Klõpsa siia ja vaata uusi hindu →
0
Kontakt0

SELEEN

Brasiilia pähkel (parapähkel) ja seleen: mitu pähklit päevas on mõistlik?

Avaldatud 6.11.2026
Pooleks lõigatud Brasiilia pähkli kupar, sees apelsiniviilude moodi pähklid, kõrval roheline leht

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 06.11.2026 · Uuendatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 12 min

Kaks Brasiilia pähklit võivad välja näha täpselt ühesugused. Üks annab Sulle umbes 20 µg seleeni, teine kuni 400 µg[1]. Vahe on kahekümnekordne ja seda ei näe, ei maitse ega loe pakendilt. Seepärast on küsimus „mitu pähklit?“ palju huvitavam, kui esmapilgul tundub.

Brasiilia pähkel ja parapähkel on sama pähkel kahe nimega. Selles artiklis on arvud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetest. Seleeni tausta refereerime dr Carolyn Deani raamatute põhjal.

Lühidalt

  • Üks Brasiilia pähkel annab umbes 20–400 µg seleeni. Kogus sõltub mullast, kus puu kasvas.
  • TAI soovitab päevas naistele 75 µg ja meestele 90 µg seleeni.
  • EFSA ülempiir on täiskasvanule 255 µg päevas kõigist allikatest kokku.
  • Mõistlik on 1 pähkel 2–3 korda nädalas. Tavalise toidu kõrval jääd nii ülempiirist allapoole ka kõige rikkama pähkli korral.
  • Eesti täiskasvanud said toidust keskmiselt 47–65 µg seleeni päevas, alla TAI soovituse[2].
  • Kui võtad seleeni ka toidulisandist, arvesta pähkel sellele juurde.
  • Kui Sul on pähkliallergia, võtad juba seleeni või mõtled lapsele, loe lõiku „Kes peaks enne arstiga rääkima?“

Kuus vähetuntud fakti seleenist ja Brasiilia pähklist

400 µgNii palju seleeni võib olla ühes Brasiilia pähklis.See on üle EFSA päevase ülempiiri[1].
14 ×Nii palju erineb pähklite seleen kasvupiirkonniti.Keskmiselt 5–72 µg grammi kohta[1].
255 µgTäiskasvanu ülempiir päevas kõigist allikatest kokku.EFSA kehtestas selle 2023. aastal[3].
10–30 mgNii palju seleeni on kogu täiskasvanu kehas.Päevas vajab täiskasvanu sellest 75–90 µg[4].
1957Alles siis tunnistati seleen eluks vajalikuks.Seleen on üks hiljem tunnustatud mineraalaineid[5].
1984Soome hakkas lisama seleeni põllu­väetisesse.Keskmine tarbimine tõusis 38 µg-lt 80 µg-ni päevas[6].
Selles artiklis
  1. Mis on Brasiilia pähkel (parapähkel)?
  2. Kui palju seleeni on ühes Brasiilia pähklis?
  3. Miks on ühes pähklis palju ja teises vähe seleeni?
  4. Kui palju seleeni Eestis toidust saadakse?
  5. Mitu Brasiilia pähklit päevas on mõistlik?
  6. Kust tuleb ülempiir 255 µg ja mis juhtub liiaga?
  7. Brasiilia pähkel ja teised seleeniallikad
  8. Brasiilia pähkli toiteväärtus ja kalorid
  9. Pähkel või teadaolev kogus: mis vahe on?
  10. Kes peaks enne arstiga rääkima?
  11. Mida saad praktiliselt teha?
  12. Mida teadus veel ei tea?
  13. Kuidas teada, kas seleeni on piisavalt?
  14. Korduma kippuvad küsimused

Mis on Brasiilia pähkel (parapähkel)?

Brasiilia pähkel on parapähklipuu (Bertholletia excelsa) seeme. Puu kasvab Lõuna-Ameerika vihmametsas, võib tõusta kuni 60 meetri kõrguseks ja elada kuni 500 aastat[29].

Botaaniliselt ei ole see päris pähkel. Puu vili on 10–25 cm läbimõõduga ja kaalub pool kuni kaks kilo. Kõva puitunud kesta sees on tihedalt koos 12–25 seemet, mis meenutavad apelsiniviile[29]. Just neid seemneid müüakse Brasiilia pähklite või parapähklitena.

Parapähklipuu õisi suudavad tolmeldada vaid mõned kimalaseliigid. Kõva vilja suudab katki närida väike näriline aguuti, kes peidab osa seemneid maha ja aitab nii puul levida. Istandustes jääb saak tolmeldajate nappuse tõttu väikseks, seepärast sõltub korje vihmametsast[29]. Metsast korjatud pähklid pärinevad väga erineva mullaga paikadest. Miks see seleeni puhul oluline on, loe allpool.

Kui palju seleeni on ühes Brasiilia pähklis?

Üks Brasiilia pähkel annab umbes 20–400 µg seleeni. EFSA nimetab Brasiilia pähklit kõige rikkamaks seleeniallikaks üldse[1]. Uuringutes on pähklite keskmine seleenisisaldus olnud 5–72 µg grammi kohta. Ühes pähklis on leitud kuni 400 µg[1].

EFSA arvutas ka portsjoni kohta. Viis või kuus pähklit annavad umbes 100–2000 µg seleeni[7]. Sellest tuleb ühe pähkli kohta umbes 20–400 µg (Kontamo arvutus). Erinevus on suur isegi sama koti sees. EFSA märgib, et pähklid võivad sama partii sees üksteisest tugevalt erineda[1].

Seleen ühes Brasiilia pähklis: vaene ja rikas pähkel Ribadiagramm. Seleenivaene pähkel annab umbes 20 mikrogrammi, seleenirikas pähkel kuni 400 mikrogrammi. Võrdluseks TAI päevane soovitus 75 mikrogrammi naistele ja 90 meestele ning EFSA ülempiir 255 mikrogrammi päevas. Seleen ühes Brasiilia pähklis µg ühe pähkli kohta (EFSA andmetel) 0 100 200 300 400 TAI päevane soovitus: naised 75 µg, mehed 90 µg TAI 75–90 EFSA ülempiir täiskasvanule: 255 µg päevas ülempiir 255 Seleenivaene pähkel: umbes 20 µg vaene pähkel ≈ 20 µg Seleenirikas pähkel: kuni 400 µg rikas pähkel kuni 400 µg Pähkel ei näita välja, kumb ta on. Vahemik: Kontamo arvutus EFSA andmetest.
Andmed: EFSA 2023 (jaotised 3.4.1 ja 3.4.4), TAI tabelraamat 2025. Joonis: Kontamo.

Miks on ühes pähklis palju ja teises vähe seleeni?

Põhjus on muld. Taim ei tee seleeni ise, vaid võtab selle mullast. Inimene saab seleeni taimedest või loomadest, kes neid taimi sõid[5]. Kui mullas seleeni napib, napib seda ka toidus[8].

EFSA kirjeldatud pähkliproovid pärinesid Brasiiliast ja mujalt Amazonase vesikonnast. Nende seleen sõltus tugevalt kasvupiirkonnast[1]. Pähkli välimusest ei saa seleeni kogust välja lugeda. Seega ostad alati natuke üllatust.

Mulla mõju näitab hästi Soome lugu. Soome mullad on seleenivaesed. 1984. aastal hakati sinna põlluväetisesse kohustuslikult seleeni lisama. Soomlaste keskmine seleeni tarbimine tõusis 38 µg-lt 80 µg-ni päevas[6]. Eesti mullast ja seleenist loe lähemalt seleeni põhiartiklist.

Huvitav detail ka pähkli sees. Taimes on umbes 90 % seleenist seotud valgu ehituskiviga, mida nimetatakse selenometioniiniks[1]. Pähkel on seega täiesti tavaline toit, lihtsalt väga muutliku seleenikogusega.

Kui palju seleeni Eestis toidust saadakse?

Vähem, kui TAI soovitab. Eesti rahvastiku toitumise uuringu (2014) järgi said 18–74-aastased mehed toidust keskmiselt 65 µg ja naised 47 µg seleeni päevas[2]. TAI soovitab meestele 90 µg ja naistele 75 µg[4]. Soomes said mehed 88 µg ja naised 68 µg[9].

Seleen toidust: Eesti ja naabrid Eesti 2014: mehed 65, naised 47 µg; Leedu 2019: mehed 31, naised 20 µg; Soome 2017: mehed 88, naised 68 µg; Rootsi 2010: mehed 50, naised 42 µg; Taani 2011: mehed 61, naised 46 µg; Island 2010: mehed 83, naised 60 µg. Seleen toidust: Eesti ja naabrid keskmine µg päevas, täiskasvanud, ilma toidulisanditeta mehed naised Eesti 20146547Leedu 20193120Soome 20178868Rootsi 20105042Taani 20116146Island 20108360 TAI soovitus täiskasvanule: mehed 90, naised 75 µg. Allikas: Lemming & Pitsi 2022, tabelid 4 ja 5
Uuringud on tehtud eri aastatel ja veidi eri meetoditega, seega võrdle suurusjärku, mitte üksikut milligrammi[2][9].

Miks Soome on eespool? Põhja- ja Baltimaade muldades on seleeni vähe, seega ka teraviljas. Soome on erand, sest seal lisatakse alates 1984. aastast seleeni põlluväetistesse[10]. Pärast seda kasvas kevadteravilja seleen umbes 15 korda ja veiseliha oma 6 korda[11]. Soome uurijad märkisid ka, et südame- ja veresoonkonna haiguste ning vähi esinemine pärast seda ei muutunud[11].

Eesti inimeste vere seleeni kohta Põhjamaade toitumissoovituste 2023 ülevaates andmeid ei olnud. Soome täiskasvanute keskmine oli 110 µg liitri kohta[12]. Seega ei saa Eesti kohta öelda, kui paljudel jääb seleeni väheks. Täpsemalt räägime sellest seleenipuuduse artiklis.

Seleen Eesti igapäevatoidus

Kui palju annavad toidud, mida Eestis kõige rohkem süüakse? Toidust imendub umbes 70–80 % seleenist[13]. Kõige rohkem annavad kala, liha ja muna, leib ja kartul vähe.

Seleen portsjonis (NutriData) ja ligikaudu imendunud osa
Toit ja portsjon Se, µg Jõuab vereringesse (ligikaudu), µg
Rukkileib, 2 viilu (60 g) 0,7 <1
Kartul, keedetud (150 g) 0,9 <1
Piim 2,5 %, klaas (200 g) 2,8 2,0–2,2
Kohv, tass (200 g) 0 0
Kaerahelbepuder, taldrik (250 g) 3,3 2,3–2,7
Sealiha, toores (100 g) 23 16–18
Õun, keskmine (150 g) 0 0
Tomat, keskmine (100 g) 0 0
Muna, 1 tk (55 g) 10 7,3–8,4
Juust 25 %, 2 viilu (20 g) 3,8 2,7–3,0
Võrdluseks seleenirikkad toidud
Brasiilia pähkel (parapähkel), 1 tk (5 g) 11 7,9–9,0
Räim, toores (100 g) 26 18–21
Tuunikala vees, ½ purki (60 g) 46 32–37

Hinnang: toidust imendub 70–80 % seleenist (eri toitudest; annus ja senine tarbimine seda ei muuda)[13]. Toitude valik: Eestis enim söödud toidugrupid[14]. Arvud: TAI NutriData[15].

Pane tähele pähkli rida. Eesti toidu koostise andmebaasis on parapähkli keskmine 225 µg 100 g kohta, umbes 11 µg pähkli kohta[15]. EFSA kirjeldatud proovides oli pähklis kuni 400 µg[1]. Ka see näitab, kui erinev võib pähkel olla.

Mitu Brasiilia pähklit päevas on mõistlik?

Kui Sa ei tea pähklite päritolu, on mõistlik 1 pähkel 2–3 korda nädalas. See on Kontamo arvutus, mitte ametlik soovitus. Allpool näed, kuidas me selleni jõudsime.

Esiteks päevane vajadus. TAI soovitab naistele 75 µg ja meestele 90 µg seleeni päevas[4]. Ülempiir on 255 µg päevas[16]. See kehtib kõigi allikate kohta kokku: toit, pähklid ja toidulisandid.

Teiseks tavaline toit. Euroopa uuringutes said täiskasvanud mehed toidust keskmiselt 43–66 µg ja naised 36–51 µg seleeni päevas[17]. Pähkel tuleb sellele lisaks.

Pähklite arv, päevane soovitus ja ülempiir Vahemikudiagramm. Üks pähkel annab 20 kuni 400 mikrogrammi seleeni, kaks pähklit 40 kuni 800, kolm pähklit 60 kuni 1200, viis kuni kuus pähklit EFSA arvutuse järgi 100 kuni 2000. Võrdluseks TAI päevane soovitus 75 kuni 90 ja EFSA ülempiir 255 mikrogrammi. Mitu pähklit, nii palju seleeni Seleen päevas, µg (vahemik vaesest rikka pähklini) 0 250 500 750 1000+ TAI päevane soovitus 75–90 µg TAI 75–90 EFSA ülempiir 255 µg päevas ülempiir 255 1 pähkel: 20–400 µg 1 pähkel20–400 2 pähklit: 40–800 µg 2 pähklit40–800 3 pähklit: 60–1200 µg 3 pähklit60–1200 5–6 pähklit: 100–2000 µg (EFSA arvutus) 5–6 pähklit100–2000 Lisandub seleen tavalisest toidust (Euroopas keskmiselt 36–66 µg päevas).
Andmed: EFSA 2023 (jaotised 3.4.1, 3.4.4), TAI tabelraamat 2025 (tabelid 10 ja 11). 1–3 pähkli vahemik: Kontamo arvutus. Joonis: Kontamo.

Graafik näitab peamist: juba üks rikas pähkel ületab päevase ülempiiri. Kas see on ohtlik? Mitte ühekordselt. EFSA ülempiir tähendab pikaajalist päevast kogust, mitte üht päeva[18]. Oluline on nädala ja kuu keskmine.

Seepärast arvutasime nädala keskmise. Toidust tuleb siin arvestuses 50 µg päevas.

Nädala keskmine seleen päevas: toit (50 µg) + Brasiilia pähkel. Kontamo arvutus.
Kui sööd Vaene pähkel (20 µg) Rikas pähkel (400 µg) Võrreldes 255 µg
1 pähkel 2 korda nädalas 56 µg 164 µg alla ülempiiri
1 pähkel 3 korda nädalas 59 µg 221 µg alla ülempiiri
1 pähkel iga päev 70 µg 450 µg rikka pähkliga üle
2 pähklit iga päev 90 µg 850 µg rikka pähkliga üle

Tabelist on näha ka teist poolt. Vaese pähkliga võid süüa ka iga päev. Aga Sa ei tea, kumb pähkel Sul kotis on. Seepärast hoiab 1 pähkel 2–3 korda nädalas Sind ülempiirist allpool ka halvimal juhul.

Kust tuleb ülempiir 255 µg ja mis juhtub liiaga?

Ülempiir tuleb suurest juhuslikustatud uuringust nimega SELECT. Mehed said seal toidust umbes 130 µg ja lisandist 200 µg seleeni päevas[19]. Kokku 330 µg päevas tõstis liigse seleeni märkide riski.

EFSA valis esimeseks märgiks juuste väljalangemise. Kogus 330 µg jagati ohutusvaru jaoks 1,3-ga ja tulemus oli 255 µg[3]. TAI kasutab sama numbrit[16].

Pikaajalise liigse seleeni sagedasemad märgid on haprad, paksenenud ja valgete laikudega küüned ning haprad või väljalangevad juuksed. Lisaks võib tekkida küüslaugulõhnaline hingeõhk, nahamuutused ja väsimus[20]. Need märgid tekivad pika aja jooksul, mitte paarist pähklist. Liigse seleeni teemat käsitleb pikemalt seleeni põhiartikkel.

EFSA järeldus on rahustav. Euroopa täiskasvanud ei ületa ülempiiri tavalise toiduga. Erand on suurte annustega toidulisandite võtjad ja need, kes söövad regulaarselt Brasiilia pähkleid[21].

Brasiilia pähkel ja teised seleeniallikad

Brasiilia pähkel on teistest allikatest mitu korda tugevam, aga ka kõige ettearvamatum. Euroopas tuleb suurem osa seleenist piimast, lihast, teraviljast ja kalast[1]. Kõige rikkamad loomsed allikad on neerud, tuunikala ja krevetid[1].

Igapäevased toidud annavad märksa vähem. Toidutabeli järgi on 100 g sardiinides umbes 53 µg ja 100 g munas umbes 31 µg seleeni[22]. Need arvud on USA toitudest, Eesti toidus võib seleeni olla vähem.

Raamatu autor nimetab parimaks seleeniallikaks sardiine, sest seleen on nende nahas[5].

Seleen portsjonis: Brasiilia pähkel ja teised allikad Ribadiagramm. Üks Brasiilia pähkel 20 kuni 400 mikrogrammi. Sajas grammis neerudes ja tuunikalas 100 kuni 300, krevettides 100 kuni 200. USA andmetel sajas grammis sardiinides umbes 53, munas 31, lõhes 24 ja 30 grammis päevalilleseemnetes 16 mikrogrammi. Seleen portsjonis, µg Tumesinine: Euroopa andmed (EFSA). Hall: USA andmed (USDA)*. 0 100 200 300 400 EFSA ülempiir 255 µg päevas ülempiir 255 1 Brasiilia pähkel: 20–400 µg 1 Brasiilia pähkel20–400 Neerud (sea, lamba, veise), 100 g: 100–300 µg neerud, 100 g100–300 Tuunikala, 100 g: 100–300 µg tuunikala, 100 g100–300 Krevetid, krabid, 100 g: 100–200 µg krevetid, 100 g100–200 Sardiinid õlis, 100 g: umbes 53 µg (USA andmed) sardiinid*, 100 g53 Muna, 100 g (umbes 2 muna): umbes 31 µg (USA andmed) muna* (~2 tk), 100 g31 Lõhe, 100 g: umbes 24 µg (USA andmed) lõhe*, 100 g24 Päevalilleseemned, 30 g: umbes 16 µg (USA andmed) päevalilleseemned*, 30 g16
Andmed: EFSA 2023 (jaotis 3.4.1, keskmised µg/g ümber arvutatud portsjonile); *USDA FoodData Central SR Legacy (USA toidud, Eesti toidus võib seleeni olla vähem). Joonis: Kontamo.
Ülaltvaates taldrikul üks Brasiilia pähkel, ümber kaks muna, päevalilleseemned, lõhetükk, krevetid ja rukkileib
Üks pähkel versus tavaline toidulaud.

Brasiilia pähkli toiteväärtus ja kalorid

Seleen ei ole pähkli ainus omadus. Suurem osa pähklist on rasv, seega on see energiarikas toit. Ühes umbes 5-grammises pähklis on ligikaudu 34 kcal[15]. Peotäis ehk 30 g pähkleid annab umbes 200 kcal (Kontamo arvutus).

Brasiilia pähkli (parapähkli) toiteväärtus (TAI NutriData)
Toitaine 100 g 1 pähkel (5 g)
Energia 686 kcal (2828 kJ) 34 kcal
Rasvad 67,1 g 3,4 g
sh küllastunud rasvhapped 16,1 g 0,8 g
sh monoküllastumata rasvhapped 23,9 g 1,2 g
sh polüküllastumata rasvhapped 24,4 g 1,2 g
Süsivesikud (imenduvad) 2,5 g 0,1 g
sh suhkrud 2,3 g 0,1 g
Kiudained 7,5 g 0,4 g
Valgud 14,3 g 0,7 g
Seleen 225 µg 11 µg
Magneesium 376 mg 19 mg
Fosfor 725 mg 36 mg
Tsink 4,1 mg 0,2 mg
Vask 1,7 mg 0,09 mg
Vitamiin E 5,6 mg α-TE 0,3 mg α-TE

Andmed: TAI NutriData, parapähklid, 100 g söödava osa kohta[15]. Ühe pähkli veerg: Kontamo arvutus, pähkel 5 g. Pähklite seleen kõigub tugevalt, tabelis on andmebaasi keskmine.

Umbes kolm neljandikku pähkli rasvast on mono- ja polüküllastumata rasvhapped[15]. Seleeni on 100 grammis üle nelja korra rohkem kui päevane võrdlusväärtus 55 µg, mida kasutatakse toidusiltidel[30]. EL-i reeglite järgi on toit „seleeni allikas“, kui 100 g annab vähemalt 15 % sellest võrdlusväärtusest[31].

EL on lubanud seleenile kuus terviseväidet[32]:

  • Seleen aitab kaasa normaalsele spermatogeneesile.
  • Seleen aitab hoida juukseid normaalsena.
  • Seleen aitab hoida küüsi normaalsena.
  • Seleen aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
  • Seleen aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele.
  • Seleen aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

Need väited käivad seleeni kohta. Rohkem ei ole parem: ülempiir 255 µg päevas kehtib ka siis[3].

Pähkel või teadaolev kogus: mis vahe on?

Peamine vahe on teadmine, kui palju Sa tegelikult said. Pähkli puhul ei tea Sa seda kunagi täpselt. Toidulisandi sildil on kogus mikrogrammides kirjas. Nii saad selle liita toidust saadavale ja hoida summa ülempiirist allpool.

Vorme on mitu. Toidus on seleen enamasti valgu küljes, näiteks selenometioniinina[1]. Toidulisandites leidub nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi vorme. Nende erinevusi selgitab seleeni põhiartikkel.

Kumb on parem, pähkel või teadaolev kogus? See sõltub Sinust. Pähkel on maitsev toit ja toob kaasa ka rasva, valku ja kiudaineid. Teadaolev kogus annab kindluse, et Sa ei jää alla ega lähe üle.

Kes peaks enne arstiga rääkima?

Toidust saadav seleen on tavaliselt muretu. Brasiilia pähklite ja seleenilisandi puhul on olukordi, kus tasub enne rääkida arsti või apteekriga. Kõige olulisem grupp on need, kes juba võtavad seleeni toidulisandist. EFSA järgi on Euroopa turul pooltes seleenilisandites vähemalt 50 µg päevaannuses[7]. Lisa sellele toit ja paar rikast pähklit ning summa võib ületada ülempiiri.

  • Pähkliallergia. Brasiilia pähkel kuulub EL-i 14 allergeeni loendisse[24]. Kui Sul on pähkliallergia, räägi enne arstiga.
  • Mitu seleeniga toodet korraga. Multivitamiin, eraldi seleen ja pähklid kokku on sage viis ülempiirist üle minna. Vaata siltidelt rida „seleen“ ja liida kokku.
  • Raamatu hoiatus: jood ja seleen koos. Raamatu autori sõnul võib seleen madala joodi korral joodipuuduse sümptomeid võimendada[25]. Kui võtad joodi või seleeni lisandina, arvesta mõlemat.
  • Lapsed. EFSA ülempiir on 1–3-aastasele 70 µg, 4–6-aastasele 95 µg ja 7–10-aastasele 130 µg päevas[26]. Üks rikas pähkel ületab neid kõiki. Lapsele piisab pähklist aeg-ajalt. EFSA järgi antakse lastele seleenilisandit ettevaatlikult ja tervishoiutöötajaga nõu pidades[27]. Lapsele toidulisandit ainult arsti soovitusel.
Seleen: soovitus ja ülempiir vanuse järgi (µg päevas)
Vanus TAI soovitus Ülempiir kokku (toit + lisandid)
1–3 a 20 70
4–6 a 25 95
7–10 a 40 130
11–14 a 60 / 65 180
15–17 a 70 / 85 230
Täiskasvanu 75 / 90 255

Soovitus: TAI tabelraamat 2025, tabel 10[4]. Ülempiir: EFSA 2023[28], täiskasvanu ka TAI tabel 11[16]. Kahe arvu puhul: tüdrukud / poisid, naised / mehed.

Raseduse ja imetamise ajal on TAI soovitus 90 µg seleeni päevas rasedale ja 85 µg imetavale[4]. Ülempiir 255 µg päevas kehtib ka siis[28].

Kui kahtled, küsi arstilt või apteekrilt, sest nad näevad Sinu ravimeid ja analüüse.

Mida saad praktiliselt teha?

Viis lihtsat sammu aitavad pähklist rõõmu tunda ja koguse kontrolli all hoida.

  1. Söö üks pähkel korraga. 1 pähkel 2–3 korda nädalas on mõistlik rütm.
  2. Loe silti. Kui võtad seleeni toidulisandist, vaata kogust mikrogrammides ja liida pähkel juurde.
  3. Ära kogu seleeni mitmest kohast. Multivitamiin, eraldi seleen ja pähklid kokku on liiga palju.
  4. Mõtle lastele eraldi. Lapse ülempiir on väiksem, seega piisab pähklist aeg-ajalt.
  5. Jälgi küüsi ja juukseid. Kui need muutuvad ja sööd palju pähkleid või võtad seleeni, räägi perearstiga.

Kuidas Brasiilia pähkleid säilitada ja kasutada?

Õlirikas pähkel rääsub soojas, valges ja hapniku käes kiiresti ning muutub mõrkjaks[29]. Hoia pähkleid suletud karbis jahedas ja pimedas ning osta korraga nii palju, kui mõne nädalaga ära sööd. Mõru maitsega pähkel viska ära.

EL on kehtestanud Brasiilia pähklitele eraldi piirnormid hallitusseente mürkainetele ehk aflatoksiinidele[33]. Hallitanud pähklit ära söö.

Pähkleid süüakse omaette, pähklisegudes ja röstitult. Toiduvalmistamisel lisatakse neid ka šokolaadile, jäätisele, küpsetistele ja pähklivõisse[29]. Kui Brasiilia pähkel on pähklisegus, müslis või küpsetises, arvesta see oma nädala pähklite hulka. Pakendi koostisest näed, kas toode sisaldab Brasiilia pähklit.

Mida teadus veel ei tea?

Esiteks ei ole toidutabelid seleeni puhul kunagi päris täpsed. EFSA märgib, et toidu seleen sõltub peamiselt mullast. Seepärast võivad tabelite arvud tegelikust kogusest erineda[7].

Teiseks on inimesed liigse seleeni suhtes erineva tundlikkusega[19]. Ühes Brasiilia lasteaias said lapsed 15–30 g pähkleid kolm päeva nädalas. Nende keskmine seleen oli 155 µg päevas, üle nende vanuse ülempiiri. Arst ei leidnud neil liigse seleeni märke[19].

See ei tähenda, et ülempiir oleks liiga range. Ülempiir on ettevaatlik piir koos ohutusvaruga, mitte mürgisuse piir[3]. Andmed on seisuga november 2026.

Kuidas teada, kas seleeni on piisavalt?

See on järgmine loomulik küsimus. Kogu keha seleen kaalub vaid 10–30 mg[5]. Kuidas siis aru saada, kas sellest väikesest kogusest piisab? Kas keha annab märku juba enne vereanalüüsi?

Seleenipuuduse tunnustest räägime eraldi artiklis. Seni jäta meelde üks lihtne rusikareegel: üks pähkel paar korda nädalas, ja silt alati üle lugeda.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu Brasiilia pähklit päevas tohib süüa?

Ametlikku pähklite arvu ei ole. Kontamo arvutuse järgi on 1 pähkel 2–3 korda nädalas mõistlik. Siis jääd EFSA ülempiirist 255 µg allapoole ka kõige rikkama pähkli korral[3].

Kui palju seleeni on ühes Brasiilia pähklis?

EFSA andmetel umbes 20–400 µg. Kogus sõltub sellest, kus pähklipuu kasvas, ja erineb ka sama koti sees[1].

Kas Brasiilia pähkleid võib iga päev süüa?

Vaese pähkliga jah, rikka pähkliga ei. Iga päev üks rikas pähkel tähendab koos toiduga umbes 450 µg päevas. See on üle ülempiiri. Kuna Sa ei tea, kumb pähkel on, söö neid pigem mõni kord nädalas.

Kas Eestis saadakse seleeni piisavalt?

Keskmiselt alla soovituse. 2014. aasta uuringu järgi said mehed toidust 65 µg ja naised 47 µg seleeni päevas, TAI soovitab 90 ja 75 µg[2][4]. Vere seleeni Eesti kohta Põhjamaade ülevaates andmeid ei olnud[12].

Mis vahe on Brasiilia pähklil ja parapähklil?

Vahet ei ole, see on sama pähkel. EL-i määruses on kasutatud mõlemat nime[24].

Mitu kalorit on ühes Brasiilia pähklis?

Umbes 34 kcal, kui pähkel kaalub 5 g. 100 grammis parapähklites on TAI NutriData järgi 686 kcal[15].

Kas Brasiilia pähkel on pähkel või seeme?

Botaaniliselt seeme. Parapähklipuu suure puitunud vilja sees on 12–25 seemet, mida müüakse pähklitena[29].

Kuidas Brasiilia pähkleid säilitada?

Suletud karbis jahedas ja pimedas. Õlirikas pähkel rääsub soojas ja valguses ning muutub mõrkjaks[29]. Mõru või hallitanud pähkel viska ära.

Kas Brasiilia pähkel sobib lapsele?

Aeg-ajalt jah, kui allergiat ei ole. Laste ülempiir on väiksem, näiteks 4–6-aastasel 95 µg päevas. Üks rikas pähkel võib selle ületada[26].

Seotud artiklid

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 33 allikat (raamatud, teadusuuringud ja ametlikud allikad) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (33)Peida allikad

Arvud on EFSA 2023. aasta seleeni ülempiiri arvamusest ja TAI tabelraamatust 2025. Seleeni taust refereerib dr Carolyn Deani raamatuid. Raamatute lehekülg on e-raamatu leheküljenumber.

  1. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 3.4.1 „Sources“. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  2. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 5 (Eesti 2014, Läti 2018, Leedu 2019, toitainete keskmine tarbimine päevas, ilma toidulisanditeta). PMC täistekst, tabel 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  3. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Kokkuvõte (Abstract). doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  4. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 10 „Mineraalainete tarbimissoovitused (RI ja AI) kahe nädala keskmisena ööpäeva kohta“, lk 24–25. tai.ee: tabelraamat 2025, tabel 10 (PDF lk 25) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  5. Dean C. Total Body ReSet for Your Thyroid. E-raamat, 2022. Peatükk „Selenium“, lk 63. ↑ tagasi teksti
  6. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 3.4.3.1. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  7. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 3.4.4 „Overall conclusions on intake“. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  8. Dean C. Total Body ReSet for Your Thyroid. E-raamat, 2022. Peatükk „Selenium“, lk 64. ↑ tagasi teksti
  9. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 4 (Põhjamaad, toitainete keskmine tarbimine päevas, ilma toidulisanditeta). PMC täistekst, tabel 4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  10. Selenium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10320. PMID 38187789. Jaotis „Dietary sources“. PMC täistekst, jaotis 5.1 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  11. Alfthan G, Eurola M, Ekholm P jt. Effects of nationwide addition of selenium to fertilizers on foods, and animal and human health in Finland: from deficiency to optimal selenium status of the population. J Trace Elem Med Biol. 2015;31:142–147. PMID 24908353. PubMed 24908353 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  12. Selenium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10320. PMID 38187789. Jaotis „Plasma/Serum concentration of selenium“. PMC täistekst, jaotis 5.3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  13. Selenium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10320. PMID 38187789. Jaotis „Absorption“. PMC täistekst, jaotis 3.2 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  14. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 7 (Eesti 2014, Läti 2020, Leedu 2019, toidugruppide tarbimine g päevas). PMC täistekst, tabel 7 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  15. Tervise Arengu Instituut. NutriData toidu koostise andmebaas (täisväljavõte 17.10.2026). Kaltsium mg, tsink mg ja seleen µg 100 g söödava osa kohta; portsjonid Kontamo valitud tavakogused (sama mis magneesiumiartiklites). tka.nutridata.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  16. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 11 „Vitamiinide ja mineraalainete tarbimise ülempiir (UL) täiskasvanutele“, lk 26. tai.ee: tabelraamat 2025, tabel 11 (PDF lk 27) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  17. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 3.4.2, tabel 3. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  18. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 1.3 „Interpretation of the Terms of Reference“. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  19. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 3.5.2.2. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  20. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 3.5.2.1. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  21. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 3.7 „Risk characterisation“. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  22. USDA FoodData Central, SR Legacy (2018). Seleen 100 g kohta: sardiinid õlis 52,7 µg (fdc 175139), muna 30,7 µg (171287), Atlandi lõhe 24 µg (175167), päevalilleseemned 53 µg (170562). USA andmed (TAI NutriData ja Fineli ei olnud kättesaadavad); Eesti toidus võib seleeni olla vähem. fdc.nal.usda.gov (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  23. Dean C. Magneesium – täieliku tervise puuduv lüli. Eestikeelne e-raamat, versioon 2.0. Kontamo OÜ, 2026 (originaal: Magnesium: The Missing Link to Total Health, 2023). V peatükk, Lisa C (keemiku selgitus tootmisprotsessi kohta), lk 245–247.
  24. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele, II lisa punkt 8. eur-lex.europa.eu: määrus 1169/2011 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  25. Dean C. Total Body ReSet for Your Thyroid. E-raamat, 2022. Peatükk „Selenium“, alajaotus „Selenium Supports the Thyroid“, lk 66. ↑ tagasi teksti
  26. EFSA toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide paneel (NDA). Teaduslik arvamus seleeni talutava ülemise tarbimistaseme (UL) kohta (Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium). EFSA Journal 2023;21(1):7704. Jaotis 3.6.2.3, tabel 10. doi.org: EFSA Journal 2023;21(1):7704 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  27. EFSA NDA Panel. Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium. EFSA Journal. 2023;21(1):7704. PMID 36698500. Jaotis 3.7 „Risk characterisation“. PMC täistekst, jaotis 3.7 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  28. EFSA NDA Panel. Scientific opinion on the tolerable upper intake level for selenium. EFSA Journal. 2023;21(1):7704. PMID 36698500. Järeldused (UL vanuserühmade kaupa). PMC täistekst, järeldused (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  29. Kokassaar U. Parapähkel pole paranähtus. Eesti Loodus 2004/12. loodusajakiri.ee: Eesti Loodus 2004/12 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  30. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele, XIII lisa A osa (päevased võrdlusväärtused, seleen 55 µg). eur-lex.europa.eu: määrus 1169/2011 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  31. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006 toiduainetega seotud toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, lisa (väide „[mineraaltoitaine nimi] allikas“). eur-lex.europa.eu: määrus 1924/2006 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  32. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012 lubatud tervisealaste väidete kohta, lisa (seleen, 6 väidet; konsolideeritud tekst 17.05.2021). eur-lex.europa.eu: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
  33. Komisjoni määrus (EL) 2023/915 teatavate saasteainete piirnormide kohta toidus, I lisa punktid 1.1.10 ja 1.1.11 (aflatoksiinid, sarapuupähklid ja Brasiilia pähklid). eur-lex.europa.eu: määrus 2023/915 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Pähkli seleenisisaldus, ülempiir ja liigse seleeni märgid on Euroopa Toiduohutusameti 2023. aasta teaduslikust arvamusest. Päevased soovitused on Tervise Arengu Instituudi tabelraamatust (2025). Eesti ja naaberriikide tarbimine on Põhja- ning Baltimaade toitumisuuringute võrdlusest (2022), Soome väetiste lugu Soome uurijate 2015. aasta ülevaatest ja imendumine Põhjamaade toitumissoovituste 2023 seleeni ülevaatest. Toitude arvud ja toiteväärtus on TAI NutriData andmebaasist. Parapähklipuu kirjeldus ja säilitamine on Eesti Looduse artiklist (2004), seleeni terviseväited ja aflatoksiinide piirnormid EL-i määrustest. Uuringu viide ei tähenda, et seleen ravib või ennetab mõnda haigust. Seleeni tausta refereerime raamatutest, mille autor on andnud Kontamole loa oma materjale kasutada.

Pähklite arvu ja nädala keskmise arvutas Kontamo EFSA andmete põhjal. Arvud kontrolliti algallikatest ja teksti vaatas üle autor.

Artikkel on hariva sisuga. See ei asenda arsti nõu. Kui Sul on terviseprobleem, toiduallergia või võtad ravimeid, räägi enne toidulisandi võtmist arstiga.

Muudatuste ajalugu

  • – lisatud: mis on Brasiilia pähkel (parapähkel), toiteväärtuse ja kalorite tabel, EL-i 6 lubatud seleeniväidet sõna-sõnalt, säilitamine ja aflatoksiinide piirnormid, 3 uut KKK küsimust, 5 uut allikat.
  • – esimene versioon.

Selle teema artiklid

Hommikulaud: küpsetatud lõhefilee tilli ja sidruniga, pooleks lõigatud keedumunad, rukkileib marineeritud heeringaga, oranž kauss parapähkleid ja päevalilleseemned heledal puidust laualSeleenSeleen: milleks keha seda vajab, kust seda saada ja kui palju27.4.2026 Rukkileib keedumunaviilude ja tilliga puulaual, kõrval kõrvitsaseemned ja Brasiilia pähklidTsinkTsink ja seleen: miks neid koos mainitakse ja mida nad kehas teevad6.11.2026

Liitu uudiskirjaga

Saa 10% soodustust oma järgmiselt tellimuselt. Sooduskood kehtib üks kord täishinnaga toodetele ja komplektidele.