🔔 Soovid teavitust, kui uus kaup jõuab meie lattu (eriti ReMag)? Pane end siia kirja:
Ei liida Sind uudiskirjaga – teavitame ainult siis, kui tooted jõuavad meie lattu. Privaatsus
0
Kontakt0

MINERAALAINED

Elektrolüüdid: mis need on, millal vesi ei piisa ja kuidas tasakaalu hoida

Avaldatud 12.11.2026
Klaaskannus vesi sidruni- ja laimiviiludega puidust laual, kõrval klaasid ja kausike meresoola, aknast päevavalgus

Elektrolüüdid on mineraalained, mis vees lahustudes jagunevad elektriliselt laetud osakesteks ehk ioonideks[1]. Keha peamised elektrolüüdid on naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium ja kloriid. Enamiku päevadest saad need kätte tavalisest toidust ja joogist. Pika ja higise pingutuse, kuuma ilma, sauna või haiguse ajal kaotab keha vedelikku ja sooli rohkem ning siis tasub mõelda, mida juua.

Siit saad teada, mida iga elektrolüüt teeb, kui palju neid päevas vaja on, millal vesi üksi ei piisa, mis vahe on spordijoogil, elektrolüüdijoogil ja isotoonilisel joogil ning kuidas saunas vedelikku taastada. Lõpus on juhend, kuidas valida elektrolüütide toidulisandit ja mida sildilt vaadata.

Lühidalt

  • Magneesium aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule. See on ainus toitaine, millel on EL-is selline lubatud väide[2].
  • Naatriumi saab Eestis enamik inimesi toidust piisavalt, sageli isegi rohkem, kui soovitatakse[3][4].
  • Kaaliumi said Eesti naised toidust keskmiselt 3,0 g päevas, soovitus on 3,5 g[3][5].
  • Pika ja higise pingutuse järel tuleb taastada nii vesi kui ka naatrium[6].
  • Ühe saunaskäiguga (2 × 10 minutit) kaotasid noored täiskasvanud keskmiselt 0,4–0,5 kg kehamassi, peamiselt higina[7].
  • Kõhulahtisuse ja oksendamise korral on apteegis suukaudne rehüdratsioonilahus. Lapse ja eaka puhul küsi nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220[8][9].

Kuus fakti elektrolüütidest

5Nii palju on peamisi elektrolüüte, millest selles artiklis räägime.Naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium ja kloriid.
2,3 gNii palju naatriumi tohiks täiskasvanu saada päevas kõigist allikatest kokku.See on 5,75 g soola[4].
3,0 gNii palju kaaliumi said Eesti naised toidust keskmiselt päevas.Soovitus on 3,5 g[3][5].
4–10 lNii palju vett võivad aktiivsed sportlased kuuma ilmaga päevas higiga kaotada.Koos sellega 3,5–7 g naatriumi[6].
0,5 kgNii palju kaotasid noored mehed keskmiselt kahe 10-minutilise saunaskäiguga.Naised 0,37 kg[7].
3 %Nii suurel osal Zürichi maratoni jooksjatest langes vere naatrium finišis liiga madalale.Mida rohkem jõid, seda rohkem naatrium langes[10].

Kontamo tooted elektrolüütide teemal

NRV on päevane võrdluskogus EL-i määruse järgi[11]. Kogused on kodulehe tootelehelt. Ükski neist toodetest ei ole naatriumiga spordijook. Miks see oluline on, loe peatükist „Kuidas valida elektrolüütide toidulisandit“.

Selles artiklis
  1. Mis on elektrolüüdid?
  2. Naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium ja kloriid: roll, vajadus ja toiduallikad
  3. Kui palju elektrolüüte Eestis toidust saadakse?
  4. Elektrolüütide tasakaal: kuidas keha seda hoiab?
  5. Millal vesi üksi ei piisa?
  6. Saun ja elektrolüüdid
  7. Spordijook, elektrolüüdijook ja isotooniline jook: mis vahe on?
  8. Kuidas teha elektrolüüdijooki kodus?
  9. Dehüdratsioon: millal pöörduda arsti poole?
  10. Elektrolüüdid toidust või toidulisandist?
  11. Kuidas valida elektrolüütide toidulisandit?
  12. Kontamo tooted: ReMag®, Pico Potassium® ja ReMyte®
  13. Kes peaks enne toidulisandit arstiga rääkima?
  14. Korduma kippuvad küsimused

Mis on elektrolüüdid?

Keemias on elektrolüüt aine, mis vees lahustudes laguneb ioonideks ja muudab lahuse elektrit juhtivaks. Soolad, happed ja alused on elektrolüüdid[1]. Näiteks keedusool (naatriumkloriid) laguneb vees naatriumi- ja kloriidioonideks.

Inimese kehas on vesi kõikjal: rakkudes, rakkude vahel ja veres. Selles vees lahustunud ioone nimetatakse kehas elektrolüütideks. Positiivse laenguga on naatrium (Na⁺), kaalium (K⁺), magneesium (Mg²⁺) ja kaltsium (Ca²⁺). Negatiivse laenguga on kloriid (Cl⁻), vesinikkarbonaat ja fosfaat. Toitumise vaatest on olulisimad esimesed viis, sest neid saame toidust ja need kaovad ka higiga.

Elektrolüüdid ei ole eraldi toitainete rühm. Need on samad mineraalained, millest räägime ka artiklites magneesium ja kaalium. Sõna „elektrolüüdid“ kasutatakse siis, kui jutt on vedeliku ja soolade tasakaalust.

Naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium ja kloriid: roll, vajadus ja toiduallikad

Tabelis on iga elektrolüüdi kohta Eesti või EL-i päevane soovitus, EL-i lubatud tervisealane väide ja peamised toiduallikad. Väited on sõna-sõnalt EL-i määrusest[2].

Viis peamist elektrolüüti täiskasvanul
Elektrolüüt Kus kehas peamiselt Päevane soovitus EL-i lubatud väide (näide) Toiduallikad
Naatrium (Na⁺) Rakkudevaheline vedelik ja veri Kõige rohkem 2,3 g (5,75 g soola); piisab umbes 1,5–2,0 g[4][12] Lubatud väidet ei ole Sool, leib, juust, lihatooted, valmistoidud, puljong[13]
Kaalium (K⁺) Rakkude sees 3500 mg[5] „Kaalium aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.“ „Kaalium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle.“ Kartul, köögiviljad, kuivatatud puuviljad, pähklid, seemned, kama, leib, banaan[14]
Magneesium (Mg²⁺) Luud ja rakkude sees Naised 300 mg, mehed 350 mg[5] „Magneesium aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule.“ „Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle.“ Pähklid, seemned, kama, leib, tatar, kaunviljad, täisteratooted[15]
Kaltsium (Ca²⁺) Luud ja hambad, väike osa veres 950 mg (18–24-aastastel 1000 mg)[5] „Kaltsium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle.“ „Kaltsium aitab kaasa normaalsele närviülekandele.“ Piim ja piimatooted, kala, tumerohelised köögiviljad[16]
Kloriid (Cl⁻) Rakkudevaheline vedelik ja maohape Piisab umbes 3,1 g[17] „Kloriid aitab kaasa normaalsele seedimisele, soodustades soolhappe tootmist maos.“ (ei kehti keedusoolast pärit kloriidi kohta)[2] Peamiselt keedusool, koos soolaga saadakse ka kloriid[18]

Soovitused: Tervise Arengu Instituut 2025 ja EFSA 2019[5][4][12][17]. 1 g soola sisaldab 400 mg naatriumi[13]. EL-i väide kehtib toidu või toidulisandi kohta ainult siis, kui selles on toitainet märkimisväärses koguses ehk vähemalt 15 % päevasest võrdlusväärtusest[11].

Kaaliumi kohta loe täpsemalt artiklist kaalium: milleks keha seda vajab ja toitude tabelit artiklist kaaliumirikkad toidud. Magneesiumi ja kaltsiumi koosmõjust räägib artikkel kaltsium ja magneesium.

Kui palju elektrolüüte Eestis toidust saadakse?

Eesti viimases riiklikus toitumisuuringus (2014, 18–74-aastased) mõõdeti ka mineraalainete tarbimist. Tulemused näitavad, et probleem ei ole enamasti naatriumi vähesus, vaid pigem see, et kaaliumi, kaltsiumi ja naistel ka magneesiumi jääb soovitusele alla[3].

Eesti täiskasvanute keskmine tarbimine toidust päevas võrreldes soovitusega
Toitaine Mehed Naised Soovitus
Naatrium 2563 mg 1791 mg kuni 2300 mg
Kaalium 3800 mg 3000 mg 3500 mg
Magneesium 349 mg 277 mg 350 / 300 mg
Kaltsium 768 mg 633 mg 950 mg

Allikas: Põhjamaade ja Balti riikide toitumisuuringute koond, tabel 5[3]; soovitused TAI 2025[5][4]. Eesti uuringus ei sisaldanud naatriumi arv toiduvalmistamisel lisatud soola, seega päris tarbimine on suurem.

Mida see Sulle tähendab? Kui sööd tavalist Eesti toitu, saad naatriumi ja kloriidi tõenäoliselt piisavalt. Suurem osa naatriumist tuleb leivast, juustust, lihatoodetest ja valmistoitudest, mitte soolatoosist[13]. Kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi saad rohkem, kui sööd iga päev köögivilju, kartulit, kaunvilju, pähkleid, seemneid, täisteratooteid ja piimatooteid.

Elektrolüütide tasakaal: kuidas keha seda hoiab?

Terve keha hoiab elektrolüütide taset ise kitsastes piirides. Peamist tööd teevad neerud: kui saad naatriumi rohkem, eritub seda rohkem uriiniga, ja kui vähem, hoiavad neerud seda kinni[12]. Janu annab märku, millal juua.

Tasakaal läheb paigast siis, kui vedelikku ja sooli kaob lühikese ajaga palju või kui juuakse suures koguses vett ilma sooladeta. Tervise Arengu Instituut kirjutab, et äge naatriumipuudus võib tekkida rohke higistamise ja suure koguse naatriumita jookide tarbimise korral ning oksendamise ja kõhulahtisuse tagajärjel[13]. Kas Sinu elektrolüüdid on korras, saab kindlalt öelda ainult vereanalüüs. Kaaliumi analüüsist räägime artiklis kaalium.

Millal vesi üksi ei piisa?

Täiskasvanu vajab vedelikku kokku umbes 2,0 liitrit (naised) kuni 2,5 liitrit (mehed) päevas. See tuleb toidust, jookidest ja joogiveest. Mitmekesise toidu korral piisab joogiveest keskmiselt kolmest 200 ml klaasist. Higistamisel vajadus suureneb[19].

Tavalisel päeval, kontoritöö ja tunnise jalutuskäigu järel, on vesi ja tavaline toit täiesti piisav. Elektrolüütidele tasub mõelda eraldi neis olukordades:

  • Pikk ja higine treening või võistlus, eriti sooja ilmaga. Aktiivsed sportlased võivad kuumaga kaotada higiga päevas 4–10 liitrit vett ja 3500–7000 mg naatriumi. Taastada tuleb nii vesi kui ka naatrium[6].
  • Füüsiline töö kuumas, näiteks ehitusel, köögis või heinamaal.
  • Pikk saunaõhtu (vt allpool).
  • Kõhulahtisus ja oksendamine. See on haiguse olukord, mitte toidulisandi teema (vt peatükk dehüdratsioon).

Ka liiga palju vett võib olla probleem

Kui juua pika pingutuse ajal palju puhast vett, võib vere naatrium lahjeneda. Seda nimetatakse hüponatreemiaks. Zürichi maratonil 2006. aastal mõõdeti 167 jooksjal vere naatrium enne ja pärast jooksu. Viiel jooksjal (3 %) oli see finišis normist madalam. Mida rohkem jooksja jõi, seda rohkem tema naatrium langes[10]. Seepärast ei ole eesmärk juua võimalikult palju, vaid juua janu järgi ja pika pingutuse ajal lisada ka naatriumi.

Kas kohv ja alkohol kuivatavad?

Mõõdukas koguses kohv ei kuivata. Briti uuringus jõid 50 kohvijoojat kolm päeva neli tassi kohvi päevas ja teised kolm päeva sama palju vett. Keha veesisaldus oli mõlemal juhul sama[20]. Teises uuringus võrreldi 13 jooki: kohv, tee, õlu ja spordijook niisutasid keha neli tundi pärast joomist sama hästi kui vesi. Piim ja suukaudne rehüdratsioonilahus hoidsid vett kehas isegi kauem kui vesi[21].

Alkohol suurendab uriini eritumist siis, kui keha on vedelikuga hästi varustatud. Liiter 4 % õlut tekitas sellises olukorras rohkem uriini kui sama kogus alkoholivaba õlut[22]. Pärast sauna ja treeningut on seega mõistlikum juua kõigepealt vett või muud alkoholivaba jooki.

Saun ja elektrolüüdid

Saun on Eestis paljudes kodudes ja suvilates igapäevane asi. Kuumas higistab keha jahtumiseks. Poola uuringus istusid 674 noort täiskasvanut kuivas 90-kraadises saunas kaks korda 10 minutit. Keskmiselt kaotasid naised 0,37 kg ja mehed 0,50 kg kehamassi, mõned üle ühe kilogrammi. Mida suurem oli kehamass, seda rohkem kaotati[7].

See kaotus on peamiselt vesi, aga higiga kaob ka naatriumi ja kloriidi[13][6]. Tavaline saunaõhtu ei vaja eraldi toidulisandit. Piisab, kui:

  1. Jood enne sauna klaasi vett, eriti kui päev on olnud kuum või treeningurohke.
  2. Jood leiliskäikude vahel vett, mahla veega või muud alkoholivaba jooki.
  3. Sööd pärast sauna tavalist soolast toitu, näiteks leiba juustuga, suppi või kartulit. Need annavad tagasi naatriumi ja kaaliumi[13][14].
  4. Jätad alkoholi pärast sauna hilisemaks ja jood enne vett[22].
  5. Kaalud end soovi korral enne ja pärast. Iga kaotatud kilogramm on umbes liiter vedelikku, mille võiksid järgmise paari tunni jooksul tagasi juua.

Kui käid saunas pärast pikka trenni või mitu tundi järjest, on vedeliku- ja soolakaotus suurem. Siis sobib ka elektrolüüdijook (vt järgmine peatükk).

Spordijook, elektrolüüdijook ja isotooniline jook: mis vahe on?

Poes on elektrolüütidega jooke mitut tüüpi ja nimed ajavad sageli segadusse. EL-i määrus kirjeldab täpselt, milline peab olema süsivesik-elektrolüütlahus ehk spordijook, mille kohta tohib öelda, et see aitab kaasa vee imendumisele füüsilise treeningu vältel: 80–350 kcal liitris süsivesikutest, 460–1150 mg naatriumi liitris ja osmolaalsus 200–330 mOsm/kg[2].

Elektrolüütidega joogid võrdluses
Jook Mis see on Suhkur Millal sobib
Vesi Elektrolüüte vähe või üldse mitte 0 Iga päev, lühike trenn, kontoripäev
Spordijook (süsivesik-elektrolüütlahus) Süsivesikud + naatrium kindlas vahekorras[2] Umbes 2–9 g 100 ml kohta Pikk vastupidavustreening või võistlus
Isotooniline jook Spordijook, mille kontsentratsioon on umbes sama mis vereplasmal[22] Sõltub tootest, vaata silti Pikk treening, kui on vaja nii vedelikku kui ka energiat
Hüpotooniline jook Lahjem kui vereplasma Vähe Kui peamine on vedelik, mitte energia
Elektrolüüdijook, -tablett või -pulber Peamiselt naatrium, kaalium ja magneesium, sageli ilma suhkruta Sageli 0 Higine päev, saun, trenn, kus energiat juurde ei vaja
Energiajook Kofeiin ja sageli palju suhkrut Sageli palju Ei ole mõeldud vedeliku ega soolade taastamiseks
Suukaudne rehüdratsioonilahus (ORS) Apteegi lahus, glükoos ja soolad WHO koostise järgi[8] Vähe Kõhulahtisus ja oksendamine

Suhkru vahemik spordijoogis on arvutatud EL-i tingimusest 80–350 kcal liitris (1 g süsivesikuid = 4 kcal)[2]. Vere osmolaalsus oli tervetel meestel uuringus 284–290 mOsm[22].

Lühidalt: spordijook annab vedelikku, naatriumi ja energiat. Elektrolüüdijook annab vedelikku ja sooli ilma suhkruta või vähese suhkruga. Isotooniline tähendab ainult seda, et jook on sama kontsentratsiooniga kui veri. Igapäevaseks janu kustutamiseks ei ole ükski neist vajalik, sobib vesi.

Kuidas teha elektrolüüdijooki kodus?

Lihtsa elektrolüüdijoogi saad teha köögis olemasolevast. See sobib higiseks päevaks, saunaõhtuks või pikaks matkaks, kuid mitte kõhulahtisuse ega lapse vedelikukao korral. Siis kasuta apteegi rehüdratsioonilahust[8].

  1. Võta 1 liiter vett.
  2. Lisa umbes ¼ teelusikatäit soola (umbes 1,5 g). See annab umbes 600 mg naatriumi ehk 26 mmol liitris[13], mis jääb spordijoogi naatriumi vahemikku[2].
  3. Lisa maitseks sidrunimahla. Kui treening kestab kaua ja vajad ka energiat, lisa 1–2 dl mahla või 1–2 supilusikatäit mett.
  4. Sega korralikult ja joo lonkshaaval, mitte korraga.

Kaaliumi annavad joogile mahl ja pärast trenni söödud kartul, banaan või köögiviljad[14]. Magneesiumi saad pähklitest, seemnetest, kamast ja täisteratoodetest[15].

Dehüdratsioon: millal pöörduda arsti poole?

Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus tähendab, et keha on kaotanud rohkem vett, kui on saanud. Kerge vedelikukadu annab tavaliselt märku tugeva janu, suukuivuse ja tumeda, vähese uriiniga. Siis aitab, kui jood ja sööd.

Kõhuviirus, oksendamine ja kõhulahtisus

Kõhulahtisuse ja oksendamisega kaotab keha lühikese ajaga palju vett ja sooli[13]. Selleks on WHO ja UNICEF välja töötanud suukaudse rehüdratsioonilahuse (ORS), mida müüakse apteegis pulbrina[8]. Toidulisand ei ole selleks mõeldud ega asenda seda.

Küsi kohe nõu perearstilt või helista 1220

  • imik, väike laps või eakas inimene kaotab vedelikku kõhulahtisuse või oksendamisega;
  • joomine ei püsi sees või uriini on väga vähe;
  • inimene on unine, segane või väga nõrk;
  • kõhulahtisus või oksendamine kestab üle ööpäeva või väljaheites on verd.

Perearsti nõuandetelefon 1220 vastab ööpäev läbi, välismaalt helistades +372 634 6630[9]. Eluohtliku seisundi korral helista 112.

Elektrolüüdid toidust või toidulisandist?

Esimene valik on alati toit. Toidulisand on abiks siis, kui toidust ei tule piisavalt või kui vajadus on suurem. Tabelis on, millal milline sobib.

Elektrolüüdid toidust vs toidulisandist
Elektrolüüt Toidust Toidulisandist
Naatrium ja kloriid Peaaegu kõigil piisavalt, sageli liiga palju[3] Ainult pika higise pingutuse ajal spordi- või elektrolüüdijoogina
Kaalium Kartul, köögiviljad, kuivatatud puuviljad, pähklid[14] Kui toidust jääb vajadusele alla. Neeruhaiguse ja teatud ravimite korral ainult arstiga
Magneesium Pähklid, seemned, kama, leib, tatar[15] Kui toidust jääb vajadusele alla. Toidulisanditest kuni 250 mg päevas[4]
Kaltsium Piimatooted, kala, tumerohelised köögiviljad[16] Kui piimatooteid ei sööda

Magneesiumi ülempiir 250 mg kehtib ainult toidulisanditest saadavale magneesiumile, lisaks toidule[4].

Kuidas valida elektrolüütide toidulisandit?

Elektrolüütide toidulisandeid on pulbrite, tablettide, kihisevate tablettide ja vedelikena. Enne ostmist vasta endale ühele küsimusele: mida Sa tegelikult vajad?

  1. Mõtle, milleks. Pika higise treeningu ajaks vajad naatriumi ja vedelikku, sobib spordijook või naatriumiga elektrolüüdijook[6]. Kui eesmärk on katta igapäevane magneesiumi või kaaliumi vajadus, sobib selle aine toidulisand.
  2. Vaata sildilt milligramme ja % NRV-d. Hea silt ütleb, mitu milligrammi igat elektrolüüti on päevases koguses ja mitu protsenti see on päevasest võrdlusväärtusest. Võrdlusväärtused on magneesiumil 375 mg, kaaliumil 2000 mg, kaltsiumil 800 mg ja kloriidil 800 mg[11].
  3. Vaata naatriumi ja suhkrut. Spordijoogis on naatriumi 460–1150 mg liitris[2]. Kui Sa ei treeni kaua, ei ole suhkruga jooki vaja.
  4. Vali vorm, mis Sulle sobib. Pulber ja kihisev tablett on mugavad joogipudelisse panna, vedelikku saab lisada veele ja jagada päeva peale. Vorm on mugavuse küsimus: me ei väida, et üks vorm imenduks teistest paremini.
  5. Eelista sõltumatult testitud toodet. NSF Contents Certified tähendab, et sõltumatu labor on kontrollinud koostise vastavust sildile ja saasteaineid. Võistlussportlasele sobib NSF Certified for Sport, mille puhul testitakse ka keelatud aineid. Loe lähemalt artiklist NSF sertifikaat.
  6. Ära kombineeri mitut sama ainega toodet ilma kogust kokku arvutamata. Eriti oluline on see magneesiumi puhul, mille toidulisandite ülempiir on 250 mg päevas[4].

Kontamo tooted: ReMag®, Pico Potassium® ja ReMyte®

Kontamo müüb kolme mineraalainete toodet, mis on elektrolüütide teemaga seotud. Need ei ole spordijoogid: neis ei ole suhkrut ega sporditegemiseks vajalikku naatriumi kogust. Need on vedelad toidulisandid, mida lisatakse veele. Ausalt öeldes: pika higise treeningu ajal vajad lisaks ka naatriumi, näiteks spordijoogist või soolasest toidust.

  • ReMag® on vedel magneesium. ReMag® sisaldab magneesiumi: 4 ml annab 240 mg magneesiumi ehk 64 % päevasest võrdlusväärtusest. Magneesium aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule. Magneesium aitab vähendada väsimust ja kurnatust. Vaata kogu valikut magneesiumi tootelehel või loe artiklit vedel magneesium.
  • Pico Potassium® on vedel kaalium. Pico Potassium® sisaldab kaaliumi: 4 ml annab 316,8 mg kaaliumi (15,8 % NRV), 7 ml 554,4 mg (27,7 % NRV). Kaalium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle. Vaata kaaliumi tooteid või loe artiklit Pico Potassium.
  • ReMyte® on 12 mineraalaine kompleks. Selles on ka magneesiumi, kaaliumi ja kaltsiumi, kuid väikeses koguses: 3,75 ml annab 31 mg magneesiumi, 99 mg kaaliumi ja 31 mg kaltsiumi, mis jääb alla 15 % päevasest võrdlusväärtusest. ReMyte® on mõeldud eelkõige mikroelementide jaoks: selles on tsinki, joodi, seleeni, vaske, mangaani, kroomi ja molübdeeni. ReMyte® sisaldab tsinki. Tsink aitab kaasa normaalsele happe-alustasakaalule. Loe lähemalt artiklist mineraalainete kompleks ReMyte.

Kõik kolm on stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained ja neil on NSF Contents Certified sertifikaat. Tehnoloogia kohta loe artiklist stabiliseeritud piko-ioonilised mineraalained. Igal tootel on ka for Sport versioon, millel on NSF Certified for Sport sertifikaat. Vaata NSF Sport tooteid ja juhendit ReMag sportlastele.

Järgi pakendil olevat päevaannust. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist. Kogused on kodulehe tootelehelt[11].

Kes peaks enne toidulisandit arstiga rääkima?

  • Neeruhaigusega inimene. Neerud reguleerivad elektrolüüte. Kui need ei tööta täies mahus, võivad kaalium ja magneesium kehasse koguneda. Kaaliumi ja magneesiumi toidulisandit võta ainult arsti loal.
  • Inimene, kes võtab vererõhu- või vedelikuravimeid. Osa neist muudab kaaliumi ja naatriumi taset veres. Küsi enne nõu arstilt või apteekrilt.
  • Südamehaigusega inimene. Kaaliumi toidulisandi kogus pane paika koos arstiga.
  • Rasedad ja imetavad emad. Kaaliumi soovitus on 3500 mg ja magneesiumi 300 mg päevas, sama mis teistel täiskasvanud naistel[5]. Toidulisandi kasutamist aruta oma arsti või ämmaemandaga.
  • Lapsed. Lapse vedelikukao korral on õige valik apteegi rehüdratsioonilahus ja perearsti nõuanne, mitte täiskasvanu toidulisand[8][9].

Korduma kippuvad küsimused

Mis on elektrolüüdid?

Elektrolüüdid on mineraalained, mis vees lahustudes jagunevad laetud osakesteks ehk ioonideks. Kehas on peamised naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium ja kloriid[1]. Magneesium aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule[2].

Millal on vaja elektrolüüte juurde võtta?

Tavaliselt saad elektrolüüdid toidust ja joogist kätte. Lisaks tasub neile mõelda pika ja higise treeningu, kuuma ilmaga töö ja pika saunaõhtu ajal. Siis taasta nii vesi kui ka naatrium[6].

Kas elektrolüüte võib juua iga päev?

Suhkruvaba elektrolüüdijook ei ole tervele inimesele ohtlik, kuid enamikul päevadel ei ole seda vaja. Eestis saadakse naatriumi toidust piisavalt[3]. Kui võtad magneesiumi toidulisandina, jää alla 250 mg päevas[4].

Mis on elektrolüütidega jook?

Elektrolüütidega jook ehk elektrolüüdijook sisaldab peamiselt naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi, sageli ilma suhkruta. Spordijoogis on lisaks süsivesikud. Vaata võrdlustabelit peatükis „Spordijook, elektrolüüdijook ja isotooniline jook“.

Mis on isotooniline jook?

Isotooniline jook on spordijook, mille lahustunud ainete kontsentratsioon on umbes sama mis vereplasmal[22]. EL-i järgi on spordijoogi osmolaalsus 200–330 mOsm/kg ja naatriumi 460–1150 mg liitris[2].

Mis on elektrolüütide puudus?

Elektrolüütide tasakaalu häiret saab kindlaks teha ainult vereanalüüsiga. Ägedalt võib naatriumi jääda väheks rohke higistamise ja suure koguse naatriumita jookide, oksendamise või kõhulahtisuse korral[13]. Kui kahtlustad häiret, pöördu perearsti poole või helista 1220[9].

Mis on dehüdratsioon?

Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus tähendab, et keha on kaotanud rohkem vett, kui on saanud. Kerge vedelikukao korral joo ja söö. Lapse, eaka või kõhulahtisuse ja oksendamise korral küsi nõu perearstilt või helista 1220[9].

Kas saunas peab elektrolüüte võtma?

Tavalise saunaõhtu jaoks piisab veest ja pärast sauna tavalisest toidust. Kahe 10-minutilise leiliskäiguga kaotati uuringus keskmiselt 0,4–0,5 kg[7]. Väga pika saunaõhtu või trenni järel sobib ka elektrolüüdijook.

Kas kohv kuivatab?

Mõõdukas koguses mitte. Neli tassi kohvi päevas niisutas uuringus keha sama hästi kui vesi[20].

Mis vahe on tugevatel ja nõrkadel elektrolüütidel?

See on keemia mõiste. Tugev elektrolüüt (näiteks keedusool) laguneb vees peaaegu täielikult ioonideks, nõrk elektrolüüt (näiteks äädikhape) ainult osaliselt[1].

Seotud artiklid

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 22 allikat (Tervise Arengu Instituut, EFSA, EL-i õigusaktid, WHO, Euroopa ülikoolide uuringud PubMedist) on siin olemas – me ei peida infot. Vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (22)Peida allikad
  1. Tartu Ülikool, sisu.ut.ee „Huvitav keemia“. 3.6. Mis on elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. sisu.ut.ee: elektrolüüdid (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  2. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse lubatud tervisealaste väidete loetelu (konsolideeritud tekst 17.05.2021), lisa: read „Magneesium“, „Kaalium“, „Kaltsium“, „Kloriid“ ja „Süsivesik-elektrolüütlahused“. EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  3. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 5: Eesti 2014, 18–74-aastased (naatrium ilma retseptide soolata). PMC täistekst, tabel 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  4. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 11 (ülempiirid, magneesium toidulisanditest 250 mg) ja tabel 12 „Naatriumi maksimaalne lubatud kogus“ (PDF lk 27): üle 15-aastastel naatrium 2,3 g ehk sool 5,75 g päevas; piisav kogus umbes 1,5 g naatriumi. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabelid 11–12 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  5. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 10 „Mineraalainete tarbimissoovitused“ (PDF lk 25): kaalium 3500 mg, kaltsium 950 mg (18–24 a 1000 mg), magneesium naised 300 mg, mehed 350 mg. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 10 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  6. Shirreffs SM, Sawka MN. Fluid and electrolyte needs for training, competition, and recovery. J Sports Sci. 2011;29 Suppl 1:S39–46. PMID 22150427 (Loughborough Ülikool, Ühendkuningriik). PubMed 22150427 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  7. Podstawski R, Boraczyński T, Boraczyński M jt. Sauna-induced body mass loss in young sedentary women and men. ScientificWorldJournal. 2014;2014:307421. PMID 25614882. Tabel 2: 674 üliõpilast, kuiv saun 90 °C, 2 × 10 min (Olsztyni Ülikool, Poola). PMC täistekst (PMC4295591) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  8. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), UNICEF. Oral rehydration salts: production of the new ORS. WHO/FCH/CAH/06.1. Genf, 2006 (uue, väiksema osmolaarsusega suukaudse rehüdratsioonilahuse koostis, soovitatud alates 2003). who.int: Oral rehydration salts (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  9. Perearsti nõuandetelefon 1220 (Tervisekassa rahastatud ööpäevaringne nõustamine; välismaalt +372 634 6630). 1220.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  10. Mettler S, Rusch C, Frey WO jt. Hyponatremia among runners in the Zurich Marathon. Clin J Sport Med. 2008;18(4):344–349. PMID 18614886 (ETH Zürich, Šveits; 167 jooksjat). PubMed 18614886 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, XIII lisa: päevased võrdluskogused (NRV) – magneesium 375 mg, kaalium 2000 mg, kaltsium 800 mg, kloriid 800 mg; märkimisväärne kogus on üldjuhul 15 % NRV-st. EUR-Lex: määrus 1169/2011 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  12. EFSA NDA Panel (Turck D jt). Dietary reference values for sodium. EFSA Journal. 2019;17(9):5778. PMID 32626425. Täiskasvanu ohutu ja piisav kogus 2,0 g naatriumi päevas. PMC täistekst (PMC7009309) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  13. Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Naatrium (sool on 40 % ulatuses naatrium; 75–80 % naatriumist saadakse töödeldud toitudest; äge puudus võib tekkida rohke higistamise ja naatriumita jookide, oksendamise või kõhulahtisuse korral). toitumine.ee: naatrium (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  14. Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Kaalium (parimad allikad ja kogused, mis annavad 3500 mg). toitumine.ee: kaalium (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  15. Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Magneesium (parimad allikad: pähklid, seemned, kama, leib, kaunviljad, tatar, täisteratooted). toitumine.ee: magneesium (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  16. Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Kaltsium (parimad allikad: piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad). toitumine.ee: kaltsium (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  17. EFSA NDA Panel (Turck D jt). Dietary reference values for chloride. EFSA Journal. 2019;17(9):5779. PMID 32626426. Täiskasvanu ohutu ja piisav kogus 3,1 g kloriidi päevas. PMC täistekst (PMC7009052) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  18. Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee. Kloor (koos keedusoola tarbimisega lahendub ka kloori vajadus). toitumine.ee: kloor (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  19. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 8 „Keskmine vedelikuvajadus“ (PDF lk 21) ja selgitus lk 13: joogivee vajadus keskmiselt kolm 200 ml klaasi, vajadus suureneb higistamisel. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), tabel 8 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  20. Killer SC, Blannin AK, Jeukendrup AE. No evidence of dehydration with moderate daily coffee intake: a counterbalanced cross-over study in a free-living population. PLoS One. 2014;9(1):e84154. PMID 24416202 (Birminghami Ülikool, Ühendkuningriik; 50 meest). PMC täistekst (PMC3886980) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  21. Maughan RJ, Watson P, Cordery PA jt. A randomized trial to assess the potential of different beverages to affect hydration status: development of a beverage hydration index. Am J Clin Nutr. 2016;103(3):717–723. PMID 26702122 (Loughborough, Bangori ja Stirlingi ülikool, Ühendkuningriik; 72 meest, 13 jooki). PubMed 26702122 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  22. Hobson RM, Maughan RJ. Hydration status and the diuretic action of a small dose of alcohol. Alcohol Alcohol. 2010;45(4):366–373. PMID 20497950 (Loughborough Ülikool, Ühendkuningriik; 12 meest, 1 l 4 % õlut). PubMed 20497950 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Päevased soovitused on Tervise Arengu Instituudist ja EFSA-st, Eesti tarbimise andmed Põhjamaade ja Balti riikide toitumisuuringute koondist. Spordi, sauna, kohvi ja alkoholi kohta otsisime PubMedist Euroopa ülikoolide uuringud ja lugesime need läbi. EL-i väited ja spordijoogi tingimused on sõna-sõnalt määrusest 432/2012. Tootekogused on Kontamo tootelehtedelt. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga ega asenda arsti nõuannet. Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist ja tervislikku eluviisi.

Muudatuste ajalugu

  • – esimene versioon.

Kas artiklist oli kasu? Jaga seda sõbraga

Üks klikk – ja see jõuab kellegini, kellele see võib vajalik olla.

Selle teema artiklid