Paljud inimesed tunnevad end igapäevaselt väsinuna. Hommikul on raske ärgata, päeva jooksul napib energiat ning õhtuks on keha täielikult kurnatud. Mõnikord lisanduvad ka teised muutused – kehakaal tõuseb, tekib tugevam külmatunne, nahk muutub kuivemaks või seedimine aeglustub.
Sageli peetakse neid muutusi stressi, kiire elutempo või vähese une tagajärjeks. Mõnikord võivad need olla märgid sellest, et kilpnäärme töö on aeglustunud.
Just seetõttu on oluline mõista, millised on kilpnäärme alatalitluse sümptomid. Need sümptomid võivad kujuneda välja tasapisi ning jääda pikaks ajaks märkamatuks. Keha kohaneb muutustega ning inimene harjub uue enesetundega. Alles siis, kui mitmed sümptomid esinevad korraga või muutuvad häirivaks, hakatakse otsima põhjust.
Kilpnääre on väike, kuid väga oluline nääre, mis aitab reguleerida organismi ainevahetust ja energiakasutust. Kui kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, võib ainevahetus aeglustuda ning see mõjutab paljusid kehasüsteeme.
Dr Carolyn Dean ala (loe lähemalt, kes on ta on siit) rõhutab oma käsitluses, et kilpnäärme tervist ei saa vaadata eraldi ülejäänud organismist. Kilpnäärme töö on seotud närvisüsteemi, neerupealiste ja mineraalainete tasakaaluga. Kui organismis tekib tasakaaluhäire, võib see mõjutada ka kilpnäärme tööd.
Sellest artiklist saad Sa teada:
- mis on kilpnääre ja milline on selle roll organismi ainevahetuse ja energiataseme reguleerimisel;
- mida tähendab kilpnäärme alatalitlus ja kuidas see võib mõjutada igapäevast enesetunnet;
- millised on kõige sagedasemad kilpnäärme alatalitluse sümptomid ning miks võib neid olla Dr Carolyn Deani käsitluse järgi kuni 80;
- miks võib kilpnäärme alatalitlus sageli jääda pikaks ajaks märkamata;
- kuidas on omavahel seotud kilpnääre, närvisüsteem ja neerupealised;
- millised on kilpnäärme alatalitluse peamised tekkepõhjused;
- miks on mineraalainete tasakaal kilpnäärme normaalse töö jaoks oluline;
- milline on Dr Carolyn Deani terviklik lähenemine kilpnäärme toetamisele;
- millised RnA ReSet tooted võivad kilpnäärme tasakaalu toetada;
- millised igapäevased harjumused aitavad kilpnäärme alatalitluse sümptomeid leevendada ja keha tasakaalu taastada.
Mis on kilpnääre?
Kilpnääre on liblikakujuline nääre, mis paikneb kaela esiosas. Kuigi see on väike, on selle roll organismis väga oluline.
Kilpnäärme peamine ülesanne on toota hormoone, mis aitavad reguleerida organismi ainevahetust. Ainevahetus tähendab seda, kui kiiresti keha kasutab energiat ja kui aktiivselt töötavad erinevad kehasüsteemid.
Kilpnääre toodab peamiselt kahte hormooni – türoksiini ja trijodotüroniini. Need hormoonid mõjutavad peaaegu kõiki keha rakke.
Näiteks mõjutavad kilpnäärmehormoonid:
- kui kiiresti keha kasutab energiat,
- kui sooja või külmana inimene end tunneb,
- kui kiiresti toimub seedimine,
- kuidas töötavad lihased ja närvisüsteem.
Kui kilpnäärme töö on tasakaalus, toimuvad need protsessid märkamatult ja sujuvalt. Sa tunned end energilisena ning keha suudab igapäevaste koormustega hästi toime tulla.
Kui hormoonide tootmine aeglustub, võib see mõjutada organismi mitmel tasandil. Näiteks võid Sa märgata, et Sa väsid kergemini, tunned sageli, et Sul on külm või seedimine ei ole enam nii sujuv kui varem.
Loe kilpnäärmest pikemalt SIIT!
Kilpnäärme alatalitlus
Kilpnäärme alatalitlus tähendab, et kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone või organism ei kasuta neid piisavalt tõhusalt.
Kui kilpnäärmehormoone on organismis liiga vähe, aeglustub ainevahetus. See tähendab, et Su keha kasutab energiat aeglasemalt ning mitmed kehaprotsessid toimuvad tavapärasest aeglasemalt.
Sageli väljendub see muutus igapäevases enesetundes.
Näiteks võid Sa märgata, et:
- energiat on vähem kui varem,
- kehakaal tõuseb kergemini,
- hakkab sagedamini külm,
- keskendumine muutub raskemaks.
Need muutused ei teki tavaliselt üleöö. Kilpnäärme alatalitlus kujuneb enamasti välja aeglaselt ja võib areneda pikema aja jooksul.
Just seetõttu on oluline pöörata tähelepanu erinevatele muutustele enesetundes. Sageli annavad organismi tasakaalu muutumisest märku just kilpnäärme alatalitluse sümptomid, mis võivad olla esimesed vihjed sellele, et kilpnäärme töö vajab rohkem tähelepanu.
Loe kilpnäärme alatalitlusest pikemalt SIIT!
Kilpnäärme alatalitluse sümptomid
Kilpnäärme alatalitlus võib avalduda väga erinevate sümptomitena. Selle põhjus on lihtne – kilpnäärmehormoonid mõjutavad peaaegu kõiki keha rakke ja paljusid kehasüsteeme.
Dr Carolyn Dean on oma kilpnäärme käsitluses välja toonud, et kilpnäärme alatalitlusega võib olla seotud kuni 80 erinevat sümptomit. See ei tähenda, et igal inimesel tekivad kõik sümptomid. Sageli esineb neist vaid osa ning need võivad olla erineva tugevusega.
Just seetõttu võib kilpnäärme alatalitlus jääda pikaks ajaks märkamata. Sümptomid võivad tunduda omavahel täiesti seoseta. Näiteks võib inimene kogeda väsimust, samal ajal kui teisel inimesel on peamiseks probleemiks külmatunne või seedimise aeglustumine.
Mõni inimene märkab esmalt muutusi energiatasemes. Teine märkab muutusi kehakaalus, nahas või juustes. Kolmas võib kogeda hoopis keskendumisraskusi või meeleolu muutusi.
Kõige sagedamini on kilpnäärme alatalitluse sümptomid seotud:
- energiataseme langusega,
- aeglasema ainevahetusega,
- külmatundlikkusega,
- naha ja juuste muutustega,
- seedimise aeglustumisega,
- närvisüsteemi ja meeleolu muutustega.
Allpool on toodud pea 80 võimalikku kilpnäärme alatalitluse sümptomit, mis on jagatud rühmadesse, et neid oleks lihtsam mõista.
Energiataseme ja ainevahetuse sümptomid
Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi energiakasutust. Kui nende tase langeb, võib ainevahetus aeglustuda ning inimene võib tunda püsivat väsimust.
- Väsimustunne
- Õhtuseks tegevuseks energiat pole
- Väsimus pärast und
- Üldine energiapuudus
- Madal vastupidavus
- Aeglane mõtlemine
- Aeglane kõne
- Aeglane liikumine
- Kaalutõus
- Suutmatus kaalust alla võtta
- Suurenenud kolesterool
- Madal HDL kolesterool
Temperatuuri ja vereringe sümptomid
Kilpnäärmehormoonid aitavad reguleerida kehatemperatuuri ja vereringet. Kui nende tootmine väheneb, võib keha olla külmale tundlikum.
13. Külmad käed ja jalad
- Külmatalumatus
- Madal vererõhk
- Madal kehatemperatuur
- Suukaudne temperatuur püsivalt alla 37 °C
- Raynaud’ sündroom
- Sõrmede muutumine külmaga siniseks või punaseks
Nahk, juuksed ja küüned
Kilpnäärme alatalitlus mõjutab naha uuenemist ning juuste kasvu.
20. Kuivad juuksed
- Juuste väljalangemine
- Juuste enneaegne hallinemine
- Haprad küüned
- Kuiv nahk
- Pingul ja kare nahk
- Kannanaha lõhenemine
- Kulmude välisotste hõrenemine
- Melasma
- Vitiliigo
Turse ja vedelikupeetus
Kilpnäärme alatalitluse korral võib organismis tekkida vedelikupeetus.
30. Paistes silmad
- Paistes nägu
- Kottis silmalaud
- Tursed kätel
- Tursed jalgadel
- Paks keel
- Sakilise äärega keel
Seedimise sümptomid
Kilpnäärmehormoonid mõjutavad seedetrakti tööd.
37. Kõhukinnisus
- Aeglane seedimine
- Neelamisprobleemid
- Kollakas nahk peopesadel
Närvisüsteemi ja meeleolu sümptomid
Kilpnäärmehormoonid mõjutavad ka aju tööd ja emotsionaalset tasakaalu.
41. Mälu halvenemine
- Depressioon
- Ärevus
- Maniakaalne depressioon
- Sünnitusjärgne depressioon
Lihaste ja liigeste sümptomid
Kilpnäärme alatalitlus võib mõjutada lihaste ja liigeste tööd.
46. Lihaskrambid
- Liigesevalud
- Polümüalgia
- Tendoniit
- Tenniseküünarnukk
- Lihaste jäikus
- Aeg-ajalt liigesejäikus
Hormonaalsed sümptomid
Kilpnäärme hormoonid mõjutavad ka hormonaalset tasakaalu.
53. PMS sümptomid
- Menopausi sümptomid
- Rasked menstruatsioonid
- Viljatus
- Piimjas eritis rinnast
- Madal sugutung
- Raseduse katkemine
Muud võimalikud sümptomid
60. Peavalud
- Migreen
- Karpaalkanali sündroom
- Surin sõrmedes
- Tuimus sõrmedes
- Kähe hääl
- Aeglane südametegevus
- Õhupuudus kerge pingutuse ajal
- Silmade kuivus
- Suukuivus
- Halvenenud kuulmine
- Liigne vaik kõrvas
- Köhatamine kurgu puhastamiseks
- Tavapärasest väiksem higistamine
- Uneapnoe
- Aneemia
- Igemeprobleemid
- Kaelavigastuse järgne valu
- Treeningu ajal näo punetus
- Keelde hammustamine
Oluline tähelepanek
Dr Carolyn Dean rõhutab, et kõigil inimestel ei esine kõiki neid sümptomeid. Sageli ilmneb neist vaid osa ning need võivad olla erineva tugevusega.
Kui aga mitmed neist sümptomitest esinevad korraga, võib see viidata sellele, et kilpnäärme töö vajab rohkem tähelepanu.
Miks võib kilpnäärme alatalitlus jääda sageli märkamata?
Kilpnäärme alatalitlus võib pikka aega jääda tähelepanuta. Paljud inimesed elavad aastaid erinevate tervisevaevustega, ilma et nende tegelik põhjus oleks selgelt mõistetav. Enesetunne võib olla lihtsalt „mitte päris õige“, kuid seda ei seostata kohe kilpnäärme tööga.
Üks põhjus on see, et kilpnäärme talitluse aeglustumine ei põhjusta tavaliselt järske muutusi. Organismi ainevahetus muutub tasapisi ning keha kohaneb uue olukorraga. Inimene võib märgata väikseid muutusi energias, kehakaalus või enesetundes, kuid need tunduvad sageli liiga tavalised, et neid kilpnäärmega seostada.
Teine põhjus on see, et kilpnäärme töö mõjutab kogu organismi. Kui hormoonide tootmine väheneb, võivad muutused avalduda väga erinevates kehasüsteemides. Mõnel inimesel ilmnevad muutused energiatasemes, teisel seedimises või naha seisundis. Kuna need probleemid ei pruugi esmapilgul olla omavahel seotud, ei teki alati kahtlust, et nende taga võiks olla sama põhjus.
Sageli otsitakse selgitusi mujalt. Väsimust seostatakse kiire elutempo või stressiga. Kehakaalu muutusi peetakse toitumise või vähese liikumise tagajärjeks. Meeleolumuutusi peetakse hormonaalsete kõikumiste või pingelise elu tulemuseks. Sellisel juhul keskendutakse üksikutele sümptomitele, mitte nende võimalikule ühisele põhjusele.
Lisaks võib juhtuda, et kilpnäärme talitluse hindamiseks tehtud vereanalüüsid ei anna kohe selget vastust. Organismis võivad juba olla muutused, kuid need ei pruugi alati analüüsinäitajates selgelt väljenduda. Seetõttu võib inimene kogeda erinevaid sümptomeid ka siis, kui analüüsid jäävad normivahemikku.
Dr Carolyn Dean rõhutab, et kilpnäärme tervist tuleb vaadata koos kogu organismi toimimisega. Kilpnäärme töö on seotud närvisüsteemi, neerupealiste ja mineraalainete tasakaaluga. Kui mõni neist süsteemidest on tasakaalust väljas, võib see mõjutada ka kilpnäärme talitlust.
Just seetõttu on oluline pöörata tähelepanu oma enesetundele tervikuna. Kui mitmed erinevad muutused tekivad samaaegselt ja püsivad pikemat aega, võib see olla märk sellest, et organism vajab rohkem tähelepanu ja toetust.
Kilpnäärme alatalitlus ja neerupealiste väsimus
Kilpnäärme alatalitluse ja neerupealiste väsimuse sümptomid võivad olla väga sarnased. Mõlemad seisundid mõjutavad organismi energiataset, stressitaluvust ja üldist enesetunnet. Seetõttu võib nende eristamine olla mõnikord keeruline.
Neerupealised on väikesed näärmed, mis paiknevad neerude peal. Nende ülesanne on toota hormoone, mis aitavad organismil toime tulla stressi ja koormusega. Kui inimene kogeb pikema aja jooksul suurt vaimset või füüsilist pinget, võivad neerupealised muutuda ülekoormatuks.
Sellisel juhul võib organismi stressireaktsioon muutuda nõrgemaks. Inimene võib tunda püsivat väsimust, keskendumisraskusi ja energiataseme kõikumist päeva jooksul.
Dr Carolyn Dean on selgitanud, et kilpnääre ja neerupealised töötavad tihedas koostöös. Kui neerupealised on pikaajalise stressi tõttu kurnatud, võib see mõjutada ka kilpnäärme tööd. Samuti võib kilpnäärme alatalitlus omakorda suurendada organismi stressikoormust.
Sarnased sümptomid
Kilpnäärme alatalitluse ja neerupealiste väsimuse puhul võivad esineda mitmed sarnased sümptomid.
Näiteks võivad mõlemad seisundid põhjustada:
- püsivat väsimust,
- energiapuudust päeva jooksul,
- raskusi hommikul ärgata,
- keskendumisraskusi,
- madalat vastupidavust,
- meeleolu kõikumisi,
Just nende sarnasuste tõttu võib olla keeruline aru saada, kumb seisund on sümptomite taga.
Oluline erinevus
Kuigi sümptomid võivad olla sarnased, on nende tekkepõhjused erinevad.
Neerupealiste väsimus on sageli seotud pikaajalise stressiga. Kui organism peab pidevalt kohanema pingeliste olukordadega, võib stressihormoonide tootmine minna tasakaalust välja.
Kilpnäärme alatalitluse puhul on probleem kilpnäärmehormoonide tootmises või nende kasutamises organismis. See mõjutab ainevahetust ja energiakasutust kogu kehas.
Miks on oluline vaadata organismi tervikuna?
Dr Carolyn Dean rõhutab, et keha toimib tervikuna. Kilpnäärme, neerupealiste ja närvisüsteemi töö on omavahel seotud.
Kui üks süsteem on tasakaalust väljas, võib see mõjutada ka teisi. Seetõttu on oluline vaadata tervist tervikuna ning toetada organismi mitmel tasandil.
Kilpnäärme alatalitluse põhjused
Kui kilpnäärme alatalitluse sümptomid on juba ilmnenud, tekib sageli küsimus:
miks kilpnäärme töö üldse aeglustub?
Kilpnäärme alatalitlus ei teki tavaliselt ühe konkreetse sündmuse tagajärjel. Enamasti on tegemist pikema protsessiga, mille jooksul organismi tasakaal hakkab järk-järgult muutuma. Kilpnääre reageerib tundlikult nii toitainete puudusele, pikaajalisele stressile kui ka hormonaalsetele muutustele.
Dr Carolyn Dean rõhutab, et kilpnäärme talitluse muutused on sageli seotud kogu organismi ainevahetuse seisundiga. Kui keha on pikema aja jooksul kurnatud või kui rakkudel puuduvad vajalikud mineraalained, võib see mõjutada ka kilpnäärme hormoonide tootmist.
Praktikas tähendab see, et kilpnäärme töö aeglustumine ei ole tavaliselt juhuslik. Selle taga on sageli tegurid, mis on organismi tasakaalu mõjutanud pikema aja jooksul.
Kõige sagedamini võivad kilpnäärme talitlust mõjutada:
- mineraalainete puudus,
- krooniline stress,
- autoimmuunsed protsessid,
- hormonaalsed muutused elu jooksul,
- seedimise ja toitainete imendumise häired,
- pikaajaline kurnatus ja une puudus.
Järgnevalt vaatame neid tegureid lähemalt ja selgitame, kuidas võivad need mõjutada kilpnäärme tööd.
Mineraalainete puudus
Kilpnäärme hormoonide tootmine sõltub otseselt sellest, kas organism saab piisavalt vajalikke mineraalaineid. Kui neid aineid on vähe või kui keha ei suuda neid hästi omastada, võib kilpnäärme töö aeglustuda.
Kilpnäärme jaoks on eriti olulised järgmised mineraalained:
- jood,
- seleen,
- tsink,
- magneesium,
- kaalium.
Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide moodustamiseks. Seleen aitab kaitsta kilpnäärme rakke ning osaleb hormoonide muutmisel aktiivsemaks vormiks. Tsink toetab immuunsüsteemi ja hormonaalset tasakaalu.
Dr Carolyn Dean toob oma töödes eraldi esile magneesiumi tähtsa rolli. Magneesium osaleb sadades biokeemilistes reaktsioonides, mis mõjutavad närvisüsteemi, energiakasutust ja lihaste tööd. Kui magneesiumi on organismis vähe, võivad rakkude energiavajadused jääda rahuldamata.
Kui rakkude energiatootmine on häiritud, võib see mõjutada ka ainevahetust ja kilpnäärme tööd.
Krooniline stress
Pikaajaline stress mõjutab organismi mitmel tasandil. Stressi ajal toodavad neerupealised hormoone, mis aitavad kehal keeruliste olukordadega toime tulla.
Kui stress kestab pikka aega, võib see koormata närvisüsteemi ja neerupealiseid. Sellises olukorras peab keha pidevalt kohanema ning see võib mõjutada ka ainevahetust.
Kilpnääre ja neerupealised töötavad tihedas koostöös. Kui stress kestab kaua, võib see muuta organismi energiakasutust ja mõjutada ka kilpnäärme talitlust.
Paljud inimesed märkavad pikaajalise stressi korral näiteks:
- energiapuudust,
- unehäireid,
- keskendumisraskusi,
- vähenenud vastupidavust.
Kui selline seisund kestab kaua, võib see mõjutada ka kilpnäärme tööd.
Autoimmuunsed reaktsioonid
Üks sagedasemaid kilpnäärme alatalitluse põhjuseid on autoimmuunne põletik. Sellisel juhul hakkab immuunsüsteem ekslikult ründama kilpnäärme kudesid.
Kõige tuntum selline haigus on Hashimoto türeoidiit. Selle haiguse korral tekivad immuunsüsteemi poolt antikehad, mis kahjustavad kilpnäärme rakke.
See protsess toimub tavaliselt aeglaselt. Kilpnäärme kude võib järk-järgult muutuda vähem aktiivseks ning hormoonide tootmine väheneb.
Autoimmuunsete reaktsioonide tekkes võivad rolli mängida:
- geneetiline eelsoodumus,
- krooniline stress,
- toitainete puudus,
- soolestiku tasakaalu häired.
Hormonaalsed muutused
Kilpnäärme töö võib muutuda ka erinevate hormonaalsete muutuste ajal.
Näiteks võivad kilpnäärme talitlust mõjutada:
- rasedus,
- sünnitusjärgne periood,
- perimenopaus,
- menopaus.
Nendel perioodidel peab organism kohanema muutuvate hormoonitasemetega. See võib mõjutada ka kilpnäärme tööd.
Just seetõttu esineb kilpnäärme alatalitlust naistel märgatavalt sagedamini kui meestel.
Seedimise ja toitainete imendumise häired
Kilpnääre vajab hormoonide tootmiseks erinevaid toitaineid. Kui seedimine ei toimi hästi, ei pruugi organism neid aineid piisavalt omastada.
Soolestik mängib siin väga olulist rolli. Kui soolestiku limaskest on ärritunud või põletikuline, võib toitainete imendumine väheneda.
Näiteks võivad seda mõjutada:
- kroonilised seedeprobleemid,
- soolestiku põletikud,
- tasakaalust väljas soole mikrobioom,
- pikaajaline stress.
Kui keha ei saa piisavalt mineraalaineid ja teisi vajalikke toitaineid, võib see mõjutada ka kilpnäärme hormoonide tootmist.
Pikaajaline kurnatus ja vähene uni
Uni on organismi taastumise seisukohalt väga oluline. Öösel taastub närvisüsteem ja tasakaalustuvad mitmed hormoonid.
Kui uni on pikemat aega häiritud, võib see mõjutada:
- energiakasutust,
- stressihormoonide taset,
- ainevahetuse kiirust.
Pikaajaline unepuudus võib seega mõjutada ka kilpnäärme talitlust.
Dr Carolyn Deani käsitlus kilpnäärme tasakaalust
Dr Carolyn Dean on oma raamatutes korduvalt rõhutanud, et kilpnäärme tervist ei saa vaadata eraldi ülejäänud organismist. Kilpnääre on osa suuremast süsteemist, kus omavahel on seotud närvisüsteem, ainevahetus, seedimine ja rakkude mineraalainete tasakaal.
Tema käsitluse keskmes on mõte, et paljud kroonilised terviseprobleemid ei alga ühest konkreetsest organist, vaid rakkude tasakaalu häirest. Kui rakkudel ei ole piisavalt mineraalaineid või kui organism on pikemat aega stressis, võib see mõjutada kogu keha toimimist, sealhulgas ka kilpnäärme tööd.
Kilpnäärme hormoonid aitavad reguleerida ainevahetust ja energiakasutust. Selleks vajavad rakud piisavalt energiat ja vajalikke mineraalaineid. Kui rakkude energiakasutus on häiritud, võib see mõjutada ka seda, kuidas keha kilpnäärmehormoone toodab ja kasutab.
Dr Carolyn Dean toob oma töös sageli esile magneesiumi tähtsa rolli. Magneesium osaleb sadades biokeemilistes protsessides ning toetab närvisüsteemi, lihaste tööd ja rakkude energiakasutust. Kui organismis on pikaajaline magneesiumipuudus, võivad paljud kehasüsteemid muutuda tundlikumaks stressile ja koormusele.
Magneesiumi puudus võib mõjutada näiteks:
- närvisüsteemi tasakaalu,
- energiataset,
- lihaste tööd,
- hormonaalset tasakaalu.
Kui need süsteemid ei tööta tasakaalus, võib see mõjutada ka kilpnäärme talitlust.
Dr Carolyn Dean rõhutab ka seda, et keha suudab sageli taastada oma tasakaalu siis, kui rakkudel on olemas vajalikud tingimused. See tähendab, et organism vajab:
- piisavalt mineraalaineid,
- rahulikku närvisüsteemi,
- head seedimist,
- piisavat und ja taastumist.
Kui need põhitingimused on täidetud, suudab keha sageli tasapisi taastada ka hormonaalse tasakaalu.
See lähenemine keskendub mitte ainult sümptomite leevendamisele, vaid organismi terviklikule toetamisele. Kilpnäärme tasakaal ei sõltu ainult ühest tegurist, vaid sellest, kuidas kogu keha toimib.
Millised RnA ReSet tooted toetavad kilpnääret?
Kilpnäärme toetamine ei tähenda selle sundimist kiiremini või aeglasemalt töötama. Oluline on luua kehas tingimused, kus kilpnääre saab toimida ilma liigse stressi ja puudujääkideta.
Dr. Carolyn Deani lähenemise järgi on kilpnäärme tasakaalu keskmes närvisüsteemi rahunemine, mineraalainete piisav olemasolu ning rakkude võime kilpnäärmehormoonidele vastata.
RnA ReSet toodete roll ei ole kilpnääret „stimuleerida“, vaid toetada keha biokeemilist tasakaalu, mille sees kilpnääre töötab.
Kõige olulisem toode:
ReMyte stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete kompleks
ReMyte on stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete kompleks, mis sisaldab 12 keha jaoks olulist mineraalainet. Neist 9 osalevad otseselt või kaudselt kilpnäärme normaalse talitluse, hormonaalse tasakaalu ja rakkude energiavahetuse toetamisel.
Kilpnääre ei tööta eraldiseisvalt. Selle hormoonide tootmine, muundumine ja mõju rakkudele sõltub mineraalainete olemasolust ning nende omavahelisest tasakaalust. Kui mõni oluline mineraalaine on puudu või tasakaalust väljas, peab kilpnääre töötama kompensatsioonirežiimil, mis võib aja jooksul viia talitlushäireteni.
ReMyte eesmärk on taastada mineraalainete tasakaal, et kilpnääre saaks töötada rahulikult ja kooskõlas kogu kehaga.
ReMyte’is sisalduvad mineraalained ja nende roll kilpnäärme töös:
Stabiliseeritud piko-iooniline jood
Jood on kilpnäärmehormoonide T3 ja T4 koostisosa. Kilpnääre vajab joodi hormoonide sünteesimiseks, kuid sama oluline on ka joodi õige kogus ja tasakaal.
Joodi roll kilpnäärmes:
- toetab hormoonide loomulikku tootmist;
- aitab säilitada kilpnäärme normaalset töövõimet;
- osaleb hormonaalse tasakaalu hoidmisel.
Kilpnäärme seisukohalt ei ole oluline mitte joodi rohkus, vaid selle tasakaalustatud ja kehasõbralik vorm.
Stabiliseeritud piko-iooniline seleen
Seleen toetab kilpnäärmehormoonide muutumist aktiivseks vormiks. See tähendab, et isegi kui kilpnääre toodab piisavalt hormoone, vajab keha seleeni, et hormoonide mõju jõuaks rakkudeni.
Seleeni roll:
- toetab T4 muutumist T3-ks;
- aitab kaitsta kilpnääret oksüdatiivse koormuse eest;
- toetab immuunsüsteemi tasakaalu.
Stabiliseeritud piko-iooniline tsink
Tsink osaleb hormonaalses koostöös ja immuunsüsteemi tasakaalus, mis on oluline kilpnäärme kudede heaolu seisukohalt.
Tsingi roll:
- toetab kilpnäärmehormoonide normaalset toimimist;
- aitab hoida immuunsüsteemi tasakaalus;
- osaleb rakkude uuenemises ja stressiga kohanemises.
Stabiliseeritud piko-iooniline vask
Vask on vajalik rakkude energiavahetuseks ja mineraalainete omavahelise tasakaalu hoidmiseks. Kilpnäärme töös on oluline just vase ja tsingi tasakaal, mitte ühe domineerimine.
Vase roll:
- toetab rakkude energiatootmist;
- aitab säilitada närvisüsteemi ja veresoonkonna tasakaalu;
- osaleb kilpnäärme ensümaatilistes protsessides.
Stabiliseeritud piko-iooniline mangaan
Mangaan toetab ensüümide tööd, mis on vajalikud kilpnäärmehormoonide sünteesiks ja rakkude energiavahetuseks.
Mangaani roll:
- toetab kilpnäärme koe struktuurset tervist;
- osaleb ainevahetuse tasakaalus;
- aitab hoida energiataset stabiilsena.
Stabiliseeritud piko-iooniline molübdeen
Molübdeen toetab keha loomulikke puhastusprotsesse, mis on oluline ka hormonaalse tasakaalu seisukohalt.
Molübdeeni roll:
- aitab kehal toime tulla ainevahetuse jääkainetega;
- toetab ensümaatilisi protsesse;
- aitab kaudselt hoida hormonaalset tasakaalu.
Stabiliseeritud piko-iooniline magneesium
Magneesium on üks kesksemaid mineraalaineid kilpnäärme ja närvisüsteemi koostöös.
Magneesiumi roll:
- rahustab närvisüsteemi;
- toetab lihaste ja kudede lõõgastumist;
- aitab kehal stressiga paremini kohaneda;
- loob eeldused kilpnäärme rahulikuks tööks.
Stabiliseeritud piko-iooniline kroom
Kroom toetab veresuhkru tasakaalu, mis on oluline ka kilpnäärme ja ainevahetuse koostöös.
Kroomi roll:
- aitab hoida energiataset stabiilsena;
- toetab süsivesikute ainevahetust;
- vähendab energiakõikumisi.
Stabiliseeritud piko-iooniline kaltsium
Kaltsium toetab luude, lihaste ja närvisüsteemi normaalset talitlust ning töötab kooskõlas magneesiumiga.
Kaltsiumi roll:
- toetab närvi- ja lihastalitlust;
- aitab säilitada luude tugevust;
- osaleb hormonaalses tasakaalus.
Stabiliseeritud piko-iooniline kaalium
Kaalium on oluline elektrolüüt, mis toetab rakkudevahelist suhtlust ja lihaste tööd.
Kaaliumi roll:
- aitab hoida vedeliku tasakaalu;
- toetab närviimpulsside edastamist;
- aitab säilitada südametöö stabiilsust.
Stabiliseeritud piko-iooniline naatrium
Naatrium töötab koos kaaliumiga, et hoida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu.
Naatriumi roll:
- toetab rakkudevahelist tasakaalu;
- aitab säilitada normaalset vererõhku;
- osaleb närvisüsteemi töös.
Stabiliseeritud piko-iooniline boor
Boor toetab mineraalainete kasutamist ja hormonaalset tasakaalu tervikuna.
Boori roll:
- toetab kilpnäärmehormoonide ainevahetust;
- aitab hoida hormonaalset tasakaalu;
- toetab mineraalainete omastamist.
Lisaks soovitame kilpnäärme jaoks:
ReMag – stabiliseeritud piko-iooniline magneesium
ReMag sisaldab stabiliseeritud piko-ioonilist magneesiumi, mille eripära on selle väga kõrge rakutasandil imendumine. See tähendab, et magneesium ei jää seedetrakti, vaid jõuab sinna, kus keharakud seda tegelikult vajavad.
Kilpnäärme talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi seisundiga. Kui närvisüsteem on pidevas pinges, saab kilpnääre ajult ebatäpseid signaale ning selle töö võib muutuda ebastabiilseks. Magneesium on üks olulisemaid mineraalaineid, mis aitab seda pinget leevendada.
ReMag toetab kilpnäärme tasakaalu kaudselt, kuid väga olulisel viisil. See aitab:
- rahustada närvisüsteemi ja vähendada sisemist pinget;
- toetada lihaste ja kudede lõõgastumist;
- parandada une kvaliteeti ja taastumist;
- toetada rakkude energiavahetust, mis on vajalik hormoonide toimimiseks.
Tänu täielikule rakutasandil imendumisele saab keha magneesiumi kasutada tõhusalt ja järjepidevalt. Kui närvisüsteem rahuneb ja rakkude töö muutub stabiilsemaks, on ka kilpnäärmel lihtsam töötada oma loomulikus rütmis.
Loe ReMagi ja ReMyte tootmisprotsessist rohkem siit!
ReAline on loodud toetama keha üldist koormuse vähenemist ja kudede tasakaalu. See ei mõjuta otseselt kilpnäärmehormoonide tootmist, kuid aitab vähendada kehas kogunenud pingeid ja toetab mineraalainete ühtlasemat jaotumist.
ReAline võib olla eriti sobiv, kui:
- kehas on palju lihaspingeid ja jäikust;
- taastumine on aeglane;
- stress on olnud pikaajaline;
- kilpnäärme tasakaaluhäirega kaasneb rahutus või pingeseisund.
Keha lõdvestumine ja sisemise pinge vähenemine loob paremad eeldused ka hormonaalseks tasakaaluks.
ReAline kohta saad rohkem lugeda siit!
Miks just selline lähenemine toetab kilpnääret kõige paremini?
Kilpnääre ei tööta eraldi ülejäänud kehast. Kui toetada ainult kilpnäärmehormoone, kuid jätta tähelepanuta närvisüsteem ja mineraalainete tasakaal, võib tulemus jääda lühiajaliseks.
RnA ReSet toodete kombinatsioon:
- toetab närvisüsteemi rahunemist;
- annab rakkudele vajalikud mineraalained;
- parandab hormoonide kasutamist rakkudes;
- aitab kehal liikuda loomuliku tasakaalu suunas.
See lähenemine ei suru keha, vaid toetab selle loomulikku kohanemis- ja taastumisvõimet.
Igapäevased harjumused, mis aitavad kilpnäärme alatalitluse sümptomeid leevendada
Kilpnäärme alatalitluse sümptomite leevendamisel ei mängi rolli ainult üks tegur. Organism toimib tervikuna ning kilpnäärme töö on seotud närvisüsteemi, seedimise, rakkude energiakasutuse ja hormonaalse tasakaaluga.
Seetõttu ei saa kilpnäärme toetamine põhineda ainult ühel lahendusel. Sageli annab kõige parema tulemuse mitme lihtsa, kuid järjepideva harjumuse kombinatsioon.
Kui keha saab piisavalt puhata, rakkudel on olemas vajalikud mineraalained ja närvisüsteem ei ole pidevas pinges, on organismil lihtsam taastada ka ainevahetuse tasakaalu.
Piisav ja kvaliteetne uni
Uni on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab hormonaalset tasakaalu. Öösel taastub närvisüsteem ning organism tasakaalustab mitmeid hormoone, mis mõjutavad ainevahetust ja energiakasutust.
Kui uni on pikka aega häiritud, võib see mõjutada:
- stressihormoonide taset,
- energiakasutust rakkudes,
- närvisüsteemi tasakaalu,
- ainevahetuse kiirust.
Sageli märkavad inimesed, kellel esinevad kilpnäärme alatalitluse sümptomid, et nende uni ei ole enam sama sügav või taastav kui varem. Võib esineda raskusi uinumisega või ärgatakse öö jooksul mitu korda.
Keha taastumise seisukohalt on oluline:
- minna magama iga päev umbes samal ajal;
- vältida õhtul liigset stimulatsiooni;
- anda kehale piisavalt aega puhkamiseks.
Regulaarne ja rahulik ööuni aitab närvisüsteemil taastuda ning toetab organismi hormonaalset tasakaalu.
Tasakaalustatud ja toitaineterikas toitumine
Kilpnäärme töö sõltub sellest, kas organism saab toidust vajalikud toitained. Kui keha ei saa piisavalt mineraalaineid ja teisi olulisi toitaineid, võib see mõjutada rakkude energiakasutust ja ainevahetust.
Tasakaalustatud toitumine aitab toetada:
- rakkude energiavahetust,
- närvisüsteemi tööd,
- hormonaalset tasakaalu,
- seedimist.
Hea oleks, kui igapäevane toit sisaldaks:
- kvaliteetseid valke,
- looduslikke rasvu,
- palju köögivilju,
- mineraalaineid sisaldavaid toite.
Samuti aitab regulaarne söömine hoida veresuhkru tasakaalus. Kui veresuhkru tase kõigub liiga palju, võib see mõjutada energiataset ja suurendada väsimust.
Närvisüsteemi rahustamine
Närvisüsteemi seisund mõjutab otseselt seda, kuidas organism stressiga toime tuleb. Kui närvisüsteem on pikemat aega pingeseisundis, võib see mõjutada ka hormonaalset tasakaalu.
Kilpnäärme töö sõltub osaliselt ka sellest, milliseid signaale saab see ajust ja närvisüsteemist. Kui organism on pidevalt stressis, võib see mõjutada ainevahetust ja energiakasutust.
Närvisüsteemi tasakaalu toetamiseks võivad aidata näiteks:
- rahulik jalutamine looduses;
- sügav ja aeglane hingamine;
- mõõdukas liikumine;
- regulaarne puhkus;
- ekraaniaja vähendamine õhtul.
Isegi lühikesed rahulikud pausid päeva jooksul võivad aidata vähendada närvisüsteemi koormust.
Mõõdukas ja regulaarne liikumine
Liikumine toetab vereringet, ainevahetust ja rakkude energiakasutust. Samuti aitab see parandada meeleolu ja vähendada stressi.
Kilpnäärme alatalitluse korral ei ole alati kasulik väga intensiivne treening. Kui organism on juba kurnatud, võib liigne koormus väsimust hoopis süvendada.
Sageli sobivad paremini rahulikumad tegevused, näiteks:
- igapäevane jalutamine,
- kerge jõutreening,
- jooga või pilates,
- venitus.
Regulaarne, kuid mõõdukas liikumine aitab hoida keha aktiivsena ilma liigse koormuseta.
Piisav vee joomine
Vesi on vajalik peaaegu kõigi kehaprotsesside jaoks. Piisav vedeliku tarbimine toetab seedimist, vereringet ja rakkude ainevahetust.
Kui organism on hästi hüdreeritud, saavad rakud transportida toitaineid ja mineraalaineid tõhusamalt. See aitab toetada ka organismi energiakasutust.
Päeva jooksul tasub juua vett regulaarselt, mitte alles siis, kui tekib tugev janu.
Stressi vähendamine igapäevaelus
Pikaajaline stress võib mõjutada nii närvisüsteemi kui ka hormonaalset tasakaalu. Kui stress kestab pikemat aega, võib see mõjutada ka ainevahetust.
Seetõttu on oluline leida igapäevaellu tasakaalu loovaid tegevusi. Need võivad olla väga lihtsad:
- rahulik jalutuskäik,
- aeg perega,
- lugemine,
- loov tegevus.
Oluline on, et kehal oleks regulaarselt võimalus pingest taastuda.
Lõpumõtted
Kilpnäärme alatalitlus on seisund, mis võib mõjutada kogu organismi toimimist. Kuna kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetust, energiataset ja kehatemperatuuri, võivad muutused kilpnäärme töös avalduda väga erinevate sümptomitena. Sageli tekivad need muutused aeglaselt ning nende tegelik põhjus ei pruugi kohe selge olla.
Just seetõttu on oluline pöörata tähelepanu sellele, kuidas keha ennast igapäevaselt tunneb. Kui mitmed kilpnäärme alatalitluse sümptomid esinevad korraga ja püsivad pikemat aega, võib see olla märk sellest, et organism vajab rohkem toetust.
Selles artiklis käsitlesime põhjalikult kilpnäärme alatalitluse olemust, selle võimalikke põhjuseid ja sümptomeid ning tegureid, mis võivad kilpnäärme tööd mõjutada. Samuti vaatasime, kuidas mineraalainete tasakaal, närvisüsteemi seisund ja igapäevased harjumused võivad toetada organismi loomulikku tasakaalu.
Olulisemad mõtted, mida sellest artiklist meelde jätta:
- Kilpnääre mõjutab kogu organismi ainevahetust ja energiakasutust.
- Kilpnäärme alatalitluse sümptomid võivad olla väga erinevad ning neid võib olla palju.
- Sümptomid tekivad sageli aeglaselt ja võivad jääda pikaks ajaks märkamata.
- Kilpnäärme töö on seotud närvisüsteemi, mineraalainete tasakaalu ja organismi üldise seisundiga.
- Pikaajaline stress, toitainete puudus ja kurnatus võivad mõjutada hormonaalset tasakaalu.
- Organism taastub paremini siis, kui rakkudel on olemas vajalikud mineraalained ning keha saab piisavalt puhata.
Dr Carolyn Dean rõhutab oma käsitluses, et keha taastumine algab rakkude tasakaalust. Kui rakkudel on olemas vajalikud mineraalained ning närvisüsteem saab rahuneda, võib organism tasapisi taastada ka oma loomuliku ainevahetuse rütmi.
Keha taastumine algab mõistmisest. Kui annad rakkudele seda, mida nad vajavad, taastub tasakaal loomulikult.
Autor: Kontamo meeskond
Allikad:
„The Magnesium Miracle“- Carolyn Dean
„MAGNEESIUM - Täieliku Tervise Puuduv Lüli“ - Carolyn Dean
