MINERAALAINED
Jood: milleks keha seda vajab, joodipuudus ja jood kilpnäärmele

Jood (keemiline tähis I) on mineraalaine, mida Sinu keha vajab iga päev väga väikeses koguses, mikrogrammides[1]. Kilpnääre kasutab joodi oma hormoonide valmistamiseks[2]. Euroopa Liidus on joodile lubatud viis tervisealast väidet, sealhulgas: „Jood aitab kaasa kilpnäärmehormoonide normaalsele tootmisele ja normaalsele kilpnäärmetalitlusele.“[3]
Siit leiad kõik viis EL-i lubatud väidet, Eesti päevase soovituse, ülempiiri ja selle, kui palju joodi eestlased päriselt saavad. Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi jääb noorte naiste joodikogus soovitusest selgelt alla[4]. Vaatame, millistes toitudes on joodi kõige rohkem, mida teha jodeeritud soolaga, mida tähendab joodipuudus, kuidas lugeda joodi toidulisandi silti ja mille poolest erinevad jooditabletid kiirgusohu jaoks toidulisandist. Lõpus on Kontamo joodi sisaldav toidulisand.
NB: see artikkel räägib joodist kui toitainest. Haavade puhastamiseks mõeldud joodilahus ja kiirgusõnnetuse korral võetav kaaliumjodiidi ravim on teised teemad. Ravimist on juttu jaotises jooditabletid: toidulisand või ravim.
Lühidalt
- EL-is on joodile lubatud viis väidet: kilpnäärmehormoonide tootmine ja kilpnäärmetalitlus, kognitiivne talitlus, energiavahetus, närvisüsteem ja nahk[3].
- Eesti soovitus täiskasvanule on 150 µg joodi päevas, lapseootel ja imetavale naisele 200 µg. Ülempiir on 600 µg päevas[5][6].
- Eestis said 25–34-aastased naised 2021–2022 joodi keskmiselt 96 µg päevas ehk 64 % soovitusest. Mehed said keskmiselt 210 µg[4].
- Kõige rohkem joodi on merekalas (tursk 180 µg 100 g kohta), munas, piimatoodetes ja jodeeritud soolas[7][8][9].
- Rohkem ei ole parem. Merevetikates võib joodi olla väga palju[10][11].
Kuus fakti joodist, mida vähesed teavad
Selles artiklis
- Mis on jood?
- Milleks Sinu keha joodi vajab? EL-i lubatud väited
- Jood ja kilpnääre: kuidas see käib?
- Kui palju joodi päevas vaja on? Eesti, EL ja USA
- Kui palju joodi eestlased tegelikult saavad?
- Jood toidus: joodirikkad toidud
- Jodeeritud sool: kas tasub vahetada?
- Joodipuudus: mida see tähendab ja kellel on suurem risk?
- Kas joodi võib saada liiga palju?
- Jooditabletid: toidulisand või ravim?
- Joodi toidulisand: kuidas valida?
- Jood toidulisandina: Kontamo toode
- Kes peaks enne arstiga rääkima?
- Korduma kippuvad küsimused
Mis on jood?
Jood on keemiline element, mille tähis on I ja aatomnumber 53. Puhas jood on tumehall kristalne aine, mis kuumutamisel muutub violetseks auruks. Sellest tuleb ka nimi: kreeka keeles tähendab iodes violetset. Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal merevetikate tuhast[1].
Looduses on jood peamiselt meres. Merest jõuab see kaladesse, vetikatesse ja vähesel määral pinnasesse. Toidus ja toidulisandites on jood soolana, näiteks jodiidina või jodaadina. Kehas on joodi vähe ja selle vajadust mõõdetakse mikrogrammides. Üks mikrogramm (µg, ka mcg) on miljondik grammi.
Jood kuulub mikroelementide ehk jälgelementide hulka koos seleeni, tsingi, vase, mangaani ja molübdeeniga. Joodi lähim „töökaaslane“ on seleen, sest mõlemal on EL-is kilpnäärmega seotud lubatud väide[3]. Kui tahad lugeda seleeni kohta, vaata artiklit seleen.
Milleks Sinu keha joodi vajab? EL-i lubatud väited
Euroopa Liidus tohib toidu või toidulisandi kohta öelda ainult neid tervisealaseid väiteid, mis on kantud EL-i registrisse ja määrusesse 432/2012. Enne registrisse jõudmist hindab iga väidet Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)[3]. Joodil on viis lubatud väidet:
| Lubatud väide (sõna-sõnalt) | Mida see lihtsas keeles tähendab |
|---|---|
| „Jood aitab kaasa kilpnäärmehormoonide normaalsele tootmisele ja normaalsele kilpnäärmetalitlusele.“ | Kilpnääre on kaelal asuv nääre, mis toodab hormoone. Jood on nende hormoonide ehituskivi. |
| „Jood aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.“ | Energiavahetus on see, kuidas keha toidust energiat kätte saab ja kasutab. |
| „Jood aitab kaasa normaalsele kognitiivsele talitlusele.“ | Kognitiivne talitlus tähendab mõtlemist, õppimist ja tähelepanu. |
| „Jood aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.“ | Närvisüsteem kannab signaale keha ja peaaju vahel. |
| „Jood aitab hoida nahka normaalsena.“ | Väide käib terve naha normaalse seisundi kohta. |
Allikas: määrus (EL) nr 432/2012, eestikeelne tekst[3]. Väidet võib kasutada ainult toidu kohta, milles on joodi vähemalt 15 % päevasest võrdluskogusest ehk vähemalt 22,5 µg päevaannuses[12].
Väited on lühikesed ja täpsed ning neid ei tohi „edasi arendada“. Need räägivad normaalsest talitlusest tervel inimesel, mitte ühestki haigusest. Jood ei asenda mitmekülgset toitu ega arsti määratud ravi.
Jood ja kilpnääre: kuidas see käib?
Kilpnääre on väike liblikakujuline nääre kaela esiosas. Selle kaks peamist hormooni on türoksiin (T4) ja trijodotüroniin (T3). Nende nimed räägivad ise joodist: türoksiinis on neli joodiaatomit ja trijodotüroniinis kolm[2][15].
Kilpnääre kogub toidust saadud joodi verest enda sisse ja seob selle valguga. Siis valmivad hormoonid, mis liiguvad vere kaudu üle kogu keha[15]. Sellepärast ongi joodi esimene lubatud väide just kilpnäärme kohta: „Jood aitab kaasa kilpnäärmehormoonide normaalsele tootmisele ja normaalsele kilpnäärmetalitlusele.“[3]
Kilpnäärmele on lisaks joodile tähtis ka seleen. Saksa ülevaate järgi vajab kilpnäärme hormoonide süntees ja ainevahetus tasakaalus joodi, seleeni ja raua saamist[16]. Seleenil on EL-is oma lubatud väide: „Seleen aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele.“[3]
Kui palju joodi päevas vaja on? Eesti, EL ja USA
Joodi puhul on Euroopa ja Eesti soovitused täiskasvanule ühesugused: 150 µg päevas. Lapseootel ja imetav naine vajab Eesti soovituse järgi 200 µg päevas[5]. EFSA määras 2014. aastal sama suured piisavad kogused[17]. Lastele on Eesti soovitus vanuse järgi 80–150 µg päevas[5].
| Kes | Eesti (TAI 2025) | EL (EFSA 2014) | USA (NASEM 2001) |
|---|---|---|---|
| Täiskasvanu | 150 µg | 150 µg | 150 µg |
| Lapseootel naine | 200 µg | 200 µg | 220 µg |
| Imetav ema | 200 µg | 200 µg | 290 µg |
| Ülempiir täiskasvanule | 600 µg | 600 µg | 1100 µg |
Allikad: TAI tabelraamat 2025, tabelid 10 ja 11[5][6]; EFSA 2014 ja EFSA ülempiiride koond[17][18]; USA arvud ainult võrdluseks[19]. Toidusildi päevane võrdluskogus (NRV) on samuti 150 µg[12].
Põhjamaade toitumissoovituste 2023. aasta ülevaate järgi on täiskasvanu keskmine vajadus umbes 100 µg päevas. 150 µg soovitus sisaldab ohutusvaru, sest mõned toidud (näiteks kapsaköögiviljad) võivad joodi kasutamist veidi mõjutada[2]. Seega ei pea iga päev täpselt 150 µg kokku saama, oluline on keskmine pikema aja jooksul.
Kui palju joodi eestlased tegelikult saavad?
Tervise Arengu Instituut mõõtis 2021–2022 soola tarbimise uuringus ka joodi. 25–64-aastased koguti 24 tunni uriini, mis näitab üsna täpselt, kui palju joodi inimene päriselt sai. Keskmiselt saadi 168 µg päevas ehk 112 % soovitusest. Keskmine peidab aga suure erinevuse: mehed said 210 µg ja naised 129 µg päevas[4].
Kõige vähem joodi said noored naised. 25–34-aastaste naiste keskmine oli 96 µg päevas, mis on vaid 64 % soovitusest. 35–44-aastastel naistel oli see 110 µg ehk 73 %[4]. See on just see iga, mil paljud naised saavad lapsi ja mil soovitus tõuseb 200 µg-le[5].
Sama uuringu toidupäevikute järgi oli joodikogus väiksem (keskmiselt 132 µg päevas)[4]. Uriini mõõtmine näitab ka seda joodi, mis tuli soolast ja valmistoidust ning mida inimene ise kirja ei pannud.
Kuidas on lood Euroopas ja USA-s? Eri riikides mõõdetakse joodi eri moel, seega võrdle numbreid ettevaatlikult. Euroopa ühtlustatud kaardi jaoks vaadati üle 40 uuringut 23 riigist. Täiskasvanute uuringutest 7 kümnest kolmest (54 %) jäi uriini joodisisalduse mediaan alla WHO piiri 100 µg/l, rasedate uuringutest 7 üheteistkümnest (64 %) alla 150 µg/l[20]. Põhja- ja Baltimaades said kõige vähem joodi Leedu täiskasvanud (keskmiselt umbes 30 µg päevas) ja Läti naised umbes 94 µg päevas[2]. USA-s oli fertiilses eas naiste mediaan 110 µg/l (2011–2014)[21] ja see on langenud alates 1970. aastatest umbes poole võrra[22].
| Piirkond | Mida mõõdeti | Tulemus | Allikas, aasta |
|---|---|---|---|
| Eesti | jood 24 h uriinis, µg päevas | kõik 168, naised 129, naised 25–34 a 96 (64 % soovitusest) | TAI, 2021–2022[4] |
| Eesti, 1990. aastad | laste uriini joodi mediaan | 65 µg/l, autorite hinnangul kerge joodipuudus | Mikelsaar ja Viikmaa, 1999[23] |
| Euroopa | uriini joodi mediaan, 40 uuringut | täiskasvanud: 54 % uuringutest alla 100 µg/l; rasedad: 64 % alla 150 µg/l | Ittermann jt, 2020[20] |
| Läti, Leedu | jood toidust, µg päevas | Läti naised ~94; Leedu täiskasvanud ~30 | NNR ülevaade, 2023[2] |
| USA | uriini joodi mediaan, fertiilses eas naised | 110 µg/l | NHANES 2011–2014[21] |
WHO piirid rahvastiku jaoks: kooliealiste ja täiskasvanute uriini joodi mediaan vähemalt 100 µg/l, rasedatel 150–249 µg/l[2]. Need piirid käivad rahvastiku, mitte ühe inimese kohta.
Jood toidus: joodirikkad toidud
Põhja- ja Baltimaades saadakse joodi peamiselt piimast, merekalast, munadest, jodeeritud soolast ja seda sisaldavatest toodetest[2]. Taimses toidus on joodi tavaliselt väga vähe, sest meie pinnases on seda vähe.
| Toit | Jood, µg/100 g | Portsjon ja jood | Allikas |
|---|---|---|---|
| Tursk, toores | 180 | 150 g ≈ 270 µg | NutriData[7] |
| Kilttursk, toores | 610 | 100 g ≈ 610 µg | Norra toidutabel[24] |
| Muna, toores | 43 | 1 muna (55 g) ≈ 24 µg | NutriData[8] |
| Heeringas, toores | 42 | 100 g ≈ 42 µg | NutriData[25] |
| Juust (Jarlsberg) | 32 | 2 viilu (30 g) ≈ 10 µg | Norra toidutabel[26] |
| Rukkileib | 24 | 2 viilu (60 g) ≈ 14 µg | NutriData[27] |
| Piim 2,5 % | 17 | klaas (200 ml) ≈ 34 µg | NutriData[28] |
| Naturaalne jogurt | 16 | topsik (150 g) ≈ 24 µg | Norra toidutabel[29] |
| Lõhe, kasvatatud | 4 | 150 g ≈ 6 µg | Norra toidutabel[13] |
| Jodeeritud lauasool | 2000 | 1 g ≈ 20 µg | Norra toidutabel[9] |
| Tavaline lauasool | 0 | 0 µg | Norra toidutabel[30] |
| Nori-vetikas, kuivatatud | 6367 | 1 leht (2,5 g) ≈ 160 µg | Norra toidutabel[10] |
Portsjonid on ümardatud arvutused. Joodi sisaldus kõigub palju: piimas oleneb see loomasöödast, kalas liigist ja püügikohast.
Kaks üllatust tabelis. Esiteks: lõhe ei ole joodi poolest „kala nagu kala“. Norra toidutabeli järgi on kasvatatud lõhes joodi 4 µg 100 g kohta, Eesti andmebaasi järgi tursas 180 µg ehk umbes 45 korda rohkem[13][7]. Valge merekala (tursk, kilttursk, saida) on joodi poolest palju rikkam kui rasvane kala. Teiseks: sama sool võib anda joodi või mitte, olenevalt sellest, kas see on jodeeritud[9][30].
Näidispäev 150 µg kohta: klaas piima (34 µg), kaks viilu rukkileiba (14 µg), üks muna (24 µg) ja 50 g turska (90 µg) annavad kokku umbes 160 µg[28][27][8][7]. Kui piima ja kala ei ole, on päev joodi poolest kiiresti poolik.
Jodeeritud sool: kas tasub vahetada?
Tervise Arengu Instituut soovitab: „Joodivajaduse tagamiseks on soovituslik asendada tavaline sool jodeeritud soolaga.“[31] Eestis on soola jodeerimine vabatahtlik. Põhjamaadest on soola jodeerimine kohustuslik Taanis ja vabatahtlik Soomes ja Rootsis[2].
Tähtis sõna on asendada, mitte lisada. Eesti täiskasvanud söövad soola keskmiselt 10,1 g päevas, mis on 1,7 korda rohkem kui soovitatud maksimum 5,75 g[14][6]. Seega ei ole mõtet joodi pärast rohkem soolata. Kasuta sama kogust, aga jodeeritud soola.
Pane tähele, et suur osa soolast tuleb valmistoidust, leivast ja vorstist. Valmistoidus ei pruugi sool olla jodeeritud, seepärast annab kodune soolatops ainult osa vajadusest. Meresool, Himaalaja sool ja muud eripärased soolad ei ole tavaliselt jodeeritud. Vaata pakendilt, kas seal on kirjas „jodeeritud“.
Joodipuudus: mida see tähendab ja kellel on suurem risk?
Joodipuudus tähendab, et inimene saab joodi pikka aega vähem, kui keha vajab. Põhjamaade toitumissoovituste ülevaate järgi on ebapiisav joodi saamine Põhja- ja Baltimaades endiselt rahvatervise küsimus[2]. Euroopas vajab ülevaate autorite sõnul tähelepanu eelkõige täiskasvanute ja rasedate joodiga varustatus[20].
Joodiga varustatust hinnatakse rahvastiku tasandil uriini joodisisalduse järgi[2][32]. Ühe inimese ühe uriiniproovi põhjal ei saa öelda, kas just tal on joodi vähe, sest joodi hulk uriinis muutub päevast päeva. Seepärast ei ole ka kodust „joodipuuduse testi“.
Kellel on suurem risk saada joodi vähe? Põhjamaade ülevaate järgi on need eelkõige fertiilses eas naised, sisserändajad, taimetoitlased ja veganid[2].
- Veganid ja taimetoitlased. Oslo uuringus oli veganite uriini joodi mediaan 43 µg/l, taimetoitlastel 67 µg/l ja kala sööjatel taimetoitlastel 96 µg/l[33]. Norra noorte uuringus oli ebapiisava joodi saamise risk 63 % veganitest[34].
- Kes ei joo piima ega söö kala. Need on Põhjamaades kaks peamist joodi allikat[2].
- Kes ei kasuta jodeeritud soola. Tavalises soolas, meresoolas ja paljudes eripärastes soolades joodi ei ole[30].
- Noored naised Eestis. 25–34-aastaste naiste keskmine oli 64 % soovitusest[4].
- Lapseootel ja imetavad naised. Nende soovitus on 200 µg päevas[5]. Põhjamaade ülevaate järgi on kõige olulisem, et jood oleks piisav juba aastaid ja kuid enne rasedust. Imetavatele emadele toetab ülevaade WHO soovitust kasutada joodi sisaldavat toidulisandit[2].
Aga joodipuuduse tunnused? Netist leiad pikki nimekirju. Need tunnused ei ole joodile omased ja neil võib olla palju muid põhjuseid. Kui tunned end pikemat aega teistmoodi kui tavaliselt või märkad muutust kaela piirkonnas, mine perearsti juurde. Arst hindab olukorda vereanalüüside ja vajadusel teiste uuringutega.
Kas joodi võib saada liiga palju?
Jah. Eesti ja EL-i ülempiir täiskasvanule on 600 µg joodi päevas kõigist allikatest kokku[6][18]. Lastele on ülempiir väiksem: 1–3-aastasel 200 µg, 4–6-aastasel 250 µg, 7–10-aastasel 300 µg, 11–14-aastasel 450 µg ja 15–17-aastasel 500 µg[18].
Enamik terveid inimesi talub suuremat joodikogust hästi. Inimesed, kellel on juba kilpnäärmehaigus või kes on pikka aega saanud joodi vähe, võivad aga joodi järsule suurenemisele tundlikumalt reageerida[32]. Põhjamaade ülevaade hoiatab samuti liiga suure joodikoguse eest[11].
Kust võib joodi liiga palju tulla?
- Vetikad. Pruunvetikates võib joodi olla väga palju ja EL-is ei ole vetikate joodisisaldus reguleeritud[35]. Juba üks nori-leht annab umbes 160 µg[10].
- Mitu toidulisandit korraga. Joodi on multivitamiinides, mineraalainete kompleksides, raseduse toidulisandites ja vetikatoodetes. Liida kogused kokku.
- Meditsiinilised protseduurid. Näiteks joodi sisaldavad kontrastained ja mõned ravimid sisaldavad palju joodi[15]. Sellest räägib Sinuga arst.
Näide: mees, kes saab toidust Eesti keskmise 210 µg, ja lisaks 150 µg toidulisandist, jõuab 360 µg-ni päevas[4]. See jääb alla 600 µg ülempiiri[6]. Kui juurde tuleb veel vetikaid või teine joodiga toode, võib piir läheneda.
Jooditabletid: toidulisand või ravim?
Sõna „jooditabletid“ tähendab Eestis kahte väga erinevat asja.
| Omadus | Joodi toidulisand | Kaaliumjodiidi tablett (ravim) |
|---|---|---|
| Kogus | mikrogrammid, tavaliselt 75–200 µg | 65 mg kaaliumjodiidi tabletis ehk sadu kordi rohkem |
| Milleks | toidu täiendamiseks | ainult kiirgusõnnetuse korral, et radioaktiivne jood ei koguneks kilpnäärmesse |
| Millal võtta | sildi juhendi järgi | ainult siis, kui ametiasutused seda teatavad |
Allikad: kaaliumjodiidi tablettide eestikeelne kasutusjuhend (Soome tervishoiupiirkond, 2023)[36]; ERR, 2022[37].
Kaaliumjodiidi tableti juhend ütleb selgelt: „Ravimeid ei tohi võtta igaks juhuks.“[36] Eesti Keskkonnaameti kriisinõunik ütles 2022. aastal, et Eestis pole jooditablette vaja koju varuda, ja hoiatas: „Mitte mingil juhul ei tohi juua jooditinktuuri ega muid preparaate.“[37] Kiirgusohu kohta saad ametlikku infot riigiinfo telefonilt 1247.
Seega: kui otsid joodi oma igapäevasesse toitu, otsi toidulisandit, kus jood on mikrogrammides. Kiirgusohu tablett on ravim ja selle võtmise üle otsustavad ametiasutused.
Joodi toidulisand: kuidas valida?
Eesti apteekides ja e-poodides on joodi toidulisandid enamasti tablettide ja kapslitena (näiteks 150 µg), vedelate tilkadena, vetikapõhistena või multivitamiinide osana. Vali selle järgi, kui palju Sa toidust juba saad, mitte suurima numbri järgi.
- Vaata rida „Jood … µg“ ja protsenti. Toidulisandi sildil peab olema joodi kogus päevaannuses ja protsent võrdluskogusest[38]. Arvutus: 75 µg ÷ 150 µg = 50 % NRV[12].
- Kontrolli vormi koostisosade loetelust. Toidulisandites lubatud joodivormid on kaaliumjodiid, kaaliumjodaat, naatriumjodiid ja naatriumjodaat[38].
- Ole vetikatoodetega ettevaatlik. Vetikate joodisisaldus kõigub palju ja EL-is ei ole seda reguleeritud[35]. Kui toode on vetikapõhine, peab sildil olema joodi täpne kogus.
- Liida kokku kõik joodiallikad. Ära võta mitut joodi sisaldavat toodet korraga ilma põhjuseta. Ülempiir on 600 µg päevas kõigist allikatest[6].
- Eelista sõltumatut kvaliteedikontrolli. Näiteks NSF-i sertifikaat näitab, et koostis vastab sildile ja toodet on testitud saasteainete suhtes. Loe lähemalt artiklist NSF sertifikaat.
Jood toidulisandina: Kontamo toode
Kontamos on jood vedelas toidulisandis ReMyte®, kus on 12 mineraalainet. Jood on seal kaaliumjodiidina koos seleeni, tsingi, vase, mangaani, kroomi, molübdeeni, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, boori ja naatriumiga. ReMyte on stabiliseeritud piko-iooniline mineraalainete kompleks (kontsentraat), mis lahjendatakse joogivees. Toode sobib veganitele ja on NSF Contents Certified[39].
| Päevaannus | Jood | Seleen | Pudel kestab (480 ml) |
|---|---|---|---|
| 3,75 ml | 75 µg (50 % NRV) | 40 µg (73 % NRV) | 128 päeva |
| 7,5 ml | 150 µg (100 % NRV) | 80 µg (146 % NRV) | 64 päeva |
Kogused, koostis ja kasutusjuhend: tootelehe sisaldustabel ja kirjeldus[39].
Kuidas ReMyte'i võtta. Võta 3,75–7,5 ml päevas ja lahjenda 1 liitris vees. Joo lahust lonkshaaval päeva jooksul või lahjenda klaasitäies vees ja joo kohe. Lahjendamata ei tohi seda juua. Alusta 3,75 ml-st, kogust võib suurendada kuni 7,5 ml-ni päevas. Võib võtta koos toiduga või ilma[39].
Mida mitte kombineerida. ReMytes on ka seleeni ja tsinki. Tootelehe soovitus on valida kas ReMyte või Pico Selenite või Pico Zinc Plus, mitte võtta neid koos[39]. Kui võtad juba teist joodi sisaldavat toodet, liida joodi kogused kokku.
Kaardi väited käivad toitainete (jood, seleen) kohta[3]. ReMyte'i joodi ja seleeni väited kehtivad alates 3,75 ml-st päevas, sest siis on mõlemat rohkem kui 15 % NRV-st[39][12]. Kuidas stabiliseeritud piko-ioonilisi mineraalaineid toodetakse, loe artiklist tootmisprotsess.
Kes peaks enne arstiga rääkima?
Jood toidust on tavaliselt muretu. Joodi sisaldava toidulisandi puhul räägi enne arsti või apteekriga, kui:
- Sul on diagnoositud kilpnäärmehaigus või võtad kilpnäärmeravimit. Siis otsustab joodi lisamise arst[32];
- võtad pidevalt muid ravimeid. Arst ja apteeker näevad Sinu ravimeid ja oskavad öelda, kas ja kuidas toidulisandit võtta;
- tahad toidulisandit anda lapsele. Lapsele ainult arsti soovitusel. Lastel on ka ülempiir väiksem[18];
- Sul on neeruhaigus. Siis aruta iga mineraalainete toidulisandit arstiga.
Rasedus ja imetamine. Eesti ametlik soovitus on sel ajal 200 µg joodi päevas ja ülempiir on endiselt 600 µg[5][6]. Põhjamaade ülevaade toetab WHO soovitust, et imetavad emad kasutaksid joodi sisaldavat toidulisandit[2]. Kuna raseduse toidulisandites on sageli ka teisi toitaineid, vali sobiv toode koos ämmaemanda või arstiga.
Mida saad teha juba täna?
- Vaheta soolatopsis tavaline sool jodeeritud soola vastu. Ära soola rohkem kui seni.
- Söö valget merekala (tursk, kilttursk, saida) üks-kaks korda nädalas.
- Kui sööd piima ja mune, saad nendest iga päev olulise osa joodist.
- Kui oled vegan või ei söö piima ja kala, mõtle eriti hoolikalt, kust Sa joodi saad.
- Loe toidulisandi silti: joodi kogus µg-des ja % NRV. Liida kokku kõik joodiallikad.
- Räägi arstiga, kui Sul on kilpnäärmehaigus või võtad ravimeid.
Kui tahad mõista, mis on mineraalained laiemalt ja miks neid on vaja tasakaalus, jätka artikliga stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on jood ja milleks seda vaja on?
Jood on mineraalaine, mida keha vajab mikrogrammides. EL-is on lubatud näiteks väide: „Jood aitab kaasa kilpnäärmehormoonide normaalsele tootmisele ja normaalsele kilpnäärmetalitlusele.“[3]
Mis on joodi keemiline tähis?
Joodi tähis on I ja aatomnumber 53[1].
Kui palju joodi päevas vaja on?
Millistes toitudes on kõige rohkem joodi?
Kas jodeeritud sool on vajalik?
Mis on joodipuuduse tunnused?
Joodipuudusel ei ole tunnuseid, mille järgi saaks selle ise kindlalt ära tunda. Joodiga varustatust hinnatakse rahvastiku tasandil uriini järgi[2]. Kui tunned end pikemat aega teistmoodi või märkad muutust kaela piirkonnas, mine perearsti juurde.
Kas joodivõrguga nahal saab joodipuudust kontrollida?
Ei. See ei ole usaldusväärne meetod. Joodi hinnatakse uriini ja vereanalüüside järgi[32].
Kas joodi võib saada liiga palju?
Mis vahe on jooditablettidel ja joodi toidulisandil?
Toidulisandis on jood mikrogrammides toidu täiendamiseks. Kaaliumjodiidi 65 mg tablett on ravim, mida võetakse ainult kiirgusõnnetuse korral ametiasutuste teate peale[36].
Kas veganid saavad piisavalt joodi?
Kas joodi ja seleeni võib võtta koos?
Mida tähendab sildil 150 µg ja % NRV?
150 µg on joodi päevane võrdluskogus. Näiteks 75 µg on 50 % NRV[12]. See ei ole isiklik soovitus.
Millal võtta joodi?
Ühtset ametlikku soovitust kellaaja kohta ei ole. Järgi toote juhendit. ReMyte'i võib võtta koos toiduga või ilma, lahjendatult päeva jooksul[39].
Seotud artiklid
Allikad
Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 39 allikat (EL-i õigusaktid, Euroopa Toiduohutusamet EFSA, Tervise Arengu Instituut, Põhjamaade toitumissoovitused, Euroopa teadusuuringud, Eesti ja Norra toidutabelid, USA võrdlusandmed ja Kontamo tooteleht) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.
Näita kõiki allikaid (39)Peida allikad
- PubChem (National Library of Medicine). Iodine, element 53 (I): omadused, avastamine (B. Courtois, 1811), nime päritolu. PubChem: Iodine (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Gunnarsdóttir I, Brantsæter AL. Iodine: a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res 2023;67:10369. Jaotised: jood T4 ja T3 sünteesiks, allikad Põhja- ja Baltimaades, tarbimine riigiti, riskirühmad, soovitused, soola jodeerimine. PMC10770700 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse loetelu lubatud tervisealastest väidetest (lisa, jood: 5 väidet; seleen: kilpnäärme normaalne talitlus; kasutustingimus: vähemalt toitaine allikas). EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Eesti rahvastiku soola tarbimise uuring 2021–2022 (25–64-aastased), tabel SOOL21 „Keskmine joodi tarbimine päevas ning osatähtsus päevasest soovituslikust kogusest soo, vanuserühma, rahvuse ja piirkonna järgi“ (24 tunni uriin ja toidupäevik; päring 12.11.2026). statistika.tai.ee: tabel SOOL21 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused, tabelraamat 2025, tabel 10 (mineraalainete soovituslik päevane kogus: jood täiskasvanule 150 µg, lapseootel ja imetavale 200 µg), PDF lk 25–26. tai.ee (PDF, lk 25) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabel 11 (ülempiir täiskasvanule: jood 600 µg, seleen 255 µg) ja tabel 12 (sool üle 15-aastastel kuni 5,75 g päevas), PDF lk 27. tai.ee (PDF, lk 27) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas NutriData: Tursk, toores – jood 180 µg/100 g („Täielik tabel“, vaadatud 12.11.2026). NutriData: tursk (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas NutriData: Muna, toores – jood 43 µg/100 g („Täielik tabel“, vaadatud 12.11.2026). NutriData: muna (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Mattilsynet / Helsedirektoratet. Matvaretabellen (Norra ametlik toidu koostise tabel): Salt, bordsalt, jodert (jodeeritud lauasool) – jood 2000 µg/100 g. Matvaretabellen: Salt, bordsalt, jodert (jodeeritud lauasool) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Mattilsynet / Helsedirektoratet. Matvaretabellen (Norra ametlik toidu koostise tabel): Nori, tørket tang (kuivatatud nori) – jood 6367 µg/100 g. Matvaretabellen: Nori, tørket tang (kuivatatud nori) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Gunnarsdóttir I, Brantsæter AL. Iodine – NNR 2023 scoping review, jaotis „Excessive intake“ (liigse joodi riskid, vetikad). PMC: liigne jood (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele, XIII lisa A osa (päevane võrdluskogus: jood 150 µg; märkimisväärne kogus 15 %). EUR-Lex: määrus 1169/2011, XIII lisa (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Mattilsynet / Helsedirektoratet. Matvaretabellen (Norra ametlik toidu koostise tabel): Laks, oppdrett, rå (kasvatatud lõhe) – jood 4 µg/100 g. Matvaretabellen: Laks, oppdrett, rå (kasvatatud lõhe) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Eesti rahvastiku soola tarbimise uuring 2021–2022, tabel SOOL01 „Keskmine naatriumi ja soola (NaCl) tarbimine päevas …“: NaCl 24 h uriini järgi 10 097 mg, 168,3 % päevasest maksimumist (päring 12.11.2026). statistika.tai.ee: tabel SOOL01 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Sohn SY, Inoue K, Rhee CM, Leung AM. Risks of Iodine Excess. Endocr Rev 2024;45(6):858–879 (joodi tsükkel kilpnäärmes; joodiallikad, sh kontrastained ja amiodaroon). PubMed 38870258 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Köhrle J. Selenium and the thyroid. Curr Opin Endocrinol Diabetes Obes 2015;22(5):392–401 (Charité, Berliin). PubMed 26313901 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- EFSA NDA Panel (2014). Scientific Opinion on Dietary Reference Values for iodine. EFSA Journal 12(5):3660 (piisav kogus täiskasvanule 150 µg, rasedale ja imetavale 200 µg päevas). EFSA Journal 2014;12(5):3660 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- EFSA. Overview on Tolerable Upper Intake Levels as derived by the Scientific Committee on Food (SCF) and the EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA), koond 2024: jood 1–3 a 200, 4–6 a 250, 7–10 a 300, 11–14 a 450, 15–17 a 500, täiskasvanu, rase ja imetav 600 µg päevas (SCF). EFSA UL koond (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Institute of Medicine (NASEM) Panel on Micronutrients. Dietary Reference Intakes for Vitamin A, Vitamin K, Arsenic, Boron, Chromium, Copper, Iodine, Iron, Manganese, Molybdenum, Nickel, Silicon, Vanadium, and Zinc. Washington (DC): National Academies Press, 2001 (jood: RDA 150 µg, rase 220 µg, imetav 290 µg, UL 1100 µg). Ainult võrdluseks. doi:10.17226/10026 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Ittermann T, Albrecht D, Arohonka P jt. Standardized Map of Iodine Status in Europe. Thyroid 2020;30(9):1346–1354 (40 uuringut 23 riigist; täiskasvanud 7/13 ja rasedad 7/11 uuringut alla WHO piiri). PubMed 32460688 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Herrick KA, Perrine CG, Aoki Y, Caldwell KL. Iodine Status and Consumption of Key Iodine Sources in the U.S. Population with Special Attention to Reproductive Age Women. Nutrients 2018;10(7):874 (NHANES 2011–2014, fertiilses eas naiste uriini joodi mediaan 110 µg/l). PubMed 29986412 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Perrine CG, Herrick K, Serdula MK, Sullivan KM. Some subgroups of reproductive age women in the United States may be at risk for iodine deficiency. J Nutr 2010;140(8):1489–1494 (uriini joodi mediaan langenud 1970. aastatest 50 %). PubMed 20554903 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Mikelsaar RV, Viikmaa M. Neonatal thyroid-stimulating hormone screening as an indirect method for the assessment of iodine deficiency in Estonia. Horm Res 1999;52(6):284–286 (Tartu Ülikool; laste uriini joodi mediaan 65 µg/l). PubMed 10965208 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Mattilsynet / Helsedirektoratet. Matvaretabellen (Norra ametlik toidu koostise tabel): Hyse, kolje, rå (kilttursk) – jood 610 µg/100 g. Matvaretabellen: Hyse, kolje, rå (kilttursk) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas NutriData: Heeringas, keskmiselt, toores – jood 42 µg/100 g („Täielik tabel“, vaadatud 12.11.2026). NutriData: heeringas (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Mattilsynet / Helsedirektoratet. Matvaretabellen (Norra ametlik toidu koostise tabel): Jarlsberg, gulost (juust) – jood 32 µg/100 g. Matvaretabellen: Jarlsberg, gulost (juust) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas NutriData: Rukkileib, keskmiselt – jood 24 µg/100 g („Täielik tabel“, vaadatud 12.11.2026). NutriData: rukkileib (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas NutriData: Piim, R 2,5% – jood 17 µg/100 g („Täielik tabel“, vaadatud 12.11.2026). NutriData: piim (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Mattilsynet / Helsedirektoratet. Matvaretabellen (Norra ametlik toidu koostise tabel): Yoghurt, naturell (naturaalne jogurt) – jood 16 µg/100 g. Matvaretabellen: Yoghurt, naturell (naturaalne jogurt) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Mattilsynet / Helsedirektoratet. Matvaretabellen (Norra ametlik toidu koostise tabel): Salt, bordsalt (tavaline lauasool) – jood 0 µg/100 g. Matvaretabellen: Salt, bordsalt (tavaline lauasool) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabeli 10 märkus: „Joodivajaduse tagamiseks on soovituslik asendada tavaline sool jodeeritud soolaga.“, PDF lk 26. tai.ee (PDF, lk 26) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Farebrother J, Zimmermann MB, Andersson M. Excess iodine intake: sources, assessment, and effects on thyroid function. Ann N Y Acad Sci 2019;1446(1):44–65 (hindamine uriini joodi ja türeoglobuliini järgi; tundlikumad rühmad). PubMed 30891786 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Groufh-Jacobsen S, Hess SY, Aakre I jt. Vegans, Vegetarians and Pescatarians Are at Risk of Iodine Deficiency in Norway. Nutrients 2020;12(11):3555 (uriini joodi mediaan: veganid 43, taimetoitlased 67, pesketaarlased 96 µg/l). PubMed 33233534 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Groufh-Jacobsen S, Larsson C, Margerison C jt. Micronutrient intake and status in young vegans, lacto-ovo-vegetarians, pescatarians, flexitarians, and omnivores. Eur J Nutr 2024;63(7):2725–2741 (ebapiisava joodi saamise risk 63 % veganitest). PubMed 39026105 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Blikra MJ, Henjum S, Aakre I. Iodine from brown algae in human nutrition … a systematic review. Compr Rev Food Sci Food Saf 2022;21(2):1517–1536 (pruunvetikate joodisisaldus väga suur; EL-is reguleerimata). PubMed 35233943 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Vantaan ja Keravan hyvinvointialue (Soome). Jooditablettide kasutamine (G.L.Pharma kaaliumjodiidi 65 mg tabletid), eestikeelne juhend, 2023: „Võtke joodi vaid siis, kui ametivõimud väljastavad ravimi kasutamist käsitleva teate.“ „Ravimeid ei tohi võtta igaks juhuks.“ vakehyva.fi (PDF, eesti keeles) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- ERR. Eesti eksperdid ei pea jooditablettide koju varumist vajalikuks. 12.10.2022 (Terviseameti peaspetsialist A.-T. Tolk, Keskkonnaameti kriisinõunik T. Koitjärv). err.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandite kohta: II lisa (joodivormid: naatriumjodiid, naatriumjodaat, kaaliumjodiid, kaaliumjodaat) ja artikkel 8 (sildil toitaine kogus päevaannuses ja protsent võrdluskogusest). EUR-Lex: direktiiv 2002/46/EÜ (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
- Kontamo OÜ. Tooteleht „Mineraalained ReMyte 480 ml“: sisaldustabel (3,75–7,5 ml päevas: jood 75–150 µg, 50–100 % NRV; seleen 40–80 µg, 73–146 % NRV), koostis (… kaaliumjodiid … naatriumselenaat …), kasutusjuhend (3,75–7,5 ml lahjendada 1 l vette, mitte juua lahjendamata, võib koos toiduga või ilma), NSF Contents Certified, „Sobib veganitele“, KKK (ReMyte ja Pico Selenite/Pico Zinc Plus: „Vali üks, ära võta koos“), kestab 64–128 päeva. Vaadatud 11.11.2026. kontamo.ee: ReMyte 480 ml tooteleht (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
Kuidas see artikkel valmis
Tervisealased väited on sõna-sõnalt EL-i määrusest 432/2012. Eesti soovitus ja ülempiir on TAI 2025. aasta tabelraamatust, eestlaste tegelik joodi saamine TAI soola tarbimise uuringust 2021–2022 (24 tunni uriin). Euroopa võrdlusandmed on Põhjamaade toitumissoovituste 2023. aasta joodi ülevaatest ja Euroopa ühtlustatud joodikaardist (2020), Euroopa piisav kogus EFSA 2014. aasta arvamusest ja ülempiirid EFSA koondtabelist. Toitude joodisisaldus on TAI andmebaasist NutriData ja Norra ametlikust toidutabelist. USA arvud on ainult võrdluseks. Tootefaktid on Kontamo tootelehelt.
Uuringu viide ei tähenda, et jood ravib või ennetab mõnda haigust. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.
Artikkel on hariva sisuga. See ei asenda arsti nõu. Toidulisand ei asenda mitmekülgset toitumist. Kui võtad ravimeid, räägi enne toidulisandi võtmist arsti või apteekriga.
Muudatuste ajalugu
- – artikkel avaldati.
Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga
Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.
Selle teema artiklid


Piko-ioonilised mineraalainedStabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained9.8.2024
MineraalainedElektrolüüdid: mis need on, millal vesi ei piisa ja kuidas tasakaalu hoida12.11.2026
KaaliumKaalium: milleks keha seda vajab, kui palju päevas ja kust seda saada3.2.2026
KaltsiumKaltsium: milleks keha seda vajab, kui palju päevas ja kuidas valida toidulisandit12.11.2026
MineraalainedKroom: milleks keha seda vajab, kroom toidus ja kroomi toidulisand12.11.2026
TsinkTsink toidus: kust seda saada ja millal võtta tsinki6.11.2026



