19].

Kas on olemas tinnitus test?

Tinnitust hinnatakse vestluse, kõrvade vaatluse, kuulmisuuringu ja küsimustiku abil. Ühte vereanalüüsi või kiirtesti tinnituse kohta ei ole[1][14].

Mida soovitab Dr Carolyn Dean tinnituse korral?

Raamatutes „The Magnesium Miracle“ ja „Magneesiumi raamat“ seob Dr Dean valju müra ja kroonilise stressi magneesiumi kuluga ning soovitab stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi koos mineraalainete kompleksiga[11][12][19]. Tinnituse ravi see ei ole – tinnitust uurib arst.

Kust leida Eestis tuge tinnitusega toimetulekuks?

Alusta perearstist, kes suunab vajadusel kõrvaarsti ja audioloogi juurde[2]. Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühingu trükis „100 küsimust tinnitusest“ on tasuta loetav Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel[15].

Seotud artiklid

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 35 allikat (Euroopa ja Eesti kliinikute info, Cochrane’i ülevaated, Euroopa uuringud, Eurostat, EL-i õigusaktid ja dr Carolyn Deani raamatud) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (35)Peida allikad
  1. NHS (Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus). Tinnitus. Viimati üle vaadatud 12.01.2024 (kõlad, põhjused, millal perearsti juurde, millal kiirabisse, toimetulek, kõneteraapiad). nhs.uk: Tinnitus (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  2. Tartu Ülikooli Kliinikum. Kas tinnitust on võimalik ravida? 04.02.2026 (kõrvakliiniku arst-õppejõud dr Pääsu Teder: umbes 30 % kogeb, umbes 10 % elab pideva tinnitusega; põhjused; pulseeriv tinnitus; taustahelid; kuuldeaparaat). kliinikum.ee: Kas tinnitust on võimalik ravida? (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  3. Biswas R, Lugo A, Akeroyd MA jt. Tinnitus prevalence in Europe: a multi-country cross-sectional population study. Lancet Reg Health Eur 2022;12:100250. PMID 34950918 (Euroopa tinnitusuuring 2017–2018, 12 riiki, 11 427 täiskasvanut; tabel 2 vanuserühmad). PubMed 34950918 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  4. Mazurek B, Hesse G, Dobel C jt. Chronic Tinnitus (Saksamaa kroonilise tinnituse ravijuhend, kokkuvõte). Dtsch Arztebl Int 2022;119(13):219–225. PMID 35197187. PubMed 35197187 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  5. Fuller T, Cima R, Langguth B jt. Cognitive behavioural therapy for tinnitus. Cochrane Database Syst Rev 2020;1:CD012614. PMID 31912887 (28 uuringut, 2733 osalejat, enamik Euroopast). PubMed 31912887 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  6. Sereda M, Xia J, Scutt P jt. Ginkgo biloba for tinnitus. Cochrane Database Syst Rev 2022;11:CD013514. PMID 36383762 (12 uuringut, 1915 osalejat). PubMed 36383762 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  7. Person OC, Puga ME, da Silva EM, Torloni MR. Zinc supplementation for tinnitus. Cochrane Database Syst Rev 2016;11:CD009832. PMID 27879981 (3 uuringut, 209 osalejat). PubMed 27879981 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  8. Mocci F, Canalis P, Tomasi PA jt. The effect of noise on serum and urinary magnesium and catecholamines in humans. Occup Med (Lond) 2001;51(1):56–61. PMID 11235829 (Itaalia, 25 tervet vabatahtlikku, tehasemüra 98 dB(A)). PubMed 11235829 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  9. Attias J, Weisz G, Almog S jt. Oral magnesium intake reduces permanent hearing loss induced by noise exposure. Am J Otolaryngol 1994;15(1):26–32. PMID 8135325 (300 noort ajateenijat, platseebokontrolliga topeltpime uuring, 167 mg magneesiumi päevas). PubMed 8135325 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  10. Joachims Z, Netzer A, Ising H jt. Oral magnesium supplementation as prophylaxis for noise-induced hearing loss: results of a double blind field study. Schriftenr Ver Wasser Boden Lufthyg 1993;88:503–516. PMID 8460390 (320 osalejat; püsiva kuulmislävenihke osakaal platseeborühmas kaks korda suurem). PubMed 8460390 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  11. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat, 3. peatükk „Anxiety, Depression, Sleep“, alajaotised „Chronic Stress“ ja „Magnesium and Musicians“ (vali müra kui krooniline stress, magneesiumi kulu ja eritumine uriiniga mitu päeva). ↑ tagasi teksti
  12. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat, 3. peatükk, alajaotis „Supplements for Anxiety and Depression“ (stabiliseeritud piko-iooniline magneesium, millega saab tema sõnul jõuda vajaliku koguseni ilma lahtistava toimeta; alustada väikesest kogusest, segada vette ja juua päeva jooksul; piko-iooniline 12 mineraalaine lahus). ↑ tagasi teksti
  13. Eurostat. Euroopa terviseuuring EHIS 2019, tabel hlth_ehis_pl1e „Functional limitations by sex, age and educational attainment level“: kuulmisraskus (Hearing), mõõdukas + raske, 15-aastased ja vanemad, Eesti ja EL-27 (päring 12.11.2026). Eurostat: hlth_ehis_pl1e (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  14. Audioloogia.ee (Eesti audioloogiakabinet). Tinnitus (tekkepõhjused, diagnoosimine, 60-60 reegel, alternatiivmeditsiini võtetel puudub tõestus). audioloogia.ee: Tinnitus (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  15. Kudevita H. 100 küsimust tinnitusest. Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühing, Tallinn 2022. ISBN 978-9916-4-1637-2. Avaldatud Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel (küsimused 29 ja 53). vaegkuuljad.ee: PDF (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  16. Perearsti nõuandetelefon 1220 (Tervisekassa). Helistamine. 1220.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  17. Biswas R, Genitsaridi E, Trpchevska N jt. Low Evidence for Tinnitus Risk Factors: A Systematic Review and Meta-analysis. J Assoc Res Otolaryngol 2023;24(1):81–94. PMID 36380120. PubMed 36380120 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  18. Biswas R, Lugo A, Genitsaridi E jt. Modifiable lifestyle-related risk factors for tinnitus in the general population: An overview of smoking, alcohol, body mass index and caffeine intake. Prog Brain Res 2021;263:1–24. PMID 34243884. PubMed 34243884 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  19. Dean C. Magneesiumi raamat. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2025, lk 43–44 („Stressi mõju“: adrenaliin, noradrenaliin ja kortisool kahandavad magneesiumi, stress suurendab magneesiumi väljutamist uriiniga). ↑ tagasi teksti
  20. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat, 1. peatükk, loetelu „100 Factors Related to Magnesium Deficiency“, punkt 58 „Startled easily by noise“, ja samas peatükis Jane’i lugu (helitundlikkus ja keskendumine taustamüras). ↑ tagasi teksti
  21. Dean C. Magneesiumi raamat. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2025, lk 37 („Hüpomagneseemiline tetaania“: André Voisin, magneesiumivaene rohi, loomad kukuvad äkiliste valjude helide peale krampides maha). ↑ tagasi teksti
  22. Dean C. Magneesiumi raamat. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2025, lk 85 (Gröberi jt ülevaade: toidu magneesium 500 mg-lt 175–225 mg-ni päevas; tinnitus ja kuulmislangus „paljulubavad, kuid vajavad edasisi uuringuid“; esimene soovitus väga lahtistav magneesiumoksiid). ↑ tagasi teksti
  23. Dean C. Magneesiumi raamat. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2025, lk 98 (Vinki ja Nechifori toimetatud teadusraamatu peatükk 10 „Magneesium ja kuulmislangus“). ↑ tagasi teksti
  24. Dean C. Naise tervise raamat. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2025, lk 192 (fibromüalgiaga seotud kaebused, sh kohin kõrvades ja pearinglus; seos pärmseente vohamise ja magneesiumipuudusega). ↑ tagasi teksti
  25. Büntzel J, Kisters K, Büntzel J, Micke O (Saksa Magneesiumiuuringute Selts). The role of magnesium in otology – A narrative review. Magnes Res 2026;38(4):126–135. PMID 42439044. PubMed 42439044 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  26. Jarach CM, Lugo A, Scala M jt. Global Prevalence and Incidence of Tinnitus: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA Neurol 2022;79(9):888–900. PMID 35939312 (Itaalia, Hollandi, Rootsi, Saksa autorid; 113 uuringut). PubMed 35939312 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  27. National Institute on Deafness and Other Communication Disorders (NIDCD, USA riiklik terviseinstituut NIH). Quick Statistics About Hearing, Balance, & Dizziness (umbes 10 % täiskasvanutest, ligikaudu 25 miljonit ameeriklast, on viimase aasta jooksul kogenud vähemalt 5 minutit kestnud tinnitust). Ainult statistika võrdluseks. nidcd.nih.gov: Quick Statistics (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  28. Dean C. Magneesiumi raamat. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2025, lk 45 (80 % inimestest ei saa kätte minimaalset magneesiumikogust; enamik saab magneesiumist enne kõhu lahti kui tervisekasu; pikomeetri suurune stabiliseeritud magneesiumioon). ↑ tagasi teksti
  29. Sereda M, Xia J, El Refaie A jt. Sound therapy (using amplification devices and/or sound generators) for tinnitus. Cochrane Database Syst Rev 2018;12:CD013094. PMID 30589445. PubMed 30589445 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  30. Uluyol S, Kılıçaslan S, Yağız Ö. Relationship between serum magnesium level and subjective tinnitus. Kulak Burun Bogaz Ihtis Derg 2016;26(4):225–227. PMID 27405078 (76 raske tinnitusega patsienti, 86 kontrolli). PubMed 27405078 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  31. Cevette MJ, Barrs DM, Patel A jt. Phase 2 study examining magnesium-dependent tinnitus. Int Tinnitus J 2011;16(2):168–173. PMID 22249877 (26 patsienti, 532 mg magneesiumi päevas 3 kuud, kontrollrühmata). PubMed 22249877 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  32. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse lubatud tervisealaste väidete loetelu (konsolideeritud tekst 17.05.2021), lisa, rida „Magneesium“. EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  33. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat, sissejuhatus: „Top 10 Magnesium Facts“ (punkt 2: 70–80 % inimestest on magneesiumipuuduses; punkt 5: lahtistav toime ei lase jõuda vajaliku koguseni) ja ettevaatusabinõud (alusta aeglaselt, magneesiumi kõrvale mineraalainete kompleks, neli vastunäidustust: neerupuudulikkus, myasthenia gravis, väga aeglane südamerütm, soolesulgus – 18. peatükk). ↑ tagasi teksti
  34. Dean C. Magneesiumi raamat. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2025, lk 63–64 (Deani rahastatud uuringu tulemused: ioniseeritud magneesiumi analüüs, pikomeetri suurune stabiliseeritud ioon ei ole seotud ühendiks, väldib lahtistavat toimet; tsitraat ja oksiid). ↑ tagasi teksti
  35. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ töötajate tervise ja ohutuse miinimumnõuete kohta seoses kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate ohtudega, artikkel 3 (80, 85 ja 87 dB(A)). EUR-Lex: direktiiv 2003/10/EÜ (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Tinnituse kirjeldus, põhjused ja ohumärgid on Tartu Ülikooli Kliinikumi, NHS-i, Eesti audioloogide ja Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühingu materjalidest. Ravi tõendid on Cochrane’i süstemaatilistest ülevaadetest ja Saksamaa kroonilise tinnituse ravijuhendist. Statistika on Euroopa tinnitusuuringust, ülemaailmsest metaanalüüsist, Eurostati terviseuuringust ja USA riiklikust terviseinstituudist (ainult võrdluseks). Magneesiumi ja müra uuringud on PubMedist. Dr Carolyn Deani seisukohad on tema raamatutest ja on talle omistatud. Kus Dean ja uuringud erinevad, oleme toonud välja mõlemad. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Tinnitust uurib ja ravib arst.

Muudatuste ajalugu

  • – esimene versioon.

Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga

Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.

Selle teema artiklid