Magneesiumtsitraat – kas see katab Su keha magneesiumivajaduse?

Magneesiumtsitraat – kas see katab Su keha vajadused?

28. juuni 2025

Magneesiumtsitraat on üks enim müüdud magneesiumivorme nii apteegis kui toidulisandite maailmas. Seda peetakse sageli heaks kompromissiks – paremini imenduv kui odavamad variandid, kuid mitte nii tõhus kui spetsiaalselt rakutasandi jaoks loodud magneesiumilisand ReMag (stabiliseeritud piko-iooniline magneesium).

Mida magneesiumtsitraat Sinu kehas tegelikult teeb? Kas sellest piisab, kui Sul on krooniline magneesiumipuudus, lihaskrambid või ärevus?

Selles artiklis sukeldume sügavale magneesiumtsitraadi olemusse, uurime selle keemilist struktuuri, biosaadavust ja mõju ning võrdleme seda ReMagiga, et aidata Sul teha teadlik valik oma tervise toetamiseks.

Mis on magneesiumtsitraat?

Magneesiumtsitraat on orgaaniline magneesiumiühend, mis koosneb magneesiumioonist ja sidrunhappe soolast – tsitraadist. Keemiliselt moodustab see vesilahustuva soola, mida organism omastab paremini kui paljusid anorgaanilisi vorme (näiteks magneesiumoksiidi või -karbonaati). Selle hea lahustuvus muudab ta populaarseks nii tavameditsiinis kui ka toitumisteraapias.

📚 Keemiline ja füüsikaline profiil

Keemiline nimetus: magneesiumtsitraat (tavaliselt magneesiumtsitraatnonahüdraat, Mg₃(C₆H₅O₇)₂·9H₂O).
Elementaarse magneesiumi sisaldus: ligikaudu 16%.
Lahustuvus: väga kõrge – see omadus soodustab paremat imendumist seedekulglas.
Bioloogiline klassifikatsioon: orgaaniline magneesiumivorm (seotud karboksüülhappega).

Tänu sidrunhappega seotud vormile ei ärrita magneesiumtsitraat üldjuhul mao limaskesta, mistõttu sobib see paljudele inimestele, kes ei talu teisi magneesiumivorme.

🔬 Miks just sidrunhape?

Sidrunhape, tuntud ka kui tsitraat, on looduslik hape, mida leidub tsitrusviljades. Kehas mängib see olulist rolli energiavahetuse protsessides (Krebsi tsüklis), kus see aitab rakul hapnikku tõhusalt kasutada ja ATP-d (energiaühikut) toota. Kui magneesium seotakse tsitraadiga, tekib ühend, mis on

bioaktiivne – s.t keha tunneb selle ära ja oskab kasutada;
lahustuv ja stabiilne – ei vaja agressiivset lagundamist;
rakule vähem koormav – võrreldes raskesti seeditavate anorgaaniliste ühenditega.

See muudab magneesiumtsitraadi sobilikuks ka inimestele, kellel on seedetrakti tundlikkus, madal maohappesus või probleemid mineraalainete imendumisega.

📊 Kuidas tõlgendada toidulisandi etiketti?

Siin tuleb eristada magneesiumtsitraadi kogust ja elementaarmagneesiumi kogust.

Näiteks:

1000 mg magneesiumtsitraati ≠ 1000 mg magneesiumi;
1000 mg ühendit sisaldab tegelikult vaid umbes 160 mg elementaarset magneesiumi;
seda tuleb võtta arvesse, kui hindad oma päevast vajadust.

⚠️ Tähtis märkus. Paljud inimesed eksivad, pidades toidulisandi koguselist näitu magneesiumi koguseks, kuigi tegelik aktiivne osa võib olla sellest 4–6 korda väiksem.

Magneesiumtsitraadi tabletid – visuaalne näide levinud toidulisandivormist

Magneesiumtsitraadi ajalugu – loodusest laborisse

Pole juhus, et magneesiumtsitraat on üks populaarsemaid magneesiumivorme toidulisandite maailmas. Selle taust peitub nii teaduslikus arengus kui ka inimese pikaajalises soovis leida organismile kergesti omastatavaid lahuseid, eriti seoses seedimise ja närvisüsteemi toetamisega.

🌿 Algus: magneesium ja sidrunhape looduslikes allikates

Enne kui magneesiumtsitraati sünteesiti laboris, oli juba teada, et

sidrunhapet leidub laialdaselt tsitrusviljades ja paljudes teistes taimedes;
magneesiumi esineb looduslikult mineraalides, näiteks dolomiidis ja magnesiidis, ning seda kasutati traditsioonilises meditsiinis rahustava pulbrina.

Rahvameditsiinis kasutati sidrunimahla ja looduslikke mineraale juba ammu enne, kui nende keemiline koostis selgeks sai. Varajastes taimravides kombineeriti hapukaid puuviljaekstrakte leeliseliste sooladega, et valmistada rahustavaid ja seedeelundkonda toetavaid jooke – kuigi siis ei teatud veel, et need võisid moodustada tsitraate.

⚗️ 19. sajand: magneesiumi sidumine sidrunhappega

Sidrunhape eraldati esmakordselt kristalsel kujul 1784. aastal Rootsi keemiku Carl Wilhelm Scheele poolt, kuid selle koostoimet mineraalidega hakati põhjalikumalt uurima alles 19. sajandi keskpaigas. Just siis hakati laboris looma erinevaid tsitraatühendeid, sh magneesiumtsitraati.

Selleks ajaks tunti juba magneesiumoksiidi ja -sulfaate, kuid need olid sageli raskesti seeditavad või põhjustasid kõrvaltoimeid.
Magneesiumtsitraat pakkus uut lahendust: paremat lahustuvust, seedesõbralikku ja maitselt vastuvõetavat magneesiumiallikat.

🧪 20. sajand: magneesiumtsitraadi kasutus meditsiinis ja toidulisandina

sajandi teisel poolel sai magneesiumtsitraat laiemalt tuntuks.

Meditsiinis:

Kasutati vedelal kujul osmootse lahtistina, eriti enne kolonoskoopiat (nt preparaadid, nagu Citromag).
Sobilik neeruhaigetele või vanuritele, kes ei talunud raskemaid vorme.

Toidulisandina:

Tekkis vajadus paremini imenduvate mineraalainete järele.
Magneesiumtsitraat vastas nõudlusele: kergesti neelatav, mõõdukalt efektiivne, sobiv igapäevaseks tarvitamiseks.

Paljude käsimüügis olevate magneesiumitoodete puhul – eriti USAs ja Euroopas – on kasutatud just tsitraatvormi standardina ning see suundumus kestab siiani.

📈 Kaasaegne kasutus ja kasvav kriitika

Tänapäeval on magneesiumtsitraat küll laialt kättesaadav, kuid

funktsionaalse meditsiini spetsialistid juhivad üha enam tähelepanu sellele, et magneesiumtsitraat ei pruugi olla piisav rakutasandi puuduste korral;
uued vormid, nagu stabiliseeritud piko-iooniline magneesium (ReMag), tõrjuvad järk-järgult välja vanemad suukaudsed preparaadid, eriti juhtudel, kus on vaja kiiret ja täielikku imendumist.

🧭 Kokkuvõte

Magneesiumtsitraadi ajalugu näitab, kuidas teaduse ja looduse koostöö on loonud midagi tõhusamat kui lihtsalt mineraalipulber. Selle areng sidrunhappest ja magneesiumist kaasaegseks toidulisandiks tõestab, kui palju looduslikud keemilised reaktsioonid suudavad toetada inimese tervist ning et areng selles vallas pole veel peatunud.

Tänapäeval tähendab parim valik tihti veelgi parema imendumisega lahendusi. Magneesiumtsitraat on endiselt turvaline valik, sobides hästi üldiseks toetuseks – kuid spetsiifilisemate ja sügavamate vajaduste korral tasub vaadata sellest kaugemale.

Magneesiumtsitraat kapsli kujul – kas see vorm imendub piisavalt hästi?

Millal valida magneesiumtsitraat?

Magneesiumtsitraat võib olla tark valik, kui Sinu eesmärgiks on

ennetada kergemat magneesiumipuudust (nt stressiperioodil);
toetada unekvaliteeti ja meeleolu;
vältida seedetrakti ärritust;
aidata aeg-ajalt esineva kõhukinnisuse puhul (kergelt osmootne toime).

Samas tuleks olla teadlik, et see vorm vajab seedimist ja aktiivset omastamist soolestikus. Kui seedesüsteem ei toimi tõrgeteta, ei pruugi ka magneesiumtsitraat anda loodetud tulemust.

Isegi kui magneesiumtsitraat on lahustuv ja orgaaniline, ei pruugi selle biosaadavus olla piisav, et toetada rakutasandil taastumist, eriti kui kehal on suurenenud magneesiumivajadus.

Kellele magneesiumtsitraat ei sobi?

Et vältida liigseid ootusi või soovimatuid kõrvalmõjusid, tasub arvestada järgmiste vastunäidustustega.

Magneesiumtsitraat ei pruugi olla sobiv, kui

Sul esineb krooniline kõhulahtisus või ärritunud soole sündroom (IBS) – tsitraatvorm võib seedimist veelgi kiirendada;
Sul on neerutalitluse häire – magneesiumi eritumine võib olla häiritud ja kuhjumine organismis ohtlik;
Sul on väga madal maohappesus – magneesiumtsitraadi imendumine võib olla takistatud;
Su eesmärk on maksimaalne raku taastumine, mitte ainult kerge toetav toime;
Sa tarbid ravimeid, mis segavad magneesiumi ainevahetust (nt diureetikumid, antatsiidid, antibiootikumid).

Magneesiumi ioonid sisenemas rakkudesse – biosaadavuse illustratsioon

Magneesiumtsitraadi imendumine – kui palju sellest tegelikult rakkudesse jõuab?

Elementaarne Mg / 1000 mg: ~16% (160 mg)
Eeldatav imendumine: 30%
Kehale kättesaadav Mg: 160 mg × 30% = 48 mg
Rakud saavad (ioonilises olekus): 48 mg × 10% = 4,8 mg

Kui räägime magneesiumist kui toidulisandist, siis üks olulisemaid küsimusi on: kas see, mida Sa sisse võtad, ka tegelikult kehasse jõuab? Magneesiumtsitraat on küll orgaaniline ja lahustuv, kuid kas see tähendab ka head omastatavust rakutasandil? Lühidalt öeldes: mitte alati.

📥 Imendumine seedetraktis

Magneesiumtsitraat laguneb maos happelises keskkonnas magneesiumiooniks (Mg²⁺) ja tsitraatiooniks. Lahustunud ioonid liiguvad edasi peensoolde, kus toimub nende peamine omastamine. See protsess on aga mitmeteguriline ja allub nii füsioloogilistele kui toitumuslikele mõjutajatele.

Keskmine imendumismäär seedetraktist on 25–30%.
See on märksa parem kui magneesiumoksiidi puhul (alla 4%), kuid jääb selgelt alla stabiliseeritud piko-ioonilisele ReMagile (kuni 100%).

· Imendumine sõltub mitmest tegurist:

Tegur	Mõju imendumisele
Maohappesus	Vajalik ioonide vabastamiseks. Liiga madal happesus (nt antatsiidide tarvitamisel) vähendab efektiivsust.
Soole limaskesta seisund	Kahjustatud limaskest (nt lekkiv sool, põletik) takistab mineraalainete imendumist.
Samaaegne toidutarbimine	Kaltsium, raud ja rasvad võivad pärssida magneesiumi imendumist, kuna konkureerivad temaga imendumise pärast.
Stress ja põletik	Aktiveerivad kortisooli, mis pärsib toitainete omastamist.

📉 Elementaarmagneesium vs tegelik biosaadavus

Et mõista magneesiumtsitraadi tegelikku mõju, tuleb vaadata elementaarmagneesiumi kogust ja sellest rakkudesse jõudvat osa.

📌 Näide

Võtad 1000 mg magneesiumtsitraati → see sisaldab ~160 mg elementaarset magneesiumi.
Sellest imendub vereringesse 25–30% → ehk 40–48 mg.
Rakutasandile jõuab sellest kuni 10–15% → 4–7 mg.

💡 See tähendab, et ainult murdosa sellest, mida Sa arvad end tarbivat, jõuab tegelikult sinna, kus seda vajatakse – raku sisemusse, kus magneesium osaleb enam kui 300 ensümaatilises reaktsioonis.

📊 Imendumine ei võrdu kasutatavus

Oluline on mõista, et

vereringesse jõudmine ≠ rakusisene aktiivsus;
plasmatase ei näita rakuvarusid – 99% magneesiumist asub kudedes, mitte veres;
magneesiumi transport rakkudesse sõltub transportvalkudest ja rakumembraani seisundist.

Magneesiumtsitraadi puhul toimub enamik transporti passiivselt või osalise aktiivsusega, mistõttu stressis, põletikus või düsregulatsioonis keha ei pruugi isegi imendunud magneesiumi õigesse kohta suunata.

❌ Millal magneesiumtsitraadi imendumine ei pruugi toimida?

Isegi hea imendumisprotsent ei taga alati tõhusat mõju. Mõned olukorrad, kus toime võib jääda nõrgaks:

vähene mao happesus (hüpoklorhüdria) – puudub vajalik happeline keskkond;
soolepõletik või kahjustunud limaskest – takistab imendumist;
väga suur rakusisene defitsiit – aeglane ja piiratud imendumine ei kata vajadust;
kõrge stressitase – kiirendab magneesiumi kadu uriiniga.

Võrdlus ReMagiga. Magneesiumtsitraat imendub hästi, kuid sellel on tihti lahtistav toime ja ta vajab seedetrakti tööd. ReMag seevastu ei põhjusta kõhulahtisust ning imendub rakusiseselt tänu oma piko-ioonilisele struktuurile juba suu limaskestalt ja maost, saavutades palju kiirema ja täielikuma mõju.

Lae alla tasuta e-raamat magneesiumi olulisusest ja puuduse märkidest

Magneesiumivormide võrdlemine

Et erinevaid magneesiumiühendeid objektiivselt võrrelda, tuleb arvesse võtta kolme peamist tegurit.

1. Elementaarmagneesiumi sisaldus – kui palju tegelikku magneesiumiühikut (Mg²⁺) sisaldub 1000 mg vastavas ühendis.

2.Imendumisvõime – kui suur osa sellest kogusest jõuab verre ja on kehale bioloogiliselt kättesaadav.

3.Rakusisene toime – kui palju sellest omastatud kogusest jõuab rakkude sisemusse, kus magneesium saab oma bioloogilisi funktsioone täita.

Allolevas tabelis on esitatud kõige enam levinud magneesiumiühendite võrdlus, kasutades standardiseeritud valemit:

💡 elementaarmagneesium × imendumise protsent = kehale kättesaadav kogus
💡 kehale kättesaadav kogus × 10% = rakkudesse jõudev kogus
(v.a ReMag, mis jääb püsivalt ioonilisse olekusse ja on täielikult biosaadav)

See lähenemine võimaldab mõista, millised ühendid on tõeliselt tõhusad ning millised sobivad pigem spetsiifiliseks otstarbeks (nt kõhukinnisuse leevendamine või lokaalne kasutamine).

Samuti aitab see mõista, kuidas kõrge elementaarne sisaldus ei taga automaatselt paremat toimet, kui imendumine ja rakkudesse jõudmine pole piisavad.

Mis on elementaarmagneesium?

Elementaarmagneesium (ingl elemental magnesium) viitab puhtale magneesiumile, mis on reaalselt kehale omastatav ja bioloogiliselt aktiivne. Erinevatel magneesiumivormidel on väga erinev elementaarmagneesiumi ehk puhta magneesiumi osakaal.

Kui Sa loed toidulisandi sildilt, et see sisaldab näiteks 500 mg magneesiumtsitraati, ei tähenda see, et selles oleks 500 mg elementaarmagneesiumi – tegelik kogus võib olla hoopis 60–100 mg. Ülejäänu on sidusaine ehk ühendi keemiline struktuur. Ja sellest imendub vaid 30%.

📌 Võrdluseks ReMag:
ReMag on vedel stabiliseeritud ioonidega magneesium, mille osakesed on nii väiksed, et need imenduvad otse rakkudesse, ilma et peaksid läbi seedetrakti minema.

5 ml ReMag’i (1 teelusikatäis) sisaldab 300 mg puhast magneesiumi
Sellest imendub pea 100% otse rakkudesse
Midagi ei lähe raisku ja kõht ei lähe lahti

👉 Kokkuvõttes:

ReMag: 300 mg → 300 mg imendub (100%)
Magneesiumtsitraat: 300 mg → ~90 mg imendub (30%)

Mis on biosaadavus ja miks see on oluline?

Biosaadavus (ingl bioavailability) kirjeldab, kui suur osa toidulisandis olevast magneesiumist jõuab vereringesse ja sealt edasi raku sisemusse, kus see saab bioloogiliselt aktiivselt toimida.

See on kriitiline tegur, kuna isegi kõrge elementaarmagneesiumi sisaldusega ühend võib osutuda ebaefektiivseks, kui see organismis ei imendu.

Erinevate vormide biosaadavus sõltub nende lahustuvusest, keemilisest struktuurist ja keha võimest neid ära tunda. Näiteks magneesiumoksiid, kuigi kõrge elementaarsusega, on madala biosaadavusega ja seetõttu kehale vähekasulik.

Vastupidi, magneesiumkloriid või ReMag võivad pakkuda oluliselt suuremat kasu, kuna nad on täielikult lahustuvad ja väga hästi omastatavad.

Kõrge biosaadavus tähendab, et väiksem kogus võib anda suurema efekti, mis on eriti oluline magneesiumipuuduse sümptomite – nagu krambid, ärevus või unehäired – leevendamisel.

Seetõttu tuleks magneesiumilisandeid hinnata mitte ainult milligrammide põhjal, vaid arvestada ka imendumise kvaliteeti ja rakusisese toime potentsiaali.

Parimad tulemused saavutatakse siis, kui kõrge biosaadavus ja sobiv elementaarmagneesiumi sisaldus on tasakaalus.

ReMag on siin heaks näiteks – kuigi selle elementaarne magneesiumisisaldus on mõõdukas, on selle piko-iooniline struktuur erakordselt biosaadav ja tagab efektiivse rakusisese toime ilma kõrvalmõjudeta.

Kõikide erinevate magneesiumilisandite imendumisest loe siit!

Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium (ReMag)

Elementaarne Mg / 1000 mg: ~99,98% (1000 mg)
Eeldatav imendumine: 100%
Mg kehale kättesaadav : 1000 mg × 99,98% = 999,8 mg
Rakud saavad (ioonilises olekus): 999,8 mg (püsib ioonilises olekus)

ReMag ei ole traditsiooniline magneesiumivorm. See on spetsiaalselt välja töötatud stabiliseeritud piko-iooniline lahus, kus magneesiumioonid on juba täielikult ioniseeritud ja lahustunud. Need ioonid on nii väikesed – väiksemad kui rakumembraani ioonkanalid –, et nad suudavad liikuda otse raku sisemusse ilma maohappe, ensüümide või transportvalkude abita.

ReMagi on välja töötanud dr Carolyn Dean – arst ja naturopaat, kellel on üle 40 aasta kogemust magneesiumi uurimisel ja tervise taastamisel. Tema eesmärk oli luua magneesiumivorm, mis väldiks tavapäraseid kõrvalmõjusid, nagu kõhulahtisus ja seedetrakti ärritus, ning jõuaks täpselt sinna, kus magneesiumi kõige rohkem vajatakse – rakkudesse.

ReMag koosneb täielikult ioniseeritud magneesiumkloriidist (MgCl₂), mis on spetsiaalselt töödeldud stabiliseeritud piko-ioonilisel kujul veepõhises lahuses. See tähendab, et tegemist on magneesiumioonidega, mis on väiksemad kui rakumembraani ioonkanalid – võimaldades neil liikuda otse raku sisemusse ilma vajaduseta seedimise, transportvalkude või ensüümide järele.

ReMag sisaldab ainult kahte komponenti: stabiliseeritud magneesiumioone ja ultrapuhast vett. Puuduvad igasugused täite-, lõhna-, maitse- või säilitusained, mis teeb selle eriti sobilikuks tundlikele kasutajatele ning tagab maksimaalse puhtuse ja biosaadavuse.

Selle vedel, täielikult lahustunud olek võimaldab imendumise juba suu limaskestalt ja maost – enne kui see üldse jõuab soolde. Imendumine ulatub kuni 99,98%-ni, kuna magneesium on juba aktiveeritud ja valmis osalema otse raku töös.

🔬 ReMag vs. magneesiumkloriid – erinevus ei ole ühendis, vaid selles, kuidas keha saab seda kasutada.

Kuigi ReMag põhineb samuti magneesiumkloriidil, erineb see tavapärasest magneesiumkloriidi lisandist nii oma struktuuri, kontsentratsiooni kui ka biosaadavuse poolest täielikult.

Tavaline magneesiumkloriid on sool, milles magneesium on seotud kloriidioonidega; sellest ühendist moodustab elementaarne ehk puhas magneesium ligikaudu 12%. Lisaks sõltub selle omastamine seedesüsteemi tööst: vajalik on piisav maohappe tase ning soole limaskesta normaalne seisund.

Kokkuvõtlikult. Tavaline magneesiumkloriid peab kehas alles lagunema ja vajab seedesüsteemi abi, kuid sellest imendub lõpuks vaid väike osa. ReMag on seevastu juba täielikult lahustunud ja aktiivses vormis, mis võimaldab kehal seda kohe rakutasandil kasutada, ilma seedimist, ensüüme või transpordimehhanisme vajamata.

Tulemuseks on kiire ja maksimaalne imendumine ning oluliselt tõhusam toime kogu organismis.

Teadlane uurib magneesiumi mõju mikroskoobi all

Miks on rakusisene imendumine tähtis?

Paljud inimesed ei tea, et veres olev magneesium ei tähenda automaatselt seda, et Sinu rakud sellest kasu saavad. Tõeline töö toimub rakusiseselt – just seal aktiveeritakse enam kui 1000 ensüümi, toodetakse ATP-d (rakuenergia), reguleeritakse närvi- ja lihasfunktsioone ning hoitakse hormonaalset tasakaalu.

Selleks et magneesium saaks rakku siseneda, peab ta läbima rakumembraani – kaitsekihi, mis laseb sisse ainult kindlaid osakesi. Tavapärased magneesiumivormid imenduvad seedetraktist osaliselt verre, mistõttu paljud neist ei jõua raku sisemusse.

See võib jätta mulje, et magneesiumilisand ei toimi – kuigi vereanalüüsid võivad olla näiliselt korras.

ReMag on aga loodud spetsiaalselt selle barjääri ületamiseks. Selle ioonid on nii väikesed ja stabiliseeritud, et nad läbivad rakumembraani otse ja kiiresti ilma biokeemiliste tõketeta. Just see rakusisene jõudlus teebki ReMagist ainulaadse toote.

Mis on ioonid ja ioonkanalid?

Ioonid on väikesed elektriliselt laetud osakesed. Magneesiumioon (Mg²⁺) on positiivse laenguga ega saa raku sisemusse siseneda iseseisvalt – ta vajab selleks ioonkanaleid. Need on spetsiaalsed valkudest väravad rakumembraanis, mis avanevad vastusena kindlatele keemilistele või elektrilistele signaalidele ja lasevad ioonid läbi.

Tavalised magneesiumivormid peavad läbima seedimise, imendumise, vereringesse liikumise ja seejärel leidma aktiivse ioonkanali, et jõuda raku sisemusse. See on aeganõudev ja sageli ebatõhus protsess, mille käigus suur osa magneesiumist kaob.

ReMagi eelis on selles, et tema piko-ioonid on juba niivõrd väikesed ja stabiliseeritud, et nad suudavad liikuda läbi rakumembraani ka ilma, et ioonkanalid peaksid aktiivselt avanema. Seega toimub imendumine palju kiiremini, tõhusamalt ja täpselt sinna, kuhu vaja – rakku.

ReMag® – stabiliseeritud piko-iooniline magneesium, millel puudub võrdväärne konkurent

Kordame üle tema unikaalsuse, räägime tootmisprotsessist.

Mitte lihtsalt üks vorm paljude seas, vaid rakutasandiline lähenemine. See ei vaja teejuhti. Ta ei otsi ioonkanaleid. Tema piko-ioonilised magneesiumioonid on nii väikesed ja nii puhtad, et nad liiguvad otse rakku ilma ühegi takistuseta. Ei ole vaja oodata, lagundada, kohandada. ReMag lihtsalt toimib.

Mis teeb ReMag®-i unikaalseks?

1. Üheaatomiline piko-iooniline suurus

ReMag® ei sisalda suuri molekulaarseid ühendeid, mis vajavad seedimist. Selle osakesed on ainult 86 pikomeetri suurused – st miljoneid kordi väiksemad kui näiteks magneesiumglütsinaadi molekulid. Tegemist on üheaatomiliste ioonidega, mis on

täielikult lahustunud vees,
juba ioonses olekus (stabiliseeritud),
valmis sisenema otse rakku.

Tänu sellele ei pea keha kulutama energiat lagundamiseks ega seedeensüümide tootmiseks. ReMag läbib kergesti seedetrakti limaskesta ja rakumembraanid, jõudes otse sinna, kus magneesium tegelikult töötab – raku sisemusse.

2. Maksimaalne biosaadavus

ReMag®-i efektiivsust kinnitab 2020. aastal ajakirjas Nutrients avaldatud teadusuuring, kus kasutati molekulide suuruse mõõtmise tehnoloogiat (Zetasizer Nano). Uuringus tõestati, et ReMag®-i osakesed

säilitavad oma piko-ioonilise suuruse isegi pärast pikka säilitamist;
ei moodusta kogumeid ega ühine teiste ainete või ühenditega;
ei muutu seedesüsteemis seedimatuks kompleksiks, nagu tavalised magneesiumiühendid.

Tulemus? Peaaegu täielik imendumine rakutasandil – midagi, mida ükski muu magneesiumivorm ei suuda pakkuda.

3. Puudub lahtistav toime ja seedekoormus

Erinevalt paljudest teistest magneesiumivormidest põhjusta ReMag® kõhulahtisust ega ärrita seedetrakti. Kuna see ei jää jämesoolde (kus muidu toimuvad osmootsed muutused), sobib see ka inimestele, kellel on

tundlik seedesüsteem,
krooniline sooleärritus,
madal maohappesus,
vajadus suuremate magneesiumikoguste järele ilma kõrvalmõjudeta.

4. Kiire toime ja täielik süsteemne kasutus

ReMag®-i eelis ei ole ainult imendumine, vaid ka selle toime kiirus ja ulatus.

Magneesium jõuab rakkudesse juba 2–4 tunni jooksul, kui tavalistel lisanditel võib kuluda 10–14 tundi või rohkem.
Kuna kõik osakesed imenduvad, annab ka väiksem kogus suurema efekti.

See tähendab, et ReMag® on eriti kasulik seisundites, kus on vaja kiiret ja tugevat magneesiumitoetust, nagu

ärevus ja paanikahood,
unehäired,
lihaskrambid ja -tõmblused,
väsimus ja energiavaegus,
hormonaalsed ja südame-veresoonkonna probleemid.

5. Puhas koostis, ilma lisanditeta

ReMag® on

ilma kunstlike magus-, täite-, lõhna- või värvaineteta,
sobilik ka veganitele ja tundlikele kasutajatele,
täielikult läbipaistev koostise ja tootmisprotsessi osas – pikomeetriline ionisatsioon ei kasuta nanotehnoloogiat, vaid põhineb looduslikel ionisatsiooniseadustel.

Kokkuvõte – miks ReMag® on parim magneesiumilisand

🔹 Stabiliseeritud piko-iooniline vorm – valmis imendumiseks ja kasutamiseks ilma seedimiseta.
🔹 Väikseim võimalik osakese suurus – ületab kõik teised keemilised vormid.
🔹 99,98%-line biosaadavus – peaaegu täielik rakuline omastamine.
🔹 Ei põhjusta seedetrakti kõrvaltoimeid – ka tundlikule inimesele ohutu.
🔹 Tõestatud teadusuuringutega – teaduslikult kontrollitud tulemuslikkus.

Kui sa otsid magneesiumilisandit, mis tõesti töötab, mitte lihtsalt ei kõla hästi sildil, siis ReMag® on ainuvalik, mis ühendab füsioloogilise efektiivsuse, teadusliku täpsuse ja kliinilise ohutuse.

Iooniline efekt: imendumine murdosa sekundiga

ReMag®-i erakordne tõhusus ei seisne ainult tema väikseimas osakeste suuruses – selle tõeline saladus peitub ioonilises vormis. ReMag® sisaldab stabiliseeritud positiivselt laetud magneesiumioone, mis on täpselt sama suurusega nagu raku kaltsium- ja magneesiumikanalid – umbes 70–100 pikomeetrit.

See tähendab, et ReMag® ei vaja lagundamist, ensüüme ega transporterite vahendust.

📌 Dr Carolyn Dean selgitab:

„Kui võtate lonksu ReMag®-i, toimub imendumine murdosa sekundiga – ioonid hüppavad raku sisse niipea, kui nad satuvad kokkupuutesse limaskesta või raku seinaga. See on täielik ümbersõit seedetraktist ja sealt tulenevatest probleemidest.“

Tänu sellele mehhanismile saab organism kasutada magneesiumi peaaegu viivitamatult. Kui enamik magneesiumivorme vajab 6–12 tundi, et jõuda läbi seedetrakti ja vereringe raku sisemusse (kui üldse jõuab), siis ReMag® suudab alustada tööd juba minutite jooksul – mis on eriti oluline ärevuse, lihaskrampide, väsimuse ja stressireaktsioonide puhul, kus efekt peab olema kiire.

Loe ka artiklit: KEEMIK SELGITAB: Stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete tootmisprotsess

Kokkuvõte: Magneesiumi imendumine ja parima lisandi valik

Magneesium elutähtis mineraalaine, mille puudus võib mõjutada kogu organismi talitlust – alates energiatootmisest ja närvisüsteemi tööst kuni südame, luude ja hormonaalse tasakaaluni. Tänapäeva eluviis, toitainetevaene toit, stress ja seedehäired loovad olukorra, kus magneesiumipuudus on muutunud üha tavalisemaks.

Nagu artiklis selgitatud, pole oluline ainult see, kui palju mingi lisand magneesiumi sisaldab, vaid ka see, kui tõhusalt see jõuab rakkudesse täitma oma keskseid ülesandeid. Paljud traditsioonilised magneesiumilisandid nagu ka magneesiumtsitraat jäävad seedetraktis kinni või põhjustavad kõrvaltoimeid, nagu kõhulahtisus, samas kui ReMag®

imendub koheselt ja täielikult juba suu limaskestalt ja maost,
ei vaja seedimist ega maohappe abi,
ei koorma seedetrakti ega tekita ebamugavusi,
võimaldab kiiret ning sügavat rakutasandi taastumist.

👉 Kui Sa soovid lahendust, mis töötab päriselt, mitte ainult paberil, siis on ReMag® asendamatu lahendus magneesiumipuuduse ennetamiseks ja tasakaalustamiseks.