Alaselja valu: põhjused, närvivalu ja mida saad ise teha

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 10.03.2026 · Uuendatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 13 min

Alaseljavalu on valu, mis tekib alumiste roiete ja tuharate vahel[1]. Umbes 9 juhul 10-st ei leita sellele kindlat haigust ja enamik ägedaid valusid möödub mõne nädalaga ise[1][2].

Alaselja valu on peaaegu igaühele tuttav: elu jooksul kogeb seda 84–90 % inimestest[3]. Selles artiklis näed, kuidas eristada lihase-, liigese- ja närvivalu, mis seda põhjustab, kui levinud see on Eestis ning mida saad ise teha. Lõpus on tabel ohumärkidest, mille korral tuleb kohe abi otsida.

Lühidalt

• Alaseljavalu on valu alumiste roiete ja tuharavoltide vahel. 9 juhul 10-st on see mittespetsiifiline ehk kindlat haigust selle taga ei leita.
• Pooltel inimestel taandub äge alaselja valu kahe nädalaga. Krooniliseks muutub see 2–7 inimesel 100-st.
• Eestis teatas kroonilisest seljavalust 2019. aastal 24,8 % üle 15-aastastest. EL-i keskmine oli 23,8 %.
• Närvivalu alaseljas kiirgub tavaliselt tuharasse või jalga ning sellega võib kaasneda surin või tuimus.
• Kõige paremini on uuritud liikumist: voodisse jäämise asemel püsi võimalusel aktiivne.
• Valu koos kuse- või roojapidamatuse, tuimuse kubemes või jalgade kiiresti süveneva nõrkusega on põhjus kutsuda kiirabi.

Kuus fakti alaseljavalust

84–90 %Nii suur osa inimestest kogeb alaseljavalu mingil eluperioodil.Eesti Arst 2010[3].

24,8 %Nii paljud üle 15-aastased Eesti inimesed teatasid kroonilisest seljavalust.Eesti terviseuuring 2019[4].

~90 %Nii suur osa alaseljavaludest on mittespetsiifilised.Kindlat haigust ei leita[1].

2 nädalatSelle ajaga taandub äge alaseljavalu pooltel inimestel.90 % naaseb tööle 3 kuuga[2].

5–7 päevaKui valu selle ajaga ei vähene, võta ühendust perearstiga.Tervisekassa juhis[5].

619 mlnNii paljudel inimestel maailmas oli 2020. aastal alaseljavalu.See on maailmas puude peamine põhjus[6].

Selles artiklis

1. Mis on alaseljavalu?
2. Alaselg, keskselg või ülaselg: kus valu on?
3. Kui levinud on alaseljavalu Eestis?
4. Alaselja valu sümptomid
5. Närvivalu alaseljas: kuidas see tundub?
6. Valu alaseljas vasakul või paremal pool
7. Alaseljavalu põhjused
8. Alaseljavalu tüübid
9. Kellel on alaseljavalu sagedamini?
10. Kuidas alaseljavalu igapäevaelu mõjutab?
11. Mida teha, kui alaselg valutab?
12. Alaselja harjutused: millest alustada?
13. Kuidas arst alaseljavalu käsitleb?
14. Magneesium ja alaselja valu: mida uuringud näitavad?
15. Millal minna arsti juurde?
16. Korduma kippuvad küsimused

Mis on alaseljavalu?

Alaseljavalu on valu, mis tekib alumiste roiete ja tuharavoltide vahel. See võib olla tuim ja pidev või äkiline ja terav[1]. Seda piirkonda nimetatakse ka nimmepiirkonnaks. Selle all asub ristluu, mis ühendab lülisamba vaagnaga.

Alaselja toetavad viis nimmelüli, lülivahekettad, väikesed lülisambaliigesed, sidemed ja seljalihased. Valu võib alata igaühest neist. Lülisamba sees kulgevad närvid, mis lähevad edasi jalgadesse.

Arstid jagavad alaseljavalu kestuse järgi kolmeks[1]:

Allikas: WHO[1]. Eesti Arsti ülevaade kasutab sama jaotust[2].

Äkilist ja tugevat valu nimmeosas kutsutakse rahvasuus ka lumbaagoks või „nõiamunaks“. Selja nimmeosa ägedad valud tulevad sageli liigutuse ajal ja võivad esimestel päevadel olla väga tugevad. Tugev valu ei tähenda alati suurt kahjustust[2].

WHO jagab alaseljavalu ka põhjuse järgi kaheks[1]:

• Mittespetsiifiline alaseljavalu – kindlat haigust või kahjustust ei leita. Nii on umbes 90 % juhtudest.
• Spetsiifiline alaseljavalu – valu põhjus on kindel haigus, näiteks murd, põletik või närvijuure surve. Valu võib tulla ka teisest elundist, näiteks neerust.

Alaselg, keskselg või ülaselg: kus valu on?

Alaselg on nimmepiirkond vöökoha kõrgusel ja sellest allpool. Keskselg ja ülaselg ehk selja ülaosa on rinnaosa lülisammas, kuhu kinnituvad roided.

• Alaselja valu on kõige sagedasem. Seda käsitleb kogu see artikkel.
• Keskselja valu ja valu ülaseljas keskel (abaluude vahel) on sageli seotud kehahoiaku ja lihaspingega.
• Valu lülisamba rinnaosas on Eesti arstide ülevaates ohumärkide nimekirjas. Kui valu on rinnaosas ja ei möödu, räägi sellest perearstiga[7].

Kui Sul on sisse hingates valu seljas, palavik või õhupuudus, ei pruugi põhjus olla seljas. Sellisel juhul pöördu arsti poole.

Kui levinud on alaseljavalu Eestis?

Eesti terviseuuringu 2019 järgi oli viimase 12 kuu jooksul kroonilisi seljavalusid 24,8 %-l üle 15-aastastest[4]. Eurostati andmed näitavad sama arvu. Euroopa Liidu keskmine oli 23,8 %[8].

Eesti naised teatasid seljavaludest sagedamini (27,9 %) kui mehed (21,3 %)[8]. Vanusega muutub alaseljavalu sagedasemaks.

2015. aastal oli Eestis 75 577 ravijuhtu, kus diagnoos oli nimmevalu või närvijuure valu. 61 % neist lahendati perearsti juures[9].

Maailmas oli 2020. aastal alaseljavalu 619 miljonil inimesel. 2050. aastaks võib see arv kasvada 843 miljonini[6]. WHO andmetel on kõige rohkem juhtumeid 50–55-aastastel ja naistel esineb seda sagedamini[1].

Alaselja valu sümptomid

Alaselja valu võib olla tuim ja valutav või terav ja torkav. See võib kiirguda ka teistesse kehaosadesse, eriti jalgadesse[1].

Sagedased tunnused

• Tuim või sügav valu alaselja keskel või ühel pool. Selg on pinges ja väsib kiiresti.
• Hommikune jäikus. Alaselg on kange ja valus pärast ärkamist ning läheb liikudes paremaks.
• Valu pikalt istudes ja püsti tõustes. Esimesed sammud on kanged.
• Valu kummardamisel, tõstmisel või keeramisel.
• Lihaspinge ja hellus seljalihastes, mõnikord ka tuhara piirkonnas.

Kroonilise valu tunnused

Kui valu kestab üle 12 nädala, võib see olla pidev või lainetav. WHO järgi võib krooniline valu häirida und ja meeleolu ning piirata tööd ja suhtlemist[1]. Kehv uni ja väsimus teevad omakorda valu raskemini talutavaks.

Kui selg valutab ainult öösel puhkeasendis ja hommikune jäikus kestab kaua, on see eraldi märk. Sellest loe allpool jaotisest Alaseljavalu tüübid.

Närvivalu alaseljas: kuidas see tundub?

Närvivalu alaseljas tekib siis, kui lülisambast väljuv närvijuur on ärritunud või surve all. Valu kiirgub siis tuharasse ja mööda jalga alla[1].

WHO kirjeldab sellist valu kui tuima tunnet või teravat, elektrilöögi sarnast valu. Sellega võivad kaasneda surin, tuimus ja mõne lihase nõrkus[1]. Rahvasuus öeldakse sellele seljanärvi valu, ishias, radikuliit või ka alaselja närvipõletik. Arstid räägivad radikulopaatiast ehk närvijuure kahjustusest[7].

Valu alaseljas ja tagumikus

Istmikunärv on suur närv, mis algab nimmeosast ja kulgeb läbi tuhara mööda reie tagakülge alla. Kui see närv on ärritunud, tunned valu alaseljas ja tagumikus ning sageli ka reie tagaküljel või sääres. Alaselja ja puusavalu võivad tunduda sarnased, seega vajab põhjus täpsustamist.

Mis alaselja närvivalu põhjustab?

• Lülivaheketta song (diski prolaps). Ketta sisu surub närvijuurele.
• Seljakanali ahenemine (spinaalstenoos). See on sagedasem üle 50-aastastel. Valu ja väsimus jalgades tekivad sageli kõndides[7].
• Lihaspinge tuharas võib tekitada sarnase kiirguva valu, kuigi närv ise ei ole kahjustatud.

Mida närvivalu korral teha?

Ka närvivaluga inimesed taastuvad enamasti ilma operatsioonita. Ishiase korral ei olnud uuringutes voodirežiimi ja aktiivseks jäämise vahel peaaegu vahet[10]. Seega liigu nii palju, kui valu lubab.

Kui alaseljavalu kiirgab jalga, kuid jalg on tugev ja tundlikkus korras, võid alustada eneseabist. Mine perearsti juurde, kui alaselja närvivalu ei vähene nädalaga, jalg on tuim või nõrk või valu süveneb. Kui jalg ei liigu või Sul on raskusi põie või soole tühjendamisega, kutsu kiirabi[5].

Valu alaseljas vasakul või paremal pool

Valu alaseljas vasakul pool või paremal pool on enamasti lihase või lülisambaliigese valu. Sageli tekib see pärast ühekülgset koormust, näiteks lapse kandmist ühel puusal või raske koti tõstmist.

Ühepoolne valu võib siiski tulla ka seljast väljaspool. WHO järgi võib alaseljavalu kiirguda näiteks neerust[1]. Pöördu arsti poole, kui ühepoolse seljavaluga kaasneb mõni järgmistest:

• palavik või külmavärinad;
• valu või kõrvetus urineerimisel, sage tung või veri uriinis;
• valu alaseljas ja alakõhus korraga;
• tugev kõhuvalu[7].

Need märgid võivad viidata näiteks neeruvaagnapõletikule või neerukivile. Neerukividest loe lähemalt artiklist neerukivid.

Alaseljavalu põhjused

Enamasti ei ole alaseljavalul ühte kindlat põhjust. WHO järgi suurendavad mittespetsiifilise alaseljavalu riski vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine, ülekaal ja suur füüsiline koormus tööl[1]. Maailmas tuleb 38,8 % alaseljavalu koormusest just tööst, suitsetamisest ja liigsest kehakaalust[6].

Koormus ja liigutused

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri järgi on alaselja riskid tööl[11]:

• raske füüsiline töö ning raskuste tõstmine ja teisaldamine;
• kummardamine, keeramine ja pikalt samas asendis olemine;
• kogu keha vibratsioon, näiteks veoauto juhtimisel.

Sage olukord on ka äkiline liigutus külma kehaga: kummardud, keerad ja tõstad korraga.

Istumine ja vähene liikumine

Kui istud kaua samas asendis, väsivad seljalihased ja selg muutub kangeks. Vähene kehaline aktiivsus on WHO nimekirjas üks peamisi riskitegureid[1].

Lülisamba muutused

Vanusega muutuvad lülivahekettad ja liigesed. Neid nimetatakse kulumismuutusteks (spondüloos). Pildiuuringul on need muutused paljudel inimestel, ka nendel, kellel selg ei valu. Seetõttu ei soovitata ägeda alaseljavalu korral pildiuuringut rutiinselt teha[12].

Stress, uni ja meeleolu

WHO soovitab alaseljavalu käsitleda tervikuna: keha, meeleolu ja töö koos[1]. Pikaajaline stress hoiab lihased pinges. Halb uni muudab valu raskemini talutavaks. Euroopa uuringud seovad alaseljavaevusi ka madala töörahulolu ja vähese toetusega töökohal[11].

Spetsiifilised põhjused

Harvem on valu taga kindel haigus[7]:

• lülimurd, näiteks pärast kukkumist või osteoporoosi korral;
• põletikuline seljahaigus (anküloseeriv spondüliit);
• põletik või kasvaja;
• valu teisest elundist, näiteks neerust või suurest kehaarterist.

Need põhjused on haruldased, kuid nende tunnuseid tasub teada. Need on koos tabelis jaotises Millal minna arsti juurde?.

Alaseljavalu tüübid

Valu iseloom annab vihje, kust see võib tulla. Kindla põhjuse ütleb arst pärast läbivaatust.

Põletikulise seljavalu tunnused: Eesti Arst 2010[7]. Teised tüübid on kirjeldatud üldiselt ega asenda arsti hinnangut. Liigesepõletikust loe ka artiklitest artriit ja reumatoidartriit.

Kellel on alaseljavalu sagedamini?

Alaseljavalu võib tekkida igaühel. Sagedamini on see neil rühmadel:

• Vanemaealised. Eestis on kroonilised seljavalud 75-aastastest ja vanematest 37 %-l[8]. WHO järgi on valu mõju suurim 80–85-aastastel[1].
• Naised. Eestis 27,9 % naistest ja 21,3 % meestest[8].
• Füüsilise töö tegijad. Eriti põllumajanduses, ehituses, autojuhid, õed, hooldajad ja koristajad[11].
• Istuva töö tegijad, kes liiguvad päeva jooksul vähe[1].
• Ülekaalulised ja suitsetajad[6].
• Rasedad. Kasvav kõht muudab raskuskeset ja koormab alaselga. Raseduse ajal tekkinud seljavalust räägi oma ämmaemanda või arstiga.
• Need, kellel on varem seljavalu olnud. Aasta jooksul kordub alaseljavalu 20–44 %-l inimestest[11].

Kuidas alaseljavalu igapäevaelu mõjutab?

WHO järgi piirab alaseljavalu liikumist ning võib mõjutada tööd, und ja meeleolu[1]. Igapäevased olukorrad, kus valu kõige rohkem tunda annab:

• Istumine ja arvutitöö. Pärast pikka istumist on raske püsti tõusta. Tõuse regulaarselt ja kõnni paar minutit.
• Püsti tõusmine ja esimesed sammud. Hommikul või pärast istumist on selg kange. Esimesed minutid liigu rahulikult.
• Kummardamine ja koristamine. Ka väike liigutus, näiteks sokkide jalga panek, võib valu esile kutsuda. Painuta põlvi ja hoia ese keha lähedal.
• Autojuhtimine. Pikal sõidul tee peatusi ja jaluta.
• Uni ja magamisasend. Külili magades aitab padi põlvede vahel. Selili lamades aitab väike padi põlvede all[5]. Unest loe ka artiklist unetus.
• Meeleolu. Pikk valu väsitab. Hirm liikumise ees võib viia selleni, et liigud vähem, lihased nõrgenevad ja valu kestab kauem.

Mida teha, kui alaselg valutab?

Enamasti saab ägeda alaseljavalu korral kõige rohkem ise ära teha. Tervisekassa juhise järgi saab 9 inimest 10-st alaseljavalu korral abi juba nendest sammudest[5]:

1. Ära jää voodisse. Liigu ja kõnni nii palju, kui enesetunne lubab[5]. Ägeda alaseljavalu korral oli aktiivseks jäämine uuringutes veidi parem kui voodirežiim[10].
2. Kasuta soojust. Soojusmähis vähendas valu ägeda ja alaägeda alaseljavalu korral lühiajaliselt veidi. Koos liikumisega oli tulemus parem[13].
3. Leia mugav lõõgastusasend. Lama selili, padi põlvede all, või külili, padi põlvede vahel. Ole nii 15 minutit 3–4 korda päevas[5].
4. Valuvaigisti kohta küsi nõu apteekrilt või perearsti nõuandeliinilt 1220[5]. WHO järgi ei peaks valuvaigisti olema ainus ega esimene abinõu. Eakad ja kroonilise haigusega inimesed räägivad enne arstiga[1].
5. Hoolitse une ja stressi eest. WHO soovitab eneseabina liikumist, head und, tervislikku kehakaalu, suitsetamisest loobumist ja töökoha kohandamist[1].
6. Kui valu ei vähene 5–7 päevaga, võta ühendust perearstikeskusega[5].

Alaselja harjutused: millest alustada?

Treening on kroonilise alaseljavalu puhul kõige paremini uuritud abinõu. 249 uuringu ülevaates vähendas see valu keskmiselt 15 punkti 100-punktisel skaalal[14].

Tervisekassa soovitab alustada kergetest harjutustest ja teha neid nii palju, kui keha lubab[5]:

1. Vaagna rullimine. Lama selili, jalad põlvest kõverad. Pinguta kõhulihaseid ja rulli tuhara alaosa maast lahti, alaselg jääb maha. Hoia 2–3 sekundit. Tee 10–20 korda.
2. Põlve tõmbamine vastasõla suunas. Lama selili, üks jalg sirge. Võta teisest põlvest kinni ja tõmba seda vastasõla poole. Hoia 2–3 sekundit. Tee kummagi jalaga 10–15 korda.
3. Kõndimine. Igapäevane kõndimine on lihtsaim viis aktiivseks jääda.

Kui valu vaibub, tee järk-järgult raskemaid harjutusi[5]. Kui Sul on puusa endoprotees, küsi enne füsioterapeudilt, milline harjutus Sulle sobib. Kui harjutus tekitab kiirguvat valu jalga, lõpeta see ja küsi nõu füsioterapeudilt.

Kuidas arst alaseljavalu käsitleb?

Ägeda alaseljavalu korral piisab tavaliselt küsimustest ja läbivaatusest. Analüüse ja röntgenit ei ole vaja, kui ohumärke ei ole[2][12].

• Perearst hindab, kas valu on mittespetsiifiline või on tal ohumärke. 90 % alaseljavaludest ei vaja eriarsti[5].
• Füsioterapeut annab harjutused ja õpetab liikuma. Perearst saab Sind tema juurde suunata[5].
• Ravimid valib arst. WHO järgi on ravimid abiks koos teiste meetoditega, mitte üksinda[1].
• Eriarst ehk spetsialist (neuroloog, taastusarst, ortopeed, neurokirurg) on vajalik siis, kui valu ei möödu või on närvikahjustuse märke[5]. Operatsioon on vajalik vaid kindlatel juhtudel[3].

Eestis ei ole praegu eraldi alaseljavalu ravijuhendit. Perearstid lähtuvad Euroopa ja Soome juhenditest[12]. Eesti 2016. aasta auditis selgus, et aktiivse eluviisi nõu oli kirja pandud vaid 18,1 %-l patsientidest[12]. Seega küsi arstilt ka seda, kuidas ise liikuda.

Magneesium ja alaselja valu: mida uuringud näitavad?

Magneesium on mineraalaine. Euroopa Liidus ei ole magneesiumile ega ühelegi teisele toitainele lubatud alaseljavalu tervisväidet[15].

Uuringuid on vähe. Türgi uuringus said 209 ägeda alaseljavaluga inimest põletikuvastast ravimit, osa neist lisaks magneesiumi. Magneesiumi rühmas oli valu 4. päeval väiksem, kuid 10. päevaks vahet ei olnud[16]. Autorid järeldasid, et magneesium ei parandanud oluliselt lõpptulemust.

Täiskasvanud naisele soovitatakse magneesiumi 300 mg ja mehele 350 mg päevas, toidust ja toidulisanditest kokku[17]. Toidulisanditest saadava magneesiumi ülempiir on 250 mg päevas[18]. Raseduse ja imetamise ajal on soovitus 300 mg päevas ja sama ülempiir kehtib ka siis[17][18].

Kui Sul on neeruhaigus või võtad mitut ravimit, räägi enne toidulisandi võtmist arsti või apteekriga.

Millal minna arsti juurde?

Enamasti on alaseljavalu ohutu ja möödub ise. Mõnikord on see aga tõsise haiguse märk. Need tunnused on Eesti arstide ülevaates ja Tervisekassa juhises[7][5].

Allikad: Eesti Arst 2010 „punased lipud“[7], Tervisekassa[5], WHO[1]. Nõu saad ööpäev läbi perearsti nõuandeliinilt 1220.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on alaseljavalu?

Alaseljavalu on valu alumiste roiete ja tuharavoltide vahel. Umbes 9 juhul 10-st ei leita sellele kindlat haigust. Enamik ägedaid valusid möödub mõne nädalaga.

Kui kaua alaselja valu kestab?

Pooltel inimestel taandub äge alaseljavalu kahe nädalaga ja 90 % naaseb tööle kolme kuuga. Kui valu kestab üle 12 nädala, nimetatakse seda krooniliseks.

Kuidas ära tunda närvivalu alaseljas?

Närvivalu kiirgub alaseljast tuharasse ja mööda jalga alla. See võib olla põletav või elektrilöögi sarnane ning sellega võib kaasneda surin, tuimus või nõrkus jalas.

Mida teha, kui alaselg valutab?

Ära jää voodisse, liigu ja kõnni nii palju, kui saad. Proovi soojust ja lõõgastusasendeid. Kui valu ei vähene 5–7 päevaga, võta ühendust perearstiga.

Miks on alaselg hommikul kange ja valus?

Öö jooksul liigud vähe ja lihased jäävad kangeks. Tavaliselt läheb paremaks, kui hakkad liikuma. Kui hommikune jäikus kestab kaua ja valu ei vähene puhates, mine perearsti juurde.

Mida tähendab valu alaseljas vasakul pool?

Enamasti on see lihase või liigese valu. Kui sellega kaasneb palavik, valu urineerimisel või valu alakõhus, mine arsti juurde, sest põhjus võib olla neerus.

Seotud artiklid

• Lihaskrambid
• Fibromüalgia
• Artriit
• Osteoporoos
• Menstruatsioonikrambid

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 18 allikat (WHO, Tervisekassa, Eesti Arst, Tervise Arengu Instituut, Eurostat, EL-i õigusaktid ja teadusuuringud) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (18)Peida allikad

1. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Faktileht „Low back pain“ (alaseljavalu). who.int: Low back pain (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
2. Vaher A. Alaseljavaluga haige käsitluse põhimõtted. Eesti Arst 2010;89(1):32–39, äge alaseljavalu. Eesti Arst 2010, PDF lk 4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
3. Vaher A. Alaseljavaluga haige käsitluse põhimõtted. Eesti Arst 2010;89(1):32–39 (Euroopa ravijuhendite alusel). Eesti Arst 2010, PDF lk 1 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
4. Tervise Arengu Instituut. Eesti terviseuuring 2019, tabel ETU30 „Haiguste esinemine soo ja vanuserühma järgi“ (kroonilised seljavalud, radikuliit, viimase 12 kuu jooksul). statistika.tai.ee: ETU30 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
5. Tervisekassa. Patsiendi teabeleht „Kuidas vabaneda seljavalust?“ ja „Valik harjutusi alaseljavalu leevendamiseks“. tervisekassa.ee: seljavalu teabeleht (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
6. GBD 2021 Low Back Pain Collaborators. Global, regional, and national burden of low back pain, 1990–2020, its attributable risk factors, and projections to 2050. Lancet Rheumatol 2023;5:e316–29. PMID 37273833. PubMed 37273833 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
7. Vaher A. Alaseljavaluga haige käsitluse põhimõtted. Eesti Arst 2010;89(1):32–39, tabel ja „punased lipud“. Eesti Arst 2010, PDF lk 3 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
8. Eurostat. Euroopa terviseküsitlus (EHIS) 2019, tabel hlth_ehis_cd1e „Persons reporting a chronic disease“ (Low back disorder or other chronic back defect, 15+). Eurostat: hlth_ehis_cd1e (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
9. Eesti Haigekassa (Tervisekassa). Kliinilise auditi „Alaseljavaluga patsiendi diagnostika ja ravi kvaliteet esmatasandil“ kokkuvõte, 2016. Tervisekassa audit 2016, PDF lk 1 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
10. Dahm KT jt. Advice to rest in bed versus advice to stay active for acute low-back pain and sciatica. Cochrane Database Syst Rev 2010;(6):CD007612 (Norra). PMID 20556780. PubMed 20556780 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
11. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA). Teabeleht 10 „Tööga seotud alaseljavaevused“ (eesti keeles). EU-OSHA teabeleht 10 (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
12. Eesti Haigekassa (Tervisekassa). Alaseljavalu kliinilise auditi kokkuvõte 2016, ravisoovitused. Tervisekassa audit 2016, PDF lk 5–6 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
13. French SD jt. Superficial heat or cold for low back pain. Cochrane Database Syst Rev 2006;(1):CD004750. PMID 16437495. PubMed 16437495 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
14. Hayden JA jt. Exercise therapy for chronic low back pain. Cochrane Database Syst Rev 2021;9:CD009790 (249 uuringut, neist 122 Euroopas). PMID 34580864. PubMed 34580864 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
15. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012 lubatud tervisväidete kohta, lisa (konsolideeritud tekst 17.05.2021, eesti keeles). EUR-Lex: määrus 432/2012 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
16. Bayram S jt. Effectiveness of magnesium in acute low back pain: a prospective randomized controlled study. Am J Emerg Med 2021;45:… (Türgi, 209 osalejat). PMID 33812327. PubMed 33812327 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
17. Tervise Arengu Instituut. Eesti toitumis- ja toidusoovitused, tabelraamat 2025, tabel 10 (mineraalainete soovituslik päevane tarbimine). TAI tabelraamat 2025, PDF lk 25 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
18. Tervise Arengu Instituut. Tabelraamat 2025, tabel 11 (talutav ülemine tarbimiskogus). TAI tabelraamat 2025, PDF lk 27 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Artikli aluseks on WHO faktileht, Tervisekassa patsiendijuhis ja kliiniline audit, Eesti Arsti ülevaade alaseljavaluga haige käsitlusest, Tervise Arengu Instituudi ja Eurostati terviseuuringu andmed ning Cochrane'i ülevaated. Uuringute tulemused on PubMedist. Iga arv ja link on kontrollitud kaks korda.

Artikkel on hariva sisuga. See ei asenda arsti nõu, diagnoosi ega ravi. Kui Sul on tugev või pikalt kestev seljavalu, räägi sellest arstiga.