Kaltsiumi puudus: tunnused ja põhjused

Kirjutanud: Ivar Leiten, toitumisnõustaja · Avaldatud 06.11.2026 · Uuendatud 06.11.2026 · Lugemisaeg 14 min

Sinu kehas on üle kilo kaltsiumi. Ometi võib kaltsiumi puudus kesta aastaid nii, et vereanalüüs on täiesti korras. Keha hoiab vere kaltsiumi kitsas vahemikus ja võtab puudu jääva osa luudest[1]. Kui vere kaltsium siiski langeb (hüpokaltseemia), on kaltsiumi puuduse sümptomid kipitus sõrmedes, varvastes ja näos ning lihasspasmid[11].

See artikkel selgitab, millised on kaltsiumi puuduse tunnused, miks puudus tekib ja millal arsti juurde minna. Toetume dr Carolyn Deani raamatutele, Põhjamaade toitumissoovitustele (NNR 2023) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) päevanormidele.

Lühidalt

• Üle 99 % keha kaltsiumist on luudes ja hammastes. Veres ja rakkudes on alla 1 %.
• Kui toidust tuleb aastaid vähe kaltsiumi, ei pruugi tunnuseid olla. Hõreneda võivad hoopis luud.
• Madal vere kaltsium on arstlik seisund. Märgid on kipitus sõrmedes, varvastes ja näos ning lihasspasmid.
• TAI soovitab täiskasvanule 950–1000 mg kaltsiumi päevas.
• Eesti naised said toidust keskmiselt 633 mg ja mehed 768 mg kaltsiumi päevas. Soomes ja Taanis said naised 984–1038 mg.
• Kui võtad kilpnäärme-, luu- või antibiootikumravimit, loe enne lisandit lõiku „Kes peaks enne arstiga rääkima?“
• Kaltsium vajab tööks D-vitamiini ja magneesiumi.

Kuus fakti kaltsiumist, mida vähesed teavad

1,2–1,4 kgNii palju kaltsiumi on täiskasvanu kehas.See on keha kõige rikkalikum mineraalaine[1].

< 1 %Nii väike osa kaltsiumist on veres ja rakkudes.Just see osa juhib lihaseid, närve ja vere hüübimist[1].

768 mgNii palju saavad Eesti ja Läti mehed päevas keskmiselt kaltsiumi.Balti riikides jääb keskmine alla soovituse[2].

0Kaltsiumi seisundi jaoks ei ole otsest vereanalüüsi.Vajadus arvutatakse luude kasvu ja uuenemise järgi[3].

2Kaks arsti testi ei erista kaltsiumi- ja magneesiumipuudust.Need on Chvosteki ja Trousseau' märk[4].

1 : 1Selline oli kaltsiumi ja magneesiumi suhe kiviaja toidus.Tänapäeval on see 5 : 1 kuni 15 : 1[5].

Selles artiklis

1. Mis on kaltsiumi puudus?
2. Kus kaltsium kehas on?
3. Miks vereanalüüs on tavaliselt korras?
4. Kaltsiumi puuduse tunnused
5. Mis põhjustab kaltsiumi puudust?
6. Kui palju kaltsiumi Eestis toidust saadakse?
7. Kui palju kaltsiumi päevas vaja on?
8. Kaltsiumi paradoks: miks rohkem ei ole alati parem
9. Kaltsiumi vormid: mis vahe neil on?
10. Kes peaks enne arstiga rääkima?
11. Mida saad teha ja millal arsti juurde minna?
12. Kuidas teada, kas kaltsiumi on piisavalt?
13. Korduma kippuvad küsimused

Mis on kaltsiumi puudus?

Kaltsiumi puudus (kokku kirjutatult kaltsiumipuudus) tähendab, et keha saab kaltsiumi vähem, kui ta vajab. Sellel on kaks väga erinevat kuju.

Esimene on vaikne puudus. Toidust tuleb aastaid vähe kaltsiumi ja keha katab vahe luudest. Teine on madal vere kaltsium (arstikeeles hüpokaltseemia). See on arstlik seisund, mille põhjus on enamasti hormoonides, D-vitamiinis või magneesiumis, mitte ainult toidus. Neid kahte aetakse tihti segi.

Kus kaltsium kehas on?

Peaaegu kogu kaltsium (keemiline tähis Ca) on luudes ja hammastes. Täiskasvanu kehas on 1200–1400 g kaltsiumi ja sellest üle 99 % annab luustikule tugevuse[1].

Alla 1 % on pehmetes kudedes ja kehavedelikes. See väike osa teeb suure töö. Ta reguleerib lihaste kokkutõmbeid, närvisüsteemi ja vere hüübimist[1]. Kaltsiumi on vaja ka südamelihase impulssideks[6].

Miks vereanalüüs on tavaliselt korras?

Vere kaltsium on nii tähtis, et keha ei lase sellel toiduga kõikuda[1]. Selle eest hoolitsevad kaela kilpnäärme taga olevad neli kõrvalkilpnääret.

Kui vere kaltsium langeb, eritavad need parathormooni (PTH). Parathormoon vabastab kaltsiumi luust verre[7]. Aktiivne D-vitamiin aitab omakorda kaltsiumi soolest imenduda[1].

Siin tuleb mängu magneesium. Magneesiumiraamatu järgi on magneesium vajalik parathormooni tootmiseks. Magneesiumipuuduse korral võib ka kaltsiumi imendumine jääda väikseks[8]. Magneesium muudab D-vitamiini aktiivseks ja aktiveerib hormooni kaltsitoniin. See suunab kaltsiumi verest tagasi luudesse[9].

Kaltsiumi puuduse tunnused

Toidust tuleneva kaltsiumi puuduse kõige sagedasem tunnus on see, et tunnuseid pole. Luuvaru on rakkude ja vere kaltsiumiga võrreldes nii suur, et toidu vähesus ei häiri peaaegu kunagi kaltsiumist sõltuvaid funktsioone[10].

Vaikne puudus: luud maksavad arve

Iga luumassi kadu vähendab ka luu tugevust[10]. Luude hõrenemist ei tunne. Enamasti selgub see alles luutiheduse mõõtmisel või luumurru järel. Pikemalt räägime sellest artiklis „Osteoporoos“.

Madal vere kaltsium (hüpokaltseemia): kaltsiumi puuduse sümptomid

Kui kaltsium veres päriselt langeb, on märgid teised. Ühendkuningriigi tervishoiuteenistus NHS nimetab seisundi, kus kõrvalkilpnäärmed ei tööta ja kaltsium langeb (hüpoparatüreoos), tunnustena järgmist[11]:

• kipitus või põletustunne sõrmedes, varvastes ja näos;
• lihasvalu, -jäikus ja -spasmid;
• kõhuvalu;
• haprad küüned, kuiv nahk ja kuivad juuksed;
• hall kae ehk silmaläätse hägustumine.

Harvem võivad tekkida segasus, ebaregulaarne südamerütm ja krambihood[11]. Need on märgid, millega minnakse kohe arsti juurde. Sümptomite põhjuse ja ravi selgitab arst.

Krambid ja kipitus: kaltsium või magneesium?

Siin on üks vähetuntud konks. Arstid kasutavad kahte lihtsat testi. Chvosteki märgi puhul puudutab arst kergelt näonärvi kõrva ees ja näolihased tõmbuvad kokku. Trousseau' märgi puhul pigistab vererõhumansett kolm minutit küünarvart ja käelihased krampuvad[4].

Magneesiumiraamatu järgi ei erista kumbki test kaltsiumi- ja magneesiumipuudust. Kui nende põhjal antakse kaltsiumilisandit, võib magneesium langeda veelgi[4]. Raamatus on madal vere kaltsium ka magneesiumipuuduse võimalike tegurite nimekirjas[12]. Krambi põhjus ei pruugi seega olla ainult kaltsiumis.

Mis põhjustab kaltsiumi puudust?

Kõige sagedasem põhjus on lihtne: toidust tuleb liiga vähe kaltsiumi. Kuid põhjusi on rohkem.

1. Vähe piimatooteid ja kaltsiumirikkaid toite. Balti riikides jääb keskmine tarbimine alla soovituse. Eestis jääb see alla ka 10–17-aastastel tüdrukutel[2].
2. Taimetoit ilma läbimõeldud asendusteta. Taimne toit võib anda vähe kaltsiumi ja D-vitamiini[13].
3. Toidud, mis seovad kaltsiumi. Oblikhape rabarberis, spinatis ja kreeka pähklis seob kaltsiumi. Fütiinhapet on täisteras, kliides, ubades, seemnetes ja pähklites[14].
4. Vähe D-vitamiini. Kui D-vitamiini ei ole kaltsiumi imendumiseks piisavalt, langeb kaltsium ja keha võtab seda luust[7].
5. Vähe magneesiumi. Magneesiumipuuduse korral võib kaltsiumi imendumine jääda väikseks[8].
6. Menopaus ja vanus. Menopaus ja vanusega kaasnev luukadu toovad kaasa kaltsiumi netokao[1].
7. Kõrvalkilpnäärmete häire. Kui kõrvalkilpnäärmed ei tööta korralikult (hüpoparatüreoos), võib vere kaltsium langeda liiga madalale. See vajab arsti[11].

Kellel on kaltsiumi puuduse risk suurem?

• Teismelised tüdrukud. 14–17-aastased tüdrukud said toidust keskmiselt 630 mg kaltsiumi päevas, soovitus on 1150 mg[20][21].
• Naised. Eesti naised said toidust keskmiselt 633 mg kaltsiumi päevas, mehed 768 mg[15].
• Menopausis ja vanemaealised. Menopausi ja vanusega kaasnev luukadu toob kaasa kaltsiumi netokao[1]. Vanemas eas imendub toidu kaltsiumist ka väiksem osa[29].
• Piimatoodeteta või taimne toitumine. Põhja- ja Baltimaades on suurim kaltsiumi allikas piimatooted[17]. Taimne toit ilma läbimõeldud asendusteta võib anda vähe kaltsiumi ja D-vitamiini[13].
• Vähe D-vitamiini. Kui D-vitamiini tase on madal, imendub kaltsiumi vähem ja keha võtab seda luust[7].
• Kaela- või kilpnäärmeoperatsioon. Madala vere kaltsiumi sagedasem põhjus on operatsioonil kahjustatud kõrvalkilpnäärmed. Harvem on põhjus autoimmuunhaigus või pärilik haigus[11].

Kui palju kaltsiumi Eestis toidust saadakse?

Vähem kui soovitus ja märgatavalt vähem kui Põhjamaades. Eesti rahvastiku toitumise uuringu (2014) järgi said 18–74-aastased mehed toidust keskmiselt 768 mg ja naised 633 mg kaltsiumi päevas[15]. Soomes said mehed 1182 mg ja naised 984 mg, Taanis 1188 ja 1038 mg[16].

Kust vahe tuleb? Põhja- ja Baltimaades on suurim kaltsiumi allikas piimatooted[17]. Eesti täiskasvanud said piima ja piimatooteid keskmiselt 252–294 g päevas, Soome mehed 480 g[18][19]. Kuidas kaltsiumi toidust juurde saada, sellest räägime artiklis „Kaltsiumirikkad toidud“.

Kes Eestis jääb soovitusest kõige kaugemale?

Kõige suurem vahe on tüdrukutel ja naistel. 14–17-aastased tüdrukud said toidust keskmiselt 630 mg kaltsiumi päevas, kuigi TAI soovitab 15–17-aastastele 1150 mg[20][21]. See on veidi üle poole soovitusest. Ka Põhjamaade toitumissoovituste ülevaade märgib, et Eestis jääb alla soovituse 10–17-aastaste tüdrukute keskmine[22].

Toidust saadud keskmine, Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014[20]. Soovitus: TAI tabelraamat 2025, tabel 10[21]. Toidulisandid ei ole arvutuses sees. Rida 14–17 a: TAI soovitus 15–17-aastastele.

Kaks märkust. Need on keskmised: osa inimesi saab rohkem, osa vähem, ja keskmine ei ütle, kui paljudel jääb puudu. Toidulisandid ei ole arvutuses sees[20]. TAI andmebaasis on viimased andmed 2014. aastast.

Kui palju kaltsiumi päevas vaja on?

TAI soovitab täiskasvanule 950 mg kaltsiumi päevas, 18–24-aastastele 1000 mg. Kõige rohkem vajavad 11–17-aastased: 1150 mg. Soovitus on naistel ja meestel sama[21].

Täiskasvanu ülempiir on 2500 mg kaltsiumi päevas[23]. Tugevate luude ehitamise aeg on noorus. Kõrge kaltsiumi tarbimine hilisemas eas ei paista luutihedust enam tõstvat. Võimaluste aken sulgub umbes kahekümnendate eluaastate alguses[10].

Ülempiir 2500 mg kehtib ka rasedatele ja imetavatele. Lastele ja noortele ülempiiri ei ole: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ei saanud andmete vähesuse tõttu seda määrata, kuid praeguse tarbimise juures riski ei leidnud[24]. Lapsele toidulisandit ainult arsti soovitusel.

D-vitamiini soovitab TAI 2–70-aastastele vähemalt 10 µg päevas, kui toit ja õues viibimine seda ei taga[25].

Kust kaltsiumi saab?

Kaltsiumi annavad piim, jogurt ja juust, sardiinid koos luudega, seesam, mandlid, tofu, lehtkapsas, brokoli ja kuivatatud viigimarjad. Raamatu kaltsiumitabelis annab 8 konservsardiini 370 mg, tass piima 300 mg ja supilusikatäis seesamit 90 mg[27]. Kes piimatooteid ei söö, neile soovitab autor luupuljongit[28]. Täpse toidutabeli leiad artiklist „Kaltsiumirikkad toidud“.

Kui palju kaltsiumi saad toitudest, mida Eestis kõige rohkem süüakse? Tabelis on kümme sellist toitu. Arvesta, et vereringesse jõuab ainult osa: noorel täiskasvanul umbes 15–20 % toidu kaltsiumist, vanemas eas vähem[29]. Klaas piima (200 g) annab 236 mg kaltsiumi, keha saab sellest kätte ligikaudu 35–47 mg.

Hinnang: toidust imendub 15–20 % kaltsiumist (noorel täiskasvanul; vanemas eas väheneb, raseduse ja imetamise ajal suureneb)[29]. Toitude valik: Eestis enim söödud toidugrupid[18]. Arvud: TAI NutriData[30].

Kaltsiumi paradoks: miks rohkem ei ole alati parem

Kaltsium on keha kõige rikkalikum mineraalaine. Seepärast sai temast toitumises „staar“[5]. Dr Dean nimetab seda kaltsiumi kõrvalejuhtivaks mõjuks: tähelepanu läks kaltsiumile ja teised mineraalained jäid varju.

Paradoks on selles, et kaltsiumi ja magneesiumi suhe toidus on muutunud. Kiviaja toidus oli see 1 : 1, tänapäeval 5 : 1 kuni 15 : 1[5]. Raamatu järgi saime sada aastat tagasi toidust umbes 500 mg magneesiumi, praegu umbes 250 mg. Kaltsiumi võib toidust, rikastatud toitudest ja lisanditest kokku tulla isegi 3000 mg[31].

Keha hoiab kaltsiumist kinni palju tugevamalt kui magneesiumist[26]. Magneesiumi liig lahkub kõhulahtisusega. Kaltsiumi liig ei lahku. Raamatu järgi teeb see kõhukinnisust ja koguneb kehasse[31]. Autor kirjeldab ka enda kogemust: jogurti- ja kitsejuustuperioodil oli tal vaja rohkem magneesiumi[32].

Seega võivad sarnased märgid tulla nii kaltsiumi puudusest kui ka kaltsiumi ja magneesiumi tasakaalutusest. Magneesium avab rakud mõõdetud kogusele kaltsiumile ja viib liia pärast tööd rakust välja[6]. Kaltsiumi ja magneesiumi tasakaalust räägime artiklis „Kaltsium ja magneesium“.

Kaltsiumi vormid: mis vahe neil on?

Toidulisandites on kaltsium tavaliselt ühendina: kaltsiumkarbonaat, -tsitraat või -glükonaat. Raamatu autor eelistab kaltsiumi toidust. Liigne kaltsium võib tema sõnul põhjustada kõhukinnisust ja koguneda kehasse[31].

Kes peaks enne arstiga rääkima?

Toidust saadav kaltsium on enamasti muretu. Toidulisandi puhul on olukordi, kus tasub enne rääkida arsti või apteekriga. Me ei ole arstid, seega ei kirjuta me „ära võta“, vaid „räägi enne arstiga“.

• Neeruhaigus või neerukivid. Kaltsiumi sisaldava ravimi omaduste kokkuvõttes on vastunäidustused raske neerukahjustus, neerukivitõbi ja seisundid, mis võivad tõsta vere kaltsiumi. Pikaajalisel kasutamisel soovitatakse jälgida vere kaltsiumi ja neerude tööd[36].
• Raamatu hoiatus. Raamatu autori järgi võib liigne kaltsium põhjustada kõhukinnisust ja koguneda kehasse[31].
• Kilpnäärmeravim (levotüroksiin). Kaltsium võib vähendada levotüroksiini imendumist. Kaltsiumiravimi infos on nende vahel vähemalt 4 tundi[37], levotüroksiini infos võetakse ravim vähemalt 2 tundi enne kaltsiumi[38]. Täpse aja ütleb arst või apteeker.
• Osteoporoosiravim (bisfosfonaat). Kaltsium, ka piim, segab ravimi imendumist. Ravim võetakse tühja kõhuga ja kaltsium vähemalt tund hiljem[39][37].
• Antibiootikumid. Kaltsium vähendab tetratsükliinide ja kinoloonide imendumist. Tetratsükliin võetakse vähemalt 2 tundi enne või 4–6 tundi pärast kaltsiumi, kinoloon 2 tundi enne või 6 tundi pärast[37].
• Vee- ja südameravimid. Tiasiiddiureetikumid vähendavad kaltsiumi eritumist, seega tuleb koos kaltsiumiga kontrollida vere kaltsiumi. Südameglükosiidide puhul jälgitakse EKG-d ja vere kaltsiumi[37].
• Lapsed. Vajadus sõltub vanusest, 450 mg kuni 1150 mg päevas, ja lastele ametlikku ülempiiri ei ole[21][24]. Lapsele toidulisandit ainult arsti soovitusel.

Raseduse ja imetamise ajal on TAI soovitus 950 mg kaltsiumi päevas, sama mis teistel täiskasvanud naistel. Ülempiir 2500 mg päevas kehtib ka siis[21][24].

Kui kahtled, küsi arstilt või apteekrilt, sest nad näevad Sinu ravimeid ja analüüse.

Mida saad teha ja millal arsti juurde minna?

1. Vaata oma päeva toitu. Kas sööd iga päev piimatooteid, seesamit, tumerohelist köögivilja või kala koos luudega?
2. Mõtle D-vitamiinile. Kui toit ja õues viibimine ei anna piisavalt, soovitab TAI D3-vitamiini[25].
3. Ära unusta magneesiumi. Kaltsium vajab imendumiseks ja tööks magneesiumi[8].
4. Hoia kogus ülempiirist allpool. Toidust ja lisanditest kokku kuni 2500 mg päevas[23].
5. Mine arsti juurde, kui Sul on kipitus sõrmedes, varvastes või näos, korduvad lihasspasmid, segasus, rütmihäire või krambihoog. Kõige sagedasem põhjus on kõrvalkilpnäärmeid kahjustanud kaela- või peaoperatsioon[11].

Kuidas teada, kas kaltsiumi on piisavalt?

See on keerulisem, kui tundub. Kaltsiumi seisundi kohta ei ole otsest biomarkerit. Seepärast arvutatakse vajadus luude kasvu ja uuenemise järgi[3]. Luude seisu näitab luutiheduse mõõtmine.

Üks küsimus jääb aga õhku. Kui kaltsiumi on toidus palju, miks võib keha ikka hätta jääda? Vastus peitub kaltsiumi ja magneesiumi koostöös. Sellest räägime järgmises artiklis.

Korduma kippuvad küsimused

Millised on kaltsiumi puuduse esimesed tunnused?

Toidust tulenev puudus on sageli ilma tunnusteta, sest keha võtab kaltsiumi luudest. Madala vere kaltsiumi märgid on kipitus sõrmedes, varvastes ja näos ning lihasspasmid[11].

Mis on hüpokaltseemia?

Hüpokaltseemia on arstikeeles madal vere kaltsium. See on arstlik seisund. Sümptomid on kipitus sõrmedes, varvastes ja näos, lihasvalu ja -spasmid, harvem segasus, ebaregulaarne südamerütm ja krambihood[11]. Toidust tulenev vaikne puudus ei ole sama asi.

Kas vereanalüüs näitab kaltsiumi puudust?

Toidust tulenevat puudust tavaliselt mitte. Vere kaltsium on rangelt reguleeritud ega muutu toidu järgi[1]. Madal tulemus viitab pigem arstlikule seisundile.

Kui palju kaltsiumi päevas vaja on?

TAI järgi täiskasvanule 950 mg, 18–24-aastasele 1000 mg ja 11–17-aastasele 1150 mg päevas. Ülempiir on 2500 mg päevas.

Kas Eestis saadakse kaltsiumi piisavalt?

Keskmiselt mitte. 2014. aasta uuringu järgi said naised toidust 633 mg ja mehed 768 mg päevas, TAI soovitab täiskasvanule 950 mg[15][21]. Kõige suurem vahe oli 14–17-aastastel tüdrukutel[20].

Kas kaltsiumi puuduse tunnused on naistel erinevad?

Tunnused on samad, erinev on risk. Eesti naised said toidust keskmiselt 633 mg ja mehed 768 mg kaltsiumi päevas[15]. Menopausiga kaasneb luukadu[1]. TAI soovitus on naistel ja meestel sama[21].

Kas lihaskrambid tähendavad kaltsiumi puudust?

Mitte tingimata. Krambid võivad olla seotud ka magneesiumiga. Arsti testid ei erista kaltsiumi- ja magneesiumipuudust[4].

Miks keha ei omasta kaltsiumi?

Toidu kaltsiumist jõuab vereringesse ainult osa: noorel täiskasvanul umbes 15–20 %, vanemas eas vähem[29]. Imendumiseks on vaja D-vitamiini[1]. Oblikhape ja fütiinhape seovad kaltsiumi[14]. Dr Deani raamatu järgi võib magneesiumipuuduse korral kaltsiumi imendumine jääda väikseks[8].

Kas kaltsiumi puudust saab katta ainult toiduga?

Enamasti jah, kui menüüs on piimatooteid, seemneid, tumerohelist köögivilja või kala koos luudega. Piimatoodeteta toitumise korral tasub kaltsiumi allikad teadlikult valida.

Kas kaltsiumi võib olla liiga palju?

Jah. TAI järgi on täiskasvanu ülempiir 2500 mg kaltsiumi päevas toidust ja lisanditest kokku[23]. Dr Deani raamatu järgi võib liigne kaltsium põhjustada kõhukinnisust ja koguneda kehasse[31]. Kõrge vere kaltsium (hüperkaltseemia) on arstlik seisund.

Seotud artiklid

• Magneesiumi puuduse sümptomid
• Lihaskrambid
• Kaltsiumirikkad toidud
• Kaltsium ja magneesium
• Osteoporoos

Allikad

Iga väite juures on number, näiteks [1]. Kõik 39 allikat (raamatud, teadusuuringud ja ametlikud allikad) on siin olemas – vajuta nupule või numbrile tekstis, et neid näha.

Näita kõiki allikaid (39)Peida allikad

Raamatu „Invisible Minerals, Part II“ lehekülg on raamatu trükitud number. „The Magnesium Miracle“ lehekülg on e-raamatu PDF-faili lehekülg, sest e-raamatus trükitud numbreid ei ole.

1. Torfadóttir JE, Uusi-Rasi K. Kaltsium: ülevaade Põhjamaade toitumissoovituste 2023 jaoks (Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023). Food & Nutrition Research 2023;67:10303. Jaotis „Physiology of calcium metabolism and bone growth“. doi.org/10.29219/fnr.v67.10303 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
2. Torfadóttir JE, Uusi-Rasi K. Kaltsium: ülevaade Põhjamaade toitumissoovituste 2023 jaoks (Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023). Food & Nutrition Research 2023;67:10303. Jaotis „Dietary intake in Nordic and Baltic countries“. doi.org/10.29219/fnr.v67.10303 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
3. Torfadóttir JE, Uusi-Rasi K. Kaltsium: ülevaade Põhjamaade toitumissoovituste 2023 jaoks (Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023). Food & Nutrition Research 2023;67:10303. Jaotis „Assessment of nutrient status“. doi.org/10.29219/fnr.v67.10303 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
4. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat. 16. peatükk „Magnesium Testing and Recommended Intake“, alajaotus „Clinical Magnesium Deficiency Tests“, PDF-i lk 216. ↑ tagasi teksti
5. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat. 2. peatükk „Magnesium: The Missing Mineral“, alajaotus „The Calcium Distraction“, PDF-i lk 51. ↑ tagasi teksti
6. Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022. Peatükk „Calcium“, lk 38. ↑ tagasi teksti
7. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat. 2. peatükk, alajaotus „Elevated Calcium and Hyperparathyroidism“, PDF-i lk 56. ↑ tagasi teksti
8. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat. 2. peatükk, alajaotus „Elevated Calcium and Hyperparathyroidism“, PDF-i lk 57. ↑ tagasi teksti
9. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat. 2. peatükk „Magnesium: The Missing Mineral“, PDF-i lk 55. ↑ tagasi teksti
10. Torfadóttir JE, Uusi-Rasi K. Kaltsium: ülevaade Põhjamaade toitumissoovituste 2023 jaoks (Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023). Food & Nutrition Research 2023;67:10303. Jaotis „Bone health“. doi.org/10.29219/fnr.v67.10303 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
11. NHS (Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus). Hüpoparatüreoos (Hypoparathyroidism). Viimati üle vaadatud 10.04.2025. nhs.uk: Hypoparathyroidism (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
12. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat. 1. peatükk „The Case for Magnesium“, alajaotus „Who Is Deficient?“, PDF-i lk 35. ↑ tagasi teksti
13. Torfadóttir JE, Uusi-Rasi K. Kaltsium: ülevaade Põhjamaade toitumissoovituste 2023 jaoks (Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023). Food & Nutrition Research 2023;67:10303. Jaotis „Popular scientific summary“. doi.org/10.29219/fnr.v67.10303 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
14. Torfadóttir JE, Uusi-Rasi K. Kaltsium: ülevaade Põhjamaade toitumissoovituste 2023 jaoks (Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023). Food & Nutrition Research 2023;67:10303. Jaotis „Requirements and recommended intakes“. doi.org/10.29219/fnr.v67.10303 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
15. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 5 (Eesti 2014, Läti 2018, Leedu 2019, toitainete keskmine tarbimine päevas, ilma toidulisanditeta). PMC täistekst, tabel 5 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
16. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 4 (Põhjamaad, toitainete keskmine tarbimine päevas, ilma toidulisanditeta). PMC täistekst, tabel 4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
17. Itkonen ST jt. Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10303. PMID 38187795. Kokkuvõte. PMC täistekst, kokkuvõte (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
18. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 7 (Eesti 2014, Läti 2020, Leedu 2019, toidugruppide tarbimine g päevas). PMC täistekst, tabel 7 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
19. Lemming EW, Pitsi T. The Nordic Nutrition Recommendations 2022 – food consumption and nutrient intake in the adult population of the Nordic and Baltic countries. Food Nutr Res. 2022;66:8572. PMID 35757440. Tabel 6 (Põhjamaad, toidugruppide tarbimine g päevas). PMC täistekst, tabel 6 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
20. Tervise Arengu Instituut. Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014, andmebaasi tabel RTU051 „Keskmine toitainete tarbimine päevas vanuse ja soo järgi“ (ainult toit, toidulisandid ei ole sees). Toitaine: kaltsium, mg. statistika.tai.ee, RTU051 (vali „Kaltsium, mg“) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
21. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 10 „Mineraalainete tarbimissoovitused (RI ja AI)“, lk 24–25. tai.ee: tabelraamat 2025, tabel 10 (PDF lk 25) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
22. Itkonen ST jt. Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10303. PMID 38187795. Jaotis „Dietary intake in Nordic and Baltic countries“. PMC täistekst, jaotis 4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
23. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Tabel 11 „Vitamiinide ja mineraalainete tarbimise ülempiir (UL) täiskasvanutele“, lk 26. tai.ee: tabelraamat 2025, tabel 11 (PDF lk 27) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
24. EFSA NDA Panel. Scientific Opinion on the Tolerable Upper Intake Level of calcium. EFSA Journal. 2012;10(7):2814. PMID 42016128. Kokkuvõte. PMC, kokkuvõte (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
25. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn, 2025. Vitamiinide soovituste tabeli märkused (D-vitamiin), lk 23. tai.ee: tabelraamat 2025 (PDF) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
26. Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022. Peatükk „Calcium“, lk 40. ↑ tagasi teksti
27. Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022. Peatükk „Calcium“, alajaotus „Calcium in Foods“, lk 41. ↑ tagasi teksti
28. Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022. Mineraalainete peatükk, alajaotus autori kaltsiumilisandi loomisest, lk 33–34. ↑ tagasi teksti
29. Itkonen ST jt. Calcium – a scoping review for Nordic Nutrition Recommendations 2023. Food Nutr Res. 2024;68:10303. PMID 38187795. Jaotis „Bone health“. PMC täistekst, jaotis 5.4 (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
30. Tervise Arengu Instituut. NutriData toidu koostise andmebaas (täisväljavõte 17.10.2026). Kaltsium mg, tsink mg ja seleen µg 100 g söödava osa kohta; portsjonid Kontamo valitud tavakogused (sama mis magneesiumiartiklites). tka.nutridata.ee (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
31. Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022. Peatükk „Calcium“, lk 39. ↑ tagasi teksti
32. Dean C. The Magnesium Miracle. Uuendatud väljaanne. New York: Ballantine Books (autoriõigus 2003, 2007, 2014). ISBN 978-0-399-59444-1. E-raamat. 2. peatükk „Magnesium: The Missing Mineral“, PDF-i lk 58. ↑ tagasi teksti
33. Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022. Sissejuhatus, alajaotus „The Mineral Cycle“, lk 14.
34. Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022. Sissejuhatus, alajaotus „Introduction To Invisible Minerals“, lk 8.
35. Dean C. Invisible Minerals, Part II. E-raamat, versioon 8, 2022. Mineraalainete peatükk, alajaotus autori kaltsiumilisandi loomisest, lk 34.
36. Ravimiamet, ravimiregister. Kaltsiumkarbonaati ja D3-vitamiini sisaldava ravimi omaduste kokkuvõte, lõigud 4.3 „Vastunäidustused“ ja 4.4 „Erihoiatused“ (PDF lk 2). ravimiregister.ee: ravimi omaduste kokkuvõte, lõigud 4.3–4.4 (PDF lk 2) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
37. Ravimiamet, ravimiregister. Kaltsiumkarbonaati ja D3-vitamiini sisaldava ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.5 „Koostoimed“ (PDF lk 3). ravimiregister.ee: ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.5 (PDF lk 3) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
38. Ravimiamet, ravimiregister. Levotüroksiini (tabletid) ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.5 „Koostoimed“ (PDF lk 5). ravimiregister.ee: levotüroksiin, lõik 4.5 (PDF lk 5) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti
39. EMA. Ibandroonhape (bisfosfonaat), ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.5 (PDF lk 5). ema.europa.eu: lõik 4.5 (PDF lk 5) (avaneb uues aknas) ↑ tagasi teksti

Kuidas see artikkel valmis

Artikkel refereerib dr Carolyn Deani raamatuid „Invisible Minerals, Part II“ ja „The Magnesium Miracle“. Raamatu autor on andnud Kontamole loa oma materjale kasutada. Tema seisukohad on tema omad ja kõik ei ühti ametlike soovitustega.

Päevased soovitused ja ülempiir on Tervise Arengu Instituudi tabelraamatust (2025). Füsioloogia on Põhjamaade toitumissoovituste 2023 kaltsiumi ülevaatest, madala vere kaltsiumi tunnused NHS-ilt. Eesti ja naaberriikide tarbimine on TAI andmebaasist ja Põhja- ning Baltimaade toitumisuuringute võrdlusest (2022), ravimite koostoimed ravimite omaduste kokkuvõtetest (Ravimiamet, EMA). Uuringu viide ei tähenda, et kaltsium ravib või ennetab mõnda haigust. Viited kontrolliti allikate tekstist ja teksti vaatas üle autor.

Artikkel on hariva sisuga ja refereerib raamatuid. See ei asenda arsti nõu. Kui Sul on terviseprobleem või võtad ravimeid, räägi enne toidulisandi võtmist arstiga.