Kaaliumirikkad toidud: tabel mg/100 g ja portsjoni kohta

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 06.11.2026 · Uuendatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 13 min

Kõige kaaliumirikkamad toiduained on oad ja läätsed, koorega kartul, kala ja liha, kukeseened, spinat, peet, kuivatatud puuviljad, seemned ja pähklid[1]. Banaan on kaaliumi kõige tuntum allikas, aga meie tabelis jääb ta 35 toidu seas 26. kohale. Keedetud valgetes ubades on 100 g kohta kaaliumi üle kahe korra rohkem kui banaanis[1]. Ja kui kooritud kartuli keedad, jääb umbes 40 % kaaliumist potivette.

Kaaliumirikkad toidud on siin koos ühes tabelis: 35 kaaliumi sisaldavat toiduainet mg 100 g ja portsjoni kohta. Lisaks leiad näidismenüü ja selgituse, miks keha kaaliumi iga päev vajab. Taust tuleb dr Carolyn Deani kaaliumiraamatust[2]. Toidu numbrid on Tervise Arengu Instituudi andmebaasist NutriData ja päevanorm TAI soovitustest.

Lühidalt

• TAI soovitab täiskasvanule 3500 mg kaaliumi päevas.
• 100 g kohta on kaaliumi kõige rohkem kuivatatud puuviljades, seemnetes, pähklites ja ubades.
• Portsjoni kohta võidavad keedetud oad, kala, liha ja koorega kartul.
• Keeduvette läheb osa kaaliumist. Koorega keetmine ja aurutamine hoiavad seda paremini alles.
• Eesti naised said 2014. aastal toidust keskmiselt 3,0 g kaaliumi päevas, alla soovituse.
• Neeruhaiguse või vererõhuravimite korral räägi enne arstiga, vaata „Kes peaks enne arstiga rääkima?“.

Kuus fakti kaaliumi kohta, mida vähesed teavad

98 %Kuni 98 % keha kaaliumist on rakkude sees.Naatriumist on 98 % hoopis väljaspool rakke[3].

30 ×Rakus on kaaliumi umbes 30 korda rohkem kui raku ümber.See vahe tekitab raku pinnale elektrilise pinge[4].

20–40 %Nii suure osa puhkeoleku energiast kulutavad rakupumbad.Need pumpavad kaaliumi rakku ja naatriumi välja[4].

40 %Umbes nii palju kaaliumi kaotab kooritud kartul keetes.Toores kooritud kartul 359 mg, keedetud 211 mg 100 g kohta[1].

9Nii mitu banaani peaksid sööma, et saada 3500 mg.Valgeid ube kuluks selleks umbes 470 g[1].

2000 mgSelle pealt arvutatakse pakendil kaaliumi „% päevasest kogusest“.TAI soovitus on aga 3500 mg[5][6].

Selles artiklis

1. Millised toidud on kõige kaaliumirikkamad?
2. Kui palju kaaliumi päevas vaja on?
3. Kui palju kaaliumi saame Eestis toidust?
4. Tabel: 35 toitu mg/100 g ja portsjoni kohta
5. Mis annab ühe portsjoniga kõige rohkem kaaliumi?
6. Kas banaan on parim kaaliumiallikas?
7. Kuidas toiduvalmistamine kaaliumi kaotab?
8. Miks keha kaaliumi vajab?
9. Kuidas on sool ja kaalium seotud?
10. Näidismenüü: 3500 mg ühe päevaga
11. Kas toidust piisab?
12. Kellele ettevaatust?
13. Kes peaks enne arstiga rääkima?
14. Mida veel ei teata?
15. Millised on kaaliumi toidulisandi vormid?
16. Korduma kippuvad küsimused

Millised toidud on kõige kaaliumirikkamad?

100 g kohta on kaaliumi kõige rohkem kuivatatud aprikoosides, tumedas šokolaadis, seemnetes, mandlites ja keedetud valgetes ubades[1]. Kuivatamine eemaldab vee, nii et kaalium jääb väiksemasse kaalu.

Värsketest toitudest on eesotsas kukeseened, sealiha, tursk, keedetud spinat, kana ja lõhe[1]. Need on Eesti köögis tavalised toidud. Kaaliumi saamiseks ei ole vaja eksootikat.

Kaaliumi leidub peaaegu kõigis taimedes. Taimes vajab kaaliumi 60 ensüümi. Seepärast võib juba mõnest portsjonist köögi- ja puuviljadest saada vajaliku koguse[7]. Põllud saavad kaaliumi väetisega. Nii jõuab see taimedesse ja ka loomadesse, kes taimi söövad[8].

Kui palju kaaliumi päevas vaja on?

Tervise Arengu Instituut (TAI) soovitab täiskasvanud naisele ja mehele 3500 mg kaaliumi päevas[6]. See on kogus kokku kõigist toitudest. Lastele on soovitus väiksem ja sõltub vanusest.

Pakendil näed sageli teist numbrit. Toidu ja toidulisandi sildil arvutatakse „% päevasest võrdluskogusest“ kaaliumi puhul 2000 mg pealt[5][9]. Kui sildil on 100 %, oled saanud 2000 mg, mitte 3500 mg.

Kui palju inimesed päriselt söövad, sõltub menüüst. Raamatus tsiteeritud USA töörühma järgi saavad palju puu- ja köögivilju sööjad 8000–11 000 mg päevas. Linnas elavad valgenahalised ameeriklased saavad tavaliselt umbes 2500 mg[10]. Need on USA andmed, Eesti kohta selliseid numbreid raamatus ei ole.

Allikas: TAI tabelraamat 2025, tabel 10[6].

Raseduse ja imetamise ajal on TAI soovitus samuti 3500 mg päevas[6]. Euroopa Toiduohutusamet soovitab imetavale emale veidi rohkem, 4000 mg, sest osa kaaliumist eritub rinnapiimaga[11].

Kaaliumile ei ole ülempiiri. Põhjamaade toitumissoovituste ülevaate järgi ei ole praeguste andmete põhjal võimalik seda seada[12]. See kehtib ka laste kohta. Lapsele toidulisandit ainult arsti soovitusel.

Kui palju kaaliumi saame Eestis toidust?

TAI Eesti rahvastiku toitumise uuringu andmed koguti peamiselt 2014. aastal. Naiste keskmine jäi kõigis üheteistkümnes täiskasvanute vanuserühmas alla 3,5 g, vahemikku 2,7–3,2 g päevas. Meeste keskmine oli 3,4–4,0 g ja jäi alla soovituse ainult 70–74-aastastel[13]. Uuringus on ainult toit.

Allikas: Lemming ja Pitsi 2022, tabel 4 (Põhjamaad)[14] ja tabel 5 (Balti riigid)[15]; soovitus: TAI tabelraamat 2025[6]. Ainult toit. Uuringud on tehtud eri aastatel ja vanusevahemikud erinevad, seega on võrdlus ligikaudne. Autorite sõnul oli kaaliumi tarbimine madal Rootsis, Islandil ja Balti riikides. Balti riikide väiksemad arvud võivad osaliselt tulla toidu koostise andmebaasidest ja alaraporteerimisest[16].

Põhjamaades ja Balti riikides on olulisemad kaaliumiallikad kartul, puuviljad, köögiviljad, teraviljatooted, piimatooted ja liha[17]. Tabelis on kümme toitu toidugruppidest, mida Eesti täiskasvanud kõige rohkem söövad[18], ja kaks toitu võrdluseks. Toidu kaaliumist imendub tavaliselt umbes 85–90 %[19].

Kaalium: NutriData, mg 100 g kohta × portsjon[20]. Hinnang: toidu kaaliumist imendub 85–90 %[19], Põhjamaade ülevaate järgi umbes 90 %[21]. Kehas hoiavad kaaliumi tasakaalu neerud: umbes 90 % päevasest kaaliumist eritub uriiniga[21].

Tabel: 35 toitu mg/100 g ja portsjoni kohta

Tabel on järjestatud kaaliumi järgi 100 g kohta. Viimane veerg näitab, kui suure osa 3500 mg päevasoovitusest üks portsjon katab.

Portsjonid on tavalised kogused, mis aitavad tabelit lugeda. Sinu taldrik võib olla suurem või väiksem. Toidutabel annab suuna, aga ei arvuta Sinu päeva ise kokku[22].

Mis annab ühe portsjoniga kõige rohkem kaaliumi?

Portsjoni kohta on esikohal keedetud valged oad: üks kauss annab 1126 mg[1]. Järgnevad koorega keedetud kartul, sealiha, tursk, kana ja lõhe.

Seemned ja kuivatatud puuviljad on 100 g kohta väga kaaliumirikkad. Neid süüakse aga peotäie kaupa. Peotäis kõrvitsaseemneid annab 237 mg ehk vähem kui üks keedetud peet (450 mg)[1].

Kaaliumirikkad toiduained toidugruppide kaupa

Eesti toidulaual on kaaliumi allikad sellised:

• Kaunviljad: oad ja läätsed on kõige tõhusamad. Kauss keedetud ube katab ligi kolmandiku päevasest soovitusest.
• Köögiviljad: kartul, spinat, peet, kaalikas, brokoli ja porgand. Neid süüakse iga päev, seega kogunevad numbrid kiiresti.
• Puuviljad: värsketes on kaaliumi vähem, kuivatatutes palju. Viis kuivatatud aprikoosi annab rohkem kui banaan.
• Kala ja liha: tursk, lõhe, kana ja sealiha annavad portsjoniga 700–850 mg.
• Piimatooted: klaas keefiri annab 369 mg, klaas piima 300 mg.

Kas banaan on parim kaaliumiallikas?

Ei ole. Banaan on hea ja mugav allikas, kuid mitte parim. 100 g banaanis on 330 mg kaaliumi. Keedetud valgetes ubades on 751 mg, keedetud spinatis 553 mg ja tursas 558 mg[1].

Et saada 3500 mg ainult banaanist, peaksid sööma umbes 1061 g ehk 9 banaani. Valgeid ube kuluks 466 g, rukkileiba aga 1741 g[1]. Keegi ei pea nii sööma. Võrdlus näitab lihtsalt, miks mitmekesine taldrik töötab paremini kui üks „supertoit“.

Miks banaani maine nii suur on? Ta on magus, kergesti kaasa võetav ja tuntud. Ka raamatu toidunimekirjas on banaan sees, aga mitte tipus[23].

Kuidas toiduvalmistamine kaaliumi kaotab?

Kaalium lahustub vees. Kui kooritud köögivili vees keeb, liigub osa kaaliumist keeduvette. NutriData järgi on toores kooritud kartulis 359 mg ja keedetud kooritud kartulis 211 mg kaaliumi 100 g kohta[1]. Vahe on umbes 40 %.

Koor ja vähene vesi hoiavad kaaliumi alles. Koorega keedetud kartulis on 438 mg ja aurutatud kartulis 366 mg 100 g kohta[1]. Ka raamatus on kirjas, et toiduainete töötlemine vähendab nende kaaliumisisaldust oluliselt[8].

Mida see köögis tähendab?

1. Keeda kartul koorega või aurutades. Koori pärast, kui tahad.
2. Kasuta vähem vett ja lühemat keeduaega.
3. Kasuta keeduvett supi või kastme põhjana.
4. Söö osa köögivilju toorelt: porgand, tomat, lehtkapsas.

Raamatus on ka retsept, mis kasutab sama mehhanismi teadlikult. Kaaliumipuljongi jaoks keedetakse 2 liitris vees kartulit, porgandit, sellerit, peedi- ja kaalikapealseid, peterselli ja sibulat umbes pool tundi. Seejärel puljong kurnatakse[24]. Köögiviljade kaalium jääb vedelikku, mille Sa ära jood.

Miks keha kaaliumi vajab?

Kaalium hoiab rakkudes elektrilist pinget, mida närvid ja lihased tööks kasutavad. Kaalium aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Kaalium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle. Kaalium aitab hoida vererõhku normaaltasemel[25].

Kuidas see töötab? Kuni 98 % kaaliumist on rakkude sees. Naatrium on peamiselt väljas[3]. Rakus on kaaliumi umbes 30 korda rohkem kui raku ümber. Nii tekib rakukesta kahel küljel laengute vahe, nagu väikeses patareis[4].

Patarei-võrdlus kehtib ainult pinge kohta. Erinevalt patareist laeb rakk end ise kogu aeg uuesti. Seda teevad rakukesta pumbad, mis viivad naatriumi välja ja kaaliumi sisse. Raamatu järgi kulub neile 20–40 % täiskasvanu puhkeoleku energiast[4].

Pumba töö käivitab magneesium[3]. Seepärast käsitleb raamat kaaliumi ja magneesiumi paarina. Autori sõnul ei saa kaaliumipuudust kõrvaldada ilma magneesiumivarusid taastamata. Madal kaalium võib omakorda suurendada magneesiumi kadu uriiniga[26].

Kaalium aitab hoida ka keha vedeliku- ja happe-aluse tasakaalu[27]. Vereproovis mõõdetakse kaaliumi tavaliselt koos teiste elektrolüütidega[27]. Kuna enamik kaaliumist on rakkudes, võib vere number raamatu järgi siiski eksitada[28].

Kuidas on sool ja kaalium seotud?

Naatrium ja kaalium töötavad paaris, seega loeb nende tasakaal. TAI järgi võiks üle 15-aastane saada naatriumi kuni 2,3 g päevas. See on 5,75 g soola[29]. Kaaliumi soovitus on 3500 mg ehk rohkem kui naatriumi ülempiir[6].

Raamatu järgi süüakse lauasoola praegu umbes kolm korda rohkem kui kaaliumi. Rohkem puu- ja köögivilju aitab tasakaalu taastada[30]. Raamat seletab ka mehhanismi. Kui naatriumi on palju, viivad neerud seda uriiniga välja ja kaalium läheb kaasa[30].

Töödeldud toidus on naatriumi palju ja kaaliumi vähe. Viineris on 100 g kohta 720 mg naatriumi ja 170 mg kaaliumi. Keedetud valgetes ubades on 10 mg naatriumi ja 751 mg kaaliumi[1]. Iga vahetus vorstist ubade, kartuli või kala vastu nihutab tasakaalu kaaliumi poole.

Näidismenüü: 3500 mg ühe päevaga

Päevane soovitus on tavalise toiduga täiesti saavutatav. Allolev menüü annab 3580 mg kaaliumi ilma ühegi eritoiduta[1].

Vaata, kust suur osa tuleb: kartul ja kala lõunaks, aprikoosid ja keefir hommikuks. Kui Sulle oad maitsevad, asenda kala ubadega. Nii saad lõunast veel rohkem.

Kas toidust piisab?

Enamasti jah, kui menüüs on iga päev köögivilju, kaunvilju ja puuvilju. Raamat ütleb sama: parim viis kaaliumi saamiseks on toit, eriti puu- ja köögiviljad[2]. Autor on aastaid öelnud, et vajalik kaalium peaks tulema toidust[31].

Raamat nimetab ka olukordi, kus toidust võib jääda väheks:

• Vähe köögivilju. Suurem osa inimesi ei söö neid palju[32].
• Piiravad dieedid. Keto-, paleo- ja lihadieedis on puu- ja köögivilju vähe[33].
• Palju higistamist. Raamatu loetelus on ka saunasõbrad, kuuma jooga harrastajad ja kuumas köögis töötajad[33].
• Ravimid ja seedimine. Näiteks diureetikumid, lahtistid ning pikaajaline kõhulahtisus või oksendamine[4].
• Magneesiumi vähesus. See on raamatu põhjuste loetelus eraldi real[34].

Kui tahad teada, kui palju Sa saad, pane paar päeva kirja kõik, mida sööd. Arvuta kokku tabeli abil või toitumise jälgimise rakendusega[8].

Toidutabel ei ütle, kas Sul on kaaliumi puudus. Seda saab hinnata arst. Mida näitab vereanalüüs ja millised on vere kaaliumi piirid, loe artiklist „Kaalium: kaaliumi puudus ja liig“.

Kellele ettevaatust?

Toidust saadav kaalium on tervetele neerudele tavaline töö. Korras neerude korral viivad need liigse kaaliumi uriiniga välja. Kaalium ei mõju lahtistavalt nagu magneesium[35]. Raamatu järgi pole teateid toiduga seotud kaaliumimürgistuse kohta[35].

Teisiti on lugu siis, kui neerud ei tööta hästi. Siis võib liigne kaalium kahjustada[35]. Raamat kirjeldab ka kaht juhtumit, kus kaalium tõusis liiga kõrgele. Üks inimene kasutas palju kaaliumirikast soolaasendajat, teine suurtes kogustes lihasekasvatuse toidulisandit[36].

Kui arst on öelnud, et Sinu vere kaalium on kõrge, ära muuda toitumist omal käel. Tabelist näed, millistes toitudes on kaaliumi vähem ja millistes rohkem. Keetmise lõigust näed, et keeduvette läheb osa kaaliumist. Kas ja kuidas seda Sinu puhul kasutada, otsustab arst. Vere kaaliumi piiridest loe kaaliumi artiklist.

Kes peaks enne arstiga rääkima?

Kontamo ei ole arst ega pane diagnoose. Toidust kaaliumi saamine on enamikule tavaline. Allpool on olukorrad, kus allikate järgi tasub enne kaaliumirikka soolaasendaja või toidulisandi kasutamist arstiga rääkida.

• Neeruhaigus. Liigne kaalium veres on harv, sest korras neerud viivad liia uriiniga välja[12]. Kui neerud ei tööta hästi, see kaitse nõrgeneb[35].
• Ravimid, mis tõstavad vere kaaliumi. Näiteks neeru- ja südameravimi finerenooni ravimiteabe järgi tuleb kaaliumilisandite ja kaaliumiga rikastatud soolaasendajate korral vere kaaliumi jälgida[37]. Kui võtad vererõhu-, südame- või neeruravimeid, küsi arstilt või apteekrilt, kas kaaliumirikas soolaasendaja või toidulisand Sulle sobib.
• Vett väljaviivad ravimid, lahtistid, pikaajaline kõhulahtisus või oksendamine. Nende korral võib vere kaalium hoopis langeda[38]. Kas ja kuidas kaaliumi juurde võtta, otsustab arst.
• Kaaliumi toidulisand. Euroopa Toiduohutusameti järgi sõltuvad seedekaebused rohkem preparaadi vormist kui kogusest[39]. Kasuta etiketi või arsti juhise järgi.
• Lapsed. Lapsele toidulisandit ainult arsti soovitusel.

Kui kahtled, küsi arstilt või apteekrilt, sest nad näevad Sinu ravimeid ja analüüse.

Mida veel ei teata?

Tabeli numbrid on keskmised. Kartuli kaotus keetes põhineb kahel eri proovil, mitte ühel ja samal kartulil. Suund on selge, täpne protsent võib Sinu köögis olla teine. Andmed seisuga 01.11.2026.

Millised on kaaliumi toidulisandi vormid?

Raamatu autori hinnangul ei söö enamik inimesi piisavalt köögivilju[2]. Toidulisandites on kaalium tavaliselt soolana, näiteks kaaliumkloriidina[41]. Kogus on kirjas sildil. Kasuta toidulisandit etiketi järgi ning ravimite või neeruhaiguse korral räägi enne arstiga.

Korduma kippuvad küsimused

Milline toit sisaldab kõige rohkem kaaliumi?

100 g kohta kuivatatud aprikoos (1880 mg), seemned ja mandlid. Ühe portsjoni kohta keedetud valged oad: kauss annab 1126 mg[1].

Millised toiduained sisaldavad kaaliumi?

Kaaliumi sisaldavad peaaegu kõik taimsed toiduained, aga ka kala, liha ja piimatooted. Kõige rohkem on seda oades, läätsedes, koorega kartulis, kalas, kukeseentes, spinatis, peedis, kuivatatud puuviljades, seemnetes ja pähklites[1].

Kui palju kaaliumi on banaanis?

NutriData järgi 330 mg 100 g kohta. Keskmine kooritud banaan (120 g) annab umbes 396 mg[1].

Kui palju kaaliumi päevas vaja on?

TAI soovitab täiskasvanule 3500 mg päevas[6]. Pakendi protsendid arvutatakse 2000 mg pealt.

Kas keetmine vähendab kaaliumi?

Jah, osa kaaliumist läheb keeduvette. Kooritud kartul kaotab keetes umbes 40 %. Koorega keetmine ja aurutamine hoiavad kaaliumi paremini alles.

Kas kaaliumi võib toidust liiga palju saada?

Tervete neerude korral viiakse liig uriiniga välja[35]. Neeruhaiguse korral räägi toitumise üle arstiga.

Seotud artiklid

• Kaalium
• Kaltsiumirikkad toidud
• Tsink toidus

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 42 allikat (raamatud, teadusuuringud ja ametlikud allikad) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (42)Peida allikad

Raamatu leheküljed on e-raamatu trükitud leheküljenumbrid. Toitude andmed on TAI NutriData andmebaasist, portsjonid on Kontamo valitud tavakogused. Teadusartiklid on lingitud PMC täpse jaotise juurde, PDF-id täpse lehekülje juurde. Iga link kontrolliti 02.11.2026 kaks korda: kas leht avaneb ja kas tsiteeritud info on seal olemas. „Jõuab vereringesse“ on Kontamo arvutus.

1. Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas NutriData. Andmed: kaalium ja naatrium, mg 100 g söödava osa kohta. Väljavõte 17.10.2026 (andmebaasi eksport 05.08.2026). nutridata.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
2. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Üksmeele puudumine kaaliumipuuduse ravis“, lk 42. ↑ tagasi teksti
3. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Saame tuttavaks kaaliumiga“, lk 44. ↑ tagasi teksti
4. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükid „Kaaliumi ülesanded“ ja „Kaaliumipuuduse põhjused“, lk 46. ↑ tagasi teksti
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele. XIII lisa, A osa: vitamiinide ja mineraalainete päevased võrdluskogused (kaalium 2000 mg). eur-lex.europa.eu: määrus 1169/2011 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
6. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 10 „Mineraalainete tarbimissoovitused (RI ja AI) kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta“, lk 24–25. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), lk 24, tabel 10 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
7. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Taimne kaalium“, lk 53. ↑ tagasi teksti
8. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Abi kaaliumipuuduse korral“, alajaotused „Toitumise ülevaatamine“ ja „Kaaliumi allikad“, lk 52. ↑ tagasi teksti
9. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Üksmeele puudumine kaaliumipuuduse ravis“, alajaotus „Kaaliumi vajalik kogus vanuse põhjal“ (toimetaja märkus), lk 41. ↑ tagasi teksti
10. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Kaaliumi saamine toidust“, lk 21. ↑ tagasi teksti
11. Toft U, Riis NL, Jula A. Potassium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10365. doi:10.29219/fnr.v68.10365. PMID 38370111. Jaotis 7 (soovitused). PMC täistekst, jaotis 7 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
12. Toft U, Riis NL, Jula A. Potassium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10365. doi:10.29219/fnr.v68.10365. PMID 38370111. Jaotis 6.2 (liigne tarbimine). PMC täistekst, jaotis 6.2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
13. Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel RTU051 „Keskmine toitainete tarbimine päevas vanuse ja soo järgi“ (Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014). Vali „Toitaine: Kaalium, g“. statistika.tai.ee: tabel RTU051 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
14. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. doi:10.29219/fnr.v66.8572. PMID 35757440. Tabel 4 (Põhjamaad). PMC täistekst, tabel 4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
15. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. doi:10.29219/fnr.v66.8572. PMID 35757440. Tabel 5 (Balti riigid). PMC täistekst, tabel 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
16. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Arutelu. PMC täistekst, jaotis „Discussion“ (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
17. Toft U, Riis NL, Jula A. Potassium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10365. doi:10.29219/fnr.v68.10365. PMID 38370111. Jaotis 5 (toiduallikad ja tarbimine). PMC täistekst, jaotis 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
18. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 7 (Eesti 2014, 18–74 a, toidugrupid g päevas). PMC täistekst, tabel 7 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
19. EFSA Scientific Committee on Food / NDA Panel. Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals. Parma: EFSA, 2006. Peatükk „Potassium“ (EFSA NDA 2005). PDF lk 414. efsa.europa.eu: ülempiiride kogumik (PDF), lk 414 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
20. Tervise Arengu Instituut. NutriData toidu koostise andmebaas (tka.nutridata.ee, versioon 16.0), kaalium (komponent 31) mg 100 g kohta, vaadatud 01.11.2026. tka.nutridata.ee (näide: rukkileib, kaalium) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
21. Toft U, Riis NL, Jula A. Potassium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10365. doi:10.29219/fnr.v68.10365. PMID 38370111. Jaotis 3 „Physiology and metabolism“. PMC täistekst, jaotis 3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
22. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Sissejuhatus, alajaotus „Miks toidu asemel toidulisand?“, lk 11. ↑ tagasi teksti
23. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Lisa B „Toiduainete kaaliumisisaldus“, lk 98–100. ↑ tagasi teksti
24. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Lisa C „Kaaliumipuljong“, lk 101–102. ↑ tagasi teksti
25. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012 lubatud tervisealaste väidete loetelu kohta. Lisa: kaalium (närvisüsteem, lihased, vererõhk). eur-lex.europa.eu: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
26. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Sissejuhatus, alajaotus „Kaaliumi ja magneesiumi tants“, lk 13–14. ↑ tagasi teksti
27. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Kaaliumi ülesanded“, lk 45. ↑ tagasi teksti
28. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk kaaliumi annuse kohta, lk 58. ↑ tagasi teksti
29. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 12 „Naatriumi maksimaalne lubatud kogus kõigist allikatest kokku krooniliste haiguste riski vähendamiseks ööpäevas“, lk 26. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF), lk 26, tabel 12 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
30. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Kaaliumi saamine toidust“, lk 22. ↑ tagasi teksti
31. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Sissejuhatus, alajaotus „Miks toidu asemel toidulisand?“, lk 10. ↑ tagasi teksti
32. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Üksmeele puudumine kaaliumipuuduse ravis“, lk 40. ↑ tagasi teksti
33. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Üksmeele puudumine kaaliumipuuduse ravis“, lk 43. ↑ tagasi teksti
34. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Kaaliumipuuduse põhjused“, lk 47. ↑ tagasi teksti
35. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Kas kaaliumit saab üleannustada?“, lk 61. ↑ tagasi teksti
36. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Kas kaaliumit saab üleannustada?“, lk 62. ↑ tagasi teksti
37. Euroopa Ravimiamet (EMA). Kerendia (finerenoon): ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.4, PDF lk 8. ema.europa.eu: ravimi omaduste kokkuvõte (PDF), lk 8 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
38. Toft U, Riis NL, Jula A. Potassium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10365. doi:10.29219/fnr.v68.10365. PMID 38370111. Jaotis 1 (kokkuvõte). PMC täistekst, jaotis 1 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
39. EFSA Scientific Committee on Food / NDA Panel. Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals. Parma: EFSA, 2006. Peatükk „Potassium“ (EFSA NDA 2005). PDF lk 411. efsa.europa.eu: ülempiiride kogumik (PDF), lk 411 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
40. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk kaaliumi annuse kohta, märkus, lk 59. ↑ tagasi teksti
41. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Peatükk „Kaaliumi toidulisandid“, lk 55. ↑ tagasi teksti
42. Dean C. Kuidas kaalium võib päästa Su südame ja alandada vererõhku. Tõlkinud P. Klesment. Eestikeelne e-raamat, Kontamo OÜ, 2025 (autoriõigus 2022). ISBN 978-9916-9243-1-0. Lisa D „Tootja teave pikomeetri-suuruste mineraalainete kohta“, lk 104–106.

Kuidas see artikkel valmis

Artikkel refereerib dr Carolyn Deani kaaliumiraamatut eestikeelses tõlkes. Kontamol on luba tema materjale kasutada. Raamatu seisukohad on autori omad ja kõik ei ühti ametlike soovitustega.

Päevane soovitus ja naatriumi piir on TAI tabelraamatust (2025). Toitude kaalium ja naatrium on TAI NutriData andmebaasist (väljavõte 17.10.2026, kontroll 01.11.2026). Eesti ja naaberriikide toitumisandmed on TAI uuringust ja Lemmingu ja Pitsi 2022. aasta võrdlusest, imendumine ja ülempiir Euroopa Toiduohutusameti ja Põhjamaade toitumissoovituste 2023 ülevaatest, ravimiteave Euroopa Ravimiametist. Numbrid kontrolliti allikatest ja teksti vaatas üle autor.

Artikkel on hariva sisuga ja refereerib raamatut. See ei asenda arsti nõu. Kui Sul on terviseprobleem või võtad ravimeid, räägi enne toitumise suurt muutmist või toidulisandi võtmist arstiga.