NAISTE TERVIS
Rosaatsea: sümptomid, põhjused, ravi ja seos soolestikuga

Rosaatsea (ladina keeles rosacea) on krooniline põletikuline nahahaigus, mis avaldub peamiselt näo keskosas: põskedel, ninal, laubal ja lõual. Sellele on iseloomulik õhetus, püsiv punetus, nähtavad pisikesed veresooned ning vahel aknelaadsed punnid.[1][2] Eestis on see väga levinud: Tartu nahaarstide uuringus leiti rosaatsea tunnuseid 22 %-l üle 30-aastastest töötavatest inimestest[3].
Siit leiad, kuidas rosaatseat ära tunda, mis seda vallandab, kuidas seda ravitakse ja mida ütleb statistika Eestist, Euroopast ja USA-st. Artikli tuumaks on küsimus, millest nahaarsti vastuvõtul tihti aega rääkida ei jää: miks nahk üldse põletikule kaldub ja mis on soolestiku, mao ja kilpnäärme osa. Selle kohta on oma selge vaade arstil ja raamatute autoril dr Carolyn Deanil.
Lühidalt
- Rosaatsea on krooniline põletikuline nahahaigus, mille tunnused on õhetus, püsiv punetus, nähtavad veresooned, punnid ja vahel silmade ärritus[2].
- Eestis on rosaatsea tunnused 22 %-l üle 30-aastastest. Maailmas on haige umbes 5,5 % täiskasvanutest[3][4].
- Täpne põhjus ei ole teada. Ägenemist vallandavad päike, kuumus, alkohol, vürtsikas toit, kuumad joogid ja stress[5].
- Rosaatsea on seotud soolehaigustega: Taani uuringus oli rosaatseahaigetel tsöliaakia, Crohni tõbi ja IBS sagedasemad[6].
- Dr Carolyn Dean näeb rosaatsea taga pärmi ülekasvu, mao alahappesust, kilpnäärme alatalitlust ja mineraalainete puudust. Ta eelistab stabiliseeritud piko-ioonilisi mineraalaineid[7].
Kuus fakti rosaatseast
Selles artiklis
- Mis on rosaatsea?
- Millised on rosaatsea sümptomid ja tüübid?
- Kui levinud on rosaatsea? Eesti, Euroopa ja USA
- Mis vallandab rosaatsea ägenemise?
- Kuidas on rosaatsea seotud soolestikuga?
- Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade
- Mida soovitab dr Dean: stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained
- Kuidas rosaatseat ravitakse?
- Mida saad ise teha: nahahooldus ja toitumine
- Korduma kippuvad küsimused
Mis on rosaatsea?
Rosaatsea algab sageli nii vaikselt, et inimene ei pane seda tähele. Esmalt läheb nägu kergemini punaseks: soojas toas, pärast klaasi veini, kuuma teed või ärevat koosolekut. Õhetus, mis varem kadus mõne minutiga, hakkab püsima kauem. Aastate jooksul võib punetus jääda põskedele ja ninale püsivalt ning nahale ilmuvad peened punased veresoonekesed. Osal inimestel tekivad lisaks punased sõlmekesed ja mädapunnid, mis meenutavad aknet[1][2].
Eesti nahaarstid kirjeldavad rosaatseat kui sagedast, ebaselge põhjusega kroonilist nahahaigust, mis haarab näo keskmisi kumeraid alasi. Diagnoos põhineb nahaarsti vaatlusel, sest ühtegi kindlat laborinäitajat rosaatsea jaoks ei ole[1]. Haigus algab tavaliselt pärast 30. eluaastat ja kulgeb lainetena: ägenemistele järgnevad rahulikumad perioodid[1][2].
Rosaatsea ei ole ainult välimuse küsimus. Kuna see on näol, võib see mõjutada enesekindlust, suhtlemist ja tööd. Rahvusvahelise rosaatsea konsensuse eksperdid soovitavad arstidel haiguse koormuse üle patsiendiga eraldi rääkida ja seada ravi eesmärgiks naha täieliku rahunemise, mitte ainult „veidi parema“ olukorra[9].
Rosaatsea, akne ja kuperoos ei ole sama asi. Aknest eristab rosaatseat see, et komedoone ehk mustpeasid ei ole[1]. Nähtavaid pisikesi veresooni nimetatakse igapäevakeeles sageli kuperoosiks. Need võivad olla rosaatsea üks tunnus, aga võivad esineda ka ilma rosaatseata. Sarnane on ka perioraalne dermatiit, mis tekib peamiselt suu ümber[1]. Täpse vahe teeb kindlaks nahaarst.
Millised on rosaatsea sümptomid ja tüübid?
Rosaatsea tunnused on igal inimesel erinevad ja enamikul on neist vaid mõned[2]. Eesti Arstis avaldatud ülevaade jaotab need põhi- ja kõrvaltunnusteks[1].
| Tunnus | Kuidas see välja näeb |
|---|---|
| Õhetus | Näo äkiline punetus ja kuumatunne, mis tuleb hoogudena. Sageli esimene märk. |
| Püsiv punetus | Põsed, nina, laup ja lõug on punased ka ilma vallandajata. |
| Nähtavad veresooned | Peened punased jooned põskedel ja ninal (teleangiektaasiad, kõnekeeles kuperoos). |
| Punnid ja mädavillid | Aknet meenutavad punased sõlmekesed ja pustulid, aga mustpeasid ei ole. |
| Naha paksenemine | Eriti ninal (rinofüüm). Harv, sagedamini meestel. |
| Silmade rosaatsea | Silmad on punased, kuivad, kipitavad, liivatunne, laud on turses. Vajab arsti. |
| Kõrvaltunnused | Põletus- või torkimistunne, kuivus, ketendus, turse. |
Allikad: Eesti Arst 2007[1], USA riiklik terviseinstituut[2].
Varem jaotati rosaatsea nelja alatüüpi: punetuse ja veresoontega tüüp, punnidega tüüp, naha paksenemisega tüüp ja silmade tüüp. Eestis tehtud uuringus oli 78 %-l rosaatseaga inimestest punetuse ja veresoontega tüüp ning 22 %-l punnidega tüüp[3]. Tänapäeval kirjeldavad nahaarstid alatüüpide asemel konkreetseid tunnuseid, sest ühel inimesel võib olla mitme tüübi tunnuseid korraga ja ravi valitakse nende järgi[9].
Silmade rosaatsea jääb sageli märkamata. Kui Sul on lisaks näo punetusele ka punased, kuivad või kipitavad silmad või paistes silmalaud, räägi sellest arstile, sest ravimata silmapõletik võib nägemist kahjustada[2].
Kui levinud on rosaatsea? Statistika Eestis, Euroopas ja USA-s
Rosaatsea on Põhjamaade ja heledanahaliste inimeste haigus. Eesti Arstis kirjutatakse, et seda esineb tihti keldi ja Põhjamaade päritolu inimestel ning harva tumedanahalistel[1]. Eesti on siin maailma tipus. Tartu Ülikooli nahakliiniku uuringus vaadati läbi 348 juhuslikult valitud töötavat inimest vanuses 30 ja enam. Rosaatsea vähemalt üks põhitunnus oli 78 inimesel ehk 22 %-l. Kõige sagedamini leiti püsivat punetust (21 %) ja nähtavaid veresooni (18 %). Lisaks oli 15 %-l sagedasi õhetushooge ilma püsivate muutusteta[3].
Miks on Eesti number nii suur? Uuringud kasutavad erinevaid meetodeid. Kui nahaarst vaatab inimese ise üle, leitakse rohkem kergeid juhte kui haigusregistrist, kuhu jõuavad vaid need, kes arsti juurde läksid. Maailma 41 populatsiooni koondanalüüs leidis, et küsimustikuga mõõdetud levimus on suurem kui registrite põhjal[4]. Eesti uuringu autorid järeldasid, et rosaatsea on üle 30-aastastel sagedasem, kui varem arvati[3].
| Piirkond | Näitaja | Aasta ja allikas |
|---|---|---|
| Eesti | 22 % üle 30-aastastest töötavatest inimestest, meeste ja naiste vahel olulist vahet ei olnud. | Abram jt, 2010[3] |
| Rootsi | 10 % kontoritöötajatest, naistel 14 % ja meestel 5 %. | 1980. aastad, Eesti Arsti ülevaates[1] |
| Maailm (sh 22 Euroopa ja 9 Põhja-Ameerika populatsiooni) | 5,46 % täiskasvanutest, naistel 5,41 %, meestel 3,90 %. Kõige sagedamini 45–60-aastastel. | Gether jt, 2018[4] |
| USA | Ametlik terviseinstituut täpset arvu ei too. Sagedasem keskealistel ja vanematel, naistel ja heleda nahaga inimestel. | NIAMS, 2024[2] |
Eesti riiklikus statistikas rosaatsea esinemist eraldi ei avaldata. Eesti arv on ühe uuringu tulemus, mitte kogu rahvastiku mõõtmine.
Naiste ja meeste vahe on huvitav. Maailma andmetes on rosaatsea naistel mõnevõrra sagedasem[4], USA terviseinstituudi järgi on see naistel sagedasem, aga meestel raskem[2]. Dr Carolyn Dean kirjutab naise tervise raamatus, et naistel esineb rosaatseat kolm korda sagedamini kui meestel ja see algab tavaliselt keskeas[7]. Eesti uuringus soolist vahet ei leitud[3]. Seega on naiste ülekaal olemas, aga mitte igas uuringus nii suur, nagu dr Dean kirjutab.
Mis vallandab rosaatsea ägenemise?
Rosaatsea põhjused ei ole teadusele lõpuni selged. USA terviseinstituut kirjutab, et teadlased teavad, et põletik tekitab punetuse ja lööbe, aga ei tea täpselt, miks see tekib. Rolli võivad mängida naha suurem tundlikkus, ultraviolettkiirgus ja nahal elavad mikroobid[2]. Arvatakse, et rosaatsea on eelkõige naha veresoonte haigus, millele lisanduvad pärilikkus, kliima ja muud tegurid[1]. Ühe tegurina on pikalt uuritud ka nahalesta Demodex folliculorum, keda leidub punnidega rosaatsea korral nahal tihedamalt[1].
Palju selgem on see, mis olemasolevat rosaatseat ägestab. Neid tegureid nimetatakse vallandajateks ja igal inimesel on oma kombinatsioon.
| Rühm | Vallandajad |
|---|---|
| Ilm ja keskkond | Päike, tuul, külm, järsud temperatuuri muutused, saun, kuum dušš. |
| Toit ja jook | Alkohol, vürtsikas toit (tšilli), kuumad joogid, kaneelaldehüüdi sisaldav toit (kaneel, tomat, tsitrused, šokolaad). |
| Keha ja meel | Stress, tugevad emotsioonid, liigne füüsiline koormus. |
| Nahahooldus ja ravimid | Alkoholi, mentooli või tugevaid lõhnaaineid sisaldavad tooted, koorijad, veresooni laiendavad ravimid, pikaajalised kortisoonikreemid näol. |
Allikad: Eesti Arst 2007[5], toitumise ja rosaatsea ülevaade[10].
Kuuma joogi puhul on huvitav detail: katsetes oli õhetuse süvenemine seotud pigem joogi kõrge temperatuuriga (üle 60 °C) kui kohvi kofeiiniga[1]. Toidu vallandajad jagunevad Ameerika ülevaate järgi nelja rühma: kuumusega seotud, alkoholiga seotud, tšilli kapsaitsiiniga seotud ja kaneelaldehüüdiga seotud. Need ärritavad naha närvilõpmetes asuvaid retseptoreid ja panevad veresooned laienema[10]. Stress on rosaatsea ja paljude teiste põletikuliste seisundite tuntud vallandaja. Sellest, kuidas stress kehas toimib, loe artiklist stress ja kortisool.
Naistel võib õhetusega segi minna ka menopausi kuumahood, mis tekivad hormoonide muutuse tõttu. Rosaatsea algab sageli samas eas. Kui Sinu õhetus algas üleminekueas, loe lisaks artiklit menopaus ja räägi oma kaebustest arstiga.
Kuidas on rosaatsea seotud soolestikuga?
Siin jõuame rosaatsea kõige põnevama osani. Pikka aega peeti rosaatseat puhtalt nahahaiguseks. Viimastel aastatel on aga Euroopas tehtud uuringuid, mis viitavad, et nahk ja soolestik on omavahel seotud rohkem, kui arvati.
Taanis uuriti kogu rahvastiku registrite põhjal ligi 50 000 rosaatseahaiget ja üle 4 miljoni võrdlusinimese. Rosaatseahaigetel tekkisid hiljem sagedamini tsöliaakia, Crohni tõbi, haavandiline koliit ja ärritunud soole sündroom. Autorid järeldasid, et seose mehhanism ei ole teada, aga kui rosaatseahaigel on seedekaebused, peaks arst neid tõsiselt uurima[6].
Itaalias Genova ülikoolis uuriti 113 rosaatseahaiget. Peensoole bakterite ülekasv (SIBO) oli neist 52-l, tervetest võrdlusinimestest aga vaid 3-l 60-st. Kui ülekasvu raviti, paranes enamikul ka nahk ja tulemus püsis vähemalt üheksa kuud[8]. Mao bakteri Helicobacter pylori ja rosaatsea seos on nõrgem: koondanalüüs leidis väikese, statistiliselt piiripealse seose[11]. Ka Ameerika toitumisülevaate autorid kirjutavad, et soolestiku ja naha seos rosaatsea korral vajab veel uurimist, aga soolestiku tervise toetamine kiudainerikka toiduga on mõistlik[10].
Kui Sul on rosaatsea ja lisaks puhitus, kõhulahtisus, kõhukinnisus või kõhuvalu, tasub sellest rääkida perearstiga. Loe lähemalt artikleid IBS (ärritunud soole sündroom), tsöliaakia ja Crohni tõbi.
Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade
Peavoolu meditsiin ütleb ausalt, et rosaatsea põhjus ei ole teada, ja keskendub vallandajatele ning naha ravile. Dr Carolyn Dean, arst ja naturopaat, kes on üle 40 aasta uurinud magneesiumi, soolestikku ja pärmseeni, esitab teistsuguse küsimuse: mis on kehas tasakaalust väljas, et nahk hakkab põletikuga reageerima? Huvitaval kombel jõuab ta oma kliinilise kogemuse põhjal samasse kohta, kuhu uuemad Euroopa uuringud: soolestikku.
Eestikeelses raamatus „Kõik, mida peab teadma naise tervisest“ nimetab dr Dean rosaatseat „teadmata päritoluga“ krooniliseks aknelaadseks lööbeks ja loetleb tegurid, mis tema hinnangul haigust soodustavad: B-vitamiini puudus, toiduallergiad, mao alahappesus, kilpnäärme alatalitlus, pärmseente vohamine ning perekondlik eelsoodumus või kalduvus kuivale nahale ja dermatiidile[7]. Vaatame neid ükshaaval.
1. Pärmseente vohamine ja antibiootikumide nõiaring. Dr Dean kirjutab, et rosaatsea ravis kasutatakse sageli antibiootikume, mis soodustavad pärmseente vohamist, ja pärmi toksiinid mõjutavad omakorda nahka. Tema sõnul tekib nõiaring: antibiootikum võib hävitada osa rosaatseat põhjustavaid organisme, kuid soodustab seente kasvu ja seisund ei parane[7]. Pärmi ja soolestiku raamatus on rosaatsea tema nende nahahaiguste loetelus, mida pärmi ülekasv võib süvendada. Ta lisab, et kortisoonikreemid võivad pärmi kasvu soodustada[12]. Eestikeelses magneesiumiraamatus seletab ta, et antibiootikumid tapavad häid ja halbu baktereid võrdselt ning jätavad pärmseenele ruumi. Tema hinnangul on pärmseene vohamise ja magneesiumipuuduse kombinatsioon paljude krooniliste haiguste peamine põhjus[13].
2. Mao alahappesus. Maohape ei ole ainult seedimiseks. Dr Dean kirjutab, et maohape hävitab ka pärmi ja parasiite, mis toiduga kehasse satuvad, ning maohappe tootmise võti, prootonpump, on magneesiumist sõltuv[13]. Raamatus „The Magnesium Miracle“ lisab ta, et tugev füüsiline või emotsionaalne stress vähendab maohappe tootmist ja magneesiumipuuduse korral väheneb maohape veelgi. Nii imenduvad mineraalained halvemini ja ring sulgub[14].
3. Kilpnäärme alatalitlus. Dr Dean soovitab rosaatsea korral uurida ka kilpnääret ja kirjutab, et kilpnääret tuleks toetada kilpnäärmele vajalike mineraalainetega[7]. Raamatus „Invisible Minerals, Part II“ kirjutab ta, et tema kogemuse järgi on kilpnäärme alatalitluse taga enamasti mineraalainete puudus, ja loetleb üheksa mineraalainet, mida kilpnääre hormoonide tootmiseks ja muundamiseks vajab: jood, seleen, tsink, molübdeen, boor, vask, kroom, mangaan ja magneesium[15]. Kilpnäärme talitlust saab kontrollida vereanalüüsiga. Loe artikleid kilpnäärme alatalitlus ja TSH ja kilpnäärme analüüsid.
4. Tsink ja naha nõiaring. Dr Dean kirjutab, et paljud haigused „põletavad“ tsinki ja tsink kaob kehast raske nahalööbe, kõhulahtisuse ja põletike korral. Tsingist sõltub ensüüm, mis aitab naharakkudel rasvu toota. Kui seda ei jätku, tekib tema sõnul dermatiit ja kuiv nahk, mis omakorda kulutab veel rohkem tsinki. Lisaks on tsinki tema sõnul mullas ja toidus vähem kui varem[16]. Tsingi toiduallikatest loe artiklist tsink toidus.
5. Naha enda kaitsekiht. Dr Dean hoiatab, et antibakteriaalsete seepide ja kreemide liigne kasutamine vähendab naha loomulikku immuunsust kaitsvat kihti[7]. See kõlab kokku Eesti nahaarstide soovitusega pesta nägu õrnalt ja vältida ärritavaid tooteid[5].
Mida ütleb teadus? Osa dr Deani ahelast kattub uuringutega: rosaatsea on seotud soolehaigustega[6] ja peensoole bakterite ülekasvuga[8]. Kilpnäärme, mao alahappesuse ja pärmi osa rosaatsea tekkes ei ole uuringutes kinnitatud. Antibiootikumid on rosaatsea ametlikus ravis kasutusel just seetõttu, et need vähendavad punnide põletikku[1][9]. Dr Deani ahel on tema kliinilise kogemuse põhjal tehtud seletus. See aitab mõista, miks tasub rosaatsea korral vaadata ka seedimist, toitumist ja mineraalaineid, aga see ei asenda nahaarsti ravi.
Mida soovitab dr Dean: stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained
Kui juurpõhjuste hulgas on pärm, mao alahappesus, kilpnääre ja tsink, tekib küsimus, kuidas keha mineraalainete varusid toetada nii, et seedimist veel rohkem ei koormata. Dr Deani vastus on konkreetne: stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained.
1. Stabiliseeritud piko-iooniline mineraalainete kompleks. Rosaatsea peatükis soovitab dr Dean kilpnääret toetada mitme piko-ioonilise mineraalainega, mis on ühes vedelikus koos[7]. Raamatus „Invisible Minerals, Part II“ seletab ta, et kilpnääre vajab üheksat mineraalainet korraga, mitte ainult joodi[15]. Stabiliseeritud piko-iooniline mineraalainete kompleks sisaldab tema kirjelduse järgi neid koos, sama tehnoloogiaga.
2. Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium. Dr Dean kirjutab raamatus „The Magnesium Miracle“, et toidus ja enamikus toidulisandites olev magneesium vajab imendumiseks maohapet: tabletis on magneesium seotud teise ainega (näiteks tsitraat või tauraat) ja alles happelises maos vabaneb see iooniks. Tema hinnangul ei sõltu stabiliseeritud piko-ioonilise magneesiumi imendumine maohappest ega isegi terve soole olemasolust[14]. Mao alahappesuse ja soolestikuprobleemidega inimesele on see tema silmis parim valik. Eestikeelses magneesiumiraamatus seob ta magneesiumi otse immuunsüsteemi ja soolestiku tervisega ning pärmi kontrolli all hoidmisega[13].
3. Miks mitte tavaline magneesiumitablett? Dr Deani sõnul vajavad tavalised vormid imendumiseks soolestikku ja mis ei imendu, tõmbab soolde vett. Ta toob näiteks magneesiumoksiidi, millest imendub tema andmetel umbes 4 % ning ülejäänu võib põhjustada kõhulahtisust[17]. Kui soolestik on niigi tundlik, on see oluline vahe. Loe lähemalt artiklist magneesiumoksiid.
4. Stabiliseeritud piko-iooniline tsink vasega. Kuna tsink kaob tema sõnul nahapõletiku ja lööbe korral ning tsingist sõltub naharakkude rasvade tootmine[16], on tsink naha juures tema raamatutes korduv teema. Stabiliseeritud piko-ioonilisel kujul on tsink samuti vees lahustunud ioonidena.
Mis need on? Dr Deani raamatute järgi tähendab stabiliseeritud piko-iooniline mineraalaine järgmist[18][19]:
- lahustunud ioonid: mineraalaine on vees juba laetud aatomina ehk ioonina, mitte tableti sees seotud ühendina;
- piko-suurus: üksik ioon on pikomeetri suurusjärgus (pikomeeter on üks triljondik meetrist);
- stabiliseeritud: tavalises lahuses seostuvad ioonid uuesti tagasi soolaks. Tootmistehnoloogia hoiab ioonid eraldi, nii et need jäävad ioonideks;
- vedel ja lisaaineteta: ei ole sideaineid, täiteaineid ega kapslikesta;
- ei vaja tema sõnul maohapet: just see on rosaatsea juurpõhjuste juures tema peamine argument[14].
Lähemalt saad tehnoloogia kohta lugeda artiklitest stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained ja stabiliseeritud piko-iooniline magneesium.
Dr Dean räägib raamatus ka pärmivabast toitumisest, mis jätab välja tema hinnangul kolm kõige levinumat toiduallergeeni: gluteeni, piimatooted ja suhkru[7]. Rohkem infot leiad dr Deani raamatust.
Aus märkus. Eelnev on dr Carolyn Deani hinnang tema raamatute ja kliinilise kogemuse põhjal. Uuringuid, mis näitaksid, et mineraalained ravivad või ennetavad rosaatseat, ei ole. Rosaatsea diagnoosi paneb ja ravi määrab arst. Ära lõpeta arsti määratud ravi omal käel. Aruta alati oma arstiga, kas ja milliseid toidulisandeid Sulle sobib kasutada.
Kuidas rosaatseat ravitakse?
Rosaatsea on ravitav, aga harva päriselt välja ravitav[1]. USA terviseinstituut sõnastab sama: rosaatseat ei saa välja ravida, aga ravi hoiab selle kontrolli all[2]. Ravi valib arst tunnuste järgi ja sageli kombineeritakse mitut ravi[9]. Paranemine on tavaliselt järkjärguline ja võib võtta 3 kuud või kauem[20].
- Vallandajate vältimine ja õrn nahahooldus. Iga ravi alus, ka kõige kergemate kaebuste korral[5].
- Paiksed ravimid. Kreemid ja geelid punnide ja punetuse vastu. Eesti Arsti ülevaates on nimetatud näiteks metronidasool ja aselaiinhape[1]. Uuemad ravimid valib nahaarst rahvusvaheliste soovituste järgi[9].
- Suukaudsed ravimid. Raskema punnidega rosaatsea korral kasutatakse tetratsükliinide rühma antibiootikume, millel on ka põletikku vähendav toime[1].
- Laser ja valgusravi. Nähtavaid veresooni ravimid peaaegu ei mõjuta, nende eemaldamiseks kasutatakse laserit[1].
- Silmade rosaatsea vajab silmaarsti. Kasutatakse niisutavaid silmatilku ja vajadusel põletikuvastaseid ravimeid[20].
Rosaatsea ravimid on retseptiravimid, mille määrab arst. Ära kasuta näol pikalt kortisoonikreemi omal käel, sest see võib rosaatseat süvendada[1][12].
Mida saad ise teha: nahahooldus ja toitumine
Nahahooldus. Eesti nahaarstid soovitavad puhastada nahka mitteleeliseliste seepide ja alkoholivabade puhastusvahenditega ning vältida koorijaid. Näole ei sobi tooted, mis sisaldavad alkoholi, mentooli, piparmünti, eukalüptiõli või tugevaid lõhnaaineid. Vajalik on päikesekaitse, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Punetust aitab varjata rohekat pigmenti sisaldav jumestus[5].
Päeviku pidamine. Kuna vallandajad on igal inimesel erinevad, aitab mõnenädalane märkmik: mida sõid ja jõid, milline oli ilm, kas oli stressi ja millal nahk ägenes. Nii leiad oma isiklikud vallandajad. Seda soovitab ka USA terviseinstituut[20].
Toitumine. Siin saavad peavool ja dr Dean hästi kokku. Ameerika ülevaate järgi tasub piirata toite ja jooke, mis Sinul ägenemist vallandavad, ning toetada soolestikku kiudainerikka toiduga[10]. Dr Dean läheb sammu edasi ja soovitab pärmivaba toitumist, kus suhkur, gluteen ja piimatooted jäävad välja[7]. Mõistlik ja turvaline algus on mõlema jaoks sama: rohkem köögivilju, kaunvilju, seemneid ja pähkleid, vähem suhkrut, alkoholi ja töödeldud toitu. Kui soovid toidust midagi pikemaks ajaks välja jätta, aruta seda arsti või toitumisnõustajaga. B-vitamiinidest loe artiklist B-vitamiinid ja magneesiumipuudusest artiklist magneesiumipuuduse sümptomid.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on rosaatsea?
Rosaatsea on krooniline põletikuline nahahaigus, mis põhjustab näo keskosas õhetust, püsivat punetust, nähtavaid veresooni ja vahel aknelaadseid punne. Ka silmad võivad olla ärritunud[2].
Kui kaua võtab rosaatsea ravi aega?
Enamik inimesi saab raviga hästi hakkama, aga paranemine on järkjärguline ja võib võtta 3 kuud või kauem[20].
Kas rosaatsea läheb ise üle?
Mis vahe on rosaatseal ja aknel?
Rosaatsea korral ei ole komedoone ehk mustpeasid ja see algab tavaliselt pärast 30. eluaastat. Aknel on mustpead ja see algab tihti noorukieas[1].
Mis vallandab rosaatsea?
Kas rosaatsea on seotud soolestikuga?
Kas rosaatsea korral peab dieeti pidama?
Mida soovitab dr Carolyn Dean rosaatsea korral?
Kas rosaatsea on Eestis levinud?
Jah. Tartu Ülikooli uuringus oli rosaatsea tunnuseid 22 %-l üle 30-aastastest töötavatest inimestest[3].
Seotud artiklid
Allikad
Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 21 allikat (Eesti nahaarstide artikkel ja uuring, Euroopa ravisoovitused ja uuringud, USA riiklik terviseinstituut ning dr Carolyn Deani raamatud) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.
Näita kõiki allikaid (21)Peida allikad
- Abram K, Oona M, Silm H. Rosaatsea ja perioraalne dermatiit. Eesti Arst 2007;86(10):729–735 (TÜ nahahaiguste kliinik; tunnused, alatüübid, levimus Rootsis 10 % – naistel 14 %, meestel 5 %; vallandajad; nahahooldus; ravimeetodid). Eesti Arst 2007, PDF (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- National Institute of Arthritis and Musculoskeletal and Skin Diseases (NIAMS, USA riiklik terviseinstituut NIH). Rosacea: Symptoms, Causes, & Risk Factors (sagedasem keskealistel ja vanematel, naistel ja heleda nahaga inimestel; ravimatu, aga ravi hoiab kontrolli all; silmade rosaatsea). Viimati üle vaadatud mai 2024. Ainult võrdluseks. niams.nih.gov: Rosacea (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Abram K, Silm H, Oona M. Prevalence of rosacea in an Estonian working population using a standard classification. Acta Derm Venereol 2010;90(3):269–273. PMID 20526544 (348 töötavat ≥30-aastast eestlast; rosaatsea tunnused 22 %-l; püsiv punetus 21 %, veresoonte laienemine 18 %; sooline vahe puudus). PubMed 20526544 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Gether L, Overgaard LK, Egeberg A, Thyssen JP. Incidence and prevalence of rosacea: a systematic review and meta-analysis. Br J Dermatol 2018;179(2):282–289. PMID 29478264 (32 uuringut, 41 populatsiooni, neist 22 Euroopast ja 9 Põhja-Ameerikast; täiskasvanutest 5,46 %; naistel 5,41 %, meestel 3,90 %; kõige sagedamini 45–60-aastastel). PubMed 29478264 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Sama artikkel, lk 732 (elustiil ja vallandajad: alkohol, vürtsised toidud, kuumad joogid, päike, tuul, temperatuuri kõikumised, liigne koormus, stress; õrn nahahooldus ja päikesekaitse; laserravi). Eesti Arst 2007, lk 732 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Egeberg A, Weinstock LB, Thyssen EP, Gislason GH, Thyssen JP. Rosacea and gastrointestinal disorders: a population-based cohort study. Br J Dermatol 2017;176(1):100–106. PMID 27501017 (Taani, 49 475 rosaatseahaiget; tsöliaakia HR 1,46, Crohni tõbi 1,45, IBS 1,34, haavandiline koliit 1,19; seose mehhanism teadmata). PubMed 27501017 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. Kõik, mida peab teadma naise tervisest (originaal „Total Body ReSet for Women“, 2022). Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2025, peatükk „Rosaatsea“, lk 176–177 (soodustavad tegurid: B-vitamiini puudus, toiduallergiad, mao alahappesus, kilpnäärme alatalitlus, pärmseente vohamine, pärilikkus ja kuiv nahk; antibiootikumide ja pärmi nõiaring; pärmivaba toitumine; kilpnäärme mineraalained; antibakteriaalsete seepide liigne kasutamine). ↑ tagasi teksti
- Parodi A, Paolino S, Greco A jt. Small intestinal bacterial overgrowth in rosacea: clinical effectiveness of its eradication. Clin Gastroenterol Hepatol 2008;6(7):759–764. PMID 18456568 (Itaalia; peensoole bakterite ülekasv 52/113 rosaatseahaigel ja 3/60 tervel; pärast ülekasvu ravi paranes nahk enamikul). PubMed 18456568 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Schaller M, Almeida LMC, Bewley A jt. Recommendations for rosacea diagnosis, classification and management: update from the global ROSacea COnsensus 2019 panel. Br J Dermatol 2020;182(5):1269–1276. PMID 31392722 (fenotüübipõhine lähenemine; eesmärk on täielik paranemine; kombineeritud ravi; jälgimine koos arstiga). PubMed 31392722 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Weiss E, Katta R. Diet and rosacea: the role of dietary change in the management of rosacea. Dermatol Pract Concept 2017;7(4):31–37. PMID 29214107 (toidu vallandajad: kuum, alkohol, kapsaitsiin ehk tšilli, kaneelaldehüüd; soolestiku ja naha seos; kiudainerikas toit). PubMed 29214107 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Jørgensen AR, Egeberg A, Gideonsson R jt. Rosacea is associated with Helicobacter pylori: a systematic review and meta-analysis. J Eur Acad Dermatol Venereol 2017;31(12):2010–2015. PMID 28543746 (nõrk seos, statistiliselt piiripealne). PubMed 28543746 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Dean C. ReSet the Yeast Connection. E-raamat, 2022, lk 100–101 (nahahaigused, mida pärmi ülekasv võib süvendada, sh akne ja rosaatsea; kortisoonikreemid võivad pärmi soodustada). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli, VOL2. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2026, lk 79–82 („Magneesium ja mikrobioom“: antibiootikumid ja pärmseen, magneesium ja immuunsüsteem, maohappe pump on magneesiumist sõltuv, maohape hävitab pärmi ja parasiite). ↑ tagasi teksti
- Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (2017). E-raamat. Jaotis „Stomach Acid and Magnesium Absorption“ (stress vähendab maohapet; magneesiumipuuduse korral väheneb maohappe tootmine; stabiliseeritud magneesiumiioonid ei vaja tema sõnul maohapet ega tervet soolt). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022, lk 26 (tema kogemuse järgi on kilpnäärme alatalitluse taga sageli mineraalainete puudus; kilpnäärmele vajalikud 9 mineraalainet: jood, seleen, tsink, molübdeen, boor, vask, kroom, mangaan, magneesium). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022, lk 72 (tsink kaob raske nahalööbe, kõhulahtisuse ja põletiku korral; tsingist sõltuv ensüüm naharakkude rasvade sünteesis; nõiaring dermatiit – kuiv nahk – tsingikadu; tsinki on mullas vähem). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli, VOL2. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2026, lk 29–30 (magneesiumoksiid imendub tema andmetel 4 % ja põhjustab kõhulahtisust) ja lk 50–51 (otsis aastaid mittelahtistavat magneesiumi). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022, lk 7–8 (pikomeeter = üks triljondik meetrist; ioonid seostuvad lahuses uuesti soolaks, stabiliseerimine hoiab need ioonidena). ↑ tagasi teksti
- Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli, VOL2. Eestikeelne väljaanne. Kontamo OÜ, 2026, lk 51 (stabiliseeritud pikomeetrilise suurusega magneesiumiioon, ei lahtista). ↑ tagasi teksti
- NIAMS (USA riiklik terviseinstituut NIH). Rosacea: Diagnosis, Treatment, and Steps to Take (diagnoos naha ja silmade vaatluse põhjal; ravi on järkjärguline, 3 kuud või kauem; vallandajad ja päeviku pidamine; õrn nahahooldus; päikesekaitse; silmade ravi). Ainult võrdluseks. niams.nih.gov: Rosacea treatment (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Perearsti nõuandetelefon 1220 (Tervisekassa). Helistamine. 1220.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
Kuidas see artikkel valmis
Haiguse kirjeldus, tunnused, vallandajad ja ravi on Tartu Ülikooli nahakliiniku arstide ülevaate (Eesti Arst), rahvusvahelise rosaatsea konsensuse (ROSCO 2019) ja USA riikliku terviseinstituudi põhjal. Statistika on Eesti uuringust, Rootsi andmetest ja maailma koondanalüüsist. Soolestiku seosed on Taani ja Itaalia uuringutest. Dr Carolyn Deani seisukohad on tema raamatutest ja talle omistatud. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.
Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Rosaatsea diagnoosi paneb ja ravi määrab arst. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitu ega arsti määratud ravi.
Muudatuste ajalugu
- – esimene versioon.
Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga
Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.
Selle teema artiklid
Naiste tervisPMS (premenstruaalne sündroom): sümptomid, põhjused ja mida ise teha12.9.2024
Naiste tervisMenopaus: sümptomid, esimesed tunnused, kuumahood ja mida teha üleminekueas12.11.2026
Naiste tervisPCOS (polütsüstiliste munasarjade sündroom): sümptomid, diagnoos, insuliiniresistentsus ja juurpõhjused12.11.2026
Naiste tervisEndometrioos: sümptomid, põhjused, diagnoos ja ravi12.11.2026
Naiste tervisMenstruatsioonivalu ja -krambid (düsmenorröa): miks need tekivad ja millal arsti juurde27.4.2026



