🔔 Soovid teavitust, kui uus kaup jõuab meie lattu (eriti ReMag)? Pane end siia kirja:
Ei liida Sind uudiskirjaga – teavitame ainult siis, kui tooted jõuavad meie lattu. Privaatsus
0
Kontakt0

KILPNÄÄRE

Kilpnäärme sõlmed ja struuma (suurenenud kilpnääre): põhjused, uuringud ja millal arsti juurde

Avaldatud 12.11.2026
Naine jalutab sügisesel Eesti rannal, kaelas ametüstvärvi sall

Kilpnäärme sõlm on kilpnäärmes tekkinud tükk, mis erineb ümbritsevast koest. Sõlmed on väga sagedased: tundliku ultraheliga leitakse neid kuni 60 %-l täiskasvanutest ja vähk on neist vaid 1–5 %[1]. Kui kilpnääre on tervikuna suurenenud, nimetatakse seda struumaks ehk rahvakeeli hõõtsikuks. Kui leiad kaelalt tüki või kuuled ultraheli vastuses sõna „sõlm", mine perearsti juurde: ainult vereanalüüs ja ultraheli ütlevad, millega on tegu.

Selles artiklis räägime, mis sõlm ja struuma on, miks need tekivad, kuidas arst neid uurib (TSH, ultraheli, EU-TIRADS, biopsia), millal on vaja kiiret abi ja millised on ravi- ja jälgimisvõimalused. Suure osa artiklist võtab lugu sellest, mida ei räägita peaaegu kusagil: mis on dr Carolyn Deani hinnangul kilpnäärme probleemide tegelikud juurpõhjused ja miks ta soovitab stabiliseeritud piko-ioonilisi mineraalaineid.

Lühidalt

  • Enamik kilpnäärme sõlmi on healoomulised, ei anna kaebusi ega vaja ravi. Vähki leitakse 1–5 %-l sõlmedest[1].
  • Struuma ehk hõõtsik tähendab suurenenud kilpnääret. Selles võib olla üks või mitu sõlme (sõlmeline struuma) või on kogu nääre ühtlaselt suurem[2].
  • Uurimine algab TSH vereanalüüsist ja kaela ultraheliga. Ultraheli pilt pannakse EU-TIRADS skaalale ja selle ning sõlme suuruse järgi otsustab arst, kas on vaja peenenõelbiopsiat[1][3].
  • Kiiresti arsti juurde, kui tükk või struuma kasvab kiiresti, kui köha või kähedus ei möödu või kui neelamine on raskem. Hingamisraskuse või vilistava hingamise korral helista 112[4][2].
  • Eesti naised saavad joodi keskmiselt 129 µg päevas, see on 86 % soovitusest. Noorematel naistel on see veel vähem[5].
  • Dr Carolyn Dean näeb kilpnäärme häirete juurpõhjusena mineraalainete puudust ja tasakaalutust ning soovitab stabiliseeritud piko-ioonilist mineraalainete kompleksi[6]. Euroopa juhend ütleb, et joodi või seleeni lisamine on näidustatud ainult puuduse korral[1]. Toome välja mõlemad vaated.

Kuus fakti kilpnäärme sõlmedest

kuni 60 %Nii paljudel täiskasvanutel on kilpnäärmes üks või mitu sõlme.Euroopa Kilpnäärme Assotsiatsioon 2023[1].
1–5 %Nii väike osa sõlmedest osutub vähiks.Sama juhend[1].
33 %Nii paljudel töötavatel sakslastel leiti sõlm või struuma.96 278 inimese ultraheliuuring[7].
10 %Nii paljudel Eesti meestel leiti ultraheliga kilpnäärme sõlm.Eesti uuring, 1984 meest[8].
86 %Nii suure osa joodisoovitusest saavad Eesti naised keskmiselt kätte.TAI soola tarbimise uuring[5].
116Nii palju uusi kilpnäärmevähi juhte registreeriti Eestis 2024. aastal.Eesti vähiregister, TAI[9].
Selles artiklis
  1. Mis on kilpnäärme sõlm?
  2. Mis on struuma ehk suurenenud kilpnääre?
  3. Kui sagedased on sõlmed Eestis ja Euroopas?
  4. Kilpnäärme sõlmede ja struuma sümptomid
  5. Miks kilpnäärme sõlmed tekivad?
  6. Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade
  7. Mida soovitab dr Carolyn Dean: stabiliseeritud piko-iooniline mineraalainete kompleks
  8. Millal minna arsti juurde?
  9. Kuidas sõlme uuritakse: TSH, ultraheli, EU-TIRADS ja biopsia
  10. Kas sõlm võib olla vähk?
  11. Ravi ja jälgimine
  12. Mida saad ise teha: jood, seleen ja toit
  13. Uuringud ja dr Dean: kus nad ühtivad ja kus erinevad
  14. Korduma kippuvad küsimused

Mis on kilpnäärme sõlm?

Kilpnääre on liblikakujuline nääre kaela alumises eesosas, kõri ja rinnaku vahel. Ta toodab hormoone T4 ja T3, mis seavad paika keha ainevahetuse kiiruse. Kilpnäärme ülesehitusest ja talitlusest loe pikemalt artiklist kilpnääre.

Sõlm on piirdunud koht, kus kilpnäärme kude on teistsugune kui ümberringi: tihedam, hõredam või täis vedelikku. Enamasti avastatakse sõlm juhuslikult, näiteks kaela, unearterite või rindkere uuringul, mis tehti hoopis muul põhjusel[3]. Mõnikord on sõlm nii suur, et seda on näha või käega tunda. Sõlmi võib olla üks (üksiksõlm) või palju (hulgisõlmeline kilpnääre). Kui sõlmede tõttu on suurenenud kogu nääre, räägitakse sõlmelisest struumast.

Euroopa Kilpnäärme Assotsiatsiooni (ETA) juhend ütleb otse: suurem osa sõlmedest on healoomulised, ei tekita kaebusi ega vaja ravi. Ka siis, kui leitakse vähk, on see enamasti väike, kilpnäärme sees püsiv ja aeglaselt kulgev[1].

Kilpnäärme sõlmede liigid
Sõlme liik Mis see on Mida see tavaliselt tähendab
Kolloidne ehk hüperplastiline sõlm Kilpnäärme koe ülekasv, sees on želeetaoline kolloid. Kõige sagedasem liik, peaaegu alati healoomuline[1].
Tsüst Vedelikuga täidetud õõs. Puhast tsüsti nimetatakse ultraheli vastuses ka „anehhogeenseks". Puhta tsüsti vähirisk on peaaegu null (EU-TIRADS 2)[3].
Adenoom Healoomuline kasvaja kilpnäärme rakkudest. Tavaliselt jälgitakse. Biopsia abil eristatakse seda vähist[1].
Hormooni tootev ehk „kuum" sõlm Sõlm, mis toodab kilpnäärmehormooni omapäi, ajuripatsi juhtimisest sõltumata. Võib põhjustada ületalitlust, TSH on siis madal. Need sõlmed on peaaegu alati healoomulised ja neid tavaliselt ei biopsita[1][3].
Põletikuline sõlm Kilpnäärme kroonilise põletiku (näiteks Hashimoto türeoidiidi) taustal tekkinud piirkond. Hinnatakse koos antikehade ja talitlusega. Vaata ka Hashimoto türeoidiit.
Pahaloomuline sõlm Kilpnäärmevähk, kõige sagedamini papillaarne vähk. Harv. Enamasti aeglase kuluga ja hea ravitulemusega[1][10].

Mis on struuma ehk suurenenud kilpnääre?

Struuma (ladina keeles struma, vanemas eesti keeles hõõtsik) tähendab, et kilpnääre on tavalisest suurem. See on turse kaela alumises eesosas, mis on tavaliselt valutu[2]. Struuma ei ütle midagi selle kohta, kas kilpnääre toodab hormoone liiga palju, liiga vähe või täpselt parajalt. Seda näitab alles vereanalüüs.

Struuma liigid: kuju ja talitluse järgi
Nimetus Mida see tähendab
Difuusne struuma Kilpnääre on ühtlaselt suurenenud, sõlmi ei ole. Põhjus võib olla näiteks joodipuudus, Gravesi tõbi või Hashimoto türeoidiit[2][4].
Sõlmeline (nodoosne) struuma Suurenenud kilpnäärmes on üks või mitu sõlme. Ultraheli vastuses võib olla kirjas ka „struma nodosa" või „hulgisõlmeline struuma"[1].
Mittetoksiline struuma Kilpnääre on suur, kuid hormoonide tase on normis. Sageli piisab jälgimisest[4].
Toksiline (sõlmeline) struuma Üks või mitu sõlme toodavad liiga palju hormoone ja tekib ületalitlus. Loe lähemalt artiklist kilpnäärme ületalitlus.

Struuma võib tekkida ka hormonaalsete muutuste ajal: puberteedis, raseduse ajal või menopausis[2]. Naabermaa Soome kogemus on õpetlik. Seal oli joodipuuduse tõttu struuma varem paljudes kohtades tavaline. Alates 1950. aastatest lisatakse soolale joodi ja struuma muutus harvaks. Viimastel aastatel on joodi saamine Soomes jälle vähenenud, sest paljud kasutavad lauasoola asemel meresoola või mäesoola, milles joodi ei ole[4]. Kui joodi saadakse piisavalt, on struuma põhjus tavaliselt kilpnäärme põletik või pärilik talitlushäire[4]. Eesti joodisoovitus on arvutatud just struuma ennetamiseks[11].

Kui sagedased on sõlmed Eestis ja Euroopas?

Sõlmede sagedus sõltub sellest, kui hoolikalt otsitakse. Käega katsudes leitakse neid vähestel, kõrge eraldusvõimega ultraheliga aga kuni 60 %-l täiskasvanutest[1]. Suurim Euroopa uuring tehti Saksamaal, kus 96 278 töötavat inimest vanuses 18–65 said tasuta kilpnäärme ultraheli[7]:

Kilpnäärme muutused 96 278 töötaval inimesel Saksamaal (ultraheli 2001–2002)
Leid Kõik Mehed Naised
Mõni muutus (struuma ja/või sõlm üle 0,5 cm) 33,1 % 32,0 % 34,2 %
Suurenenud kilpnääre ilma sõlmedeta 9,7 % 11,9 % 7,6 %
Sõlmed, kilpnääre normaalse suurusega 14,3 % 11,5 % 17,0 %
Sõlmeline struuma 9,1 % 8,6 % 9,6 %

Allikas: Reiners jt 2004, Saksamaa[7]. Muutused sagenesid vanusega. Naistel oli rohkem sõlmi, meestel rohkem ühtlaselt suurenenud kilpnääret.

Eestist on üks ultraheliuuring, mis tehti 1995. aastal Tšernobõli avarii koristustöödel osalenud meestel. 1984 uuritud mehest oli sõlm 201-l ehk 10,2 %-l. Sõlmed sagenesid vanusega, kuid kiirgusdoosiga seost ei leitud. Biopsiaga leiti kaks papillaarset vähki ja kolm healoomulist kasvajat[8]. Mehed olid uuringu ajal keskmiselt 40-aastased, nii et naiste ja vanemate inimeste seas on sõlmi Eestis tõenäoliselt rohkem.

USA, Euroopa ja Eesti arvudes

Kilpnäärmevähk on sõlmedest kõige suurem mure, kuigi see on haruldane. Joodi saamine on aga peamine tegur, mis mõjutab, kui sageli struuma ja sõlmed tekivad. Allolevas tabelis on mõlemad näitajad kolmest piirkonnast kõrvuti.

Kilpnäärmevähk ja joodi saamine: USA, Euroopa Liit ja Eesti
Näitaja USA Euroopa Liit Eesti
Kilpnäärmevähi uued juhud 13,7 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas (2019–2023)[12] 51 923 uut juhtu 2022. aastal, 1,8 % kõigist uutest vähijuhtudest[13] 116 uut juhtu 2024. aastal, 8,5 juhtu 100 000 elaniku kohta[9]
Eluaegne risk umbes 1,1 % inimestest[12] kuni 74. eluaastani naistel 1 inimene 71-st, meestel 1 inimene 250-st (2020)[14] naisi on uute juhtude seas ligi 4 korda rohkem kui mehi (92 ja 24)[9]
Prognoos ja suundumus 5 aasta suhteline elulemus 98,3 %[12] esinemine on enamikus riikides kasvanud, suremus on püsinud stabiilne[14] 73 juhtu 2000. aastal, 116 juhtu 2024. aastal[9]
Joodi saamine Paljud fertiilses eas naised on kergelt joodipuuduses, joodi sisaldavat toidulisandit võtab vaid umbes 15 % rasedatest ja imetavatest naistest[15] WHO Euroopa piirkonna 24 riigis on soola jodeerimine vabatahtlik või puudub. Saksamaal oli töödeldud toidu soolast jodeeritud vaid 9 %[16] Naised saavad keskmiselt 129 µg päevas ehk 86 % soovitusest, 25–34-aastased naised 96 µg. Mehed saavad 210 µg[5]

Riikide arvud ei ole päris võrreldavad: USA kordaja on vanusega standarditud, Eesti oma on tavaline 100 000 elaniku kohta ja Euroopa Liidu kohta on hinnang juhtude arvuna. Kilpnäärmevähi sageduse kasvu suur osa tuleb sellest, et väikseid kasvajaid leitakse rohkem ultraheliga[10].

Mida ütleb nende arvude kohta dr Carolyn Dean? Kilpnäärmevähi statistikat Dean oma raamatus „Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired" ei kommenteeri. Joodi kohta aga küll. Ta viitab samale Ameerika Pediaatriaakadeemia 2014. aasta raportile, mis on tabelis: paljud fertiilses eas Ameerika naised on kergelt joodipuuduses ja ainult umbes 15 % rasedatest võtab joodilisandit. Põhjusena toob raport välja, et töödeldud toidu sool ei ole jodeeritud. Dean lisab põhjuse, mida raport ei maini: leivatööstuses asendati jood broomiga[17]. WHO Euroopa andmed näitavad sama mustrit ka Euroopas: töödeldud toidu sool on sageli jodeerimata[16].

Eesti andmetega on Deani hinnang osaliselt kooskõlas ja osaliselt mitte. Dean kirjutab, et enamikul inimestel on joodipuudus ja et kui ta mõõtis oma patsientidel ööpäevase uriini joodi, oli see kõigil madal[18]. Eestis jäävad alla soovituse naised, eriti noored naised, mehed aga saavad joodi keskmiselt piisavalt[5]. Miks Dean siiski arvab, et joodist jääb puudu? Tema põhjendus on, et jood ei sõltu ainult sellest, kui palju seda süüakse. Tema sõnul blokeerivad joodi kloriid lauasoolas, kloor ja fluoriid joogivees ning broom toidus ja keskkonnas. Ta peab ka võimalikuks, et soovitatav päevane kogus 150 µg on mõnele inimesele liiga väike[18]. Need on Deani seisukohad. Uuringud, mis seda Eesti inimestel kinnitaksid, puuduvad.

Kilpnäärme sõlmede ja struuma sümptomid

Enamik sõlmi ei anna endast märku ja leitakse juhuslikult[3]. Kui sõlm või struuma on suur, võivad tekkida:

  • nähtav muhk või turse kaela alumises eesosas, kilpnääre on „paistes";
  • tunne, et midagi on kurgus ees, eriti neelates või kitsast kraed kandes;
  • neelamisraskus, köha või hingamisraskus pikali olles, kui suur struuma surub söögi- või hingetoru vastu;
  • hääle kähedus[2][4].

Kui sõlm toodab liiga palju hormoone, lisanduvad ületalitluse sümptomid: kiire südamelöögisagedus, värisemine, higistamine, kaalulangus ja närvilisus. Kui kilpnääre on põletiku tõttu kahjustunud, võivad tekkida alatalitluse sümptomid nagu väsimus, külmatunne ja kaalutõus. Need on lahti seletatud artiklites kilpnäärme ületalitlus ja kilpnäärme alatalitlus. Alatalitluse tunnused kehaosade kaupa leiad artiklist kilpnäärme alatalitluse sümptomid.

Oluline on ka vastupidine: kui hormoonid on normis, ei põhjusta sõlmed ega mõõdukas struuma tavaliselt väsimust ega kaalutõusu. Nii vastab sageli ka endokrinoloog. Kui Sul on palju kaebusi ja kilpnäärme analüüsid on korras, tasub koos perearstiga otsida ka muid põhjuseid.

Miks kilpnäärme sõlmed tekivad?

Ühel konkreetsel inimesel ei saa sõlme põhjust sageli kindlalt nimetada. Euroopa juhendid ja uuringud toovad välja järgmised teadaolevad tegurid:

Kilpnäärme sõlmede ja struuma teadaolevad riskitegurid
Tegur Mida teatakse
Joodipuudus Kui joodi on vähe, kasvab kilpnääre suuremaks ja tekib rohkem sõlmi. Saksamaa suurt sõlmede sagedust seostati joodipuudusega[7]. Joodisoovitus on arvutatud just struuma ennetamiseks[11].
Vanus Sõlmed sagenevad iga eluaastakümnega, nii Saksamaa kui ka Eesti uuringus[7][8].
Naissugu Naistel on sõlmi rohkem kui meestel[7]. Rasedus suurendab kilpnäärme töökoormust ja vajadust joodi järele[11].
Pärilikkus Kui joodi on piisavalt, on struuma taga sageli pärilik kilpnäärme talitluse häire[4]. Arst küsib alati ka perekonna kilpnäärmehaiguste kohta[1].
Kiiritus lapseeas Pea ja kaela kiiritus lapsena on oluline riskitegur. Siis soovitab juhend sõlme hoolikamalt uurida[1].
Kilpnäärme põletik Põletik (türeoidiit, sh Hashimoto) on piisava joodi korral struuma sagedasemaid põhjusi[4][2].
Seleeni vähesus Taani uuringus oli madala seleenitasemega inimestel suurem kilpnääre ja sagedamini struuma[19]. Saksamaa piirkonnas, kus joodi oli napilt, seostati vähest seleeni sagedasema struumaga[20].

Kui palju joodi saavad eestlased? Tervise Arengu Instituut mõõtis 2021–2022 soola tarbimise uuringus ka joodi. Kõige täpsem näitaja on 24 tunni uriin. Mehed said joodi keskmiselt 210 µg päevas, naised 129 µg. Soovitus on 150 µg. Kõige vähem joodi said 25–34-aastased naised: 96 µg ehk 64 % soovitusest[5]. Just see vanuserühm on ka sageli lapseootel, kui joodi vajadus tõuseb 200 µg-ni[11].

Naised 25–3496Naised 35–44110Naised 45–54140Naised 55–64157Naised kokku129Mehed kokku210soovitus 150 µg
Joodi tarbimine Eestis, µg päevas (24 tunni uriin, 25–64-aastased). Heledad tulbad jäävad alla soovituse 150 µg. Allikas: TAI soola tarbimise uuring 2021–2022, tabel SOOL21[5].

Tervise Arengu Instituut soovitab kasutada kodus tavalise soola asemel jodeeritud soola, sest kala ei sööda nii palju, et joodi vajadus sellest täituks[11].

Mis on tegelikud juurpõhjused? Dr Carolyn Deani vaade

Ravijuhendid kirjeldavad hästi, kuidas sõlme uurida ja jälgida. Küsimusele „miks mu kilpnääre üldse sõlmi kasvatab?" vastavad nad lühidalt: vanus, pärilikkus, jood. Selle küsimusega on aastakümneid tegelenud Ameerika arst ja naturopaat dr Carolyn Dean. Oma raamatus „Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired" kirjeldab ta, mida ta on näinud ligi 50 aasta praksises ja mida peavoolu meedias peaaegu ei räägita[6].

Deani raamat ei käsitle sõlmi eraldi peatükina. See räägib kilpnäärmest kui tervikust: miks see väsib, suureneb ja kaotab tasakaalu. Allpool on tema peamised mõtted lihtsas keeles. Need on tema seisukohad, mitte ravijuhendi omad. Seda, mida uuringud samade teemade kohta näitavad, käsitleme võrdlustabelis.

1. Kilpnääre vajab üheksat mineraalainet, mitte ainult joodi

Peaaegu kõik allikad räägivad, et kilpnääre vajab joodi. Dean kirjutab, et see on alles pool lugu. Tema sõnul osaleb kilpnäärmehormoonide tootmises lisaks joodile veel kaheksa mineraalainet: seleen, tsink, molübdeen, boor, vask, kroom, mangaan ja magneesium[21]. Kui mõni neist puudub, ei tööta ahel lõpuni. Näiteks muudab seleenist sõltuv ensüüm varuhormooni T4 aktiivseks hormooniks T3. Kui seleeni on vähe, jääb T4 Deani sõnul lihtsalt kehasse kogunema[22].

Magneesiumi kohta kirjutab Dean, et seda on koos joodiga vaja T4 muundamiseks T3-ks ja ka T4 enda tootmiseks. Kaltsium ja magneesium peavad olema tasakaalus, sest liiga palju kaltsiumi ja liiga vähe magneesiumi võib tema hinnangul kilpnäärme tööd aeglustada[23].

2. Miks mineraalaineid jääb vähemaks

Dean toob välja mitu põhjust, miks tänapäeva inimene saab neid mineraalaineid vähem kui varem. Mullad on vaesemad, mistõttu ka toit neist kasvades on vaesem. Kiirtoit ja töödeldud toit sisaldavad vähe tsinki ja teisi mikroelemente. Rasedus ja imetamine kulutavad ema varusid[24]. Töödeldud toidus kasutatav sool ei ole jodeeritud, nii et toidu koguhulk võib olla suur, aga jood jääb väheseks[18]. Tursete raviks antavad vett väljutavad ravimid suurendavad Deani sõnul ka magneesiumi ja teiste mineraalainete kadu uriiniga[25].

3. Joodi blokeerijad: broom, fluoriid ja kloor

See on Deani raamatu kõige üllatavam peatükk. Tema sõnul ei piisa sellest, et joodi süüakse. Kilpnäärmes võtavad joodi koha üle keemiliselt sarnased ained ehk halogeenid. Dean nimetab kloriidi lauasoolas, kloori ja fluoriidi veevarustuses ning broomi, mis on tema sõnul paljude kaubanduslike leibade koostisosa[18]. Leivatööstus asendas omal ajal joodi broomiga ja Deani hinnangul on see üks peamisi põhjusi, miks jood menüüst kadus[18]. Lisaks loetleb ta toite, mis sisaldavad joodi toimet pärssivaid aineid: soja, kapsas ja peet[26].

4. Jood ja seleen peavad olema tasakaalus

Dean hoiatab nii joodipuuduse kui ka suurte joodiannuste eest. Tema kogemuse järgi põhjustab joodi võtmine ilma seleenita seleenipuudust ja seleeni võtmine ilma joodita joodipuudust[21]. Suurte joodiannustega, mida mõned praktikud soovitavad grammides mõõdetavas koguses, on ta väga ettevaatlik. Tema hinnangul võivad need viia teised mineraalained tasakaalust välja ja põhjustada magneesiumipuudust. Sellist ravi tohib teha ainult arsti järelevalve all[27]. Sama mõtte leiad ka teaduskirjandusest: liiga palju joodi võib vallandada ületalitluse, eriti hormooni tootvate sõlmede korral[1].

5. Magneesiumipuudus avab ukse toksiinidele

Dean kirjutab, et üks raskemini tabatavaid kilpnäärme häirete põhjusi on keskkonnamürgid, mis blokeerivad kilpnäärmehormooni retseptoreid. Vereanalüüs võib olla normis, kuid hormoon ei saa raku sees oma tööd teha. Tema hinnangul laseb magneesiumipuudus kemikaalidel ja raskmetallidel rakkudesse kergemini pääseda[6].

6. Pärmseen ja „keha täielik kollaps"

Deani teine põhimõte on see, et kilpnääre ei haigestu üksi. Mineraalainete puudus koos pärmseene ülekasvuga soolestikus viib seisundini, mida ta nimetab keha täielikuks kollapsiks. Kollaps mõjutab neerupealiseid, suguhormoone, immuunsüsteemi, soolestikku ja kilpnääret korraga. Pärmi ainevahetuse jääkained, näiteks atseetaldehüüd, võivad Deani sõnul blokeerida kilpnäärmehormooni retseptoreid[6]. Ta kirjeldab ka nõiaringi: nõrk kilpnääre langetab kehatemperatuuri, jahedam keha soosib pärmseene kasvu ja pärm koormab omakorda hormoone[25].

7. Iga rasedus väsitab kilpnääret

Dean kirjutab, et kilpnääre väsib iga rasedusega, sest see peab toetama nii ema kui ka last[25]. Joodipuudus raseduse ajal paneb tema sõnul ka loote kilpnäärme pinge alla[26]. See sobib kokku sellega, et Eestis saavad noored naised joodi kõige vähem[5] ja et naistel on sõlmi rohkem[7].

Mida soovitab dr Carolyn Dean: stabiliseeritud piko-iooniline mineraalainete kompleks

Kui juurpõhjus on Deani järgi mineraalainete puudus ja tasakaalutus, siis on ka tema soovitus loogiline: anda kilpnäärmele kõik üheksa mineraalainet korraga ja tasakaalus. Dr Carolyn Dean kirjutab raamatus „Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired", et kilpnäärme toetamiseks lõi ta stabiliseeritud piko-ioonilise mineraalainete kompleksi. Selle soovitatud päevakoguses on joodi 150 µg ehk soovitatav päevane kogus ja lisaks 11 mineraalainet, sealhulgas seleen, tsink, molübdeen, boor, vask, kroom, mangaan ja magneesium[25][21].

Kõrvale soovitab ta stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi, meresoola ja piisavalt vett[25].

Mida tähendab „stabiliseeritud piko-iooniline"? Raamatu lisas selgitab keemik tootmisprotsessi[28]:

  • lahustunud ioonid: mineraalaine on vees üksikute laenguga osakestena, mitte tableti või pulbri ühendina;
  • piko-suurus: üks magneesiumi ioon on umbes 86 pikomeetrit, pikomeeter on meetri triljondik. Nanotehnoloogiat ei kasutata;
  • stabiliseeritud: tootmisprotsess hoiab ioonid üksikuna, nii et need ei liitu suuremateks kogumiteks, oksiidideks ega hüdroksiidideks;
  • vedel ja väikeses koguses: tilgad lahustatakse vees ja juuakse päeva jooksul lonksude kaupa.

Miks just see vorm, mitte tavaline joodi- või mineraalainete tablett? Deani selgitus on kahesugune. Esiteks ei soovita ta võtta joodi eraldi ega suurtes kogustes, sest jood ilma seleeni ja teiste kilpnäärme mineraalaineteta võib tema hinnangul tasakaalu veel rohkem rikkuda[21][27]. Teiseks kirjutab ta, et tavalistes tablettides ja pulbrites on mineraalained sageli oksiidide ja hüdroksiididena. Need toimivad tema sõnul antatsiidi ja lahtistina, on raskesti seeditavad ja vajavad imendumiseks seedeenergiat[28]. Stabiliseeritud piko-ioonilises vormis on mineraalained raamatu järgi samal kujul nagu toidus: vedelad, ioonilised ja üksikute aatomitena[28]. Deani sõnul on ioonid väikeses koguses, kuid stabiliseeritud, ja tema hinnangul saab keha neid seetõttu ka väikestest kogustest kasutada[25].

Stressi kohta kirjutab Dean, et neerupealiste pikaajaline stress kulutab mineraalaineid ja need tuleb taastada. Ka siis soovitab ta stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi koos stabiliseeritud piko-ioonilise mineraalainete kompleksiga[29]. Ületalitlusega inimestel soovitab ta alustada väga väikese kogusega, sest kompleks sisaldab joodi[30].

Need on dr Deani hinnangud tema raamatu ja kliinilise kogemuse põhjal. Võrdlevaid inimuuringuid, mis näitaksid stabiliseeritud piko-ioonilise vormi eelist teiste vormide ees, ei ole. Kontamo ei luba, et mõni toidulisand muudab sõlme väiksemaks või ravib kilpnäärme haigust. Tehnoloogia kohta loe lähemalt artiklist stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained.

Enne joodi sisaldava toidulisandi kasutamist räägi arstiga, kui Sul on ületalitlus, madal TSH, hormooni tootev sõlm või võtad kilpnäärmeravimit. Joodi ülempiir täiskasvanule on 600 µg päevas kõigist allikatest kokku ja seleenil 255 µg[31].

Millal minna arsti juurde?

Iga uus sõlm või kaela turse kuulub arsti juurde. Mitte sellepärast, et see oleks tõenäoliselt ohtlik, vaid sellepärast, et ainult vereanalüüs ja ultraheli ütlevad, mis see on. Alusta perearstist. Perearst määrab TSH ja vajadusel suunab ultraheliuuringule või endokrinoloogi juurde. Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi[32].

Kilpnäärme sõlm või struuma: kui kiiresti arsti juurde
Olukord Mida teha
Leidsid kaelalt valutu tüki või ultraheli kirjeldas juhuslikult sõlme Pane aeg perearsti juurde. Enamasti ei ole see tõsine, kuid see tuleb üle vaadata. TSH ja ultraheli otsustavad edasise[2][1].
Tükk või struuma kasvab kiiresti Mine arsti juurde kiiresti. Kiiresti kasvav sõlm või struuma uuritakse ultraheliga ja vajadusel võetakse nõelaga proov[4].
Köha, mis ei möödu, kähe hääl, tunne, et midagi on kurgus kinni, neelamine on raskem Mine perearsti juurde, ära jää ootama[2].
Kiire südamelöök, värisemine, higistamine, kaalulangus Mine perearsti juurde, see võib olla ületalitlus. Esimene analüüs on TSH[1].
Hingamine on raske või hingates kostab vilistav heli Helista 112. Ära sõida ise autoga erakorralise meditsiini osakonda[2].
Perekonnas on kilpnäärmevähk või oled saanud lapsena pea või kaela kiiritust Ütle seda arstile kindlasti, siis uuritakse sõlme hoolikamalt ja vajadusel mõõdetakse ka kaltsitoniini[1].

Kui Sul on juba diagnoositud healoomuline sõlm, käi kontrollis nii, nagu arst on määranud. Kui tekivad uued kaebused, näiteks surve kaelas, vaadatakse sõlm uuesti üle varem[1].

Kuidas sõlme uuritakse: TSH, ultraheli, EU-TIRADS ja biopsia

Euroopa juhendi järgi käib kilpnäärme sõlme uurimine samm-sammult[1]:

  1. Vestlus ja kaela katsumine. Arst küsib, kui kaua tükk on olnud, kas see kasvab, kas perekonnas on kilpnäärmehaigusi ja kas Sa oled saanud kaela kiiritust.
  2. TSH vereanalüüs. See näitab, kas kilpnääre töötab normaalselt. Kui TSH on madal, mõõdetakse vaba T4 ja T3. Analüüse on pikemalt selgitatud artiklis TSH ja kilpnäärme analüüsid.
  3. Kilpnäärme ultraheli. Kõige olulisem uuring. Mõõdetakse kilpnäärme maht ning iga sõlme suurus, kuju, piirjooned ja struktuur.
  4. Stsintigraafia, kui TSH on madal. See näitab, kas sõlm toodab hormooni („kuum" sõlm). Kuuma sõlme tavaliselt ei biopsita[1].
  5. Peenenõelbiopsia (punktsioon), kui ultraheli ja sõlme suurus seda nõuavad. Peenikese nõelaga võetakse sõlmest paar rakku, mida vaadatakse mikroskoobis (tsütoloogia).

EU-TIRADS on Euroopa Kilpnäärme Assotsiatsiooni ultraheli hindamise skaala. Selle järgi on kõikides Euroopa riikides ultraheli vastus ühesugune ja selge[3]. Kui Sinu vastuses on „TR3", „TR4" või „EU-TIRADS 4", siis tähendab see järgmist:

EU-TIRADS: mida ultraheli vastus tähendab
Kategooria Mida ultraheli näeb Vähi risk Biopsia tavaliselt, kui sõlm on
EU-TIRADS 1 sõlmi ei ole puudub ei ole vaja
EU-TIRADS 2 (healoomuline) puhas tsüst või täielikult käsnjas sõlm peaaegu 0 % ei ole vaja (v.a surve leevendamiseks)
EU-TIRADS 3 (madal risk) ovaalne, sileda servaga, ümbritsevaga sama hele või heledam 2–4 % üle 20 mm
EU-TIRADS 4 (keskmine risk) ovaalne, sileda servaga, veidi tumedam 6–17 % üle 15 mm
EU-TIRADS 5 (kõrge risk) vähemalt üks: ebakorrapärane kuju või serv, mikrokaltsifikaadid, väga tume tahke sõlm 26–87 % üle 10 mm

Allikas: EU-TIRADS (Russ jt 2017)[3] ja Euroopa Kilpnäärme Assotsiatsiooni 2023. aasta juhend[1]. Lõpliku otsuse teeb arst, kes arvestab ka Sinu kaebusi ja haiguslugu.

Biopsia vastust hinnatakse rahvusvahelise Bethesda süsteemi järgi kuues klassis. Klass II tähendab healoomulist, klassid III ja IV jäävad vahepeale ning siis korratakse biopsiat või kaalutakse operatsiooni, klassid V ja VI viitavad vähile[1].

Kas sõlm võib olla vähk?

Võib, kuid harva. Sõlmede seas on vähki 1–5 %[1]. Eestis registreeriti 2024. aastal 116 uut kilpnäärmevähi juhtu: 92 naistel ja 24 meestel. See on 8,5 juhtu 100 000 elaniku kohta[9]. Võrdluseks: kui kuni pooltel täiskasvanutel on sõlm, on sõlmega inimesi Eestis kümneid tuhandeid.

naisedmehed2000732005682010872015902020862024116
Kilpnäärmevähi uued juhud Eestis aastas (naised ja mehed). Allikas: Eesti vähiregister, TAI tabel PK10[9].

Kilpnäärmevähi juhte on Eestis rohkem kui 25 aastat tagasi. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC, Lyon) on näidanud, et kogu maailmas on suur osa kasvust tingitud ülediagnoosimisest: tundlik ultraheli leiab väikseid vähkkasvajaid, mis poleks inimese eluajal kunagi kahju teinud. Aastatel 2013–2017 hinnati 63 riigis 75,6 % kilpnäärmevähi juhtudest ülediagnoosituks. Suremus jäi kogu aja väga madalaks[10]. Seepärast ei soovita Euroopa juhend teha ilma kaebusteta inimestele kilpnäärme ultraheli „igaks juhuks"[1].

Kui vähk siiski leitakse, on see enamasti väike, kilpnäärme sees püsiv ja aeglase kuluga[1]. Kõige sagedasem on papillaarne kilpnäärmevähk[10].

Ravi ja jälgimine

Enamikku sõlmi ei pea ravima, piisab jälgimisest. Ravi valik sõltub sellest, kas sõlm on healoomuline, kas see toodab hormooni ja kas see tekitab kaebusi[1].

Kilpnäärme sõlmede ja struuma ravi- ja jälgimisvõimalused Euroopa juhendi järgi
Võimalus Millal kasutatakse
Jälgimine (kordusultraheli) Healoomulised ja väikesed sõlmed. EU-TIRADS 3 sõlm 10–20 mm: uus ultraheli 3–5 aasta pärast. Alla 10 mm madala riskiga sõlme ei pea üldse jälgima. Kaebustega sõlm vaadatakse üle 1 aasta jooksul[1].
Radioaktiivne jood Hormooni tootev üksiksõlm või hulgisõlmeline struuma, alternatiivina operatsioonile[1].
Etanooli-ablatsioon Esmane valik puhta või valdavalt vedelikuga täidetud tsüsti korral: vedelik eemaldatakse ja õõnde süstitakse alkoholi[1].
Termoablatsioon (raadiosagedus, laser) Healoomuline tahke sõlm, mis tekitab survet või kosmeetilist muret, alternatiivina operatsioonile[1].
Operatsioon Surve sümptomid, kasvav struuma, kahtlane või vähile viitav biopsia, patsiendi soov[1].
Kilpnäärmehormoon tablettidena Ainult siis, kui on alatalitlus. Normaalse talitluse korral ei ole hormoonravi sõlmede vähendamiseks näidustatud[1].

Juhend loeb sõlme märkimisväärselt kasvanuks, kui vähemalt kaks mõõdet on suurenenud vähemalt 20 % ja 2 mm või maht 50 % või kui tekivad surve sümptomid. Siis vaadatakse sõlm uuesti üle[1].

Euroopa juhend ütleb ka, et joodi ja seleeni lisamine ei ole sõlmede korral näidustatud, kui inimesel neist puudust ei ole[1]. See on koht, kus juhend ja dr Dean vaatavad asja erinevalt. Dean peab mineraalainete puudust tänapäeval väga levinuks ja testide abil raskesti mõõdetavaks[6]. Eesti andmed näitavad, et vähemalt joodi saab osa naistest soovitusest vähem[5].

Mida saad ise teha: jood, seleen ja toit

Sõlme ise ära võtta ei saa. Küll aga saad hoolitseda selle eest, et kilpnäärmel oleks tööks vajalik materjal olemas, ja minna õigel ajal arsti juurde.

  • Kasuta jodeeritud soola. Tervise Arengu Instituut soovitab asendada tavalise soola jodeeritud soolaga. Soovitatud päevane joodikogus 150 µg on ligikaudu 7 g jodeeritud soolas, 150 g tursas või suitsulõhes või 160 g juustus[33].
  • Söö kala ja mereande, muna ja piimatooteid, need on head joodiallikad[33]. Meresoolas ja mäesoolas on joodi tavaliselt vähe, nii et kui kasutad neid, tasub joodi saada muudest allikatest[4].
  • Seleeni saad kalast, lihast, munast ja täisteratoodetest. Brasiilia pähkleid tasub süüa mõõdukalt, sest neis on seleeni väga palju. Vaata mitu Brasiilia pähklit päevas ja seleen[34].
  • Ära võta suuri joodiannuseid omal käel. Joodi ülempiir on 600 µg päevas. Kui Sul on hormooni tootev sõlm, võib liigne jood põhjustada ületalitlust[31][1].
  • Raseduse ajal on joodi soovitus 200 µg päevas[11]. Räägi oma ämmaemanda või arstiga, kas Sinu toit selle katab.
  • Ära oota, kui kael muutub. Jälgi, kas tükk kasvab, kas tekib kähedus või neelamisraskus. Need on põhjused minna arsti juurde varem kui plaanitud.
Joodi ja seleeni soovitus ja ülempiir täiskasvanule (Eesti 2025)
Mineraalaine Soovitus päevas Raseduse ajal Ülempiir päevas
Jood 150 µg 200 µg 600 µg
Seleen naised 75 µg, mehed 90 µg 90 µg 255 µg

Allikas: Tervise Arengu Instituut, toitumis- ja toidusoovituste tabelraamat 2025, tabelid 10 ja 11[11][31].

Kuidas seleen ja tsink kehas koos töötavad, loe artiklist tsink ja seleen.

Uuringud ja dr Dean: kus nad ühtivad ja kus erinevad

Ausus tähendab, et toome mõlemad vaated kõrvuti. Ravijuhend räägib sellest, mis on suurtes uuringutes tõestatud. Dr Dean räägib sellest, mida ta on näinud oma patsientidel ja mida tema hinnangul ei ole veel piisavalt uuritud.

Kilpnäärme sõlmed: mida ütlevad uuringud ja juhendid, mida kirjutab dr Dean
Teema Uuringud ja Euroopa juhend Dr Carolyn Dean
Jood Joodipuudus suurendab kilpnääret ja sõlmede sagedust[7]. Jodeeritud sool on soovitatav[11]. Sama. Lisaks: joodi blokeerivad broom, fluoriid ja kloor[18].
Seleen Madal seleen on seotud suurema kilpnäärme ja struumaga[19][20]. Seleen on vajalik T4 muundamiseks T3-ks ja peab olema joodiga tasakaalus[22].
Teised mineraalained Tsingi, magneesiumi, boori jt mõju sõlmedele on vähe uuritud. Kilpnääre vajab üheksat mineraalainet, mitte ainult joodi[21].
Toidulisandid Joodi või seleeni lisamine ainult puuduse korral[1]. Mineraalainete puudus on levinud. Soovitab stabiliseeritud piko-ioonilist mineraalainete kompleksi ja magneesiumi[25].
Suured joodiannused Liigne jood võib vallandada ületalitluse[1]. Sama hoiatus: suured annused ainult arsti järelevalvel[27].
Kontroll ja ravi TSH, ultraheli, EU-TIRADS, vajadusel biopsia. Enamikku sõlmi jälgitakse[1]. Raamat ei asenda arsti juures uurimist ja diagnoosi[35].

Mõlemad vaated ühtivad kahes olulises asjas: joodi peab olema piisavalt, aga mitte liiga palju, ja iga uus sõlm vajab arsti hinnangut.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on kilpnäärme sõlmed?

Sõlm on kilpnäärmes piirdunud koht, mille kude erineb ümbritsevast: see võib olla tahke, vedelikuga (tsüst) või segatud. Sõlmi leitakse ultraheliga kuni 60 %-l täiskasvanutest ja enamik on healoomulised[1].

Miks tekivad kilpnäärme sõlmed?

Teadaolevad tegurid on joodipuudus, vanus, naissugu, pärilikkus, kilpnäärme põletik ja kiiritus lapseeas[1][7]. Dr Carolyn Dean peab juurpõhjuseks mineraalainete puudust ja tasakaalutust, sealhulgas joodi, seleeni ja magneesiumi vähesust ning joodi blokeerijaid[6]. Vaata juurpõhjuseid.

Kas kilpnäärme sõlm võib olla vähk?

Võib, kuid harva: 1–5 % sõlmedest[1]. Ultraheli EU-TIRADS skaala ja vajadusel biopsia näitavad, kas sõlm vajab rohkem tähelepanu[3].

Mis on struuma ehk hõõtsik?

Struuma ehk hõõtsik on suurenenud kilpnääre, turse kaela alumises eesosas. See võib olla ühtlane või sõlmeline ning hormoonide tase võib olla normaalne, kõrge või madal[2].

Millised on struuma sümptomid?

Sageli ainult nähtav turse kaelal. Suur struuma võib põhjustada tunnet, et midagi on kurgus ees, neelamisraskust, köha ja häälekähedust. Kui hormoonid ei ole normis, lisanduvad ala- või ületalitluse sümptomid[2].

Kilpnääre on paistes – mida teha?

Mine perearsti juurde, kes määrab TSH ja vajadusel ultraheli[2]. Kiiresti, kui turse kasvab kiiresti[4]. Hingamisraskuse või vilistava hingamise korral helista 112[2].

Kas kilpnäärme sõlmed võivad ise kaduda?

Sõlm võib aja jooksul jääda samaks, kasvada või väheneda. Seda näitab kordusultraheli. Healoomulise madala riskiga sõlme korral on kordusuuringu aeg tavaliselt 3–5 aastat[1]. Toidulisand ega hormoonravi ei ole tõestatud viis sõlme vähendada[1].

Mis on EU-TIRADS ehk TIRADS?

Euroopa ultraheli hindamise skaala 1–5. Mida suurem number, seda suurem vähi risk: TIRADS 3 puhul 2–4 %, TIRADS 4 puhul 6–17 % ja TIRADS 5 puhul 26–87 %. Selle ja sõlme suuruse järgi otsustatakse, kas on vaja biopsiat[3].

Kui tihti tuleb sõlme kontrollida?

Healoomulise ja madala riskiga sõlme korral tavaliselt 3–5 aasta pärast, väiksema kui 1 cm sõlme korral ei pruugi kontroll olla vajalik. Kaebustega sõlm vaadatakse üle 1 aasta jooksul[1]. Täpse aja paneb paika Sinu arst.

Kas jood või seleen aitab kilpnäärme sõlmede korral?

Euroopa juhendi järgi on joodi ja seleeni lisamine näidustatud ainult siis, kui neist on puudus[1]. Dr Carolyn Dean soovitab kilpnäärme toetamiseks stabiliseeritud piko-ioonilist mineraalainete kompleksi, kus on jood ja seleen tasakaalus koos teiste mineraalainetega[25]. Kui Sul on ületalitlus või hormooni tootev sõlm, räägi enne joodi võtmist arstiga.

Kas stress põhjustab kilpnäärme sõlmi?

Uuringutes ei ole tõestatud, et stress põhjustaks sõlmi. Dr Carolyn Dean kirjutab, et neerupealiste stress põhjustab mineraalainete kadu[29] ja et mineraalainete puudus on tema hinnangul kilpnäärme häirete juurpõhjus[6].

Seotud artiklid

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 35 allikat (Euroopa Kilpnäärme Assotsiatsiooni juhendid, Tervise Arengu Instituut ja Eesti vähiregister, Eesti, Saksamaa ja Taani uuringud, NHS, Soome Duodecim ja dr Carolyn Deani raamat) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (35)Peida allikad
  1. Durante C, Hegedüs L, Czarniecka A jt. 2023 European Thyroid Association Clinical Practice Guidelines for thyroid nodule management. Eur Thyroid J. 2023;12(5):e230067. PMID 37358008 (Euroopa Kilpnäärme Assotsiatsiooni juhend). Jaotised „Introduction“ (kuni 60 % täiskasvanutest, vähk 1–5 %, ultraheli sõeluuring ei ole soovitatav), tabel 1 „Summary of recommendations“ (stsintigraafia madala TSH korral, biopsia piirid, jälgimine 3–5 aastat, hormoonravi ja joodi/seleeni lisamine ei ole näidustatud ilma puuduseta, radiojood, etanooli- ja termoablatsioon, operatsioon, kasvu definitsioon). PMC täistekst (PMC10448590) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  2. NHS (Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus). Goitre. Patsiendiinfo: sümptomid, millal perearsti juurde, millal 999 (Eestis 112), põhjused. Vaadatud 11.11.2026. nhs.uk: Goitre (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  3. Russ G, Bonnema SJ, Erdogan MF jt. European Thyroid Association Guidelines for Ultrasound Malignancy Risk Stratification of Thyroid Nodules in Adults: The EU-TIRADS. Eur Thyroid J. 2017;6(5):225–237. PMID 29167761. Tabel „EU-TIRADS categories“ (vähi risk 0 %, 2–4 %, 6–17 %, 26–87 %; biopsia piirid 20, 15 ja 10 mm). PMC täistekst (PMC5652895) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  4. Duodecim Terveyskirjasto (Soome Arstide Seltsi Duodecim terviseportaal). Suurentunut kilpirauhanen (struuma). Jaotised „Suurentuneen kilpirauhasen syyt“, „oireet“, „Milloin hoitoon?“ ja „ehkäisy“. Vaadatud 11.11.2026. terveyskirjasto.fi: struuma (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  5. Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel SOOL21 „Keskmine joodi tarbimine päevas ning osatähtsus päevasest soovituslikust kogusest“ (Eesti rahvastiku soola tarbimise uuring 2021–2022, 25–64-aastased, 24 tunni uriin): mehed 210 µg, naised 129 µg (86 %), naised 25–34 a 96 µg (64 %). Päring 11.11.2026. statistika.tai.ee: tabel SOOL21 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  6. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 10–11 (kilpnäärme häirete algpõhjused: mineraalainete puudus ja pärmseene vohamine, „keha täielik kollaps“, keskkonnamürgid ja magneesiumipuudus). ↑ tagasi teksti
  7. Reiners C, Wegscheider K, Schicha H jt. Prevalence of thyroid disorders in the working population of Germany: ultrasonography screening in 96,278 unselected employees. Thyroid. 2004;14(11):926–932. PMID 15671771 (Saksamaa). Kokkuvõte. PubMed 15671771 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  8. Inskip PD, Hartshorne MF, Tekkel M, Rahu M, Veidebaum T jt. Thyroid nodularity and cancer among Chernobyl cleanup workers from Estonia. Radiat Res. 1997;147(2):225–235. PMID 9008215 (Eesti, 1984 meest, ultraheli 1995). Kokkuvõte. PubMed 9008215 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  9. Tervise Arengu Instituut, Eesti vähiregister. Tabel PK10 „Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi“ ja PK30 (100 000 elaniku kohta), paige C73 kilpnääre: 2024. a 116 juhtu (naised 92, mehed 24), 8,45 juhtu 100 000 elaniku kohta. Päring 11.11.2026. statistika.tai.ee: tabel PK10 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  10. Li M, Dal Maso L, Pizzato M, Vaccarella S. Evolving epidemiological patterns of thyroid cancer and estimates of overdiagnosis in 2013–17 in 63 countries worldwide: a population-based study. Lancet Diabetes Endocrinol. 2024;12(11):824–836. PMID 39389067 (Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur IARC, Lyon). Kokkuvõte: 75,6 % juhtudest ülediagnoositud. PubMed 39389067 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  11. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 10 „Mineraalainete tarbimissoovitused“ (jood 150 µg, lapseootel ja imetavad 200 µg; seleen naised 75 µg, mehed 90 µg), lk 24–25; jodeeritud soola soovitus lk 13 ja 25; lisa 2: joodi soovituse alus „struuma ennetamine“, lk 65. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 10 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  12. National Cancer Institute (USA riiklik vähiinstituut, NIH). SEER Cancer Stat Facts: Thyroid Cancer. Uued juhud 13,7 / 100 000 aastas (2019–2023, vanusega standarditud), eluaegne risk ~1,1 %, 5 aasta suhteline elulemus 98,3 % (2016–2022). Vaadatud 11.11.2026. seer.cancer.gov: Thyroid Cancer (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  13. International Agency for Research on Cancer (IARC, WHO). Global Cancer Observatory, GLOBOCAN 2022. European Union (EU-27) fact sheet: kilpnääre 51 923 uut juhtu, 1,8 % kõigist uutest vähijuhtudest. Vaadatud 11.11.2026. gco.iarc.who.int: EU-27 (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  14. European Commission, Joint Research Centre. ECIS – European Cancer Information System. Thyroid cancer burden in EU-27 (2020. a hinnangud): eluaegne risk 0–74 a naistel 1/71, meestel 1/250; esinemine kasvanud, suremus stabiilne. Vaadatud 11.11.2026. ecis.jrc.ec.europa.eu: Thyroid cancer (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  15. American Academy of Pediatrics, Council on Environmental Health; Rogan WJ jt. Iodine deficiency, pollutant chemicals, and the thyroid: new information on an old problem. Pediatrics. 2014;133(6):1163–1166. PMID 24864180 (USA). Kokkuvõte. PubMed 24864180 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  16. WHO Euroopa regionaalbüroo. People in the WHO European Region at greater risk of iodine deficiency due to changing diets (28.06.2024), raporti „Prevention and control of iodine deficiency in the WHO European Region: adapting to changes in diet and lifestyle" kohta. Vaadatud 11.11.2026. who.int/europe: joodipuudus 2024 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  17. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 34 (Ameerika Pediaatriaakadeemia 2014. a raport joodipuudusest, jodeerimata sool töödeldud toidus, broom leivatööstuses). ↑ tagasi teksti
  18. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 34 ja 69 (jodeerimata sool töödeldud toidus, broom leivas, kloriid, kloor ja fluoriid joodi blokeerijatena). ↑ tagasi teksti
  19. Rasmussen LB, Schomburg L, Köhrle J jt. Selenium status, thyroid volume, and multiple nodule formation in an area with mild iodine deficiency. Eur J Endocrinol. 2011;164(4):585–590. PMID 21242171 (Taani, 805 inimest). Kokkuvõte. PubMed 21242171 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  20. Brauer VF, Schweizer U, Köhrle J, Paschke R. Selenium and goiter prevalence in borderline iodine sufficiency. Eur J Endocrinol. 2006;155(6):807–812. PMID 17132749 (Saksamaa, Leipzig). Kokkuvõte. PubMed 17132749 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  21. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 9, 35 ja 69 (jood ja veel kaheksa mineraalainet kilpnäärmehormoonide tootmises; jood ja seleen tasakaalus). ↑ tagasi teksti
  22. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 86 („Seleen toetab kilpnääret“: T4 muundamine T3-ks, joodi ja seleeni seos). ↑ tagasi teksti
  23. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 77 („Magneesium ja kilpnääre“). ↑ tagasi teksti
  24. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 88 (tsingipuuduse põhjused: rasedus ja imetamine, vaesunud pinnas, kiirtoit). ↑ tagasi teksti
  25. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 35–36 (stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete kompleks kilpnäärme toetamiseks, magneesium, meresool ja vesi, diureetikumid, kilpnääre väsib iga rasedusega, kehatemperatuur ja pärm). ↑ tagasi teksti
  26. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 67–68 (jood: struuma joodipuudusest, joodi pärssivad toidud, joodipuudus raseduse ajal). ↑ tagasi teksti
  27. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 68–69 (suured joodiannused ainult arsti järelevalvel, võivad põhjustada magneesiumipuudust). ↑ tagasi teksti
  28. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lisa C „Keemik selgitab tootmisprotsessi“, lk 123–124 (ioonilised, üheaatomilised, pikomeetrised mineraalained; magneesiumi ioon ~86 pm; oksiidid ja hüdroksiidid). ↑ tagasi teksti
  29. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 31 (neerupealiste stress ja mineraalainete kadu). ↑ tagasi teksti
  30. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lk 59 (ületalitluse korral alustada väga väikese kogusega). ↑ tagasi teksti
  31. Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabel 11 „Vitamiinide ja mineraalainete tarbimise ülempiir (UL) täiskasvanutele“: jood 600 µg, seleen 255 µg, lk 26. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 11 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  32. Perearsti nõuandeliin 1220 (Tervisekassa). Helistamine. 1220.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  33. Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Jood (päevane soovitus 150 µg; see on ligikaudu 7 g jodeeritud soolas, 150 g tursas või suitsulõhes, 160 g juustus; joodiallikad). Vaadatud 11.11.2026. toitumine.ee: jood (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  34. Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Seleen (soovitus ja toiduallikad). Vaadatud 11.11.2026. toitumine.ee: seleen (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  35. Dean C. Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired (originaal: Total Body ReSet for Your Thyroid, 2022). Eestikeelne väljaanne, tõlkinud P. Klesment. Kontamo OÜ, 2024. ISBN 978-9916-4-2820-7. Lahtiütlus raamatu alguses (raamat ei ole mõeldud diagnoosimiseks ega raviks, pöördu arsti poole). ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Sõlmede uurimine, EU-TIRADS ja ravivõimalused on Euroopa Kilpnäärme Assotsiatsiooni 2017. ja 2023. aasta juhenditest. Levimus on Saksamaa ja Eesti ultraheliuuringutest, Eesti joodi ja kilpnäärmevähi andmed Tervise Arengu Instituudi andmebaasist (päring 11.11.2026). Soovitused ja ülempiirid on TAI 2025. aasta tabelraamatust. Struuma kirjeldus on NHS-i ja Soome Duodecimi patsiendiinfost. Dr Carolyn Deani seisukohad on tema raamatust „Kuidas seljatada kilpnäärme talitlushäired" (eestikeelne väljaanne, Kontamo OÜ) ja on talle omistatud. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet, uuringuid ega ravi. Iga uus sõlm või kaela turse vajab arsti hinnangut.

Muudatuste ajalugu

  • – esimene versioon.

Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga

Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.

Selle teema artiklid