Alaselja valu

Alaselja valu on üks sagedasemaid tervisemuresid tänapäeva ühiskonnas. See ei küsi vanust ega ametit. Kontoritöötaja, ehitaja, sportlane, noor ema või pensionär – kõik võivad seda kogeda. Mõne jaoks on see ajutine lihaspinge pärast rasket tööpäeva. Teise jaoks muutub see aga krooniliseks seisundiks, mis mõjutab und, töövõimet, liikumisrõõmu ja isegi meeleolu.

Sageli käsitletakse alaseljavalu kui puhtalt mehaanilist probleemi. “Tõstsin valesti.” “Istun liiga palju.” “Disk on kulunud.” Need põhjused võivad olla õiged, kuid need ei anna tervikpilti.

Inimkeha ei toimi eraldi osadena. Lihased, närvisüsteem, hormonaalne tasakaal ja raku tasandil toimuvad biokeemilised protsessid on omavahel tihedalt seotud. Kui üks lüli nõrgeneb, mõjutab see kogu süsteemi.

Dr Carolyn Dean on oma töödes korduvalt rõhutanud, et lihaspingete ja kroonilise valu taustal võib olla varjatud magneesiumipuudus, mis mõjutab nii lihaste lõdvestumist kui ka närvisüsteemi rahunemist. Kui lihas ei suuda täielikult lõdvestuda, jääb ta pinge alla – ja pikaajaliselt muutub see valuks.

Sellest artiklist saad Sa teada:

• kuidas ära tunda alaseljavalu kõige levinumaid sümptomeid ja mida need võivad Sinu keha seisundi kohta öelda;
• kuidas eristada lihaspingest tingitud alaseljavalu, närviga seotud alaseljavalu ja pikalt kestvat alaseljavalu;
• millised on alaselja valu sagedasemad tekkepõhjused ning kuidas igapäevased harjumused (istumine, rüht, koormus, tõstmine) valu kujundavad;
• kuidas stress ja närvisüsteemi pinge võivad hoida alaselja lihaseid pinges ja muuta valu tugevamaks;
• kuidas uni ja taastumine mõjutavad otseselt seda, kui kiiresti alaselg rahuneb;
• kuidas on mineraalainete tasakaal, eriti magneesium, seotud lihaste lõdvestumise ja taastumisvõimega;
• millised alaseljavalu tüübid esinevad kõige sagedamini ja kuidas nende iseloom annab vihjeid valu allika kohta;
• millised inimgrupid on alaseljavalu suhtes rohkem ohustatud ja mis on riski suurenemise põhjused;
• kuidas võib alaseljavalu mõjutada igapäevaelu: istumine, püsti tõusmine, kummardamine, autojuhtimine, uni ja meeleolu;
• mis võivad olla alaselja valu tüsistused ja tagajärjed;
• kuidas on omavahel seotud magneesiumipuudus ja alaselja valu;
• millised RnA ReSet tooted võivad olla alaseljavalu korral toeks ning kuidas need toetavad lihaste ja närvisüsteemi normaalset tööd;
• kuidas ReMagi kasutada ning miks võib pikalt kestnud pingeseisundi korral olla vajalik magneesiumi laadimine;
• miks ei pruugi anda tavalised magneesiumivormid soovitud tulemust;
• millised praktilised tegevused aitavad alaseljavalu sümptomeid leevendada ning vähendada ägenemiste kordumist.

 

Alaselja valu sümptomid

Alaselja valu ei ole alati ühesugune. See võib olla tuim, terav, pulseeriv, kiirguv või hoopis pidev jäikus. Mõnel inimesel tekib valu järsku, teisel hiilib see ligi aeglaselt ja märkamatult. Sageli ei ole tegemist ainult ühe konkreetse tundega, vaid mitme sümptomi kombinatsiooniga.

Oluline on mõista, et sümptomid annavad vihje valu allikale. Lihaspingest tingitud valu tundub teistsugune kui närviärritusest põhjustatud valu. Samuti käitub äge alaseljavalu erinevalt kroonilisest seisundist.

Mida paremini Sa oma sümptomeid mõistad, seda teadlikumalt saad otsustada, millist tuge Su keha vajab.

Tüüpilised sümptomid

Enamik alaseljavaluga inimesi kogeb nö klassikalisi sümptomeid, mis on seotud lihaste, sidemete ja liigeste ülekoormusega. Need sümptomid ei pruugi olla väga teravad, kuid võivad olla pidevad ja kurnavad.

• Tuim või sügav valu alaselja keskosas

See on kõige sagedasem alaseljavalu vorm ning viitab enamasti lihaste ja sidekoe kroonilisele ülekoormusele. Valu ei ole terav ega järsk, vaid püsiv ja raskust tekitav. Tavaliselt on tegemist seisundiga, kus lihased on jäänud poolpingesse – nad ei ole ägedalt vigastatud, kuid ei suuda ka täielikult lõdvestuda. Selline valu süveneb päeva jooksul, eriti kui istud palju või hoiad pikka aega sama asendit.

• Pinge- või survetunne alaseljas

Pinge- või survetunne tekib siis, kui lihased ja sidekude on lühenenud ja jäigad. Keha justkui “hoiab kinni”. See tähendab, et lihaskiud ei saa piisavalt verevarustust ning jääkained kogunevad kudedesse. Survetunne võib olla märk sellest, et süvalihased ei toeta lülisammast piisavalt ja pindmised lihased töötavad ülekoormuses.

• Hommikune jäikus

Hommikune jäikus viitab sageli sellele, et lihased ei taastu öö jooksul täielikult. Kui raku tasandil on energia tootmine aeglustunud või mineraalainete tasakaal häiritud, ei suuda lihas lõdvestuda ega taastuda. Ärkamisel võib alaselg tunduda kangena ning esimesed liigutused võivad olla piiratud. Liikumine parandab tavaliselt olukorda, sest suurendab vereringet.

• Valu pikalt istudes

Pikaajaline istumine vähendab süvalihaste aktiivsust ja suurendab survet nimmeosale. Kui kõhu- ja seljalihased ei toeta lülisammast piisavalt, koormatakse alaselja struktuure ebaühtlaselt. See põhjustab lihaspinget ja verevarustuse vähenemist. Sageli tekib tunne, et selg “väsib ära” või muutub raskeks.

• Ebamugavus püsti tõustes

Kui oled pikalt istunud või lamanud, võivad lihased olla lühendatud asendis. Püsti tõustes peavad nad kiiresti aktiveeruma ja stabiliseerima lülisammast. Kui lihased on pinges või nõrgad, tekib lühiajaline valu või ebamugavus. See on märk sellest, et lihaste koormustaluvus ja elastsus vajavad parandamist.

Närviga seotud sümptomid

Kui alaseljavalu ei piirdu ainult lihaspingega, vaid kaasatud on ka närvisüsteem, muutub valu iseloom märgatavalt. Närv edastab signaale kindlat rada mööda ning seetõttu võib valu liikuda alaseljast eemale – tuharasse või jalga. Sellisel juhul ei ole tegemist ainult lihase jäikusega, vaid närvi ärrituse või survega.

• Kiirguv valu tuharasse või mööda jalga

See sümptom viitab sageli istmikunärvi ärritusele. Närv saab alguse alaseljast ja kulgeb mööda jalga alla. Kui alaselja lihased on tugevalt pinges või lülivaheketas survestab närvijuurt, võib valu liikuda mööda närvi kulgu. Inimene ei tunne valu ainult alaseljas, vaid ka tuharas, reies või sääres. Valu võib olla terav, põletav või elektrilöögilaadne.

• Surin või “sipelgate jooksmise” tunne

Surin viitab närvijuhtivuse muutusele. Kui närv on surve all või ärritatud, ei edasta ta signaale normaalselt. See võib põhjustada kipitustunnet, justkui nahal liiguksid väikesed elektriimpulsid. Sageli süveneb see pikalt istudes, kui närv on mehaanilise surve all.

• Tuimus teatud piirkonnas

Kui närvi surve on tugevam või pikemaajaline, võib tekkida tundlikkuse vähenemine. Nahk võib tunduda tuim või vähem reageeriv puudutusele. See tähendab, et närv ei edasta sensoorseid signaale piisava tugevusega.

• Lihasnõrkus jalas

Närv ei edasta ainult tundesignaale, vaid ka liikumiskäske. Kui närvijuhtivus on häiritud, võib tekkida lihasnõrkus. Inimene võib tunda, et jalg ei kanna korralikult või et teatud liigutused on raskendatud. See sümptom vajab tähelepanu, sest see viitab sügavamale närvi mõjutusele.

Närviga seotud sümptomid ei tähenda alati tõsist kahjustust. Sageli on põhjus lihaspinge ja turse, mis survestab närvi ajutiselt. Kui lihased lõdvestuvad ja põletik väheneb, võivad ka sümptomid taanduda.

Kroonilise alaseljavalu tunnused

Kui alaseljavalu kestab üle kolme kuu, muutub selle olemus. Siin ei ole enam tegemist ainult koe ärrituse või lihaspingega. Närvisüsteem hakkab ise valusignaali võimendama.

• Pidev või lainetav valu

Krooniline valu võib olla kogu aeg olemas või esineda perioodiliste ägenemistena. Sageli ei ole selget põhjust, miks valu ühel päeval tugevneb ja teisel nõrgeneb. See viitab närvisüsteemi tundlikkuse muutusele.

• Tundlikkus isegi kergele survele

Kroonilise valu korral võib isegi kerge puudutus tunduda ebamugav. Seda nimetatakse valuläve languseks. Närvisüsteem on muutunud erksamaks ja reageerib tugevamalt kui vaja.

• Väsimus ja energiavaegus

Pidev valu koormab organismi. Keha on pidevas stressiseisundis, mis kurnab energiavarusid. Inimene võib tunda üldist väsimust isegi siis, kui füüsiline koormus on väike.

• Unehäired

Valu häirib sügavat und. Kui keha ei saa piisavalt taastuda, süveneb ka valu. Tekib nõiaring: halb uni suurendab lihaspinget ja lihaspinge süvendab valu.

Kroonilise alaseljavalu puhul mängib olulist rolli närvisüsteemi ülitundlikkus. Keha hakkab reageerima tugevamalt kui vaja. Siin ei piisa ainult mehaanilisest ravist.

Vajalik on närvisüsteemi rahustamine, lihaste lõdvestamine ja raku tasandil taastumise toetamine.

Alaselja valu tekkepõhjused

Alaselja valu tekib harva üheainsa põhjuse tõttu. Enamasti on see keha “summaarne tulemus” – kuidas Sa liigud, istud, magad, taastud; milline on Sinu stressitase ja kui hästi Su lihased ning närvisüsteem saavad vajaliku toe. Mõnikord on vallandajaks üks konkreetne liigutus, kuid taustal on sageli juba pikemat aega kestnud koormus, pingeseisund või taastumise puudujääk.

Võtame siinkohal lahti alaseljavalu peamised tekkepõhjused nii, et Sa saad aru:

• mis on kõige levinumad mehhaanilised põhjused,
• mis roll on stressil ja närvisüsteemil,
• miks mineraalainete tasakaal (eriti magneesium) võib valu süvendada,
• ja miks “ainult venitus” või “ainult puhkus” ei lahenda alati probleemi.

Mehhaanilised ja koormusega seotud põhjused

Mehhaanilised põhjused tähendavad seda, et alaseljale langeb liiga suur koormus või koormus jaotub ebaühtlaselt. See võib olla seotud istumisega, vale tõstmisega, nõrgenenud lihastööga või korduvate liigutustega. Keha annab märku valuga siis, kui koed ei jõua enam kohaneda.

Istuv eluviis ja pikad sundasendid

Pikk istumine on üks tänapäeva suurimaid alaseljavalu käivitajaid, sest istudes muutub keha biomehaanika: süvalihased “uinuvad”, puusad jäävad lühendatud asendisse ja alaselg peab sageli tegema tööd, mida ta ei peaks üksi tegema.

• Pika istumisega väheneb süvalihaste töö

Kui kõhu ja vaagna süvalihased ei aktiveeru, jääb lülisammas ilma “sisemise toeta”. Sellisel juhul peavad pindmised seljalihased võtma üle stabiliseerimise rolli, milleks nad ei ole loodud. See tekitab väsimust, pinget ja lõpuks valu.

• Puusapainutajad lühenevad ja tõmbavad vaagna asendit paigast

Kui puusapainutajad on pidevalt lühendatud, võib vaagen kalduda ettepoole. See suurendab nimmeosa nõgusust ja tõstab koormust alaselja liigestele ning lihastele. Tulemuseks on tunne, et alaselg on “liiga pinges” või “kannab kogu raskust”.

• Sundasend vähendab vereringet ja kiirendab jäikuse teket

Kui Sa istud kaua ühes asendis, on lihaste verevarustus kehvem. Lihas ei saa piisavalt hapnikku ega toitaineid ning ainevahetuse jäägid ei liigu hästi välja. Keha tõlgendab seda sageli valu või raskustundena.

Vale rüht ja kehahoiaku “vaikne mõju”

Rüht ei ole lihtsalt väline iluasi. See on koormuse jaotuse süsteem. Kui rüht on pikka aega ebasoodne, hakkab keha kompenseerima – ja sageli maksab selle kinni alaselg.

• Pea ja õlad ettepoole – alaselg kompenseerib

Kui ülakeha vajub ette, peab alaselg sageli “tasakaalustama” ja hoidma Sind püsti. See tähendab pidevat pinget nimme piirkonna lihastele.

• Ühe puusa või ühe jala eelistamine

Kui Sa toetad seistes rohkem ühele jalale, istud viltu või kannad kotti alati samal õlal, tekib asümmeetria. Üks pool alaseljast töötab rohkem ja väsib kiiremini, teine pool jääb nõrgemaks. Valu tekib tihti just sellest ebaühtlusest.

• Kehv ergonoomika tööpäeval

Liiga madal ekraan, vale toolikõrgus, toetuse puudumine alaseljale – need ei tekita alati valu kohe. Kuid kuude jooksul võivad need luua püsiva pingemustri, mis “ühel hetkel enam ei mahu ära”.

Süvalihaste nõrkus ja kehv kehakeskme kontroll

Süvalihased on nagu keha sisemine korsett. Kui see korsett on nõrk, hakkab alaselg “parandama” stabiilsust pingega. Pinge võib alguses tunduda lihtsalt väsimusena, kuid hiljem muutub see valuks.

• Kõhulihased ei tööta koostöös seljaga

Kui kõht ei toeta, peab selg üle töötama. See on üks levinumaid alaseljavalu mustreid, eriti istuva tööga inimestel.

• Tuharalihased on “väljas”, alaselg teeb nende töö ära

Kui tuharalihased ei aktiveeru kõndides ja treeningul, hakkab alaselg kompenseerima puusade liikumist. See on väga tavaline põhjus, miks alaselg valutab ka “spordiga tegelevatel” inimestel.

• Keha ei talu koormust, sest stabiilsus on nõrk

Isegi kerge tegevus (aiatöö, lapse tõstmine, koristamine) võib anda valu, kui stabiilsus on nõrk ja koormus langeb valesse kohta.

Vale tõstmine ja äkilised liigutused

Paljud inimesed seostavad alaseljavalu ühe konkreetse hetkega: “tõstsin ja lõi sisse”. Kuid sageli oli keha juba varem üle koormatud – see hetk oli lihtsalt viimane piisk.

• Tõstmine sirgete jalgade ja kumeras seljaga

Kui tõstad seljaga, mitte jalgadega, läheb suur koormus nimmeosale. Lihas võib “lukku minna”, et kaitsta liigest ja sidemeid.

• Keeramine koos tõstmisega

Keeramine ja koormus korraga on alaseljale üks keerulisemaid kombinatsioone. See võib ärritada nii lihaseid kui ka lülidevahelisi struktuure.

• Äkiline liigutus külma kehaga

Kui keha on jäik ja “soojendamata”, on lihased vähem elastsed. Äkiline liigutus võib tekitada mikroärrituse, mis väljendub valu ja/või jäikusena.

Lülisamba ja lülidevaheliste struktuuride muutused

Mõnikord on alaseljavalu seotud lülisamba struktuuridega – näiteks lülidevahelised kettad, väikesed liigesed või närvijuured.

Oluline on siiski meeles pidada: struktuurne muutus ei tähenda alati automaatselt valu. Valu tekib sageli siis, kui struktuurne muutus kohtub lihaspinge, põletikulise ärrituse või närvisüsteemi ülereageerimisega.

Lülivaheketta ärritus ja diski muutused

Lülivahekettad on nagu “pehmendused” lülide vahel. Nad taluvad survet ja aitavad liikumisel.

• Ketas võib olla ärritunud liigse surve tõttu

Pikk istumine ja vale koormus suurendavad survet ketastele. Ketas võib muutuda tundlikuks ja tekitada valu alaseljas.

• Valu võib muutuda kiirguvaks, kui närv ärritub

Kui ketas mõjutab närvijuurt, võivad tekkida kiirgavad sümptomid: valu tuharasse või jalga; surin; tuimus.

• Ketas armastab liikumist, kuid mitte sundasendit

Õrn, järjepidev liikumine toetab ketta ainevahetust. Vastupidi, liikumatus ja pinges keha muudavad olukorra sageli halvemaks.

Väikeste lülisambaliigeste ärritus

Lülisamba väikesed liigesed aitavad liikumist “juhtida”. Kui nende koormus on ebaühtlane, võivad nad ärrituda.

• Valu süveneb sageli teatud liigutustega

Näiteks taha painutamine või pööramine võib tekitada torkavat valu ühel pool alaselga.

• Sageli kaasneb lihaskaitse

Keha pingutab lihased liigese ümber, et seda kaitsta. See võib omakorda luua jäikuse ja “kinni” tunde.

Stress, närvisüsteem ja lihaspinge

Järgnev võib paljude inimeste jaoks olla suur “ahaa”, sest tihtilugu seostatakse stressi emotsioonide, mitte seljavaluga. Tegelikult reageerib keha stressile väga füüsiliselt: lihased pingestuvad, hingamine muutub pindmiseks, taastumine halveneb ja valu lävi langeb.

Pidev stress hoiab lihased “valmisolekus”

• Stress tähendab kehale: ole valmis

Kui aju tajub ohtu (ka muret või pinget), tõuseb lihastoonus. See on bioloogiline ellujäämisreaktsioon.

• Kui see kestab kaua, muutub pinge normiks

Lihased ei tule enam “alla”. Keha unustab, mis tunne on täielik lõdvestus. Alaselg, mis on stabiliseeriv piirkond, võtab selle pinge tihti enda kanda.

• Stress vähendab taastumist

Kui närvisüsteem ei rahune, ei saa koed ja lihased piisavalt taastuda. Seetõttu püsib valu kauem.

Närvisüsteemi ülitundlikkus ja valuläve langus

• Krooniline stress võib muuta närvisüsteemi erksamaks

See tähendab, et keha tõlgendab tavalisi signaale tugevama valuna.

• Valu ei ole “väljamõeldis”, see on närvisüsteemi reaalne reaktsioon

Kui närvisüsteem on üle koormatud, on valu signaal lihtsalt tugevam.

Uni ja taastumine kui alaseljavalu “peidetud võti”

Alaselg ei taastu päevaga, kui uni on katkendlik. Uni on aeg, mil lihased taastuvad, põletik rahuneb ja närvisüsteem “resetib”.

Halb uni süvendab valu

• Uni on keha remont

Kui remont jääb tegemata, on hommikune jäikus ja valu palju tõenäolisemad.

• Valu ja uni mõjutavad teineteist

Valu segab und. Kehv uni suurendab valulikkust. See on üks levinumaid alaseljavalu nõiaringe.

Mineraalainete tasakaalutus kui alaseljavalu võimendaja

Siin jõuame väga olulise osa juurde: miks alaseljavalu ei ole alati “ainult selg“, vaid sügavamalt raku tasand. Lihas vajab lõdvestumiseks ja taastumiseks kindlaid mineraalaineid, eriti magneesiumi.

Magneesiumi puudus ja lihaste lõdvestumise raskus

• Lihas vajab lõdvestumiseks magneesiumi

Kui magneesiumi on rakkudes vähe, võib lihas jääda poolpingesse – see väljendub jäikuses, valus, valupunktides ja “kinni” tundes.

• Magneesiumi puudus võib suurendada krambivalmidust

Isegi kui Sa ei tunne otseseid krampe, võib lihas olla krambivalmiduse piiril – ja see on valulik.

• Stress kulutab magneesiumi kiiremini

Kui stress on kõrge, kasvab keha vajadus magneesiumi järele märkimisväärselt. Seetõttu on stress ja alaseljavalu sageli seotud ka biokeemiliselt.

Vedelikupuudus ja soolade tasakaal

• Lihased vajavad vedelikku ja soolade tasakaalu

Kui keha on vedelikupuuduses või soolade tasakaal on paigast, suureneb lihaste jäikus ja taastumine aeglustub.

Erinevad alaselja valu tüübid

Alaselja valu ei ole üks ja sama nähtus. See, kuidas valu tuntakse, millal see tekib ja kuhu see “liigub”, annab sageli väga häid vihjeid selle kohta, mis kehas tegelikult toimub. Mõnel juhul on valu pigem lihaseline ja seotud pingega. Teisel juhul on kaasatud närv, lülivahekettad või väikesed lülisambaliigesed. Mõnikord on sama inimese alaseljavalus korraga mitu kihti – näiteks lihaspinge + stress + närvisüsteemi ülitundlikkus.

Allpool seletame lahti kõige levinumad alaseljavalu tüübid.

Äge alaselja valu

Äge alaselja valu tähendab valu, mis tekib suhteliselt järsku ja kestab tavaliselt mõnest päevast kuni mõne nädalani. Paljud inimesed seostavad ägedat valu konkreetse hetkega: “tõstsin”, “pöörasin”, “tegin trenni”, “tõusin toolilt” – ja siis “lõi sisse”.

Oluline on siiski mõista, et äge valu ei tähenda automaatselt seda, et midagi on katki. Sageli on see keha kaitsemehhanism: lihas tõmbub pingesse, et stabiliseerida piirkond ja vältida edasist ärritust.

Ägeda alaselja valu tüüpilised tunnused

• Valu algab järsku ja on selgelt tajutav

Äge valu võib olla terav, torkiv või “kinni tõmbav”. Tihti tekib tunne, et selg ei taha liikuda ja keha hoiab end automaatselt jäigana. See on keha viis öelda: “siin on ärritus, liigu ettevaatlikult”.

• Liikumine võib alguses olla hirmutav, kuid ei pruugi olla ohtlik

Paljud inimesed kardavad, et liikumine teeb olukorra hullemaks. Tegelikult võib õrn ja rahulik liikumine olla just see, mis aitab lihasel “lukust” välja tulla. Täielik liikumatus võib jäikust suurendada.

• Lihased pingestuvad kaitseks

Ägeda valu puhul pingestuvad alaselja lihased sageli refleksiivselt. See kaitsepinge võib olla nii tugev, et valu põhjus (näiteks väike ülevenitus) jääb varju ja inimene tunneb ainult pingest tulenevat valu.

• Valu võib olla ühel pool või keskel

Kui valu on rohkem ühel pool, võib see viidata ebaühtlasele koormusele või sellele, et üks lihasgrupp kompenseerib teise nõrkust.

Mis sageli ägeda valu puhul aitab (tüübi mõistmiseks)

• Soojus ja õrn liikumine

Kui valu on lihaseline, reageerib keha tihti hästi soojusele ja rahulikule liikumisele, sest see parandab vereringet ja vähendab pinget.

• Pinge põhjuse leidmine (tõstmine, rüht, stress)

Äge valu on sageli “viimane piisk” – taustal võib olla juba ammu kestnud süvalihaste nõrkus või stressipinge.

Krooniline alaselja valu

Krooniline alaselja valu kestab üle kolme kuu. Selle puhul ei ole enam fookus ainult kudede ärritusel, vaid sageli ka närvisüsteemi mustril. Krooniline valu tähendab tihti, et keha on õppinud valu “tootma” kiiremini, sest närvisüsteem on muutunud valvsamaks ja tundlikumaks.

See ei tähenda, et valu oleks “peas kinni”. Vastupidi: närvisüsteem on osa kehast ja tema reaktsioonid on päris.

Kroonilise alaseljavalu tüüpilised tunnused

• Valu võib olla pidev või lainetav

Krooniline valu ei käitu alati loogiliselt. Mõnikord on “paremad päevad” ja siis järsku halvemad – isegi kui Sa ei teinud midagi erilist. See viitab sellele, et närvisüsteemi tasakaal ja stressitase mõjutavad valu intensiivsust.

• Valu lävi võib langeda

Kui närvisüsteem on pikalt ärritunud, võib keha hakata reageerima valuga ka tavapärastele asjadele: istumine, kerge pingutus, pikem kõnd - justkui valusüsteemi “heli on keeratud liiga valjuks”.

• Kaasneda võivad väsimus ja halb uni

Krooniline valu kurnab. Keha on justkui pidevas valvelolekus. See mõjutab und, uni mõjutab taastumist ja taastumise puudus hoiab valu nõiaringis.

• Liikumishirm ja pingemuster

Kui inimene hakkab valu kartma, hakkab ta alateadlikult vältima teatud liigutusi. Keha kompenseerib ja koormus jaotub veel ebaühtlasemalt. Nii võib krooniline valu kinnistuda.

Miks vajab krooniline valu terviklikku lähenemist?

• Ainult “selja parandamisest” ei pruugi piisata

Kroonilise valu puhul on oluline rahustada närvisüsteemi, taastada lihaste elastsus, toetada une kvaliteeti ja vaadata raku tasandi taastumist, sh mineraalainete tasakaalu.

Diskiga seotud alaselja valu

Diskiga seotud valu tähendab, et lülidevaheline ketas või ketta ümbrus on ärritunud või mõjutab närvijuurt. Siin on oluline üks rahustav fakt: ketta muutused pildil ei tähenda alati valu. Väga paljudel inimestel on pildil “muutused”, kuid nad ei tunne valu. Valu tekib siis, kui muutus kohtub põletiku, surve või lihaspinge-kaitsega.

Diskiga seotud valu tunnused

• Valu võib süveneda istudes

Istumine suurendab ketaste survet. Kui ketas on ärritunud, võib istumine, eriti pikalt ühes asendis, teha valu tugevamaks.

• Valu võib kiirguda jalga (närviärritus)

Kui ketas mõjutab närvijuurt, võivad tekkida sümptomid mööda närvi: tuhara, reie, sääre piirkond. Mõnikord on see terav ja elektriline, mõnikord põletav.

• Kummardamine või ettepoole painutus võib olla ebamugav

Paljudel diskiga seotud juhtudel süveneb valu teatud liigutustega. Samas on oluline meeles pidada: iga keha on erinev ja mustrid varieeruvad.

• Kaasneda võivad surin ja tuimus

See viitab närvijuhtivuse muutusele. Kui surin ja tuimus on tugevad või püsivad, on mõistlik seda tõsisemalt hinnata.

Mida on diskiga seotud valu puhul oluline mõista?

• Valu ei tähenda “katki” signaali, vaid pigem “ärrituse” signaali

Ketas võib olla ärritunud ja vajada rahulikku koormuse muutmist, mitte täielikku liikumiskeeldu.

• Õrn liikumine on sageli parem kui täielik puhkus

Täielik lamamine pikalt võib lihaseid nõrgestada. Tavaliselt aitab paremini mõõdukas, rahulik liikumine, mis ei ärrita, kui täielik liikumatus.

Lülisambaliigeste ja “lukustumise” tüüpi alaselja valu

Mõnikord ei ole probleem ketas ega närv, vaid väiksed lülisambaliigesed ja nende ümbrus. See valu on sageli rohkem “kohalik”, teravam ja seotud konkreetse liigutusega.

Selle valu tüübi tunnused

• Valu on sageli ühel pool alaselga

Inimene tunneb, et “üks punkt” või “üks pool” teeb haiget. See võib olla lülisambaliigese ärritus või lihase kaitsepinge selle ümber.

• Valu süveneb taha painutamisel või pööramisel

Kui taha sirutus või pööramine teeb valu teravamaks, võib see viidata liigese ärritusele.

• Tekib tunne, et selg on “lukus”

Keha võib tunda, et teatud suunas ei saa liigutada. See on kombinatsioon liigesärritusest ja lihaste kaitsepingest.

Lihaseline alaseljavalu ja valupunktid

See on väga levinud, kuid sageli alahinnatud alaseljavalu tüüp. Lihaseline valu võib olla nii tugev ja püsiv, et inimene arvab, et tal on “diskiga midagi”. Tegelikult võib valu allikas olla hoopis püsiv lihaspinge, valupunktid ja nõrk lihaste koostöö.

Lihaselise valu tunnused

• Valu on pigem tuim, pingeline ja “väsitav”

Lihaseline valu ei ole alati terav. See on tihti nagu pidev pinge või raskus, mis ei lase lõdvestuda.

• Valu võib olla katsudes tunda anda

Kui vajutad alaselja või tuhara lihaseid, võib tekkida terav valulikkus. See viitab valupunktidele.

• Valu võib kiirguda, kuigi närv ei ole otseselt kahjustunud

Valupunktid võivad kiirata valu tuharasse või reide. Inimene võib arvata, et see on närv, kuid tegelikult võib see olla lihaspinge “kiirgus”.

• Sageli süveneb stressiga ja paraneb soojusega

Lihaspinge on tihedalt seotud närvisüsteemi seisundiga. Kui stress tõuseb, tõuseb sageli ka lihastoonus.

Miks seostub lihaseline valu sageli magneesiumiga?

• Lihas vajab lõdvestumiseks magneesiumi

Kui lihas ei saa lõdvestuda, jääb ta kergesse kokkutõmbe seisundisse. Aja jooksul tekib valulikkus ja jäikus. See on üks põhjus, miks magneesiumi puudus võib olla alaseljavalu võimendaja.

Närviga seotud alaseljavalu (istmikunärvi ärritus)

Närviga seotud alaseljavalu on sageli see, mida inimesed kardavad kõige rohkem, sest see võib olla tugev ja kiirguv.

Närvivalu tunnused

• Valu “jookseb” mööda jalga

Mitte lihtsalt tuharasse, vaid mööda närviteed allapoole.

• Valu võib olla põletav, torkiv või elektriline

See on väga iseloomulik närviga seotud valule.

• Surin, tuimus või nõrkus

Need sümptomid viitavad, et närvijuhtivus on muutunud.

Siin on eriti oluline vaadata tervikut: lihaspinge võib ärritada närvi, ketas võib olla tundlik ja närvisüsteem võib olla ülevalvel. Seetõttu on taastumise puhul oluline nii mehhaaniline tugi (liikumine, rüht, koormus) kui ka närvisüsteemi rahustamine ja raku tasandi taastumine.

 

Millised inimgrupid on rohkem ohustatud ja miks?

Alaselja valu ei teki juhuslikult. Kuigi iga inimene võib seda elu jooksul kogeda, on teatud inimgrupid selgelt suuremas riskis. Põhjused ei ole ainult füüsilised – sageli on mängus ka töökoormus, stressitase, taastumisvõime ja isegi mineraalainete tasakaal.

Allpool vaatame igat riskigruppi eraldi, et mõista, miks just nendel inimestel alaselg sagedamini märku annab.

Kontoritöötajad ja istuva töö tegijad

Tänapäeva tööelu tähendab paljude jaoks 6–10 tundi päevas istumist. Keha ei ole loodud nii pikaks staatiliseks koormuseks.

• Pikaajaline istumine vähendab süvalihaste aktiivsust

Kui kõhu ja selja süvalihased ei aktiveeru, kaotab lülisammas oma loomuliku stabiliseeriva toe. See tähendab, et pindmised alaseljalihased peavad pidevalt töötama, et keha püsti hoida. Aja jooksul tekib ülekoormus ja valu.

• Puusade lühenemine suurendab alaselja koormust

Istudes on puusapainutajad lühendatud asendis. Kui see kestab iga päev tunde, hakkab vaagna asend muutuma. See suurendab nimmeosa nõgusust ja koormab alaselja struktuure.

• Liikumispauside puudumine aeglustab vereringet

Lihased vajavad liikumist, et toimiks ainevahetus. Kui liikumist ei ole, kogunevad jääkained ja lihas muutub jäigaks. See loob soodsa pinnase alaseljavalule.

Füüsilise töö tegijad

Ehitajad, hooldustöötajad, meditsiinitöötajad, laotöölised – kõik, kes tõstavad, kannavad ja liiguvad palju, koormavad alaselga teisel viisil.

• Korduv tõstmine ja painutamine koormab nimmeosa

Kui koormus langeb pidevalt alaseljale, mitte jalgadele, tekib mikrotraumade jada. Ükski liigutus ei pruugi olla “vale”, kuid korduvus loob koormuse kuhjumise.

• Väsimus vähendab lihaste stabiilsust

Kui tööpäev on pikk, väheneb lihaste reaktsioonikiirus ja kontroll. See tähendab, et keha ei stabiliseeri lülisammast enam sama tõhusalt.

• Taastumisaeg võib olla ebapiisav

Kui füüsiline töö on igapäevane ja taastumiseks jääb vähe aega, ei jõua lihased ja sidekoed täielikult paraneda. Nii kujuneb välja krooniline alaseljavalu.

Rasedad ja sünnitusjärgsed naised

Rasedus muudab keha biomehaanikat märkimisväärselt.

• Kasvav kõht muudab raskuskeset

Raskuskese liigub ettepoole, mis suurendab nimmeosa koormust. Alaselg peab kompenseerima muutunud kehahoiakut.

• Hormonaalsed muutused lõdvestavad sidemeid

Raseduse ajal muutuvad sidemed elastsemaks, et keha saaks sünnituseks valmistuda. See tähendab omakorda väiksemat liigeste stabiilsust.

• Kõhulihaste nõrgenemine vähendab tuge

Pärast sünnitust võivad kõhulihased olla nõrgenenud või lahknenud, mis tähendab, et alaselg peab jälle rohkem tööd tegema.

Ülekaalulised inimesed

Liigne kehakaal tähendab lisakoormust kogu tugisüsteemile.

• Suurenenud surve nimmeosale

Iga lisakilogramm suurendab koormust lülisambale. Kui see kestab aastaid, tekib struktuurne ja lihaseline ülekoormus.

• Vähenenud lihasvastupidavus

Sageli kaasneb ülekaaluga väiksem füüsiline aktiivsus. See tähendab, et süvalihased on nõrgemad ja alaselg peab rohkem kompenseerima.

• Põletikuline foon kehas

Liigne rasvkude võib suurendada põletikuliste protsesside aktiivsust. See võib omakorda muuta valuaistingut tugevamaks.

Sportlased ja aktiivselt treenivad inimesed

Kuigi liikumine on tervislik, võib ületreenimine või vale tehnika põhjustada alaseljavalu.

• Ülekoormus ja mikrotraumad

Kui koormus kasvab kiiremini kui keha kohanemisvõime, võivad tekkida väikesed kudede ärritused.

• Lihaste tasakaalutus

Näiteks tugevad reielihased ja nõrgad tuharad võivad muuta liikumismustrit nii, et alaselg võtab osa koormusest üle.

• Taastumise alahindamine

Uni, toitumine ja mineraalainete tasakaal on sportlase jaoks sama olulised kui treening ise. Kui taastumine on puudulik, püsib lihaspinge kauem.

Kroonilise stressi all olevad inimesed

See riskigrupp jääb sageli märkamata, kuigi on väga oluline.

• Pidev lihastoonus

Stress tähendab kehale valmisolekut: lihased on alateadlikult pinges, eriti kaela- ja alaselja piirkonnas.

• Närvisüsteemi ülitundlikkus

Kui stress kestab kaua, võib närvisüsteem muutuda tundlikumaks: valu tajutakse tugevamana.

• Magneesiumivajaduse suurenemine

Stress kulutab magneesiumi kiiremini. Kui seda ei kompenseerita, võib lihaste lõdvestusvõime väheneda.

Vanemaealised

Vanusega muutub nii lihasmass kui ka taastumisvõime.

• Lihasmassi vähenemine (sarkopeenia)

Kui lihased nõrgenevad, väheneb lülisamba stabiliseeriv tugi.

• Ketta ja liigeste loomulikud muutused

Aastate jooksul võivad lülivahekettad muutuda vähem elastseks. See ei tähenda automaatselt valu, kuid koos lihasnõrkusega võib see riski suurendada.

• Aeglasem taastumine

Vanemas eas võib kudede paranemine võtta kauem aega, mistõttu äge alaseljavalu võib kergemini muutuda krooniliseks.

Kuidas segab alaselja valu igapäevaelu?

Alaselja valu ei ela eraldi “seljas”. Ta elab koos Sinuga: hommikul voodist tõustes, arvuti taga istudes, autos sõites, lapse jaoks kummardudes, poes kotte tõstes ja õhtul magama minnes. Just seetõttu tundub alaseljavalu nii kurnav — ta sekkub igasse pisiasja, mida Sa muidu teed justkui automaatselt.

Kui alaselg on valulik, muutub keha käitumine. Sa hakkad ennast hoidma, isegi siis, kui Sa seda teadlikult ei märka. Liigutused muutuvad väiksemaks. Asendid muutuvad jäigemaks. Hingamine muutub sageli pinnapealsemaks. Ning mida kauem valu kestab, seda rohkem hakkab ta kujundama Sinu päeva rütmi, tuju ja valikuid.

Allpool on peamised “valupunktid” ehk eluvaldkonnad, mida alaseljavalu kõige sagedamini mõjutab — koos selgitusega, miks see nii on.

Istumine, arvutitöö ja keskendumine

Paljude inimeste jaoks algab alaseljavalu kõige sagedamini just istumisest. Ja see pole juhus.

Istumine on kehale sundasend. Isegi kui Sa istud “õigesti”, on puusad lühendatud asendis, süvalihaste aktiivsus väheneb ja nimmeosa peab taluma ühtlast survet. Kui alaselg on pinges või närvisüsteem on ülereageeriv, hakkab see surve kiiresti tunduma valuna.

• Keskendumine läheb raskemaks.
  Valu on signaal, mis nõuab aju tähelepanu. Isegi kui Sa püüad keskenduda tööle, peab aju kogu aeg “tegelema” valusignaaliga. Selle tulemusel langeb töö kvaliteet, suureneb ärrituvus ja tekib vaimne väsimus.
• Tekib asendi “lõputu otsimine”.
  Sa nihutad end toolil, tõstad ühe jala teise peale, vajud viltu, toetud küünarnukile, sirutad — kuid päriselt mugav ei hakka. See ei tähenda, et Sa “istud valesti”. See tähendab sageli, et lihased on juba pinges ja närvisüsteem tajub istumiskoormust liiga teravalt.
• Tööpäeva lõpus on tunne, et alaselg on “ära väsinud”.
  See väsimus ei ole ainult lihasväsimus. See on ka püsiv stabiliseerimine. Kui süvalihased ei kanna oma osa, hoiab alaselg keha stabiilsust “jõuga”, mis tekitab kurnatuse ja valu.

Püsti tõusmine ja “käima minemine”

Alaselja valu üks väga tüüpiline valupunkt on üleminek — näiteks istumisest püsti, voodist tõusmine, autosse istumine ja sealt välja tulek.

• Püsti tõusmine võib “tõmmata kinni”.
  Kui oled istunud, on puusad ja alaselja lihased olnud lühendatud asendis. Püsti tõustes peab keha kiiresti ümber lülituma: aktiveerima tuharad, süvalihased, stabiliseerima nimmeosa. Kui need lihased on nõrgad või pinges, tekib valus “nõks” või tunne, et alaselg ei taha liikuda.
• Esimesed sammud võivad olla valulikud.
  See viitab sageli sellele, et alaselja lihased vajavad vereringet ja “soojenemist”. Valu võib paari minuti jooksul väheneda, kui keha liigub — see on oluline vihje, et tegemist on sageli pingemustri ja jäikusega.
• Hommikul voodist tõusmine võib olla omaette projekt.
  Hommikune jäikus tähendab, et öine taastumine ei olnud piisav või lihased ei lõdvestu täielikult. Kui lisandub stress või mineraalainete tasakaalutus, võib see jäikus olla tugevam ja kesta kauem.

Kummardamine, koristamine ja “väikesed liigutused”

Alaselja valu ei löö alati välja ainult suurte pingutuste ajal. Väga sageli tekib ebamugavus just “tavalistes” tegevustes:

• hambapesu ajal kummardudes,
• tolmuimejaga koristades,
• voodi tegemisel,
• nõude masinasse panemisel,
• jalanõude jalga panemisel.

Miks?

• Kummardamine koormab alaselga siis, kui puusad ei liigu hästi.
  Ideaalis peaks kummardus tulema rohkem puusadest ja jalgadest. Kui puusad on jäigad ja tuharad ei aktiveeru, “võtab” alaselg liikumise enda kanda. Kui seljalihased on juba pinges, tekib kiiresti valu.
• Korduvad väikesed liigutused väsitavad lihase ära.
  Näiteks koristamine tähendab kümneid kordi kummardamist ja pööramist. Kui stabiliseerimine on nõrk, koguneb koormus ja keha annab märku valuna.

Tihti tekib “ärritus pärast tegevust”.

Inimene ütleb: “Tegin koristuse ära ja alles pärast läks selg hullemaks.” See on klassikaline ülekoormuse ja hilise reaktsiooni muster.

Autojuhtimine ja reisid

Autojuhtimine on üks salakavalaid alaseljavalu käivitajaid, sest:

• keha on sundasendis,
• vibratsioon väsitab lihaseid,
• puusad on painutatud,
• liikumist on vähe.

Pärast sõitu on alaselg jäik.

Pärast 30–60 minutit autos võib tekkida tunne, et selg on “kokku tõmmanud”. Põhjus on tavaliselt lihaspinge + väiksem vereringe.

Pikem reis võib põhjustada ägenemist.

Kui närvisüsteem on tundlik või lihased pinges, võib reis käivitada mitu päeva kestva valu.

Uni, magamisasend ja öine pinge

Kui alaselg valutab, ei pruugi uni olla taastav isegi siis, kui Sa “magad palju”.

Uinumine võib olla raske, sest keha ei leia mugavat asendit.

Alaselg vajab öösel lõdvestust. Kui lihased on pinges, ei tule mugav “neutraalne” asend kergesti.

Öösel võib tekkida ärkamine pööramise ajal.

Pööramine voodis nõuab alaselja stabiliseerimist. Kui lihased on valusad, võib see liigutus Sind äratada.

Hommikune jäikus annab märku, et taastumine jäi poolikuks.

Siin tuleb mängu närvisüsteem: kui keha on stressis, on ka öine lihastoonus kõrgem. Lihas ei lõdvestu täielikult.

Väga oluline: halb uni ei ole ainult “tagajärg”. See võib olla ka põhjus, mis hoiab valu elus, sest keha ei saa öösel piisavalt taastuda.

Meeleolu, kannatlikkus ja sisemine turvatunne

Krooniline või korduv alaseljavalu hakkab paratamatult mõjutama psüühikat. Mitte seetõttu, et inimene oleks “liiga tundlik”, vaid keha elab pidevas piirangus.

Tekib liikumisega seotud ärevus.

Sa hakkad vältima kummardamist, tõstmist, teatud harjutusi. Mõte “äkki lööb jälle sisse” tõstab lihastoonust juba enne liigutust. See on täiesti loomulik kaitsemehhanism.

Kannatlikkus väheneb.

Kui keha on valus, on närvisüsteem kergemini ärrituv. Väikesed asjad tunduvad suuremad. See ei ole iseloomu nõrkus — see on füsioloogia.

Meeleolu võib langeda, sest vabadus väheneb.

Kui Sa ei saa vabalt liikuda, sportida, sõita või istuda, väheneb elurõõm. See on reaalne mõju.

Nõiaring: valu → pinge → halb uni → rohkem valu

See on üks kõige tähtsamaid kohti, mida mõista, sest see seletab, miks alaseljavalu võib jääda püsima isegi siis, kui “midagi hullu ei leitud”.

• Valu tekitab lihaspinge.
  Keha kaitseb end.
• Lihaspinge vähendab vereringet.
  Taastumine aeglustub.
• Taastumine on puudulik, uni halveneb.
  Närvisüsteem ei rahune.
• Närvisüsteem muutub tundlikumaks.
  Valu tajutakse tugevamana.

Selles ringis on oluline töötada mitme tasandiga korraga: liikumine + rüht + taastumine + närvisüsteemi rahustamine + mineraalainete tugi.

Alaselja valu suurim “valupunkt” ei ole alati kõige tugevam valuhetk. Suurim valupunkt on see, et valu võtab Sinult vabaduse — liikuda, istuda, magada, elada spontaanselt.

Ja siit tuleb artikli terviklik loogika: kui Sa mõistad, mis igapäevaelus valu käivitab ja miks keha nii reageerib, saad Sa hakata seda ringi katkestama — rahulikult, järjepidevalt ja ilma hirmuta.

Tüsistused ja tagajärjed

Alaselja valu ei ole alati ohtlik, kuid see võib muutuda probleemseks siis, kui see kestab kaua, kordub sageli või jääb tähelepanuta. Enamik ägedaid alaseljavalusid taandub õige koormuse ja taastumisega. Kuid kui valu muutub krooniliseks või sellega kaasneb pidev lihaspinge ja närvisüsteemi ülereageerimine, võivad tekkida laiemad tagajärjed.

Oluline on mõista: tüsistus ei tähenda alati pöördumatut kahjustust. Sageli tähendab see seda, et keha on olnud liiga kaua tasakaalust väljas.

Kroonilise valu sündroom

Kui alaseljavalu kestab üle kolme kuu, võib närvisüsteem muutuda tundlikumaks. Valusignaal ei ole enam ainult kudede ärrituse tulemus, vaid osa närvisüsteemi mustrist.

• Valu muutub iseseisvaks mustriks
Närvisüsteem võib hakata valusignaale võimendama isegi siis, kui algne ärritus on vähenenud. Keha on justkui “harjunud” valuga.

• Valulävi langeb
Asjad, mis varem ei tekitanud ebamugavust, võivad nüüd tunduda valulikud. See ei tähenda, et keha oleks katki – see tähendab, et närvisüsteem on ülitundlik.

• Psühholoogiline koormus suureneb
Pidev valu võib tekitada lootusetust või ärevust. See omakorda suurendab lihastoonust ja hoiab valu elus.

Lihasnõrkus ja liikumisvaegus

Valu tõttu hakkab inimene sageli liikumist piirama. See on loomulik reaktsioon – keha püüab ennast kaitsta.

• Vähenenud aktiivsus nõrgestab lihaseid
Kui süvalihased ja tuharad ei saa piisavalt tööd, väheneb nende jõud ja vastupidavus. See tähendab, et alaselg peab tulevikus veelgi rohkem koormust kandma.

• Rüht halveneb
Lihasnõrkus ja pinge loovad tasakaalutuse. Vaagen võib kalduda, õlad vajuda ettepoole ja nimmeosa koormus suureneda.

• Liikumise hirm süveneb
Kui inimene kardab valu ägenemist, hakkab ta vältima teatud liigutusi. See vähendab keha kohanemisvõimet.

Närviärrituse süvenemine

Kui alaseljavalu on seotud närvijuure ärritusega, võib püsiv pinge või põletik olukorda süvendada.

• Kiirguv valu võib muutuda püsivamaks
Kui närv jääb pikemaks ajaks surve alla, võivad sümptomid kesta kauem.

• Surin ja tuimus võivad sageneda
Närvijuhtivus võib ajutiselt häiruda. See vajab tähelepanu, eriti kui kaasneb lihasnõrkus.

• Taastumine võib võtta rohkem aega
Närvikude taastub aeglasemalt kui lihas. Seetõttu on oluline varajane tasakaalu taastamine.

Une ja stressi pikaajaline häirumine

Kui alaseljavalu mõjutab und ja stressitaset, võivad tekkida süsteemsemad mõjud.

• Krooniline unepuudus
Uni on aeg, mil lihased ja närvisüsteem taastuvad. Kui uni on katkendlik, aeglustub paranemine.

• Stressihormoonide taseme tõus
Pidev valu võib hoida kortisooli taseme kõrgemana. See mõjutab lihastoonust ja taastumisvõimet.

• Magneesiumivajaduse suurenemine
Stress ja valu suurendavad magneesiumi kasutust organismis. Kui seda ei kompenseerita, võib lihaspinge süveneda.

Elukvaliteedi langus

Kõige suurem tagajärg ei pruugi olla füüsiline, vaid funktsionaalne.

• Töövõime vähenemine
Valu võib piirata töö tegemist või vähendada efektiivsust.

• Sotsiaalne aktiivsus väheneb
Reisimine, sportimine ja pikem istumine muutuvad keeruliseks.

• Enesekindlus keha suhtes väheneb
Kui Sa ei usalda oma selga, hakkad vältima tegevusi, mis varem olid loomulikud.

Oluline mõttekoht

Enamik alaseljavalu tüsistusi ei teki üleöö. Need kujunevad välja siis, kui:

• lihased on pikalt pinges,
• taastumine on puudulik,
• närvisüsteem on ülekoormatud,
• mineraalainete tasakaal on häiritud.

Hea uudis on see, et enamik neist protsessidest on pööratavad, kui keha saab õiget tuge.

 

 

Magneesiumipuudus ja alaselja valu

Kui räägitakse alaseljavalust, keskendutakse enamasti lihastele, diskidele ja rühile. Harvem küsitakse: kas lihas üldse suudab normaalselt lõdvestuda? Just siin tuleb mängu magneesium.

Dr Carolyn Dean on oma töödes korduvalt rõhutanud, et paljude lihaspingete ja krooniliste valude taustal võib olla raku tasandi magneesiumipuudus. See ei tähenda alati, et vereanalüüs näitaks puudust. Veri hoiab magneesiumi taset väga kitsas vahemikus. Kui seda on vähe, võetakse seda kudedest — sealhulgas lihastest.

Alaselg on üks piirkond, kus lihaspinge ja taastumisvõime puudujääk avalduvad väga selgelt.

Lihase kokkutõmme ja lõdvestus – mis tegelikult toimub?

Iga lihase töö põhineb täpsel mineraalainete tasakaalul.

• Kaltsium käivitab kokkutõmbe.
• Magneesium võimaldab lõdvestuse.

Kui närvisignaal jõuab lihasesse, siseneb kaltsium lihasrakku ja käivitab kokkutõmbe. See on vajalik liikumiseks, stabiliseerimiseks ja jõu tekitamiseks.

Kuid selleks, et lihas saaks uuesti lõdvestuda, peab kaltsium rakust väljuma — ja see protsess sõltub magneesiumist.

Kui magneesiumi on rakkudes vähe, siis:

• lihas ei lõdvestu täielikult,
• tekib püsiv madal lihastoonus,
• lihas väsib kiiremini,
• tekivad valupunktid,
• taastumine aeglustub.

See ei pruugi väljenduda ägeda krambina, kuid see võib olla pidev “vaikne pinge”, mis avaldub tuima alaseljavaluna.

Miks on alaselg magneesiumipuudusele eriti tundlik?

Alaselg ei ole lihtsalt liikumise lihas. See on stabiliseeriv piirkond. See tähendab, et alaselja lihased töötavad kogu aeg — isegi siis, kui Sa seisad või istud.

Kui lihas töötab pidevalt ja ei saa korralikult lõdvestuda, siis:

• verevarustus väheneb,
• ainevahetusjäägid kogunevad,
• valuretseptorid muutuvad tundlikumaks.

Lisaks on alaselg sageli stressi “kogumiskoht”. Kui närvisüsteem on ülevalvel, tõuseb lihastoonus just stabiliseerivates piirkondades.

Kui sellele lisandub magneesiumipuudus, võib pinge muutuda krooniliseks.

Loe magneesiumipuudusest rohkem siit!

Stress, kortisool ja magneesium

Stress ei mõjuta ainult meeleolu — see mõjutab mineraalainete tasakaalu.

• Stress suurendab magneesiumi eritumist uriiniga.
• Kortisool mõjutab lihastoonust.
• Närvisüsteem jääb erksamaks.

Kui inimene elab pidevas pinges, võib magneesiumivajadus märgatavalt suureneda. Kui seda ei kompenseerita, tekib nõiaring:

stress → lihaspinge → magneesiumi kulu → suurem lihaspinge → rohkem valu

Seetõttu ei pruugi ainult rühiparandus või lihasharjutused olla piisavad, kui raku tasandil ei ole lõdvestuseks vajalikku tuge.

Magneesium ja närvisüsteemi rahunemine

Magneesium aitab reguleerida närvisüsteemi erutuvust. See

• toetab närvirakkude tasakaalustatud signaaliedastust,
• aitab vähendada liigset ärrituvust,
• võib tõsta valuläve.

Kui närvisüsteem on ülekoormatud, tajutakse valusignaale tugevamalt. Kui magneesiumitase on madal, võib see tundlikkus suureneda.

Seetõttu võib magneesium toetada alaseljavalu leevenemist ka kaudselt — läbi närvisüsteemi rahunemise.

Energia tootmine ja lihaste taastumine

Magneesium osaleb ATP tootmises — see on rakkude energiaallikas. Ilma piisava energiata:

• ei taastu lihased tõhusalt,
• paranevad mikrotraumad aeglasemalt,
• püsib pinge kauem.

Kui alaselja lihased on pidevalt koormatud, vajavad nad piisavat energiat, et taastuda. Kui magneesiumitase on madal, võib taastumine olla aeglane isegi siis, kui Sa puhkad.

Millised RnA ReSet tooted aitavad ja miks?

Alaseljavalu puhul keskendutakse sageli lihase venitamisele, massaažile või valu ajutisele leevendamisele. RnA ReSet lähenemine lähtub teisest põhimõttest: alaselja pinge ja valu sõltuvad närvisüsteemi, lihasrakkude ja mineraalainete tasakaalust, mitte ainult sellest, kas “selg on kange”.

Kui see tasakaal on häiritud, ei ole probleemiks üksnes pinges lihas, vaid lihase võimetus täielikult lõdvestuda ja taastuda. Sageli on alaselg just see koht, kus keha “hoiab kinni” — sest alaselg on stabiliseeriv piirkond ja kannab koormust isegi siis, kui Sa lihtsalt istud.

Seetõttu on RnA ReSet toodete eesmärk toetada neid füsioloogilisi mehhanisme, mis võimaldavad lihasel ja närvisüsteemil taastada loomulik tasakaal — rahulikult ja järjepidevalt.

Kõige olulisem toode:

ReMag – stabiliseeritud piko-iooniline vedel magneesium

Alaseljavalu kontekstis on keskse tähtsusega magneesium, kuna see osaleb:

• skeletilihaste lõdvestumises;
• kaltsiumi ja magneesiumi tasakaalu reguleerimises raku sees;
• närviimpulsside ülekandes;
• lihasraku energia tootmises;
• stressireaktsiooni reguleerimises.

ReMag on stabiliseeritud piko-iooniline vedel magneesium, mis on loodud imenduma 99,98% raku tasandil. See tähendab, et magneesium ei jää seedetrakti kinni, vaid saab osaleda lihaste ja närvisüsteemi töös seal, kus seda tegelikult vajatakse.

Alaselja lihaspinge korral tähendab see, et:

• lihas saab biokeemiliselt lõdvestuda, mitte ainult mehaaniliselt venida;
• püsiv mikrokrambiseisund võib väheneda;
• kaltsiumi ülekaal rakus võib tasakaalustuda;
• närvisüsteemi erutus võib alaneda;
• taastumisvõime paraneb.

ReMag ei toimi valuvaigistina ega suru sümptomeid maha. Selle toime põhineb lihase ja närvisüsteemi normaalse funktsiooni toetamisel.

ReMagi kohta saad lugeda veel siit!

Loe ka artiklit: KEEMIK SELGITAB: Stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete tootmisprotsess

Toetav paikne tugi:

ReMag Lotion Plus

ReMag Lotion Plus on nahka sügavalt niisutav ja taastav kreem, mis on rikastatud kõrges kontsentratsioonis piko-ioonilise magneesiumiga – 60 000 ppm (130 mg magneesiumkloriidi ühe teelusikatäie kohta).

See on loodud sheavõi, jojobaõli, granadilliõli ja kaeraekstraktiga, pakkudes täiuslikku kombinatsiooni sügavast niisutusest, rahustavast mõjust ja antioksüdantsest kaitsetoest (vitamiinid E ja B5).

Olulised omadused

• Sisaldab stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi, mis tagab sügava ja kiire imendumise.
• Rikastatud sheavõi, jojobaõli ja granadilliõliga – parandab naha elastsust ja pehmust.
• Kaeraekstrakt rahustab tundlikku ja ärritunud nahka.
• Vitamiin E ja vitamiin B5 kaitsevad nahka vabade radikaalide ja keskkonnakahjustuste eest.
• Sobib igapäevaseks kasutamiseks näol, kätel ja kehal.
• Vegan koostisosad, gluteeni- ja nisuvaba, ei ole loomadel testitud.
• Mugav ja hügieeniline pumpsüsteem täpseks doseerimiseks.

 

Kui alaselg on lokaalselt pinges, võib paikne tugi olla väga väärtuslik täiendus.

ReMag Lotion Plus toetab:

• kohaliku lihaspinge vähenemist;
• verevarustuse paranemist pinges piirkonnas;
• lõdvestust enne und;
• taastumist pärast füüsilist koormust.

Paikne kasutamine võimaldab suunata toe täpselt alaselja piirkonda, kus pinge on tuntav. Lotion ei asenda süsteemset magneesiumitaseme taastamist, kuid võib kiirendada subjektiivset lõdvestustunnet ja vähendada lokaalse pinge tunnet.

Kasutussoovitus

Sobib eriti hästi kuivale, tundlikule ja stressis nahale igapäevaseks hoolduseks, tagades niisutatud, siidiselt sileda ja elastse naha. Väldi otsest kokkupuudet silmade ja limaskestadega.

Sügavam lokaalne tugi:

ReMag Balm

ReMag Balm on rikkalik, intensiivselt niisutav kehavõi, mis ühendab stabiliseeritud piko-ioonilise magneesiumi kõrge kontsentratsiooni looduslike hooldavate koostisosadega, nagu sheavõi, kookosõli, priimulaõli, kibuvitsaseemneõli ja looduslik E-vitamiin.

Iga teelusikatäis ReMag Balmi sisaldab 200 mg vedelal kujul magneesiumi, pakkudes sihipärast ja sügavat hooldust kuivale ja tundlikule nahale.

Olulised omadused

• Sisaldab hästi imenduvat piko-ioonilist magneesiumi (200 mg/tl).
• Sheavõi ja kookosõli niisutavad ja pehmendavad nahka sügavuti.
• Priimulaõli ja kibuvitsaseemneõli rahustavad ja taastavad naha loomuliku kaitsebarjääri.
• Looduslik E-vitamiin pakub antioksüdantset kaitset ja soodustab naha elastsust.
• Sobib ideaalselt kätele, jalgadele, kehale ja kuivadele piirkondadele sihipäraseks hoolduseks.
• Pakendatud purki – saad kasutada täpselt nii palju, kui vajad.
• Sisaldab taimseid koostisosi, on gluteeni- ja nisuvaba ega ole testitud loomadel.

See sobib olukordades, kus:

• katsudes on tunda konkreetseid valulikke punkte;
• lihaspinge on sügavam ja püsivam;
• ägenemise ajal on vaja sihipärasemat toetust.

ReMag Balm võimaldab keskenduda täpselt probleemsele piirkonnale ning toetada seal lihase lõdvestumist.

Kasutussoovitus

Parima tulemuse saavutamiseks kasuta toodet vajadusel kuivadel või stressis nahapiirkondadel. Väldi kokkupuudet silmade, limaskestade ja tundlike piirkondadega.

Kuidas erineb see lähenemine tavapärasest?

Tavaline lähenemine alaseljavalule keskendub sageli:

• põletiku vähendamisele,
• valu ajutisele vaigistamisele,
• lihase mehaanilisele venitamisele.

RnA ReSet lähenemine keskendub sellele, kas lihasel on olemas biokeemilised eeldused lõdvestumiseks.

Kui rakusisene magneesiumitase on madal, võib lihas jääda püsivasse kokkutõmbeseisundisse isegi siis, kui seda masseerida või venitada.

Seetõttu on eesmärk:

• toetada raku tasandit (ReMag),
• toetada lokaalselt pinges piirkonda (ReMag Lotion),
• vajadusel suunata sügavamat paikset tuge (ReMag Balm).

ReMag manustamine alaseljavalu korral – kuidas kasutada, kui palju ja kui kaua?

Alaseljavalu puhul ei ole oluline ainult toode, vaid samuti selle kasutusviis. Kui eesmärk on taastada lihase lõdvestusvõime raku tasandil, on võtmesõnad: väike algus, järjepidevus ja jaotamine.

Põhimõte 1: alusta väikese kogusega ja liigu ülespoole

Paljud pinged ei teki üleöö. Sama kehtib ka taastumise kohta. Keha kohaneb paremini, kui Sa alustad rahulikult ja suurendad tasapisi.

Põhimõte 2: jaga kogus päeva peale

Magneesium toetab närvisüsteemi ja lihaseid paremini, kui seda saadakse väiksemates kogustes mitu korda päevas. Nii püsib tugi ühtlasem ja keha ei saa “kõikumise” signaali.

Põhimõte 3: mõtle ajale, mitte ainult annusele

Kui alaseljavalu on kestnud kaua, võib rakusisene tase vajada taastamiseks nädalaid. Esimesed märgid ei pruugi olla “valu kadumine”, vaid näiteks:

• hommikune jäikus on väiksem;
• alaselg ei lähe nii kiiresti “kinni”;
• uni on sügavam;
• pinge taandub pärast istumist või koormust kiiremini.

Magneesiumi “laadimine” ReMagiga – miks see on oluline?

Laadimine tähendab, et Sa ei anna kehale magneesiumi ainult “natuke”, vaid annad talle võimaluse varusid taastada suuremate kogustega, kui etiketil kirjas on.

Kui taustal on:

• pikk stressiperiood,
• krooniline lihaspinge,
• rahutu uni,
• korduvad alaselja valu ägenemised,

siis ei ole puudujääk sageli väike. Keha on lihtsalt harjunud elama pingeseisundis. Sellisel juhul on Sul juba tõenäoliselt vaja teha magneesiumi laadimist.

Loe rohkem magneesiumi laadimise kohta siit!

Miks sageli tavalised magneesiumid ei aita?

Väga paljud ütlevad: “Ma olen magneesiumi võtnud — ei muutnud midagi.”

Alaseljavalu puhul on kaks peamist levinud põhjust:

• kogus jäi liiga väikeseks, sest suurem kogus tekitab seedetraktis ebamugavust;
• vorm ei jõua sinna, kuhu vaja ehk rakku, sest imendumine on piiratud.

Seepärast on oluline vaadata magneesiumit mitte kui “tabletti”, vaid kui osa taastumise strateegiast: raku tugi + närvisüsteemi rahu + lihase töö taastumine.

Loe magneesiumi erinevate lisandite imendumisest rohkem siit !

Mis veel aitab alaseljavalu sümptomeid leevendada?

Alaselja valu taandub kõige paremini siis, kui Sa toetad keha mitmest suunast korraga. Alaselg ei tööta eraldi – tema seisund sõltub lihaste koostööst, närvisüsteemi tasakaalust, une kvaliteedist ja raku tasandi taastumisest.

Kõige olulisemad praktilised sammud on järgmised:

• Regulaarne mõõdukas liikumine

Liikumine parandab verevarustust, vähendab lihasjäikust ja aitab kudedel taastuda.

Oluline on:

• igapäevane rahulik kõndimine 20–30 minutit,
• liikumispausid iga 30–60 minuti istumise järel,
• õrn puusade liikuvuse parandamine.

Vältida tuleks:

• täielikku liikumatusse jäämist,
• äkilisi ja väga intensiivseid harjutusi ägenemise ajal,
• agressiivset venitust, mis tekitab teravat valu.

• Süvalihaste ja tuharate aktiveerimine

Alaselg ei peaks üksi stabiliseerima kogu ülakeha raskust. Kui süvalihased ja tuharad ei tööta piisavalt, langeb liigne koormus alaseljale.

Toetavad tegevused:

• õrn alakõhu aktivatsioon väljahingamisel,
• tuharalihaste harjutused enne suuremaid liigutusi,
• teadlik rühi hoidmine seistes ja istudes.

Eesmärk ei ole maksimaalne jõud, vaid õige lihaste koostöö.

• Soojus ja lokaalne lõdvestus

Lihaspinge väheneb paremini, kui vereringe paraneb.

Abiks võivad olla:

• soojakott alaseljale 15–20 minutiks,
• õhtune rahulik massaaž pinges piirkonnas,
• paikne magneesiumitoe kasutamine enne und.

Soojus sobib eriti siis, kui valu on tuim, pingeline ja seotud jäikusega.

• Uni ja magamisasend

Uni on lihaste ja närvisüsteemi taastumise aeg. Kui uni on häiritud, võib valu püsida kauem.

Soovitused:

• külili magades padi põlvede vahel,
• selili magades padi põlvede all,
• regulaarne magamamineku aeg.

Eesmärk on vähendada nimmeosa liigset pinget öösel.

• Närvisüsteemi rahustamine

Närvisüsteemi pinge tõstab lihastoonust ja võib suurendada valu tugevust.

Lihtsad igapäevased praktikad:

• aeglane hingamine läbi nina,
• pikem väljahingamine kui sissehingamine (näiteks 4 sekundit sisse, 6–8 sekundit välja),
• 3–5 minutit teadlikult rahulikku hingamist päevas.

See aitab vähendada üldist lihaspinget ja toetab taastumist.

Lõpumõtted

Alaselja valu ei ole enamasti märk tõsisest kahjustusest. See on sageli märk sellest, et keha on olnud pikalt ülekoormatud ja taastumine ei ole jõudnud koormusele järele.

Olulised punktid, mida meeles pidada:

• Alaselja valu on tavaliselt mitme teguri koosmõju, mitte üksik vigastus.
• Lihas peab suutma nii kokku tõmbuda kui ka täielikult lõdvestuda.
• Närvisüsteemi pinge võib valu tugevust märgatavalt suurendada.
• Regulaarne mõõdukas liikumine on enamasti kasulikum kui täielik puhkus.
• Süvalihaste ja tuharate töö vähendab alaselja ülekoormust.
• Uni on taastumise alus.
• Magneesium toetab lihaste lõdvestumist ja närvisüsteemi tasakaalu.

Kõige parem tulemus tuleb siis, kui Sa toetad keha tervikuna – liikumise, stabilisatsiooni, une, närvisüsteemi rahustamise ja raku tasandi tasakaalu kaudu.

Taastumine ei toimu alati kiiresti, kuid see on võimalik. Järjepidevus on olulisem kui tugev pingutus.

Keha taastumine algab mõistmisest. Kui annad rakkudele seda, mida nad vajavad, taastub tasakaal loomulikult.

Autor: Kontamo meeskond