Magneesiumoksiid – miks see ei pruugi aidata magneesiumipuuduse korral?

Magneesiumoksiid – miks paljud ei saa sellest piisavalt kasu?

29. juuni 2025

Magneesiumoksiid on üks enim kasutatavaid magneesiumivorme toidulisandite maailmas, kuna see on odav ja sisaldab näiliselt suures koguses magneesiumi. Paljud inimesed ostavad apteegist või e-poest just magneesiumoksiidi toidulisandi, lootes leevendust krampidele, väsimusele või stressile. Kuid kas see vorm ka tegelikult imendub ja taastab kehas magneesiumivarud?

Kui räägitakse magneesiumist kui toidulisandist, siis tihti ei pöörata tähelepanu sellele, millises keemilises vormis see on.

Kui võrrelda näiteks magneesiumoksiidi ja ReMagi (stabiliseeritud piko-iooniline vedel magneesium), siis erinevus on märkimisväärne. ReMag on loodud selliselt, et see imendub juba suu limaskestalt otse rakkudesse, läbimata seedetrakti. See tähendab 100%-list biosaadavust ja kiiret mõju. Magneesiumoksiid seevastu peab esmalt läbima mao ja soolestiku ning enamik sellest ei jõua kunagi vereringesse, rääkimata rakutasemest.

💡 Küsimus ei ole ainult milligrammides, vaid selles, kui palju sellest magneesiumist tegelikult Sinu kehasse jõuab.

Selles artiklis sukeldume põhjalikult sellesse, mis on magneesiumoksiid, miks seda nii laialdaselt kasutatakse, kuidas see imendub ning kellele sobib. Vaatleme ka, miks paljud inimesed ei tunne selle võtmisel mingeid muutusi ja miks just sellised vormid nagu ReMag võivad osutuda palju tõhusamaks valikuks.

🧪 Kõik magneesiumivormid ei ole võrdväärsed. Kui soovid täiendada magneesiumivarusid efektiivselt, siis tuleb teada, kuidas konkreetne vorm kehas käitub.

Mis on magneesiumoksiid?

Magneesiumoksiid (MgO) on üks levinumaid magneesiumivorme toidulisandite seas. Keemiliselt koosneb see magneesiumist ja hapnikust ning moodustab valge pulbrilise aine, mida saadakse looduslike mineraalide (nt dolomiit, magneesiumkarbonaat) kuumutamisel. Protsessi käigus eraldub süsihappegaas ja alles jääb kontsentreeritud magneesiumiühend, mida tuntaksegi kui magneesiumoksiid.

Tegemist on anorgaanilise ühendiga, mille elementaarmagneesiumi sisaldus on väga kõrge – kuni 60% –, mis tähendab, et 500 mg magneesiumoksiidi sisaldab ligikaudu 300 mg puhast magneesiumi. See võib tunduda muljetavaldav, kuid ainult paberil.

Magneesiumi keemiline sümbol – Mg – tähistab magneesiumoksiidi lähteainet

Magneesiumoksiidi imendumine – kui palju sellest tegelikult rakkudesse jõuab?

Elementaarne Mg / 1000 mg: ~60% (600 mg)
Eeldatav imendumine: 4%
Kehale kättesaadav Mg: 600 mg × 4% = 24 mg
Rakud saavad (ioonilises olekus): 24 mg × 10% = 2,4 mg

Korduvad uuringud on näidanud, et hoolimata suurest elementaarmagneesiumi hulgast on magneesiumoksiidi biosaadavus äärmiselt madal. Tegelikult imendub keskmiselt alla 4% sellest kogusest, mis tableti kujul kehasse viiakse.

Magneesiumoksiidi tarvitades võib inimene võtta küll suure koguse, kuid rakutasandil jääb puudujääk püsima. Just seetõttu ei pruugi inimesed kogeda oodatud tulemusi, nagu krampide vähenemist, paremat und või rahulikumat närvisüsteemi.

Võrdluseks võib tuua, et ReMag (stabiliseeritud piko-iooniline magneesiumkloriid) on juba täielikult lahustunud vedelas vormis magneesiumilisand, kus magneesium on stabiliseeritud ioonilisel kujul ja valmis otse rakumembraane läbima. ReMag ei vaja seedimist, ei koorma maksa ega soolestikku, ning

Kui magneesiumoksiidist saab keha reaalselt kätte 3–4%, siis ReMag võimaldab praktiliselt kogu tarbitud koguse rakku viia – mis teeb selle palju tõhusamaks lahenduseks kroonilise magneesiumipuuduse korral.

Kus magneesiumoksiidi kasutatakse?

Toidulisandites – odav, kuid vähese imendumisega täiteaine.
Kõhukinnisuse leevendajana – osmootse toime tõttu soolestikus.
Tööstuses ja põllumajanduses – kuumakindlate segude ja mulla neutraliseerijana.

Magneesiumoksiid tablettidena – populaarne, kuid halvasti imenduv vorm

Magneesiumoksiidi ajalugu: meditsiiniline ja tööstuslik teekond läbi sajandite

Magneesiumoksiid on üks vanimaid ja enim kasutatud magneesiumivorme, millel on pikk ja mitmekülgne ajalugu. Selle juured ulatuvad tagasi antiikaega, mil magneesiumirikkaid looduslikke allikaid kasutati nii meditsiinis kui ka igapäevastes praktikates, kuigi selle keemilist koostist tollal veel ei teatud.

Magnesia piirkond ja esimesed mainimised

Nimi magneesium ja ka magneesiumoksiid pärineb Vana-Kreeka piirkonnast Magnesia, mis asub tänapäeva Türgi territooriumil. Seal leidus rohkelt mineraale, mis sisaldasid valget pulbrit – tõenäoliselt just magneesiumkarbonaati ja selle kuumutamisel tekkivat magneesiumoksiidi. Neid aineid kasutati juba klassikalisel ajastul meditsiinilistel eesmärkidel, eriti seedetrakti rahustamiseks ja lahtistina.

Antiik-Kreekas tunti valget magneesiumirikast pulbrit kui magnesia alba – eristamaks seda rauarikastest mustadest mineraalidest (magnesia nigra). Sellel looduslikul ühendil oli teadaolevalt kerge lahtistav toime, mistõttu levis see kiiresti taimravi ja rahvameditsiini vahendina.

18. sajand: magneesiumoksiidi teaduslik eraldamine ja selle keemiline kirjeldus

Alles 1755. aastal määratles kuulus inglise keemik Joseph Black magneesiumoksiidi iseseisva keemilise ühendina. Ta eraldas selle magneesiumkarbonaadi kuumutamisel, märkides, et aine mass kahanes, kuna kuumutamisel vabanes süsihappegaas. Tulemuseks oli uus aine – valge, kergelt aluseline ühend, millele anti nimetus calcined magnesia ehk põletatud magneesium.

See avastus muutis meditsiinilist praktikat, võimaldades toota puhtamat ja kontsentreeritumat lahtistit, mida hakati laialdaselt kasutama kõrvetiste, mao ülehappesuse ja seedehäirete leevendamiseks.

19.–20. sajand: tööstuslik revolutsioon ja magneesiumoksiidi levik

19. sajandi tööstusrevolutsioon tõi kaasa magneesiumoksiidi massilise kasutuse tööstuses. Seda hakati tootma suurtes kogustes dolomiidist ja magneesiumkarbonaadist, kuna magneesiumoksiid

talus väga kõrgeid temperatuure, mistõttu sobis hästi tulekindlatesse materjalidesse (nt ahjude vooderdised, klaasitootmine);
neutraliseeris happelisust, tehes sellest väärtusliku mullaparandaja põllumajanduses;
absorbeeris niiskust, mistõttu kasutati seda desikandina ja niiskuse reguleerijana.

Samas kasvas ka selle meditsiiniline kasutus: magnesia ehk põletatud magneesium oli 19. sajandi apteekides üks levinumaid vahendeid seedeprobleemide leevendamiseks.

20. sajandi keskpaigaks kujunes magneesiumoksiidist standardne koostisosa paljudes käsimüügi ravimites (nt Maalox, Milk of Magnesia). Kuid samal ajal tekkisid ka esimesed küsimused selle efektiivsuse kohta magneesiumipuuduse leevendamisel, kuna vaatamata kõrgele elementaarmagneesiumi sisaldusele ei paranenud paljude inimeste sümptomid.

Kaasaegne arusaam ja toidulisandite turg

Tänapäeval on magneesiumoksiid jäänud laialdaselt kasutatavaks, kuid vastuoluliseks magneesiumivormiks. Selle madal imendumisprotsent (alla 4%) on hästi dokumenteeritud, mistõttu toitumisteadlased ja funktsionaalse meditsiini arstid ei soovita seda kroonilise magneesiumipuuduse korral.

Samas kasutatakse seda jätkuvalt

lahtistina (osmootne toime)
happelise mao neutraliseerijana
odava täiteainena toidulisandites

Teadlikumad tarbijad on hakanud liikuma tõhusamate vormide, näiteks stabiliseeritud piko-ioonilise magneesiumi (ReMag), magneesiumglütsinaadi või magneesiumtauraadi suunas, mis on organismile paremini omastatavad ja millel on kliiniliselt dokumenteeritud kasulikkus rakutasandil.

Magneesiumi mõju raku tasandil – kas magneesiumoksiid suudab rakke toetada?

Miks magneesiumoksiid ei imendu hästi? Teaduslik taust ja põhjused, miks see vorm paljudele ei sobi

Magneesiumoksiid on küll laialt levinud, kuid selle tõhusus organismi magneesiumivarude täiendamisel on tõsise kahtluse all. Kuigi paljud toidulisandid sisaldavad seda just kõrge elementaarmagneesiumi sisalduse tõttu, näitab teaduslik andmestik selgelt – see vorm ei imendu organismis efektiivselt.

Miks magneesiumoksiid ei imendu hästi?

Peamine põhjus seisneb selle keemilises struktuuris. Magneesiumoksiid on anorgaaniline sool, mille iooniline side magneesiumi ja hapniku vahel on tugev. See tähendab, et maos ja peensooles on väga raske seda ühendit täielikult lagundada ja vabastada ioonilist magneesiumi, mida keha tegelikult vajab.

Magneesiumoksiid lahustub halvasti nii vees kui ka maohappes.
Selle lahustumisaste jääb madalaks isegi soolhappe juuresolekul.
Lahustumata jääk liigub edasi jämesoolde ja toimib seal lahtistina, mitte magneesiumiallikana.

Teaduslikud andmed imendumise kohta

Ühest olulisemast uuringust (Firoz & Graber, 2001), milles võrreldi erinevate magneesiumivormide biosaadavust, selgus, et magneesiumoksiidi imendumine jääb 3–4% juurde!

Kuigi magneesiumoksiid võib sisaldada kuni 60% elementaarmagneesiumi, jõuab sellest verre ja rakkudesse vaid murdosa.

Seedehäired ≠ imendumine

Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kui magneesiumoksiidi tarvitamisel tekib kõhulahtisus või „kerge tunne“, siis tähendab see, et keha sai magneesiumi. Tegelikult on see osmootne reaktsioon – magneesiumoksiid tõmbab vett jämesoolde ja kiirendab soolte tööd.

See toime on küll kasulik kõhukinnisuse korral, kuid seda ei tohiks tõlgendada kui tõhusat imendumist. Magneesiumipuudus jääb sellisel juhul sageli püsima, isegi kui sümptomid lühiajaliselt justkui leevenevad.

Magneesiumoksiid ei tööta paljude inimeste jaoks, kuna

selle imendumine on alla 4%;
selle lahustuvus seedetraktis on väga kehv;
see toimib pigem lahtistina, mitte tõhusa magneesiumiallikana;
paljud sümptomid (krambid, väsimus, ärevus) jäävad püsima, isegi kui doosid on suured.

Kui Sinu eesmärk on täiendada magneesiumivarusid rakutasandil, siis tasub eelistada vorme, millel on kõrge biosaadavus ja kliiniline tõhusus – näiteks ReMagi.

Magneesiumoksiidi kasutusalad – kellele see sobib ja mille jaoks seda üldse võtta?

Kuigi magneesiumoksiid ei ole parim valik keha magneesiumivarude täiendamiseks, on sellel siiski teatud kindlad kasutusvaldkonnad, kus see võib osutuda kasulikuks. Oluline on mõista, mille jaoks see vorm on sobiv, et vältida ekslikke ootusi või pettumust toidulisandi toime suhtes.

1. Kõhukinnisuse leevendamine

Magneesiumoksiid toimib osmootse lahtistina – see tähendab, et see tõmbab vett soolestiku valendikku, muutes väljaheite pehmemaks ja stimuleerides soolte peristaltikat.

💡 Millal kasutada?

Ajutise kõhukinnisuse korral.
Seedesüsteemi ettevalmistamiseks enne kolonoskoopiat.
Kui soovitakse kerget sooltepuhastust, mitte magneesiumivarude täiendamist.

⚠️ NB! Kuigi efekt võib anda ajutist leevendust, ei tähenda see, et keha oleks saanud piisavalt magneesiumi, kuna enamik ühendist väljub imendumata.

2. Mao ülehappesuse ja kõrvetiste korral

Tänu oma leeliselisele iseloomule võib magneesiumoksiid neutraliseerida maohapet, aidates kõrvetiste, refluksi ja maoärrituse korral. Seetõttu on seda sageli kasutatud käsimüügi antatsiidides (nt Maalox, Gaviscon jmt).

💡 Millal kasutada?

Ajutiselt pärast raskemat sööki või seedehäireid.
Kui on teada, et sümptomite taga on liigne maohape.

⚠️ Pikemaajalisel kasutamisel võib liigne maohappe neutraliseerimine kahjustada seedimist ja toitainete imendumist.

3. Lühiajaline või lokaalne kasutus

Magneesiumoksiidi võib kasutada ka

nahale kantavate pastade või pulbrite koostises (nt higistamise või nahaärrituste vähendamiseks);
tööstuslikes kuumakindlates segudes (keraamika, ahjupinnad);
mullaparandajana põllumajanduses, happeliste muldade neutraliseerimiseks.

Need kasutusviisid ei ole seotud magneesiumoksiidi tarbimisega toidulisandina, vaid näitavad MgO mitmekülgset rakendatavust.

Kellele magneesiumoksiid sobib?

✔️ Sobib

inimestele, kellel on ajutine kõhukinnisus;
neile, kes vajavad lühiajalist maohappe neutraliseerimist;
kasutamiseks ravimites või tehnilistes preparaatides.

❌ Ei sobi

kroonilise magneesiumipuuduse korral;
lihaskrampide, närvipinge või uneprobleemide leevendamiseks;
inimestele, kes otsivad suurt biosaadavust ja süsteemset toimet.

Magneesiumivormide võrdlemine

Et erinevaid magneesiumiühendeid objektiivselt võrrelda, tuleb arvesse võtta kolme peamist tegurit.

1. Elementaarmagneesiumi sisaldus – kui palju tegelikku magneesiumiühikut (Mg²⁺) sisaldub 1000 mg vastavas ühendis.

2.Imendumisvõime – kui suur osa sellest kogusest jõuab verre ja on kehale bioloogiliselt kättesaadav.

3.Rakusisene toime – kui palju sellest omastatud kogusest jõuab rakkude sisemusse, kus magneesium saab oma bioloogilisi funktsioone täita.

Allolevas tabelis on esitatud kõige enam levinud magneesiumiühendite võrdlus, kasutades standardiseeritud valemit:

💡 elementaarmagneesium × imendumise protsent = kehale kättesaadav kogus
💡 kehale kättesaadav kogus × 10% = rakkudesse jõudev kogus
(v.a ReMag, mis jääb püsivalt ioonilisse olekusse ja on täielikult biosaadav)

See lähenemine võimaldab mõista, millised ühendid on tõeliselt tõhusad ning millised sobivad pigem spetsiifiliseks otstarbeks (nt kõhukinnisuse leevendamine või lokaalne kasutamine).

Samuti aitab see mõista, kuidas kõrge elementaarne sisaldus ei taga automaatselt paremat toimet, kui imendumine ja rakkudesse jõudmine pole piisavad.

Teadlane uurib magneesiumoksiidi toimet laboris

Mis on elementaarmagneesium?

Elementaarmagneesium (ingl elemental magnesium) viitab puhtale magneesiumile, mis on reaalselt kehale omastatav ja bioloogiliselt aktiivne. Kui Sa loed sildilt, et toidulisand sisaldab 500 mg magneesiumoksiidi, siis ära eelda, et selles on 500 mg magneesiumi. Tegelik elementaarmagneesiumi kogus on umbes 300 mg, kuid sellest imendub vaid u 4% ehk 12 mg.

See vorm võib sobida ajutiseks kasutamiseks näiteks kõhukinnisuse korral, kuid ei ole tõhus pikaajaliseks magneesiumipuuduse korvamiseks.

📌 Võrdluseks ReMag:
ReMag on vedel stabiliseeritud ioonidega magneesium, mille osakesed on nii väiksed, et need imenduvad otse rakkudesse, ilma et peaksid läbi seedetrakti minema.

5 ml ReMag’i (1 teelusikatäis) sisaldab 300 mg puhast magneesiumi
Sellest imendub pea 100% otse rakkudesse
Midagi ei lähe raisku ja kõht ei lähe lahti

👉 Kokkuvõttes:

ReMag: 300 mg → 300 mg jõuab kehasse

Erinevatel magneesiumivormidel on väga erinev elementaarmagneesiumi ehk puhta magneesiumi osakaal.

Mis on biosaadavus ja miks see on oluline?

Biosaadavus (ingl bioavailability) kirjeldab, kui suur osa toidulisandis olevast magneesiumist jõuab vereringesse ja sealt edasi raku sisemusse, kus see saab bioloogiliselt aktiivselt toimida.

See on kriitiline tegur, kuna isegi kõrge elementaarmagneesiumi sisaldusega ühend võib osutuda ebaefektiivseks, kui see organismis ei imendu.

Erinevate vormide biosaadavus sõltub nende lahustuvusest, keemilisest struktuurist ja keha võimest neid ära tunda. Näiteks magneesiumoksiid, kuigi kõrge elementaarsusega, on madala biosaadavusega ja seetõttu kehale vähekasulik.

Vastupidi, magneesiumkloriid või ReMag võivad pakkuda oluliselt suuremat kasu, kuna nad on täielikult lahustuvad ja väga hästi omastatavad.

Kõrge biosaadavus tähendab, et väiksem kogus võib anda suurema efekti, mis on eriti oluline magneesiumipuuduse sümptomite – nagu krambid, ärevus või unehäired – leevendamisel.

Seetõttu tuleks magneesiumilisandeid hinnata mitte ainult milligrammide põhjal, vaid arvestada ka imendumise kvaliteeti ja rakusisese toime potentsiaali.

Parimad tulemused saavutatakse siis, kui kõrge biosaadavus ja sobiv elementaarmagneesiumi sisaldus on tasakaalus.

ReMag on siin heaks näiteks – kuigi selle elementaarne magneesiumisisaldus on mõõdukas, on selle piko-iooniline struktuur erakordselt biosaadav ja tagab efektiivse rakusisese toime ilma kõrvalmõjudeta.

Kõikide erinevate magneesiumilisandite imendumisest loe siit!

Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium (ReMag)

Elementaarne Mg / 1000 mg: ~99,98% (1000 mg)
Eeldatav imendumine: 100%
Mg kehale kättesaadav : 1000 mg × 99,98% = 999,8 mg
Rakud saavad (ioonilises olekus): 999,8 mg (püsib ioonilises olekus)

ReMag ei ole traditsiooniline magneesiumivorm. See on spetsiaalselt välja töötatud stabiliseeritud piko-iooniline lahus, kus magneesiumioonid on juba täielikult ioniseeritud ja lahustunud. Need ioonid on nii väikesed – väiksemad kui rakumembraani ioonkanalid –, et nad suudavad liikuda otse raku sisemusse ilma maohappe, ensüümide või transportvalkude abita.

ReMagi on välja töötanud dr Carolyn Dean – arst ja naturopaat, kellel on üle 40 aasta kogemust magneesiumi uurimisel ja tervise taastamisel. Tema eesmärk oli luua magneesiumivorm, mis väldiks tavapäraseid kõrvalmõjusid, nagu kõhulahtisus ja seedetrakti ärritus, ning jõuaks täpselt sinna, kus magneesiumi kõige rohkem vajatakse – rakkudesse.

ReMag koosneb täielikult ioniseeritud magneesiumkloriidist (MgCl₂), mis on spetsiaalselt töödeldud stabiliseeritud piko-ioonilisel kujul veepõhises lahuses. See tähendab, et tegemist on magneesiumioonidega, mis on väiksemad kui rakumembraani ioonkanalid – võimaldades neil liikuda otse raku sisemusse ilma vajaduseta seedimise, transportvalkude või ensüümide järele.

ReMag sisaldab ainult kahte komponenti: stabiliseeritud magneesiumioone ja ultrapuhast vett. Puuduvad igasugused täite-, lõhna-, maitse- või säilitusained, mis teeb selle eriti sobilikuks tundlikele kasutajatele ning tagab maksimaalse puhtuse ja biosaadavuse.

Selle vedel, täielikult lahustunud olek võimaldab imendumise juba suu limaskestalt ja maost – enne kui see üldse jõuab soolde. Imendumine ulatub kuni 99,98%-ni, kuna magneesium on juba aktiveeritud ja valmis osalema otse raku töös.

🔬 ReMag vs. magneesiumkloriid – erinevus ei ole ühendis, vaid selles, kuidas keha saab seda kasutada.

Kuigi ReMag põhineb samuti magneesiumkloriidil, erineb see tavapärasest magneesiumkloriidi lisandist nii oma struktuuri, kontsentratsiooni kui ka biosaadavuse poolest täielikult.

Tavaline magneesiumkloriid on sool, milles magneesium on seotud kloriidioonidega; sellest ühendist moodustab elementaarne ehk puhas magneesium ligikaudu 12%. Lisaks sõltub selle omastamine seedesüsteemi tööst: vajalik on piisav maohappe tase ning soole limaskesta normaalne seisund.

Kokkuvõtlikult. Tavaline magneesiumkloriid peab kehas alles lagunema ja vajab seedesüsteemi abi, kuid sellest imendub lõpuks vaid väike osa. ReMag on seevastu juba täielikult lahustunud ja aktiivses vormis, mis võimaldab kehal seda kohe rakutasandil kasutada, ilma seedimist, ensüüme või transpordimehhanisme vajamata.

Tulemuseks on kiire ja maksimaalne imendumine ning oluliselt tõhusam toime kogu organismis.

Miks on rakusisene imendumine tähtis?

Paljud inimesed ei tea, et veres olev magneesium ei tähenda automaatselt seda, et Sinu rakud sellest kasu saavad. Tõeline töö toimub rakusiseselt – just seal aktiveeritakse enam kui 1000 ensüümi, toodetakse ATP-d (rakuenergia), reguleeritakse närvi- ja lihasfunktsioone ning hoitakse hormonaalset tasakaalu.

Selleks et magneesium saaks rakku siseneda, peab ta läbima rakumembraani – kaitsekihi, mis laseb sisse ainult kindlaid osakesi. Tavapärased magneesiumivormid imenduvad seedetraktist osaliselt verre, mistõttu paljud neist ei jõua raku sisemusse.

See võib jätta mulje, et magneesiumilisand ei toimi – kuigi vereanalüüsid võivad olla näiliselt korras.

ReMag on aga loodud spetsiaalselt selle barjääri ületamiseks. Selle ioonid on nii väikesed ja stabiliseeritud, et nad läbivad rakumembraani otse ja kiiresti ilma biokeemiliste tõketeta. Just see rakusisene jõudlus teebki ReMagist ainulaadse toote.

Mis on ioonid ja ioonkanalid?

Ioonid on väikesed elektriliselt laetud osakesed. Magneesiumioon (Mg²⁺) on positiivse laenguga ega saa raku sisemusse siseneda iseseisvalt – ta vajab selleks ioonkanaleid. Need on spetsiaalsed valkudest väravad rakumembraanis, mis avanevad vastusena kindlatele keemilistele või elektrilistele signaalidele ja lasevad ioonid läbi.

Tavalised magneesiumivormid peavad läbima seedimise, imendumise, vereringesse liikumise ja seejärel leidma aktiivse ioonkanali, et jõuda raku sisemusse. See on aeganõudev ja sageli ebatõhus protsess, mille käigus suur osa magneesiumist kaob.

ReMagi eelis on selles, et tema piko-ioonid on juba niivõrd väikesed ja stabiliseeritud, et nad suudavad liikuda läbi rakumembraani ka ilma, et ioonkanalid peaksid aktiivselt avanema. Seega toimub imendumine palju kiiremini, tõhusamalt ja täpselt sinna, kuhu vaja – rakku.

ReMag® – stabiliseeritud piko-iooniline magneesium, millel puudub võrdväärne konkurent

Kordame üle tema unikaalsuse, räägime tootmisprotsessist.

Mitte lihtsalt üks vorm paljude seas, vaid rakutasandiline lähenemine. See ei vaja teejuhti. Ta ei otsi ioonkanaleid. Tema piko-ioonilised magneesiumioonid on nii väikesed ja nii puhtad, et nad liiguvad otse rakku ilma ühegi takistuseta. Ei ole vaja oodata, lagundada, kohandada. ReMag lihtsalt toimib.

Mis teeb ReMag®-i unikaalseks?

1. Üheaatomiline piko-iooniline suurus

ReMag® ei sisalda suuri molekulaarseid ühendeid, mis vajavad seedimist. Selle osakesed on ainult 86 pikomeetri suurused – st miljoneid kordi väiksemad kui näiteks magneesiumglütsinaadi molekulid. Tegemist on üheaatomiliste ioonidega, mis on

täielikult lahustunud vees,
juba ioonses olekus (stabiliseeritud),
valmis sisenema otse rakku.

Tänu sellele ei pea keha kulutama energiat lagundamiseks ega seedeensüümide tootmiseks. ReMag läbib kergesti seedetrakti limaskesta ja rakumembraanid, jõudes otse sinna, kus magneesium tegelikult töötab – raku sisemusse.

2. Maksimaalne biosaadavus

ReMag®-i efektiivsust kinnitab 2020. aastal ajakirjas Nutrients avaldatud teadusuuring, kus kasutati molekulide suuruse mõõtmise tehnoloogiat (Zetasizer Nano). Uuringus tõestati, et ReMag®-i osakesed

säilitavad oma piko-ioonilise suuruse isegi pärast pikka säilitamist;
ei moodusta kogumeid ega ühine teiste ainete või ühenditega;
ei muutu seedesüsteemis seedimatuks kompleksiks, nagu tavalised magneesiumiühendid.

Tulemus? Peaaegu täielik imendumine rakutasandil – midagi, mida ükski muu magneesiumivorm ei suuda pakkuda.

3. Puudub lahtistav toime ja seedekoormus

Erinevalt paljudest teistest magneesiumivormidest ei põhjusta ReMag® kõhulahtisust ega ärrita seedetrakti. Kuna see ei jää jämesoolde (kus muidu toimuvad osmootsed muutused), sobib see ka inimestele, kellel on

tundlik seedesüsteem,
krooniline sooleärritus,
madal maohappesus,
vajadus suuremate magneesiumikoguste järele ilma kõrvalmõjudeta.

4. Kiire toime ja täielik süsteemne kasutus

ReMag®-i eelis ei ole ainult imendumine, vaid ka selle toime kiirus ja ulatus.

Magneesium jõuab rakkudesse juba 2–4 tunni jooksul, kui tavalistel lisanditel võib kuluda 10–14 tundi või rohkem.
Kuna kõik osakesed imenduvad, annab ka väiksem kogus suurema efekti.

See tähendab, et ReMag® on eriti kasulik seisundites, kus on vaja kiiret ja tugevat magneesiumitoetust, nagu

ärevus ja paanikahood,
unehäired,
lihaskrambid ja -tõmblused,
väsimus ja energiavaegus,
hormonaalsed ja südame-veresoonkonna probleemid.

5. Puhas koostis, ilma lisanditeta

ReMag® on

ilma kunstlike magus-, täite-, lõhna- või värvaineteta,
sobilik ka veganitele ja tundlikele kasutajatele,
täielikult läbipaistev koostise ja tootmisprotsessi osas – pikomeetriline ionisatsioon ei kasuta nanotehnoloogiat, vaid põhineb looduslikel ionisatsiooniseadustel.

ReMag tooted – efektiivsem alternatiiv magneesiumoksiidile

Kokkuvõte – miks ReMag® on parim magneesiumilisand

🔹 Stabiliseeritud piko-iooniline vorm – valmis imendumiseks ja kasutamiseks ilma seedimiseta.
🔹 Väikseim võimalik osakese suurus – ületab kõik teised keemilised vormid.
🔹 100%-line biosaadavus – peaaegu täielik rakuline omastamine.
🔹 Ei põhjusta seedetrakti kõrvaltoimeid – ka tundlikule inimesele ohutu.
🔹 Tõestatud teadusuuringutega – teaduslikult kontrollitud tulemuslikkus.

Kui sa otsid magneesiumilisandit, mis tõesti töötab, mitte lihtsalt ei kõla hästi sildil, siis ReMag® on ainuvalik, mis ühendab füsioloogilise efektiivsuse, teadusliku täpsuse ja kliinilise ohutuse.

Iooniline efekt: imendumine murdosa sekundiga

ReMag®-i erakordne tõhusus ei seisne ainult tema väikseimas osakeste suuruses – selle tõeline saladus peitub ioonilises vormis. ReMag® sisaldab stabiliseeritud positiivselt laetud magneesiumioone, mis on täpselt sama suurusega nagu raku kaltsium- ja magneesiumikanalid – umbes 70–100 pikomeetrit.

See tähendab, et ReMag® ei vaja lagundamist, ensüüme ega transporterite vahendust.

📌 Dr Carolyn Dean selgitab:

„Kui võtate lonksu ReMag®-i, toimub imendumine murdosa sekundiga – ioonid hüppavad raku sisse niipea, kui nad satuvad kokkupuutesse limaskesta või raku seinaga. See on täielik ümbersõit seedetraktist ja sealt tulenevatest probleemidest.“

Tänu sellele mehhanismile saab organism kasutada magneesiumi peaaegu viivitamatult. Kui enamik magneesiumivorme vajab 6–12 tundi, et jõuda läbi seedetrakti ja vereringe raku sisemusse (kui üldse jõuab), siis ReMag® suudab alustada tööd juba minutite jooksul – mis on eriti oluline ärevuse, lihaskrampide, väsimuse ja stressireaktsioonide puhul, kus efekt peab olema kiire.

Loe ka artiklit: KEEMIK SELGITAB: Stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete tootmisprotsess

Kokkuvõte: Magneesiumi imendumine ja parima lisandi valik

Magneesium elutähtis mineraalaine, mille puudus võib mõjutada kogu organismi talitlust – alates energiatootmisest ja närvisüsteemi tööst kuni südame, luude ja hormonaalse tasakaaluni. Tänapäeva eluviis, toitainetevaene toit, stress ja seedehäired loovad olukorra, kus magneesiumipuudus on muutunud üha tavalisemaks.

Nagu artiklis selgitatud, pole oluline ainult see, kui palju mingi lisand magneesiumi sisaldab, vaid ka see, kui tõhusalt see jõuab rakkudesse täitma oma keskseid ülesandeid. Paljud traditsioonilised magneesiumilisandid nagu ka magneesiumoksiid jäävad seedetraktis kinni või põhjustavad kõrvaltoimeid, nagu kõhulahtisus, samas kui ReMag®

imendub koheselt ja täielikult juba suu limaskestalt ja maost,
ei vaja seedimist ega maohappe abi,
ei koorma seedetrakti ega tekita ebamugavusi,
võimaldab kiiret ning sügavat rakutasandi taastumist.

👉 Kui Sa soovid lahendust, mis töötab päriselt, mitte ainult paberil, siis on ReMag® asendamatu lahendus magneesiumipuuduse ennetamiseks ja tasakaalustamiseks.